PDA

Vaata täisversiooni : tekstolliidist trükiplaat koduselt



ronald
26-08-02, 16:43
Kas mingite kodusemate vahenditega saab trükiplaati söövitada? Millega saaks? Saaks siis kasvõi ühest plaadi poolest lahti ja teise kraabiks vajalikud vahed ise.

felch
26-08-02, 18:28
Raudkloriidiga sai päris pikalt kodus söövitatud. kui tahad terve poole folgaa maha saada, aja nuga ettevaatlikult folgaa kihi alla ja kanguta. Tuleb küll!

Radu võib joonistada ka nitrovärviga.

relco
26-08-02, 19:21
Ise olen alati markeriga radu joonistanud.Tunduvalt mugavam,kui mingi värviga plötserdamine.
Ostad veel 2tk.,üks peenike,teine jämedam.
Korralikud markerid algavad 20.st kroonist.

felch
26-08-02, 19:33
Mis markereid kasutad ja kuidas enne plaati töötled? Kas puurid augud enne või pärast söövitamist?

tiit
27-08-02, 12:56
Tahaks ka teada mis marker on. Ei ole veel sobivat leidnud.Siiani kasutan küünelakki-hea väike pintsel ka olemas

digital
27-08-02, 16:48
Mina teen ka markeriga.
Selline näeb välja minu trykiplaadi-tegemise-protsess

1) teen arvutiga skeemi.
2) pesen plaadi puhtaks, asi peab yhtlaselt läikima (praktika näitab, et kõige paremini toimib kunagi ammu-ammu toodetud puhastusvahend "bio-kadri", asjal mingit liivataolist värki sees, mis lausa poleerib plaati.). Liivapaberit, eriti jämedat ei soovita, tõmbab jooned sisse ja siis kipub vedelik sinna ikka ära sööma, tekib rada, mis nagu juhuks aga ei juhi kaa, või siis ei juhi, kui just kõige rohkem vaja olex.
3) rajad peale, markeriga.
4) raudkloriidi asi ulpima, kogu kupatus väikse pliidi peale. Mingi ekstsentrikuga ja mootoriga ajam asja liigutama, tasa-tasa (tänud idee eest Juho'le).
5) pesen plaadi puhtaks
6) võtan selle markeri mingi kangema jamaga maha, mingi bensiin või piiritus või lahusti kõlbab kyll
7) puurin augud
8) suurema puuri otsaga keeran teravad servad vastaspoolt maha.

felch
27-08-02, 17:05
2 küsimust sinu tehnoloogia kohta:
a) mille järgi radu joonistad - kärnid augukohad ette või kuidas?
B) ikkagi, mis marker? Ise kasutan "OHPen" by "Stabilo" aga kipub mõnikord maha tulema.

bisti
27-08-02, 19:58
Mina teen samas stiilis nagu relco. Esiteks puurin augud siis joonistan ja siis söövitan. Joonise mõtlen kas ise või on olemas. Mingit proget ei kasuta.Markeriks kasutan Edding 404 ja Edding 400 üks jämedam ja teine peenem.Saab täiesti normaalselt teha. Hea on kui marker on must minule tundub, et teised värvid on nõrgemad.Väga peenikest on halb teha aga siiani on saadud pea kõik plaadit tehtud. Aga ise mõttlen ,et tuleks proovida seda UV värki.kas seal on nii ,et säristad ära ja siis ilmutad ja siis söövitad või.ja mis vahendit kasutada söövitamiseks.Mille järgi valida säristus aeg need küsimused vaevavad ja kas laser printeriga saab teha kasutaks kalkapaberit see pidi hea olema.

qwerty
27-08-02, 21:02
Et mis markerist siin jutt siis õigupuulest käib?
Tavalisest veekindlast markerist mida igast putkast osta saab? Või on tegu ikkagi mingi spets markeriga?

bisti
27-08-02, 21:06
mina ise ostan kontoritarvete poes mingi veekindel ja millele iganes

felch
27-08-02, 21:35
Oot-oot! Relco vist ikka esiteks vedas rajad ja söövitas ja alles siis puuris! Puurimine määrib plaadi jubedalt ära. Ja aukude ümber tekivad "kraed", eriti kui nüri puur on :(
Ilmselt on kõige olulisem ikka poleerimine?

UV puhul käib värk tõesti nii: säritad, ilmutad ja söövitad. Mina söövitasin raudkloriidiga. Muidu hea aga mäkerdab. Plaadi solgutamise asemel saab ta panna lahuse pinnale ujuma (pindpinevus!) rajad allapoole. Võtab hästi, teisipidi olles sadestub vask plaadile ja takistab reaktsiooni. 2-poolse plaadiga on muidugi raskem.

tiit
27-08-02, 21:52
Ise olen kasutanud vanni alla pandud töötavat valjukat. Paneb ka lahuse liikuma

13738
27-08-02, 22:21
Nii et siis markeri all rajad jäävad alles ja muu sööbib ära?

tiit
27-08-02, 22:33
Nii et siis markeri all rajad jäävad alles ja muu sööbib ära?

Oled asjast õieti aru saanud küll

erx
27-08-02, 22:46
ma hakkan ka asjale pihta saama.. aga kust seda raudkloriidi saada??(ei ela tln'is)

13738
27-08-02, 22:47
Kust kõige odavamalt plaate ja raudkloriidi saaks?

qwerty
28-08-02, 07:44
Ja kas sobib midagi peale raudkloriidi ka?

digital
28-08-02, 08:11
Kuna tekstoliit on folgeeritud vasega peab see lahus
1) söövitama vaske
2) tekstoliidile mitte midagi tegema
3) markerile / värvile mitte midagi tegema

Markeriks sobib peaaegu suvline veekindel marker, ei tohi tühjaks saamas olla. Rada peab jääma korralik, et mitte mingil juhul raudkloriid sellest läbi ei tuleks

Siin tekiis kysimus puurimise kohta. Kui enne puurida, siis sööb kloriid augu serva kaudu vase sees auku suuremaks. Seda ei saa vältida. Rõngas augu ümber on küll olemas, kuid liig kaugel ja pärast on paha-paha joota. Kui hiljem puurida, on lihtsam.

Kui ühepoolset plaati teed, pole probleemi aukude paigutusega, joonistad nii, et silmale ilus ja loogiline. Kahepoolsega tuleb teha mõlema poole kohta joonised ja siis läbi joonise täpid plaadile vajutada, marker tuleb vabalt läbi paberi ja jääb selle all olevale plaadile.

Yldse kahepoolset tuleb väga rahulikult teha, et plaati liigutades alumisi juba joonistatud radasid maha ei nühi.

digital
28-08-02, 08:18
Ja pärast jooda kõik rajad yle. Hiljem muidu võib jamaks minna. Mul ntx on yx isetehtud mixer, mille toidet teeb LM315. Millegipärast ei juhtinud enam selle stabika juhtjalalt takki minev rada ja stabikas, mis oli häälestatud 5V-le hakkas välja andma 30V.(lihtsalt oli siukse pingege norm. mõõtudes trafo) Ja järgmine päev oli palju-palju tööd, et miksris väga kompaktse disaini alt (loe: liugurpotede alt trykkplaadil) välja vahetada 8 opvõimu, mingi UD7-d....

13738
28-08-02, 09:45
Millega oleks võimalik plaati lõigata ja kas pärast tuleks katta ka mingisuguse asjaga?

Andrus
28-08-02, 12:52
Lõigata võid millega iganes, näit plekikäärid, giljotiin, rauasaag jne.
Pärast söögvitamist tuleks plaat puhtaks saada. Ilmselt mehhaaniliselt ja lõpuks näit peene liivapaberiga. Võiks katta seejärel kampoli ja piirituse lahusega. Tuleb natike kleepuv kiht aga igavesti hea on pärast joota.

ronald
29-08-02, 16:18
Keegi küsis, kust tekstolliiti saada. Seda saab Noorest tehnikust.
Raudkloriidi oli seal ka kunagi, aga enam mitte, tevalos on aga mingi muu sama põhimõttega asi olemas.

tiit
31-08-02, 11:03
Kes koolis käib võiks ju keemia õpsi veits pinnida ;)

erx
31-08-02, 11:45
Kes koolis käib võiks ju keemia õpsi veits pinnida ;)

ei tea,kas nad tohivad anda..aga mul head suhted temaga..äkki isegi annab

ronald
31-08-02, 12:34
Mina seda loodangi, et koolist saaks, osta ma ei taha :)

rinx
31-08-02, 12:38
..tallinas müüakse seda vaid ühes poes, mille mina üles leidsin-isegi keemitarvete poes polnud. Pood asus kusagil Kaubamaja ja Bussijaama vehelise maantee ääre-ei ole nende nimedega nii kursis...Tartu kohta ei tea öelda midagi, kuna sealt pole veel leidnud. Pakk-500gr vist maksis mingi 60EEK

tiit
31-08-02, 13:58
See on ju päris norm. hind. Selle 500g-ga saad kaua lobistada. Aga äkki avaldad ikka kaupluse nime ka.

rinx
31-08-02, 17:27
tead kaua selle otsimine mul aega võttis!poest öeldi et mingi liitri lahust peaks saama!Kui tahad kangemat-paned rohkem graanuleid!Aga poe nime ei tea!Mingi...elektroonika komponendid, ise oskan sinna küll minna.

tiit
31-08-02, 17:48
No aga kaubamaja ja bussijaama vahe on mitu kilomeetrit ja äkki tuleb ka tänav meelde Tartu mnt, Kunderi, Gonsiori või oli mõni nendega risti olev tänav.

ronald
31-08-02, 22:14
tevalos on ju kaa!

teadmamees
03-09-02, 18:31
Tartus müüakse raudkloriidi tiigi elektrronikas, sealt saab ka muid jullameid ja asju. Hinnad väga kirved ei olegi!!!

13738
05-09-02, 21:38
Kus täpsemalt see Tiigi elektroonika pood on?

bisti
06-09-02, 01:57
Tiigi elektroonika asub Tiigi 1 ja on ülikooli raamatukogu kõrval keldri pood.hind oli ka normaalne midagi 300g 29 eeku ja sellega saad söövitada mis jube.

felch
06-09-02, 08:31
Millise kontsentratsiooniga keegi raudkloriidi lahust segab?

tiit
06-09-02, 08:33
25% 8)

mogo
10-09-02, 19:20
mina joonistan radasid korrektuurvildikaga.neid on kahesuguseid-kuuliga ja torukesega.kindlasti torukesega!üle 1mm otsaga on juba tavalise vildika otsaga.hästi pax kidt jääb ja kindlasti ei söövita läbi.korrektuurvildikat hakkasingi kasutama,kuna tavalisest markerist hakkas minul vähemalt raudkloriid läbi tulema.kui tahad ilusat plaati,siis võta mingi paxem joonlaud appi.

felch
10-09-02, 20:50
Korrektuurvildikas ??? On ehk veel mingi mark või nimi? Mul sama probleem - kipub läbi söövitama :(

mogo
10-09-02, 21:19
ei oska nime kohta nagu midagi tarka öelda:(ma pole nimelt momendil kodus-ei saa järgi vaadata.aga ega seal mingit erilist vahet pole.põhiline on,et ots polex kuuliga.sihukest parajalt paxu möginat ajavad nad kõik välja.küsi lähimast hästivarustatud kontoritarvete poest:)tegelt,kui koju jõuan,panen siia igax juhux ka tüübi ja firma kirja.

felch
10-09-02, 21:31
Jään ootama. Tnx!

mogo
10-09-02, 23:41
no nii-markervildika kohta:firmat kahjux pole kuskil kirjas,korpuse põhivärv valge,nimetus "paint marker" ja mudeli/tüübi nimi "edding 780"-0,8 mm,"edding 750"-2-4 mm.tegelt poest vist oligi targem küsida "paint markerit",mitte korrektuuripliiacit.või "valget markerit"...igatahes kontrolli,et oc olex vildikalaadne.

KaruTEC
13-09-02, 21:11
Raudkloriidi kohta lugege palun viimaseid threade (ehk siis ei raudkloriidile)

Poleerimiseks kasutavad professionaalid "karukeelt", seda saab värvipoest. Selline kare vill.

sops31
05-02-04, 17:55
Selline näeb välja minu trykiplaadi-tegemise-protsess

1) teen arvutiga skeemi.
2)..



Millise programmiga sellist asja tehakse?

doktorms
05-02-04, 19:11
Millise programmiga sellist asja tehakse?
Mina kasutan EAGLE't
www.cadsoft.de

heints
07-02-04, 09:14
Mulle meeldib
Sprint Layout
http://www.cqham.ru/e_soft.htm
Kena lihtne ja venelastel plaadid tihti selles formaadis,
ainult kuidas saaks inglis keelse lahti teha?

heints
07-02-04, 17:31
leidsin
http://forum.cqham.ru/viewtopic.php?t=1634

velts
07-02-04, 20:00
Olen kasutanud radade joonestamiseks vahel ka "IDenti pen permanent ink 441 seeria markerit". Kindluse mõttes olen katnud rajad 2 korda. Värske FeCl lahuse puhul ei ole olnud probleeme. Kunagi varem olen smsteemalises teemas maininud, et kunagi oma 30 aastat tagasi sai häda pärast kasutatud ka küllastunud keedusoola lahust trükiplaadi söövitamiseks elektrolüüsi teel. Selleks kasutasin tühja konservikarpi, mille ühendasin lapiku taskulambi patarei (-)klemmiga ja (+) klemmi jootsin trükiplaadi joonisest vaba osa külge. Reaktsioon on tormiline (lahus läheb tuliseks). Selle meetodi miinuseks on see, et fooliumi paksuse ebaühtluse tõttu võib mingil lõpufaasi hetkel elektriline ahel katkeda ja söövitamine katkeda ja siis tuleb osa plaati skalpelliga veidi aidata. Joonise pealekandmiseks kõlbab edukalt ka küünelakk.

mako
07-02-04, 20:09
Mina teen nii,et joonistan oma plaadiskeemi paberile(prindis),siis teen plaadi parajalt suureks ja panen kleeplindiga joonise plaadi peale,
väikese terava naelaga toksin pisikesed augud läbi paberi plaadile,nii et pärast on hea orjenteeruda kuhu milline rada joonistada.
Kasutan nitrolakki,palju palju kindlam kui mingi marker(olen järgi proovind ;) )
Kindlasti on ka paremaid mooduseid aga sellega olen ma hakkama saand.
Tekkis küsimus ,et palju lihtsam oleks rajad välja lõigata,aga kuidas ja millega ???

mako
07-02-04, 20:11
Jäi veel ütlemata,et mina proovisin ühe veekindla markeriga,kindlasti on ka paremaid aga.....nitrolakki mul kodus jagub...

KaruTEC
07-02-04, 22:17
On jah lihtsam välja lõigata, vähem solamist jne. Ise jõudsin paar aastat tagasi samale järeldusele. Aga.
Selline masin maksab 10000,- eurot, nii et raske on koduseks tarvitamiseks osta. Samuti on plaadi omahind mõnevõrra kallim. Samas on parameetrid (raja ja isol. min. laius) 2 - 3 korda paremad kui proto-söövitusel ning boonusena teeb ta ka augud ja lõikab välja.
Idee oleks analoogne masin aretada vanast plotterist, endalgi oli selline plaan aga läks vähe paremini :)
Vaata nt. proto.volta.ee ja www.lpkf.de :)

doktorms
07-02-04, 23:44
Idee oleks analoogne masin aretada vanast plotterist
http://www.zone.ee/doktorms/plotu.htm
::)

Pluuto
08-02-04, 00:17
Sa oled ju peaaegu valmis asjaga :)

aga kuidas sa seda seadet juhid?
kuidas kalibreerid ja jälgid freesimissügavust?
milliseid teri kavatsed kasutada?
tolmuimur ka külge käib?

mako
08-02-04, 00:24
Kas kuidagi nii ei annaks asja teha kui võtta vana printer,tahma jagaja ära visata ja mingi väik :) :-/e mootor freesi/hambaarsti puuriga asemele panna?

doktorms
08-02-04, 00:58
aga kuidas sa seda seadet juhid?
Esialgu on lihtsalt 7406+NPN transid+LPT port+QBASIC proge. Tulevikus tõenäoliselt AVR+RS232

kuidas kalibreerid ja jälgid freesimissügavust?
Kalibreerimise peale olen mõelnud, kuid pole veel teostand. Freemissügaavust hakkab tulevikus jälgima Z teljel sammukas.

milliseid teri kavatsed kasutada?
Elfa kataloogist leidsin mingid freesterad, kuid pole jõudnud veel osta/katsetada.

tolmuimur ka külge käib?
Kindlasti hakkab käima!


Kas kuidagi nii ei annaks asja teha kui võtta vana printer,tahma jagaja ära visata...
Kui mõtled plaadi rullikute vahele jooksma panna, siis ei tule tõenäoliselt asjast midagi välja, sest plaat hakkab viltu kiskuma (pidev edasi-tagasi liikumine). Esimese "plotteri" panin mina kokku kahest nõelprinterist.

hambaarsti puuriga asemele panna?
Hambaarsti töövahend pole siiski piisavalt tugev. Kulub üsna ruttu ära.

Pluuto
08-02-04, 02:18
Z teljel sammukas!?
Mind huvitab kuidas frees aru peaks saama, kui toorik on keskelt mingi 0,2mm kummis ?

> Esialgu on lihtsalt 7406+NPN transid+LPT port+QBASIC proge. Tulevikus tõenäoliselt AVR+RS232?

Ma pidasingi silmas seda, et kui nüüd see AVR kuskil istub siis mida, kuidas ja mis formaadis sa talle infi saadad?
Ise üritan esialgu käeharjutuseks ja PIC-iga tutvumiseks teha lihtsalt puurpinki. LPT pordist imen X ja Y koordinaatidest koosneva faili PIC16F877-ga paralleel EEPROM mällu(28c64A). Edasi söödan koordinaadinihkevektoriväärtusi sammmootori sammuloenduritele.
Teen samuti asja siiski printeri baasil - kui seda mis tast peale ümberehitamist järgi jääb saab enam printeriks nimetada. Plaadi kinnitan ikka fikseeritult ja paberiveomootor hakkab ka sõitma nagu prindipeagi.

doktorms
08-02-04, 10:30
Mind huvitab kuidas frees aru peaks saama, kui toorik on keskelt mingi 0,2mm kummis ?
Selle vastu mõtlesin nii teha, et freesi tera (või padrun vms) panen liugklemmiga vooluringi (teine ots siis plaadi vasekiht) ning kui need omavahel kokkupuutuvad, on teada, mis kõrgusel see plaat asub.

Ma pidasingi silmas seda, et kui nüüd see AVR kuskil istub siis mida, kuidas ja mis formaadis sa talle infi saadad?
RS232 pordist on plaan saata asi välja failina (nagu plotteritele saadatakse), sealt panen faili DRAM'i ning siis hakkab AVR faili lahti mõtestama ning mootoreid juhtima.

Eggy
08-02-04, 13:33
Väga kaval masin see. Mull ka vedeleb üks hp vanem printer laua all....

KaruTEC
08-02-04, 14:07
Tööstuslikul mainal ei ole Z telge, on V kujuline tera ja rõngas ümber tera. Vaata lpkfi kodukat, saad inffi.
Iseenesest väga positiivne lähenemine, doktorms !

Pluuto
08-02-04, 18:02
RS232 pordist on plaan saata asi välja failina (nagu plotteritele saadatakse),...
Saadadki PCB orig.faili ?

Mul omal puudub küll ausalt öeldes ettekujutus CAD'i või siis mistahes PCB programmi failistruktuurist ja seega kavatsen teha nii-öelda oma faili mida saan algul katsetades kasvõi UltraEdit'iga valmis kirjutada, ja mida oleks (minuarust) kontrolleril lihtne töödelda ja kasutada.
Hiljem kui asi juba "looma hakkab" katsuks selgeks teha mingi PCB faili ehituse ja kirjutada siis kasvõi oma konverter-programm.

doktorms
08-02-04, 18:18
Saadadki PCB orig.faili ?
Ei ei...enamus CAD programme sisaldab plotteri draivereid, mis saadab com porti juba HP-GL faili. See suhteliselt lihtsa ehitusega ning AVR'iga töödeldav fail.

Jyrka
08-02-04, 22:35
Tekkis küsimus ,et palju lihtsam oleks rajad välja lõigata,aga kuidas ja millega ???

Esialgu ostad noa millel tera on väljalükatav ja millel
saab nüri otsa ära murda ja harjutamist alustad lihtsast
suurte aukudevahega skeemist. Aluseks mille peal lõikad
näiteks nn soome papp, nuga rusikas käes ja toetub
kindlalt lauale, noa liikumist korrigeerid randmest,
vasaku käega juhid plaati, kõige hullem on vaheosade
ärakitkumine kuna pruuni, õhema fooliumiga plaati pole
enam saada. Kitkumiseks kasutan pehmemat nuga, lõikamise
noa käian välja poolikust rauasae lehest.

felch
09-02-04, 08:52
Kui sa juba ise softi kirjutad, õpeta talle Gerberi fail selgeks. Sisuliselt tekstifail, peaks olema lihtsalt töödeldav.
Minu teada genereerivad kõik PCB editorid gerberi faili.

KaruTEC
09-02-04, 11:02
Gerber pole hea mõte, sest sisaldab radasid - plotter tahab aga lõikefaile, mille genereerimiseks omad progised, nt. CircuitCAM.

Mul on Protomati käsustik, RS232 kaudu tekstikäsud - väga lihtne teostada. Ehk siis - tee oma masin Protomatiga kompatiibliks ja saad kasutada valmis softi. Kasuta LPKF tööriistasid ka, neid saab Nylundist. Kallid on, kuid tegelikult sul alternatiivi pole.
Mõistlik oleks masin kõigepealt puurima õpetada ja siis liikuda edasi raskema poole.

jakim
10-02-04, 14:53
Esialgu ostad noa millel tera on väljalükatav ja millel
saab nüri otsa ära murda ja harjutamist alustad lihtsast
suurte aukudevahega skeemist. Aluseks mille peal lõikad
näiteks nn soome papp, nuga rusikas käes ja toetub
kindlalt lauale, noa liikumist korrigeerid randmest,
vasaku käega juhid plaati, kõige hullem on vaheosade
ärakitkumine kuna pruuni, õhema fooliumiga plaati pole
enam saada. Kitkumiseks kasutan pehmemat nuga, lõikamise
noa käian välja poolikust rauasae lehest.


Sellise meetodiga ikka kaugele ei jõua, kodus kasutamiseks kasulik osta ikka söövituspulbrit ja peale triigitavat kilet.

Eggy
12-02-04, 08:24
Äkki on abi nendest?
http://www.ripple.freeserve.co.uk/report/report.html
http://www.super-tech.com/root/MiniRoboIII...efault_main.asp (http://www.super-tech.com/root/MiniRoboIII/default_main.asp)
http://cstep.luberth.com/xyztables.htm

mairo22
12-02-04, 10:40
Koolis õpin praeg Unicami nimelise programmiga CNC masinatel freesimist/puurimist jms. Fail ise koosneb tegelikult ainult käskudest ja koordinaatidest ja suht lihtsa ehitusega. Laiend on .apt ja äki saaks ka seda faili plotterile ette sööta?


Äkki on abi nendest?
http://www.ripple.freeserve.co.uk/report/report.html
http://www.super-tech.com/root/MiniRoboIII...efault_main.asp (http://www.super-tech.com/root/MiniRoboIII/default_main.asp)http://cstep.luberth.com/xyztables.htm

Vello
17-02-04, 14:27
Trükiplaadi söövitamiseks sobib kodusel teel valmistatud lahus mis koosneb soolhappest ja vesinikülihapendist. Aega võtab aga asja saab. Soolhape veega pooleks ja mida kangem on vesinik seda parem.

rehi
17-02-04, 16:34
To Vello.
Reegi selle lahuse tegemisest lähemalt. Kas see vesinikülihape on tableti kujul?

Vello
18-02-04, 07:56
Võib kasutada küll. Ujub kenasti mööda plaati ja söövitab. Aga ühest tabletist jääb kindlasti väheks. Paraku ise ei ole enam mitu aastat plaate söövitanud, seepärast ei mäleta milline on segu optimaalne koostis et ta kiiresti söövitaks. Kas ta ka tintelpenniga joonistatud rajad nahka paneb seda eioska ka õelda. Tollajal neid lihtsalt polnud. Päris mürki ei julge peale võtta kas oli ikka soolhape võib olla oli väävelhape. Proovige järgi ja andke teada kuidas kellelgi õnnestub. Kindlasti on kasu lahuse kuumutamisest.

murphy
28-05-05, 19:44
Mul on CNC masin:), esialgu puuris auke ainult, ja ei mingit mikrokontrollerit, asi otse arvutiga yhendatud ainult väike samm mootorite kontrollplokk vahel ja väheke demuxse. Freesi peale ple veel mõelnud sest seni käib asi nii et trykklaadi suurune asi papp alla mille peal on paber ja kõrvetab kuumaksaetud takistustraadiga rajad paberile, pärast nihutan selle trykkplaadile ja katan nitrovärviga, lasen kuivada ja võtan paberi ära ja on olemas radatega plaat ainult söövita. niipalju veel et win98 ja masin on p2 ja selle tegemise ajal täiesti koomas,ainult et radade laius on natuke ebayhtlane ja min. raja laius 2mm:S

paltsjaa
03-12-06, 12:15
Ja kas sobib midagi peale raudkloriidi ka?
Vaesel vene ajal kasutasin aastaid julma ja OHTLIKKU vahendit: kontsentreeritud lämmastikhaprt, mida sai igast karjalaudast. Söövitasin tavaliselt õues tuule käes veevanni kõrval, sest aurud on VÄGA MÜRGISED!!! kasutada kummkindaid! Plaat riputada 2 nugast nt. mähisetraadiga vertikaalselt happesse. Ise hoia end võimalikult eemale. Söövitus kestab 5..10 sekundit, siis plaat kohe vette. Pesta kohe sooja vee ja seebiga või pesupulbriga.
Kõik kasutatud vahendid loputada rohke veega. Ohutum on kasutada 10% lämmastikhappe vesilahust 40*C juures. Söövitus kestab ca 20 min. kuid plaati tuleb kogu aeg liigutada või lahu segada. Kasutan 12v makimootorit, mille võlli otsa kinnitasin rüüsiga roostevaba 2mm varda 2cm propelleriga. Rajad teen eelnevalt õlimarkeriga "edding" nr 140...142 /viimane nr läbimõõt/ Kvaliteet oleneb plaadi puhtusest ja siledusest. Augu servad tuleb hoolikalt markeriga sulgeda.

paltsjaa
03-12-06, 12:29
Tahaks ka teada mis marker on. Ei ole veel sobivat leidnud.Siiani kasutan küünelakki-hea väike pintsel ka olemas Siiani parima olen leidnud "edding 140...142". Viimaqne nr läbimõõt.

ledelectronics
04-12-06, 12:25
Harrastajad üle maailma on leidnud, et parim odav marker on:

STAEDLER permanent Lumocolor S.

Saadaval kontoritarvete poes. Kinnitan seda omast kogemusest. Söövitamisel tuleb siiski arvestada, et söövitusprotsess oleks hästi optimeeritud - lühike, soojas ja liikuvas lahuses (raudkloriidi silmas pidades).

Postitasin veel paar kodukootud trükkplaadivalmistusideed siia:
http://www.tevalo.ee/foorum/showthread.php?p=210281#post210281

mihkelmi
24-10-09, 00:42
kas mõni cnc pingiga plaate vehkiv tegelane viitsiks ehk veidi oma protseduurikat seletada. Täpsemalt siis, et millega skeemi layout, millega postprotsessing ehk siis töötlused plaadile (või teed seda kõike korraga), mis mõõdus freesitera või graveerimistera.

Omal on mul kasutada Kosy2 pink, aga seni ei ole õnnestunud nii tihedat ja täpset tööd teha, et pcb peale radasid freesida saaks.

W@ldur
24-10-09, 01:47
Teen sulle augustatud/söövitatud ühepoolse plaadi 225.- eest. Hinnas on maksikirjaga saatmine ka.