mobil porno porno rokettube Every country has it's hd porn videos. For example, free french porn, german videos. You can find every kind of hd porn on redhub.co
+ Vasta teemale
Lehekülg 2 / 3 EsimeneEsimene 123 ViimaneViimane
Näitan vasteid 16 kuni 30 44-st

Teema: Keevituse ost

  1. #16
    Liige radiotehnika35 Kasutaja maine on neutraalne radiotehnika35 avatar
    Liitunud
    07/2004
    Asukoht
    Tartu piirkond
    Postitusi
    2.352

    Algseade Vs: Keevituse ost

    Ei oska hetkel midagi arvata, pole viimasel ajal selteemal eriti uurinud asju.

    Igaljuhul on CO2 ballooni täitmine argooniga küsitav. Ei mäleta täpselt mis vastati kui üks tuttav kunagi ka mingit gaasi (ei ole täpselt meeles milline tema soov oli) tahtis tankida suht suvalisse ballooni. Üks asi oli neil kindel seal, balloon pidi olema teimimärgetega ja nõue oli, et peab teadaoleva kindlusega olema tühi-kuiv jne. Point oli igaljuhul selles, et ventiil oli teise mõõduga kui suurtel balloonidel ja seepärast jäi tolkorral asi katki, hiljem enam seda vaja ei olnud. Ma ei mäleta mis gaas tal oli aga igaljuhul vähemalt teoorias täidetakse aga praktikas mitte keegi ilmselt vastutama seal ei hakka millegi eest ja sesosas ei peagi, et mina näen siin ideaalset lahendust järgnevalt:

    10l argoon on täitsa saadaval, isegi EV nimelises kohas ja 10l balloon ei kaalu midagi - sai veetud maaalustes tunnelites küürutades 20l õlal ja elus endiselt, jep, küürus asendis u. meetrise laekõrgusega tunnelis veerand km seda vedada ei ole meeldiv aga vaevalt sa seda teha plaanid?
    Võta 10l, esiteks on see odavam kui mingit täitmise hookus-pookust üritada, see ka suht küsitav jne, isegi võib ohtlik olla.

    Metanexis on näiteks 10l argoon 30 euri umbes.
    balloonid ise on mingi 150-200 vahel (ostuhinnad ja see on siis sinu enda balloon), pead neilt küsima täpset hinda.
    -superradical-

  2. #17
    Üldmoderaator Scott Kasutaja maine on neutraalne Scott avatar
    Liitunud
    04/2003
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    1.643

    Algseade Vs: Keevituse ost

    Olles gaasikeskkonnas keevitamise koha pealt täiesti tumba, küsin huvi pärast, kaua 10 liitrit gaasi (nii CO2 kui argoon) vastu peab?

  3. #18
    Liige radiotehnika35 Kasutaja maine on neutraalne radiotehnika35 avatar
    Liitunud
    07/2004
    Asukoht
    Tartu piirkond
    Postitusi
    2.352

    Algseade Vs: Keevituse ost

    Kõik sõltub materjalidest.
    Argoonil TIG puhul, kui keevitada 5-6mm alumiiniumit (keevitusvool AC) siis umbes 11-13 liitrit/minutis võib kasutada, roostevaba puhul sama paksus (keevitusvool DC) 6-7 liitrit/minutis, vase puhul samal paksusel (vool DC) 17-18 liitrit/minutis.
    Tegelikult kõik see suht tinglik - reaalis üldiselt kulu on suurem, sellest sõltub ka tulemus mingil määral.

    Veel on gaasikulu praktikas vähemalt teoreetiliselt erinev täiteõmbluse ja juure keevitamisel. Kui ökonoomiat arvesse võtta siis on see kulu osas määrav aga ise ei ole kunagi kokku puutunud, et seda järgitaks, isegi suurte kogemustega keevitajad ei ole seda jälginud ja tööstuses see gaasikulu võidetud paarkümmend euri päevas eriti ei tapa.
    Kulukust võib suurendada igasugu nüansid - toru puhul näit. juuregaasina võib kasutada samuti puhast argooni või kasvõi ka heeliumi, praktikas pole EVs seda lähenemist kohanud aga välismaal on olnud alati puhas argoon - keegi ei viitsi vedada erinevaid balloone. Muidugi kasutatakse ka fluxe ja mõned on igati OK gaasi asemel kui pole just mingi überkriitiline detail a la ülikõrgrõhu soojusvaheti vms.
    Roostevaba juuregaasina on Inoxmix väga tasemel olnud survealuste trasside keevitusel, 50l balloon tühjeneb päevaga kenasti kui trass 200mm toru, päeva töö ja balloon tühi, keevituse enda kaitsegaasiballoonist jätkub paariks-kolmeks päevaks. Aga need numbrid on kõik TINGLIKUD - sõltub ka kas kusagil ruumis teed või välitingimustes jne.
    TIG puhul on ilmselt ikka parim heelium aga see on 3x umbes kallim argoonist. Argoonis segud vähemalt alumiiniumi ja roostevaba puhul ei sobi.

    CO asja ehk keegi teine seletab - väga vähe kasutanud kaua aega tagasi. Praegusel ajal ilmselt kasutatakse seda kuskil suurtootmisel, rasketööstuses. Tavakasutuses või konstruktsioonide keevitusel üldiselt segugaasid - RV puhul näiteks 98% argoonisegud jne.
    -superradical-

  4. #19
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    1.685

    Algseade Vs: Keevituse ost

    Ma olen Al keevitanud hoopis Al elektroodiga. Neid on väga erinevaid, olenevalt Al margist mida on vaja keevitada. Isegi käigukasti kinnituskõrv jäi pidama. Esimese korraga ei pruugi väga ilus jääda, kuid liigse materjali mahalihvimine pole just keeruline - põhiline oli ikka tugevus ja vastupidavus löökidele, vibratsioonile.
    Motorexil andis üks tuttav mulle ja tütrele kunagi Kemppi MIG-Mag profikeevitust proovida – oli küll hea Al keevitada ja õmblus jäi väga ilus, lisaks jäid mõlema riided terveks, kuna ei pritsinud üldse
    Autode keevitusel teeb segugaas kõige parema töö. Puhas CO2 pritsib rohkem. Kuna kasutan keevitust harva, siis kasutan viimasel ajal täidistraati. Alaldi polaarsus tuleb ainult vahatada. Ostsin kunagi 15kg kera ja on jätkunud aastateks. Keevitanud olen nii 1mm kui 6mm terast. Keevitus on 3 faasiline Purtse toodang.
    Gaasikulu sõltub palju seadmetest, materjalist, re˛iimist. Kui on vaja näiteks teha palju punktkeevitusi, siis kulub gaasi rohkem - gaasiklapp lülitatakse ju viivisega välja.
    10kg ballooniga remontisin ära terve ühe vana auto – karbid, põhi, kõik augud jne.

  5. #20
    Liige radiotehnika35 Kasutaja maine on neutraalne radiotehnika35 avatar
    Liitunud
    07/2004
    Asukoht
    Tartu piirkond
    Postitusi
    2.352

    Algseade Vs: Keevituse ost

    Tsitaat Esmalt postitatud Svago poolt Vaata postitust
    kasutan viimasel ajal täidistraati.
    !!!

    Tsitaat Esmalt postitatud Svago poolt Vaata postitust
    Gaasikulu sõltub palju seadmetest, materjalist, re˛iimist. Kui on vaja näiteks teha palju punktkeevitusi, siis kulub gaasi rohkem - gaasiklapp lülitatakse ju viivisega välja.
    10kg ballooniga remontisin ära terve ühe vana auto – karbid, põhi, kõik augud jne.
    ???

    Ikka erinevaid asju pidasid silmas? Või miks nad lugedes tunduvad nii kooskäivad? Fluxitraati ikka ju gaasiga ei kasuta.

    Fluxitraat muidu rasketööstuses kasutusel. Laevade käsikeevituse juures enamus fluxitraat, praktikas kokkupuude u. 2cm vahe plaatide vahel, juuretugi vastasküljele ja paar läbimit, ilma vahepealse seisakuta. Sellega jõulisi õmblusi tehaksegi tavaliselt nii, et ühes suunas, siis kohe tagasi vastassuunas ja vajadusel nii mitu korda. Näiteks cm-tes paksud terasplaadid, voolud suured, traadikulu on ka päris mehine, üldiselt suurtel trumlitel traat, 250kg ja üle. Kui reziimid õiged siis isegi slakk koorub ise maha.

    Fluxitraate on erinevaid, mõnedega kuulda olnud, et õmblus ei jää kvaliteetne aga see ei pea küll alati paika, head fluxitraadid ei pritsi ka sädemeid. Isiklikust kogemusest on fluxitraat üle 10mm terase puhul küll parim lahendus. Elektroodiga keevitades käiad end lolliks kui tahad tulemust saada - elektroodi lõpus käia slakipesa lahti ja jebimist kui palju. Hädastes tingimustes sai kord elektroodidega keevitatud toruvaiu, mingi 250-300mm vahemikus, krt, 7-8 läbimit tuli teha, et faasid täis saaks. Kuna see meetod ei toiminud siis fluxitraadiga, 2 läbimiga ja ~20x vähema ajaga oli sama töö tehtud+tulemus nagu võiga määritud.
    Lisaks 12-15mm 508mm ja midagi üle 600mm terastoru - seal ei tee midagi elektroodidega ära, paned õhtul 5 termost täis, järgmine hommiku alustad ja päeva lõpuks on juur ja 1-2 läbimit aga vaja veel 5-6
    Üks pluss muidugi on, et elektroodiga palju keevitades omandad ülihead kogemused käiatöös

    Alumiiniumi keevitamine elektroodiga on tegelikult üsna kulukas. Kui vähe vaja keevitada siis jah on alumiiniumi puhul teenuse ostu kõrval ainus lahendus koduses majapidamises aga kulumaterjal on võrreldes TIG-ga kordades kallim.

    Ja tegelikult keevisõmblusi ei ole üldse hea käiata, kui ei ole mingid kriitilised nõudmised jne siis ega keegi otseselt ei keela aga käi on tegelikult keevitamise juures jama - kui isegi faasida vaja siis parim on freesida, käiaga käiad abrasiiviosakesed metallipinnale ja pärast on need kõik ilusasti õmblusmetallis ja vastutusrikka õmbluse puhul tuleb kõike uuesti alustada.
    -superradical-

  6. #21
    Liige olavsu1 Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    05/2005
    Postitusi
    743

    Algseade Vs: Keevituse ost

    endal on miski ilma gaasita traadikeevitus, no ei jää selle tehtav keevis hea.

    ja laevakeret keevitatakse ka eraldi manustatava granulaarse pulbri sees...

  7. #22
    Liige radiotehnika35 Kasutaja maine on neutraalne radiotehnika35 avatar
    Liitunud
    07/2004
    Asukoht
    Tartu piirkond
    Postitusi
    2.352

    Algseade Vs: Keevituse ost

    Tsitaat Esmalt postitatud olavsu1 poolt Vaata postitust
    endal on miski ilma gaasita traadikeevitus, no ei jää selle tehtav keevis hea.

    ja laevakeret keevitatakse ka eraldi manustatava granulaarse pulbri sees...
    2. - näita mulle ka seda granulaarses pulbris vertikaalõmbluse keevitamist?
    Tehakse jah, lausa sellise roboti-traktoriga mis liigub piki õmblust, horisontaalsihis. Lisaks selle sukeldatud keevitusega ei keevita mitte keegi käsitsi (meil siin on seni teemaks olnud ju käsikeevitus). Enamasti see kasutusel väga suure vooluga (tuhanded Amprid [pole kohanud nõrgemat voolu kui 2000A sellel keevitusviisil], vahel 3 kaarega, lintelektrood ei ole haruldane), materjalipaksused 50...60...70 ja üle mm.

    1. viga võib vabalt olla traadis (täidis on halb, riknenud vms) ja režiimi seadmine on ka tähtis, päris nii ei ole, et keeran mingi voolu ja läheb. Olen näinud väga jubedaid keeviseid, samas niisuguseid mis on äravahetamiseni sarnased roboti tööga. Lisaks kohanud ise 10 000 € udupeent inverterit, millekohta kiidusõnu igal pool aga kui aparaat on mõeldud robotkeevituse toiteallikaks siis sa jebid end lolliks ja käsikeevituseks ei kõlba see ikka, olgu medalid või karikad.
    Hea täidistraat on asi mida ei hoita garaazis niiskes keskkonnas, kui siis enne kasutamist on seda mõistlik soojendada/kuivatada aga ega kogu niiskust fluxist nagunii välja ei saa, nii nagu ka elektroodide puhul - kuskil garaazis riiulil 5a seisnud, õlisesse kaltsu mähitud elektroodid ei ole ikka kohe päris kindlasti need mida töötegemiseks kasutada. Sai nähtud seda tatikana kui ringi sõitsid veel GAZ baasil liikuvad töökojad kui olens eda näinud EVs s..aauguni igasugu välitingimuste objektidel. Välismaal igal pool on 24/7 elektroodid näiteks elektriküttega termostes. Ma ei ole EVs isegi üheski metalliettevõttes silmanud termoseid.

    Ei, teha ju võib, igatepidi võib-kasvõi selili asendis ja läbi p..eaugu aga iseküsimus on, et mis tulemus on.
    No jah, salata ei saa ka, et väga head ESAB-i täidistraadid (keevitusmaterjalid on asi mis ESABil on head) on palju kallimad MAG tavatraat. 10x vahet olen ise näinud ja see ei ole parim.Mõistlikum on kuskilt mõni korraliku traadi rullilõpp sebida, siis saab ehk attekujutuse, muidu ei saa, kodus vaevalt raatsid osta 200-300€ traadirulli?
    -superradical-

  8. #23
    Liige olavsu1 Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    05/2005
    Postitusi
    743

    Algseade Vs: Keevituse ost

    Elektroodide jaoks pole vaja termoseid. Elektroodiga tuleb osata keevitada, iga mees ei saa elektroodiga hakkama. Mul oli omas kodus keevitusseadmete insener, ei tema vajanud mingeid termoseid. Ta hoidis elektroode selles samas pakis millega ostis.

    Ainus olukord, kus ta ei keevitanud oli siis kui vihma sadas. Kui ei sadanud ja oli kuiv siis kõik, mida keevitas see ka pidama jäi. Ta lemmikaparaat oli VD-306. Kui vaja siis keevitas igasuguste rontidega. ka nendega, mis olid prožetrafodest ise tehtud (ühe sellisega sai vanalinn pimedaks lastud :P vähemalt selline jutt liikus). Ei näind mina kordagi, et tal oleks olnud vaja kaks või enam keevist üksteise peale teha.

    Ainus materjal mida ei keevitanud oli alumiinium. Tal polnud kokkupuudet vastavate aparaatidega ja polnud vaja ka.

    Ise olen keevitanud ainut co2 masinatega. Kõige rohkem sellisega siis oli keskmist mõõtu kollane kemppi aparaat.
    mõlematega sai väga hea tulemuse. Venelane ja kemppi koos ühe asja kallal ei saanud hakkama. Kemppi miinus otsa paispool hakkas suitsema.

    kodus mul on veel ilma kestata selline: http://www.karo.ee/?page_id=185 see sai jõudioodide abil alalisvoolu peale ümber ehitatud. krokodill.käpad said mõlemasse otsa pandud.
    keevise kvaliteet kasvas kohe hoobilt, kuid VD-306'e keevise kvaliteeti ei ületanud. see asi keevitaks vist praegugi aga mina ei keevita elektroodiga ja ei tee proovi ka.

  9. #24
    Liige radiotehnika35 Kasutaja maine on neutraalne radiotehnika35 avatar
    Liitunud
    07/2004
    Asukoht
    Tartu piirkond
    Postitusi
    2.352

    Algseade Vs: Keevituse ost

    Tsitaat Esmalt postitatud olavsu1 poolt Vaata postitust
    keskmist mõõtu kollane kemppi aparaat.
    jaa, jaa, jaa - saanud näha jah neid "keevitajaid" kellele poolautomaat keevitus ongi "Kemp" või "Kemppi". Tehke omale selgeks, et KEMPPI on Soome päritolu keevitusseadmete tootja, mitte konkreetse keevitusliigi aparaat!
    Alati on need kõrvalt näinud ja kõrvalt õpetajad need kõike targemad ja kui keegi tehniliselt neile oponeerib siis hakatakse lahmima.
    BTW - mitte ükski Kemppi aparaat ei välju tehasest ka kollasena, Kemppi originaal korpusevärv on oranz.

    Olen näinud küll neid garaaziinsenere kes ise teinud poolautomaatkeevituse ja nimetavad seda ilma igasugu häbi tundmata "Kemppiks" see on jama!
    Fronius, Migatronic, Miller, Telwin, Esab - pole nagu neist keevitusliikidest kuulnud aga vot, Kemppi fenomen on küll. Jah, ainus point siin mis seda poolautomaatkeevitust Kemppi mainimisega seob on, et keegi veneajast on selle vedanud justkui keevitusliigina sõnavarasse ilmselgelt seepärast, et Kemppi originaalmasinale MIG/MAG ja TIG puhul pole 10-15a jooksul küll võrdväärset vastast kohanud.

    Mis puutub elektroodidesse ja nende kuivatamisse või termoses hoidmisesse siis see jutt kõik kõnetas just niipalju - igasugu asju saab teha, kasvõi selili, rippuvas asendis, pea alaspidi ja läbi tagumiku aga seda võib teha omalõbuks. Kui hakkad tegema vastutusrikast asja ja elektroodipakk vedeleb kuskil niiskes garaazis või porilombis siis polegi midagi rääkida. Selge, et see on "oskustes" kinni ja räägibki selliste keevitusspetside oskustest ja teadmistest.
    Saanud näha igasugust jama - arengutoetustega ostetud udupeeneid aparaate koheldi nagu igavest asja mis hoolt ei vaja, traadikõrid olid täis traadi kattekihist eralduvat metallitolmu mida iga masina traadikõrist peale läbipuhumist tuli peotäis, "keevitusspetsialiste" kes leidsid, et pritsmeid detailil on hea vältida nii, et pihustada aeg-ajalt masinas olev traadirull üle pritsmetõrjespreiga kuni lõpetades selleni, et mainitud hooldamata traadikõride tagajärjel püüti vastuabinõuna traadi etteanderullide juurde topitud õlise kaltsu abil sellest läbijuhitud traadiga saada paremaid tulemusi jne

    Rohkem pole selteemal eriti midagi kõnelda sest mida sa kõneledki kui oled lollakas spetsidemeelest
    -superradical-

  10. #25
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    1.685

    Algseade Vs: Keevituse ost

    Tsitaat Esmalt postitatud radiotehnika35 poolt Vaata postitust
    ??? Ikka erinevaid asju pidasid silmas? Või miks nad lugedes tunduvad nii kooskäivad? Fluxitraati ikka ju gaasiga ei kasuta..
    See on siililegi selge Minu viga, kui halvasti kirjutasin. Täidistraati kasutan, kuna on väga harva vaja. Ballooni rent ja isetühjenemine ei tasuks ära. Täidistraat pritsib jah kõige rohkem, sõltub muidugi ka traadi margist, materjalist ja pinnarooste hulgast.

    Olen tegelenud üle 5 aasta gaasifirmadega, projektidega - seal keevitati kõik torud korduvalt kihtide kaupa elektroodiga ja vahepeal käiati üle. Kõrgsurve puhul kontrolliti õmblusi röntgeniga.

  11. #26
    Liige radiotehnika35 Kasutaja maine on neutraalne radiotehnika35 avatar
    Liitunud
    07/2004
    Asukoht
    Tartu piirkond
    Postitusi
    2.352

    Algseade Vs: Keevituse ost

    Traadid erinevad. Õnneks ei ole niisuguse täidistraadi otsa ise sattunud. Eks kodus nokitsedes on muidugi võimalus sattuda sellise otsa, et ei hakka ju ostma keegi naljalt mitmesajast rulli kui nagunii ei ole see põhitegevus. Kuskilt on kõrva jäänud mingite aastate eest, et odavamad täidistraadid olevat kohati väga viletsad. Enam ei mäleta täpselt seda värki aga endal on küll vedanud ja kui üldse sai esimest korda sellega tehtud (ei koolitustel ega väljaõppel ei kasutanud kunagi varem täidistraati) siis oli üllatusmoment - slakk koorus peale keevitamist ise maha nagu rihm, selliste pikkade juppidena, sai keevitatud 508mm ja üle 600-vist 630 midagi, no vahet pole, üle poole meetrised, 12-15mm seinaga, 355 mark, igaljuhul oli tulem nagu traktoriga-mingi 2cm lai õmblus. Traadikulu muidugi on kohutav aga elektroodidega tehes kulub aega jõhkralt ja lisatööd ka palju.

    Muidugi, gaasiteema on ka üks kriitilisi näiteid. Kas mingi liikuv röntgen kohe kasutusel? Äkki ultraheli seal? Või kui tõesti röntgen siis kui paksud materjalid nad sellega suutelised kontrollima?
    -superradical-

  12. #27
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    1.685

    Algseade Vs: Keevituse ost

    Traadi sain Anapoli firmast, ikka profi oma ja oli ka väga asjaliku müügimehe valitud. Ütles, et USA firmad seda põhiliselt kasutavadki. Autode ja muude asjade keevitamiseks sobib suurepäraselt, alates summuti remondist kuni 6mm teraseni mõne vidina puhul. Ega vanast summutist ei saagi kõiki roostet kätte. Puhast plekki keevitab pritsimata. Sain tookord ka hea ale ja võtsin 15kg rulli ja ei kahetse.
    See röntgen oli tollal jah mobiilne. Tänapäeval on rohkem ultraheli. Gaas on väga ohtlik asi ja nõuded on suured. Trassis oli tollal 40 ja rohkem bar rõhk, torud olid kohalikus gaasijaamas vist 250 või 300mm. Eks nende läbimõõt sõltunud ka asukohast ja tarbijatest.
    Kõige vahvam oli uue sisselõike tegemine madalsurve trassi. Gasiga lõigati auk sisse rõhu all - tulesammas oli oma 2m. Vatasel juhul oleks hapnik pääsenud trassi ja mõne tarbija juures oleks käinud pauk

  13. #28
    Liige radiotehnika35 Kasutaja maine on neutraalne radiotehnika35 avatar
    Liitunud
    07/2004
    Asukoht
    Tartu piirkond
    Postitusi
    2.352

    Algseade Vs: Keevituse ost

    Lincolni traat?

    Kui avaneb võimalus proovi ESABi oma
    Hetkel ei oska täpseid marke kirja panna, eks viimaste aastatega uusi tulnud mis paremad jne.
    Aga jah, rooste on küll üks põhjus kindlasti. Muidu kui pind on puhas (ise sai atsetoonis immutatud lapiga pühitud pind üle, eks oksiidi ikka sinna jäi aga sädemeid oli väga vähe, umbes nagu poolautomaat roostevaba keevituse puhul, sädemed ei lennanud suure kaarega laiali, keevituskraatri ümber neid mingil määral ikka lendas aga midagi hullu küll ei ole, MAG traadi puhul palju rohkem sädemeid täheldanud.

    E: a kõrge rõhu torustikel siis kohe konkreetselt käiati kettaga või oli mingi teemantabrassiiv kasutusel? Käia osakesed kipuvad neis õmblustes paha tegema, ma ise kasutasin kunagi ka pöördviile, need karbiidviilid siis mis ka drelliotsas kasutatavad, nendega ei teki kivipudi ja osakesi mis metallipinnalt keevitamise ajal vanni satuvad. Või kui pikk aeg üldse antakse EVs gaasitrassile näiteks ekspluatatsiooniajaks? Soomes oli 6-7a eest 50a ette nähtud trassidel mis sai tehtud, samas seal 99% sai TIG-ga tehtud ja enamus ka roostevaba. Ühes kohas isegi roisksodi trassid 316 materjalist kuna s..t pidavat üsna usinalt muud materjalid nahka panema
    -superradical-

  14. #29
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    1.685

    Algseade Vs: Keevituse ost

    USA 1,2mm-ne täidistraat Hobart . Rooste puhul on rohkem pritsmeid, pükse on kahjustanud vähe Mask on isetumenev ja 3 parameetrit potekatest reguleeritavad. Sobib igasuguseks tööks.
    Käiati relakaga ja käiakiviga. Viimane gaasiprojekt mida juhtisin, oli kuumtsinkimistehase gaasiprojekt ja automaatika, tootmise ettevalmistus, tehnoloogia, inimeste koolitamine ja tootmise käivitamine.
    Keevitaja oli Norra paberitega ja töötas relakaga nagu kirjutasin. Keevitas kihi, käias üle, jälle keevitas, käias .. kuni oli OK. Toru oli põhiliselt 100mm, vannide kollektorid 250mm, peenemad ühendati keermega, teibi ja pastaga (gaasiseadmete keermeliim) tihendades. Seal oli seadmetes muidugi madalsurve -sisse ei tulnud üle 4bar. Seadmete töörõhk oli veelgi väiksem.

    Сварка труб электродуговая

    Это один из самых распространенных способов соединения газовых труб. Технология позволяет использовать ручную сварку, автоматическую и полуавтоматическую (с помощью самозащитной флюсовой проволоки). Данный способ соединения газовых труб более качественный, потому что стыковка происходит на уровне межкристаллических связей. То есть, расплавленный стержень электрода вплавляется в расплавленный металл кромок труб. По сути, получается в сварочной ванне единый монолитный участок.
    Как правильно соединить трубу газоснабжения электросваркой.
    • Производится зачистка торцов труб точно так же, как и в случае газосварки.
    • Обязательно формируются кромки. Это можно сделать напильником или болгаркой со шлифовальным кругом. Оптимальный угол соединения кромок - 60°.
    • Трубы обязательно укладываются в горизонтальной плоскости и центруются относительно друг друга.
    • Делаются прихватки (количество определяется сечением трубы) длиною по 3-4 см. Главное – прихватка по высоте наполнения не должна быть больше 2/3 толщины стенки.
    Все готово, остается только варить. При этом нужно соблюдать некоторые правила сварки. Если труба с толщиною стенки в пределах 4-6 мм, то сваривание можно проводить в один проход. В остальных случаях только в несколько проходов электродом. То есть, наращивание металлического наполнения шва должно проводиться послойно. При этом, чем выше слой, тем большего диаметра электрод должен быть использован.
    Варить газовые трубы по диаметру очень сложно, поэтому их устанавливают в специальное приспособление – вращатель. Если такового нет, то сварка производится снизу вверх. То есть, труба делится на две части вертикалью, и каждый участок проваривается по отдельности. При этом необходимо стыки сварочных слоев производить внахлест.
    Если производится сварка магистральных газовых трубопроводов, то соединение проводится по участкам. То есть, постепенно по участкам заполняется весь шов, а последний слой наносится целиком по всей окружности.
    Viimati muutis Svago : 25-03-18 kell 14:31

  15. #30
    Liige imelik poiss maine kipub olema madal imelik poiss avatar
    Liitunud
    12/2011
    Asukoht
    Viljandi
    Postitusi
    585

    Algseade Vs: Keevituse ost

    Balloonidega pole mõtet leiutada, need ei maksa ju nii palju.
    Endal on 50L ja vahest kui vaja TIG/MIG keevitust siis saab ikka omajagu täristada. Raha säästmiseks lasen enamus asju MMAga kokku. Hea ja odav, keevita kus ja millal tahad.
    10L balloon liiga suur? Ma eriti ei usu et keegi väiksemat täita tahab.
    Pole ise väiksemaga kokku puutunud ka. CO2 relvadel muidu on olemas ka 1L ja 3L balloonid mida täidetakse küll aga palju maksavad, ei julge arvata.
    Kolmas variant võib äkki toiduainetööstus olla

+ Vasta teemale

Teema informatsioon

Antud teemat sirvivad kasutajad

Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 külalist)

     

Sarnased teemad

  1. Keevituse automaatika.
    Voltag poolt foorumis Skeemifoorum
    Vastused: 26
    Viimane postitus: 02-02-11, 11:44
  2. keevituse aju
    muska71 poolt foorumis Elektroonikafoorum
    Vastused: 4
    Viimane postitus: 21-05-10, 21:26
  3. Vastused: 4
    Viimane postitus: 30-07-09, 07:59
  4. CO keevituse ehitamine
    meli666 poolt foorumis Elektroonikafoorum
    Vastused: 8
    Viimane postitus: 22-07-09, 12:46
  5. keevituse juhtskeeme vaja
    tahanteada poolt foorumis Skeemifoorum
    Vastused: 1
    Viimane postitus: 30-01-04, 20:23

Lemmikud

Foorumi reeglid

  • Sa ei või lisada uusi teemasid
  • Sa ei või lisada vastuseid
  • Sa ei või lisada manuseid
  • Sa ei või muuta oma postitusi