mobil porno porno rokettube Every country has it's hd porn videos. For example, free french porn, german videos. You can find every kind of hd porn on redhub.co
+ Vasta teemale
Lehekülg 2 / 3 EsimeneEsimene 123 ViimaneViimane
Näitan vasteid 16 kuni 30 31-st

Teema: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

  1. #16
    Liige A.R. maine kipub olema madal
    Liitunud
    02/2008
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    4.171

    Algseade Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

    Tsitaat Esmalt postitatud martinj poolt Vaata postitust
    Muide, mähiseid valepidi ühendades, eraldame 4x rohkem soojust. Pinged lahutuvad, takistused liituvad, vool sama
    Kui kõik mähised on ühendatud siis peaks takistus olema sama sõltumata mähise "suunast".
    Vool on ka sama.
    Kas samasugusel takistusel ja samasuguse voolu korral ei ole ka eralduv soojus sama?
    Võime seda voolu ka välisest allikast läbi mähise ajada, nt alalist. Mähised soojenevad sama moodi.
    Umbes nagu patarei sisetakistus kütab patareid.

    Kui jätame mõne mähise välja siis takistus väheneb aga vool on ikka sama 10A.
    Soojust eraldub siis lihtsalt vähem.

    Kas mitte nii?
    Selline väike, 800 W seade.

  2. #17
    Liige vax Kasutaja maine on neutraalne vax avatar
    Liitunud
    04/2003
    Asukoht
    Keila, Harjumaa, Estonia, Estonia
    Postitusi
    381

    Algseade Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

    On tehtud igasugu asju, siin üks, mis on 0-40V 0-10A
    https://www.youtube.com/watch?v=FynnFsw7lLQ
    Allkiri.

  3. #18
    Liige fre Kasutaja maine on neutraalne fre avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Viljandimaa
    Postitusi
    3.267

    Algseade Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

    Septembrikuu ajakirjas "Радио" on kirjatükk
    "Блок управления лабораторным трансформатором".
    Sama on ka internetis saadaval, ehk on sealt skeemidest mõni idee võtta:
    http://www.radioradar.net/radiofan/p...trol_unit.html
    Elektroonika töötab suitsu baasil.
    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

  4. #19
    Liige Starfish maine kipub olema madal Starfish avatar
    Liitunud
    08/2009
    Asukoht
    Kehra-Tallinn
    Postitusi
    1.470
    E=mc2

  5. #20
    Liige urmo Kasutaja maine on neutraalne urmo avatar
    Liitunud
    12/2002
    Asukoht
    Mustamäe, Tallinn
    Postitusi
    1.637

    Algseade Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

    Tsitaat Esmalt postitatud fre poolt Vaata postitust
    Sama on ka internetis saadaval, ehk on sealt skeemidest mõni idee võtta:
    http://www.radioradar.net/radiofan/p...trol_unit.html
    Sellise "kahensüsteemis" lülitustega toiteploki tegin ka aastate eest, ilma stabiliseerimata: kõige väiksem pinge oli mul 0,5V siis 1V ... kuni 64V; kokku 128V.
    Põhiline mure oli tol ajal sobiva pingega kondeka leidmine. Lahendasin probleemi kahe kondega, et madalamal pingel oleks mahutavus suurem, suurema pingega lülitus üks lüüt lahti.
    Aga kuna võrgupinge pole stabiilne, ei saa ka sellest eriti korralikku toidet.
    Head susserdamist !

  6. #21
    Liige A.R. maine kipub olema madal
    Liitunud
    02/2008
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    4.171

    Algseade Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

    Kunagi olid kasutusel toroidautotrafod mida andis keerata ja saada vajalikku pinget.
    Olid 10 A ja 20 A ning sellised päris suured, nimi oli neil LATR - laboratoorne autotrafo.
    Sinna annab panna keerama sammmootori ja hoida Arduinoga tagasisidet.

    Üks 10 A isend sai lahti võetud ja sinna oma sekundaar mähitud.
    Selline nagu parajasti vaja oli. Arvata oli et sealt sõrmejämeduse traadiga mõnedsajad A tulid.
    Sai 2,5 mm vasktraati punaseks kuumutatud. Raudtraati polnud käepärast

    Nüüd on laual ühe 20 A-se südamik. Üks keerd on 0,83 V, seega 3 keerdu 2,5 V.
    Traadi jämeduse valid nagu ampreid vaja on.

    ***
    Tööstusliku toiteplokiga on ka kogemus. Panin 1W LEDi vette ja ajasin sealt 10W läbi.
    Toide hoidis voolu. Töötas kenasti ca 10 minutit.
    Siis lülitasin välja ja uuesti sisse. LED põles maha.
    Ilmselt ei jõudnud kohe hakata voolu piirama.

  7. #22
    Liige Starfish maine kipub olema madal Starfish avatar
    Liitunud
    08/2009
    Asukoht
    Kehra-Tallinn
    Postitusi
    1.470

    Algseade Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

    Autotrafole lisaks on siuksed keevitustrafod, millel saab südamikust juppi sisse/välja reguleerida.


    Tsitaat Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
    Siis lülitasin välja ja uuesti sisse. LED põles maha.
    Ilmselt ei jõudnud kohe hakata voolu piirama.
    Eks sellel voolu tuvastamise ahelatel on ka oma ajaline nihe, pinge tõusu aeg, ahelate mahtuvus jne...
    Selle vastu aitaks sisselülitusel automaatne pinge sujuv kasv, 2 sekundit isegi väga närvilist inimest tigedaks ei tohiks ajada.
    E=mc2

  8. #23
    Liige A.R. maine kipub olema madal
    Liitunud
    02/2008
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    4.171

    Algseade Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

    Tsitaat Esmalt postitatud Starfish poolt Vaata postitust
    Autotrafole lisaks on siuksed keevitustrafod, millel saab südamikust juppi sisse/välja reguleerida.
    On ju ka sellised "magnetvõimendid" kus alalisvooluga mõjutatakse südamiku küllastust ja nii saadakse juhitav väljund.
    Eks sellel voolu tuvastamise ahelatel on ka oma ajaline nihe, pinge tõusu aeg, ahelate mahtuvus jne...
    Selle vastu aitaks sisselülitusel automaatne pinge sujuv kasv, 2 sekundit isegi väga närvilist inimest tigedaks ei tohiks ajada.
    Tööstulik asi oleks võinud ju ka töötav olla.

  9. #24
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    1.665

    Algseade Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

    Tsitaat Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
    Kunagi olid kasutusel toroidautotrafod mida andis keerata ja saada vajalikku pinget.
    Olid 10 A ja 20 A ning sellised päris suured, nimi oli neil LATR - laboratoorne autotrafo.
    Sinna annab panna keerama sammmootori ja hoida Arduinoga tagasisidet. .
    LATR on ju võrgust eraldamata autotrafo. Ma ei tea küll toiteploki kasutamise eesmärki, kuid teatud juhul võib elektroonikale või inimesele saada selline lahendus saatuslikuks. Kui kerida peale eraldi lisamähis, siis selle pinget muuta ju ei saa. 10 ja 20A LATR oleks sellele toiteplokile liiga võimas.
    Mul on 9A LATR baasil tehtud lisamähisega autode käivitusseade ja 200A annab käivitusel lõdvalt.

  10. #25
    Liige moi Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    01/2003
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    5.137

    Algseade Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

    Võta see https://osta-ee.postimees.ee/toitemo...l?_src=listing
    kaeva välja kuidas tehtud ja lisa reguleerelementide võimsust.
    Mina ei müü, lihtsalt üks näidis.
    On olemas ka suurema võisusega valmis kujul: http://www.ebay.com/itm/Digital-Led-...kAAOSwAYtWJLsM
    Viimati muutis moi : 29-10-16 kell 19:08

  11. #26
    Liige radiotehnika35 Kasutaja maine on neutraalne radiotehnika35 avatar
    Liitunud
    07/2004
    Asukoht
    Tartu piirkond
    Postitusi
    2.346

    Algseade Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

    Tsitaat Esmalt postitatud Svago poolt Vaata postitust
    Kui kerida peale eraldi lisamähis, siis selle pinget muuta ju ei saa.
    Eh???Variaciga toitekas on näiteks võimsamate võimenditega tegelejale parim laboratoorne toitekas üldse.Üks korralik variac=autotrafo ja sobiva väljundpingega teine trafo tagab täielikult isoleerimise.Variacist keerad 0-mingi 270-280Vac tavaliselt selle väljundisse ühendatud trafo primaarmähisele ja sellel võib juba olla mitu mähist või kahepolaarne näiteks vms..Mul 280V väljundiga variac, 2500VA võimsusega. Saab sellega SMPS-e katsetada (väljundis 1:1 eraldustrafo), lisaks olemas võimude katsetamiseks suur 2000VA trafo millelt siis saab reguleeritava kahepolaarse umbes 0 kuni (2x100Vac)+-140Vdc. Niisugune päris laboritoide oleks üsna kulukas.Samas ei ole niisugustel suurtel vooludel, nagu soovitud 10A ja üpris kõrgel max. pingel 80V? voolupiiramisel küll mingit mõtet - ei näe, et sellel oleks üldse praktilist vajadust. Variac-e on muide olemas ka isoleerituna (2 mähisega, 1 on reguleeritav, teine on siis nagu eraldustrafol - keerdude arvud on samad ja tavaliselt see isoleeritud mähis asub reguleeritava mähise all - kahes kihis keritud toroid tavaliselt aga eriti suurte puhul ka sammassüdamikul.
    -superradical-

  12. #27
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    1.665

    Algseade Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

    Tsitaat Esmalt postitatud radiotehnika35 poolt Vaata postitust
    Eh???Variaciga toitekas on näiteks võimsamate võimenditega tegelejale parim laboratoorne toitekas üldse.Üks korralik variac=autotrafo ja sobiva väljundpingega teine trafo tagab täielikult isoleerimise.
    Seda lahendust kasutatakse küll näiteks õppeklassides, et õpilasi mitte ära tappa. Kasutati ka tootmises, kus kilbis oli 3 faasiline eraldustrafo ja töölaudadel 2A autotrafod. Antud juhul oli juttu LATR ja sellele keritud lisamähisest.
    Muidugi võiks ju pidevalt selle lisamähise keerde peale-maha kerida kui soovitakse pinget muuta, see oleks ka teoreetiline võimalus
    Teemaalgataja pidas silmas ju impulsstoiteplokki. Netis oli ka variante arvutite omade baasil, kuid need on lahjemad.

  13. #28
    Liige murphy Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    02/2005
    Asukoht
    Tartumaa
    Postitusi
    2.500

    Algseade Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

    Saab saab teha. võrk alaliseks. IGBT bridge. (AVR unusta ära, pauk käib, väike viga koodis ja palju kahju.), või no vähemalt jõu osa ei tohi otse tüürida.
    Siis half bridge(mitte full bridge), Trahvo on 1:1 või 1:0,8 . 150Vpp sisse. Teisele poole võid panna full bridge(või 2 isoleeritud jhtimisega mosfeti ja trahvo kesväljavõttega) mosfetid ja juhtida asja sama signaaliga mis primaar poole IGBT-sid(eg synchrous rectifier). Sõltuvalt komponentide valikust on sul nyyd vähemalt 95% kasuteguriga converter.
    Sekundaar poole faasi ja täiteteguri muutmisel on võimalik pinget muuta. Sinna järgi paned veel lineaarse regulaatori. Ja tagasiside seadistad nii et väljund on alati paar V kõrgem kui lineaar regu väljund. Väljund on stabiilne, puhas . Samas toitekas ei kaalu 10 tonni ja ei eralda soojapuhuri jagu sooja.
    Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
    1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
    2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

  14. #29
    Liige tartu pets maine kipub olema madal tartu pets avatar
    Liitunud
    05/2007
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    1.297

    Algseade Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

    Ma tean, et poistele on see mõnus pähkli teema, seega ehk ei panda väga pahaks kui lingin siia ELFA pakutava 1kW SMPS kasti

    http://www.elfadistrelec.ee/et/switc...e=10&simi=96.8
    Fools and fanatics are always certain of themselves, but wiser people are full of doubts

  15. #30
    Liige Prederik Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    04/2004
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    22

    Algseade Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

    Vahemärkus - võib-olla tuleb ise ehitamisest odavam üks või kaks sellist osta - http://www.banggood.com/DP50V5A-Buck...p-1050061.html

+ Vasta teemale

Teema informatsioon

Antud teemat sirvivad kasutajad

Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 külalist)

     

Sarnased teemad

  1. Toiteplokk
    abi-otsija poolt foorumis Tark- ja riistvara foorum
    Vastused: 5
    Viimane postitus: 12-04-06, 18:54
  2. Toiteplokk
    KEM poolt foorumis Elektroonikafoorum
    Vastused: 12
    Viimane postitus: 22-11-05, 10:58
  3. Toiteplokk
    jamakuipalju poolt foorumis Tark- ja riistvara foorum
    Vastused: 7
    Viimane postitus: 16-12-04, 17:06

Lemmikud

Foorumi reeglid

  • Sa ei või lisada uusi teemasid
  • Sa ei või lisada vastuseid
  • Sa ei või lisada manuseid
  • Sa ei või muuta oma postitusi