mobil porno porno rokettube Every country has it's hd porn videos. For example, free french porn, german videos. You can find every kind of hd porn on redhub.co
+ Vasta teemale
Lehekülg 1 / 3 123 ViimaneViimane
Näitan vasteid 1 kuni 15 44-st

Teema: Radioola kallal nokitsemine

  1. #1
    Liige eERuheeRu Kasutaja maine on neutraalne eERuheeRu avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Tln/võru/kuressaare
    Postitusi
    293

    Algseade Radioola kallal nokitsemine

    Pimedad õhtud saabunud ja otsiks õhtuks mõnda tubast tegevust, sellega seoses mõtlesin, et võiks natuke putitada ühte nurgas seisvat lampidel olevat radioolat (Rekord 68-2).
    Radioola toimib ja skeem on samuti olemas, aga tahaks natuke uurida lamptehnika hingeelu.

    Esiteks tahaks ära vahetada seleenist alaldussilla dioodsilla vastu.

    Skeemil on näidatud, et toitepinge peale seleenalaldit ja enne silukondesid on 220V, seega kui tahaksin seleenalaldi skeemist välja visata, peaksin selle asendama dioodsillaga ning saavutama olukorra kus peale dioodsilda oleks pinge samuti 220V?
    Kuna dioodsillal on pingelang väiksem kui seleenalaldil siis peaks peale dioodsilda ühendama sillaga jadamisi miskise võimsa takisti?
    Kuidas ma pingelanguks vajaliku takisti väärtuse arvutamiseks voolutugevuse kätte saaksin?
    Ega see võimendile miskit viga ei tee kui peale alaldit + otsa võimendist lahti ühendan?

    Palju toredaid küsimusi

  2. #2
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    1.455

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Ühe seleeniplaadi maksimaalne pingelang on 0,45-0,75 V.
    Mitu elementi on järjest?
    Tõenäoliselt ei pea midagi tegema, ehkki lisaks on220V asemel 230V.

  3. #3
    Liige eERuheeRu Kasutaja maine on neutraalne eERuheeRu avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Tln/võru/kuressaare
    Postitusi
    293

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Tsitaat Esmalt postitatud Svago poolt Vaata postitust
    Ühe seleeniplaadi maksimaalne pingelang on 0,45-0,75 V.
    Mitu elementi on järjest?
    Tõenäoliselt ei pea midagi tegema, ehkki lisaks on220V asemel 230V.
    Ma ei tea palju seal elemente sees on, see on alumiiniumümbrisega kolakas, peal on märgid ABC-80-260.

  4. #4
    Liige Ints Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    02/2003
    Asukoht
    Pärnu
    Postitusi
    1.377

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Ei pea sinna mingeid lisatakisteid panema.Seleeni asemele paned 4 dioodi ja asi korras.Omal ajal küll saanud seda teha.
    Kui juhtmeid saab ühendada kahel erineval viisil,siis esimesega neist lastakse kaitse läbi.

  5. #5
    Liige Pläsku maine kipub olema madal Pläsku avatar
    Liitunud
    09/2010
    Asukoht
    Harjumaa Rooküla
    Postitusi
    1.162

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Kas ei ole nii, et dioodidega asendades alaldi väljundpinge tuleb kõrgem. Ma ka kunagi vahetasin, mõõtes oli ettenähtud 270-280V asemel, mis oli seleenalaldiga, tunduvalt üle 300V, mis oli vist isegi suurem, kui filterkondede tööpinge. Pärast seda ma ühtegi seleeni dioodidega asendada ei proovinud. Jäi arusaam, et seleenil sisetakistus suurem ja kui koormus järgi tuleb, siis pinge langeb. Võib olla, et ka eksin.

  6. #6
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    1.455

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    https://ru.wikipedia.org/wiki/Селеновый_выпрямитель

    J
    ärjestikku on 2x10 elementi (ABC-80-260.) Seega ca 10V uuest peast, hiljem on pingelang suurem.
    võrgupinge 220V asemel on 230V - tuleb veel pinget juurde.
    Viimati muutis Svago : 11-10-17 kell 22:15 Põhjus: lisa

  7. #7
    Liige Ints Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    02/2003
    Asukoht
    Pärnu
    Postitusi
    1.377

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Üldjuhul ei pea anoodpinge olema 1V täpsusega.+10...15V ei tee seal midagi halba.Filterkondede tööpinge on samuti tavaliselt väikese varuga.
    Kui juhtmeid saab ühendada kahel erineval viisil,siis esimesega neist lastakse kaitse läbi.

  8. #8
    Liige moi Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    01/2003
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    4.857

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Lampide küttepinge ka tõuseb kui 220V aparaadil 230V võrgutoidet kasutada ja kuskil alajaama lähedal võib reaalne pinge veel suurem olla, hea oleks võrgupinge üle mõõta. Suurema küttepingega lõppevad lambid tunduvalt kiiremini otsa kui nominaaliga.

  9. #9
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    1.455

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Põhimõtteliselt on moi jutt õige. Vajadusel saaks kasutada ka autotrafot. Maal saigi sellist voltmeetriga varustatud varianti kasutatud, kuna võrgupinge muutus teatud kellaajal ja TV vaatamine tekitas probleeme. Harkus elades oli kõikumine kohutav. Vahepeal oli pinge 130V, makk hakkas lausa venitama – mõtlesin panna 127V asendisse, kuid ei tea ju kunagi millal õige võrgupinge taastub

    Kuid tegemist on 60-ndate lõpu pilliga, kütteniidid on peenemaks põlenud ja takistus suurem. Kindlasti pole ka lambipesad enam esimeses nooruses. Sellisel juhul on hea just kõrgem võrgupinge ((230/220)X6,3V= 6,6V). Uute lampide ja pesade vahetamisel oleks muidugi 6,3V parem. Vanasti sai „elustatud“ kineskoope ja lõpuks sai tõstetud kineskoobi küte 8V-ni. Ja töötas aastaid või õigemini kuni öise magamajäämiseni, kui öise koormuse vähenedes võrgupinge kasvas mõnes kohas üle normaalse.

    http://www.rw6ase.narod.ru/00/rl_l_/rekord68_2.html

  10. #10
    Liige eERuheeRu Kasutaja maine on neutraalne eERuheeRu avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Tln/võru/kuressaare
    Postitusi
    293

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Küttepinge läheb sellel aparaadil otse trafo 6.3V liini pealt ilma alaldita ja niipalju kui uurisin siis võib küttepinge olla lampidel üldiselt 5.7 - 6.9. Ma eeldan, et sinna võiks pinge langetamiseks ühendada jadamisi takisti, et saada lähemale 6.3V nominaalile või lampide tervise hoidmiseks isegi madalamale.

    Huvitav on see, et minu aparaadi toiteosas on lüüdid 20uF + 30uF + 30uF ning lüütidega on paralleelselt 1.2kO 2W takistid, kõik netist leitavad sama skeemilahendusega skeemid on 3x30uF + 1.5kO takistitega, kuid kontrollpunktide pinged skeemidel on samad, kuigi teoorias peaks ju suuremal takistil tekkima suurem pingelang.

    Kui ma võrgujuhtme tahaks teha kaasaegseks, siis kas KollaRohelise juhtme peaks kohe šassile kruvima trahvo kõrvale ja kui tahaks lüliti ka panna siis lülitile mingi filter/filterkonde ka paralleelselt joota?

    Mis oleks lihtsaim viis teha nii, et lambid kohe täit voolulaksu kätte ei saaks peale sisselülitamist? Mingi lisalüliti B+ jaoks?

    Ma pole kunagi skeemilt voolu mõõtnud, kui ma tahaks B+ voolu mõõta siis mis variant on kõige turvalisem nii tehnikale kui elule? Alaldist väljuv B+ klemm lahti ja siis skeemi ja alaldi vahele jadamisi tester?

    Oletame, et asendan seleenalaldi asemele neli dioodi, dioodide vastupinge peaks olema võrgupinge pluss paarkümmend prossa varu?

    Kui uue toitekondensaatori tahaksin panna vana kesta sisse, siis kondensaatori "-" võib lihtsalt kruvida kesta külge?

    Palju toredaid küsimusi

  11. #11
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    1.455

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    No kui sa tahad uued kaasaegsed lüüdid peita vanade korpusesse, siis võiksid ka dioodid pista sellesse Al „šokolaadi“ ja säilitada ka muus osas originaalsuse.

  12. #12
    Liige mudasiil maine kipub olema madal
    Liitunud
    07/2007
    Postitusi
    132

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Ω sümboli saab Alt + 234

  13. #13
    Liige Starfish maine kipub olema madal Starfish avatar
    Liitunud
    08/2009
    Asukoht
    Kehra-Tallinn
    Postitusi
    1.378

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Kaval trikk või lollus ? Anood ja katood mõlemad massis.
    Never design circuits that depend on Beta, unless you are making a transistor tester !

  14. #14
    Liige eERuheeRu Kasutaja maine on neutraalne eERuheeRu avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Tln/võru/kuressaare
    Postitusi
    293

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Tsitaat Esmalt postitatud Starfish poolt Vaata postitust
    Kaval trikk või lollus ? Anood ja katood mõlemad massis.
    Mõtled seda 6Н2П teist anoodi? Miks seal üldse 6Н2П kasutusel on kui teist poolt lambist ei kasutata? Ah las see olla praegu, ma skeemi hetkel ei hakka näppima.

  15. #15
    Liige Pläsku maine kipub olema madal Pläsku avatar
    Liitunud
    09/2010
    Asukoht
    Harjumaa Rooküla
    Postitusi
    1.162

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Seda maandatud lambi osa kasutatakse AM osas detektori dioodina, aga seal on trükiviga raamatus. Raamatus kõrval on Rekord-66 skeem ja seal on võre ja anood kokku ühendatud, katood massis, samuti teiste vanemate Rekordite skeemides.

+ Vasta teemale

Teema informatsioon

Antud teemat sirvivad kasutajad

Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 külalist)

     

Sarnased teemad

  1. Foorumil kollid kallal
    murphy poolt foorumis Foorumi tagasiside
    Vastused: 1
    Viimane postitus: 13-02-14, 14:06
  2. M: Radioola Rekord 68-2
    arviy poolt foorumis Audiotehnika
    Vastused: 0
    Viimane postitus: 10-09-12, 19:50
  3. M: Radioola Rekord 68-2
    Rix321 poolt foorumis Audiotehnika
    Vastused: 1
    Viimane postitus: 06-06-10, 00:44
  4. Sirius-311 radioola
    paadikapten poolt foorumis Lamptehnika foorum
    Vastused: 2
    Viimane postitus: 19-10-07, 13:57
  5. Appi viirus kallal?
    pois11 poolt foorumis Tark- ja riistvara foorum
    Vastused: 11
    Viimane postitus: 21-07-03, 13:05

Lemmikud

Foorumi reeglid

  • Sa ei või lisada uusi teemasid
  • Sa ei või lisada vastuseid
  • Sa ei või lisada manuseid
  • Sa ei või muuta oma postitusi