mobil porno porno rokettube Every country has it's hd porn videos. For example, free french porn, german videos. You can find every kind of hd porn on redhub.co
+ Vasta teemale
Leheklg 2 / 3 EsimeneEsimene 123 ViimaneViimane
Nitan vasteid 16 kuni 30 43-st

Teema: Valjuhldi vnkepooli takistuse temperatuurisltuvus

  1. #16
    Liige home maine kipub olema madal
    Liitunud
    12/2015
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    351

    Algseade Vs: Valjuhldi vnkepooli takistuse temperatuurisltuvus

    Selline firma ngu Heliumacoustics on tegelenud selle ksimusega, ngu ka nimi viitab sellele. Ilmselt tulevikus hakatakse klaritesse kuulamise ajal mingeid ndisaegseid jahutusvedelike sisse kallama.... Ja kui arvestada et hurhk, ja niiskus on ka olemas, tulevik tundub roosiline. Kaablivennad puhaku jalga.

  2. #17
    ldmoderaator OSX maine kipub olema madal OSX avatar
    Liitunud
    02/2007
    Postitusi
    3.781

    Algseade Vs: Valjuhldi vnkepooli takistuse temperatuurisltuvus

    Kallatakse ammugi, ferrofluid on vedeliku nimeks. Ja et kuulajaid keemiakatsetest ssta, kallatakse juba tehasest...
    Kui tde vib vlja elda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
    Konfutsius

  3. #18
    Liige ergo Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    06/2005
    Asukoht
    Viimsi
    Postitusi
    95

    Algseade Vs: Valjuhldi vnkepooli takistuse temperatuurisltuvus

    Terve valjuka kuumutamise katsetega peab ettevaatlik olema. Eriti kui neil neodm-magnet - see lpetab oma magnetina toimimise juba >80 kraadi celsiuse juures ja prdumatult.
    https://www.supermagnete.de/eng/faq/...agnets-sustain

    Siin artiklis lk 39 joonis iseloomustab hsti mis valjult kuulates klari mada otsaga juhtub vnkepooli soojenemise tttu.
    https://pearl-hifi.com/06_Lit_Archiv...ompression.pdf
    Klippeli lehelt leiab muidugi ka veel palju edasi arenenuma mudeli sel teemal.

    Ma olen mnginud ka Texas Instrumentsi SmartAmp Demo plaadiga. See vimendi vimaldab reaalajas elemendi impedantsi ja seelbi pooli temperatuuri jlgida ja siis ta limiteerib vastavalt klarisse antavat signaali hoides elemendi optimaalsetes lineaarsuse piirides. Arenduse faasi jaoks on tal aga pull meetod et pooli kuumenemise profiili omale selgeks teha - nimelt mngitab ta elementi 20kHz signaaliga mis tiskasvanule kuuldamatu mingi 5..10min, samal ajal jlgides kuidas pool kuumeneb. Too laseb ka pooli 80 kraadini kuumeneda profiili saamiseks.
    http://www.ti.com/lit/an/slaa757/slaa757.pdf
    Viimati muutis olevtoom : 11-04-18 kell 16:36

  4. #19
    Liige moi Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    01/2003
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    5.170

    Algseade Vs: Valjuhldi vnkepooli takistuse temperatuurisltuvus

    Suht lihtne on vlja arvutada mis toimub valjuka mhises kui tema temperatuur on 50 vi 100 kraadi ja millisel vimsusel sina jutakse konkreetse valjuka puhu. Kas aga on ksitlusi, mis arvestaks reaalsete muusikaliste signaalide korral, kas ja millisel temperatuuril ja vimsusel tekkib kuumenemise ja jahtumise vaheline tasakaal konkreetses valjukas ning kuidas selle tasakaalu punkti liikumine ajas toimub ning kuidas heli mjutab?

  5. #20
    Liige ergo Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    06/2005
    Asukoht
    Viimsi
    Postitusi
    95

    Algseade Vs: Valjuhldi vnkepooli takistuse temperatuurisltuvus

    Variante on olemas kll. Niteks LspCAD Pro modelleerib temperatuurist tulenevaid effekte. Tal on vimalus ise sisestada eri muusika vimsus profiilie 'power profiles' kuna eri muusikastiilide puhul on effekt muidugi vga erinev. Enamus popp muusikat on viimasel ajal nii kompresseeritud, et vrdub vist enamus ajast halvima vimalikuga muidugi.

    Vajuta pildil suurema pildi ngemiseks

Nimi:	LspCAD_thermal.jpg
Vaatamisi:	4
Suurus:	100,5 KB
ID:	16078

  6. #21
    Liige moi Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    01/2003
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    5.170

    Algseade Vs: Valjuhldi vnkepooli takistuse temperatuurisltuvus

    See pole ikka pris see mida ma mtlesin. Ehk kui muusikas on mingi tugev tmps sees, siis selle tmpsu ajal mhise temperatuur tuseb aga enne jrgmist tmpsu juab natuke langeda, ehk temperatuur pidevalt kigub. Kuidas see heli mjutab?

  7. #22
    Liige martk maine kipub olema madal martk avatar
    Liitunud
    01/2013
    Asukoht
    tln
    Postitusi
    823

    Algseade Vs: Valjuhldi vnkepooli takistuse temperatuurisltuvus

    Kas teooria asemel poleks lihtsam teha praktiline t - ohverdada mni viksevimsuseline klar, milles kshaaval lasta valjuhldid puruks, mtes samalajal moonutust mikriga. Tavaliselt kuulates max lubatu rel lastakse ju puruks enamasti krgsagedus valjukas , teiseks bassivaljukas ja harvim on keskvaljuka lbilaskmine.
    Sidestuskondensaatori puhul on thtis jlgida, mispidi on trkkplaadil tema vljaviigud painutatud, muidu ei tea heli missuunas liikuda.

  8. #23
    ldmoderaator OSX maine kipub olema madal OSX avatar
    Liitunud
    02/2007
    Postitusi
    3.781

    Algseade Vs: Valjuhldi vnkepooli takistuse temperatuurisltuvus

    Muidugi oleks praktiline t vga hariv. Alustame sinu Technicsitest siis jah... .
    Kui tde vib vlja elda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
    Konfutsius

  9. #24
    Liige martk maine kipub olema madal martk avatar
    Liitunud
    01/2013
    Asukoht
    tln
    Postitusi
    823

    Algseade Vs: Valjuhldi vnkepooli takistuse temperatuurisltuvus

    To OSX:
    technics sb7 ja sb10 on lekoormuskaitsega, niiet valjukaid lbipletada praktiliselt vimatu . Kui ohutuli psivalt plema jb, siis ise vaatad, millist nuppu vajutad, et kaitse maha saada.
    Sidestuskondensaatori puhul on thtis jlgida, mispidi on trkkplaadil tema vljaviigud painutatud, muidu ei tea heli missuunas liikuda.

  10. #25
    ldmoderaator OSX maine kipub olema madal OSX avatar
    Liitunud
    02/2007
    Postitusi
    3.781

    Algseade Vs: Valjuhldi vnkepooli takistuse temperatuurisltuvus

    kski kaitse signaaliahelas ei tee head, nii et htlasi ellimineeriks ka kaitsmed, mis seal enam....
    Kui tde vib vlja elda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
    Konfutsius

  11. #26
    Liige martk maine kipub olema madal martk avatar
    Liitunud
    01/2013
    Asukoht
    tln
    Postitusi
    823

    Algseade Vs: Valjuhldi vnkepooli takistuse temperatuurisltuvus

    Alati loen huviga, kuis jaapanlaste insenerid, kelle broo bdett letas eesti riigi eelarvet, igatpidi omalajal mbrisse astusid, eriti elektroltidega ja kaitsessteemidega. Meil eesti poisid teavad tpselt ja eksimatult, kuis audiot oleks pidanud valmistama
    Sidestuskondensaatori puhul on thtis jlgida, mispidi on trkkplaadil tema vljaviigud painutatud, muidu ei tea heli missuunas liikuda.

  12. #27
    ldmoderaator OSX maine kipub olema madal OSX avatar
    Liitunud
    02/2007
    Postitusi
    3.781

    Algseade Vs: Valjuhldi vnkepooli takistuse temperatuurisltuvus

    Ma jlle loen huviga kuidas tullakse nppu m iga vrdlema. Raha ei pane kaitsmeid ja elektolte kuldjuhtmena helisema. Seeriatootmise juures ja SB-7 aega arvestades, oli kaitsmessteemi olemaolu lihtsalt tavaline, kui see oleks valdavalt kasulik olnud, neksime me neid asju ju vhegi arvestatavates klarites.
    Audes pani ka oma klaritesse kaitsme sisse. Valera tles mulle isiklikult tehases, et kui sa klarist normaalset bassi tahad, jooda see junn vahelt ra.
    Viimati muutis OSX : 12-04-18 kell 16:45
    Kui tde vib vlja elda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
    Konfutsius

  13. #28
    Liige moi Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    01/2003
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    5.170

    Algseade Vs: Valjuhldi vnkepooli takistuse temperatuurisltuvus

    Tsitaat Esmalt postitatud martk poolt Vaata postitust
    milles kshaaval lasta valjuhldid puruks, mtes samalajal moonutust mikriga. Tavaliselt kuulates max lubatu rel lastakse ju puruks enamasti krgsagedus valjukas , teiseks bassivaljukas ja harvim on keskvaljuka lbilaskmine.
    Idee ei ole mitte puruks lasta vaid selgusele juda, kas kuumenemine normaalsel kuulamisel (mis on muidugi erinevate inimeste jaoks erinev mt) kuidagi heli mjutab halvenemise suunas.

    See milline valjukas esimesena laguneb on enamasti sltuvuses sellest, kas vim aetakse klippima vi mitte. Kui ei aeta klippima ja klari maks seeditav vimsus on selline, et ta muusikaga hakkab lagunema, siis sureb esimesena bassikas. Kui vim aetakse klippima, siis sureb esimesena krgete valjukas. Asi on selles, et spektraalselt on muusikas bassi otsa vimsus palju suurem, enamasti on ka krgete valjukas suurema takistusega ja tundlikum, ning sinna ette on pandud nivoode htlustamiseks takisteid, mis oluliselt vhendavad sinna judva signaali vimsust. Klippimisel aga genereeritakse hppeliselt palju krgsagedusi, mida algses signaalis ei ole ja see pletab krgete valjukaid maha.
    Nukogude S-90 on selles osas erandlik, seal sureb esimesena maha keskageduse valjukas, bass on lihtsalt nii robustne ja krgsageduses on nii suured takistused sees.

    Aga imelik, et asi jlle kord isikliuks ja m. pikkuse vrdlemiseks kisub.

  14. #29
    Liige home maine kipub olema madal
    Liitunud
    12/2015
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    351

    Algseade Vs: Valjuhldi vnkepooli takistuse temperatuurisltuvus

    Milleks vaielda asjade le, mis on niigi teada, ei pea olema geenius et aru saada mis toimub ja kuidas sellest vitu saada. Kui see nnetu Audes krvale jtta, niteks Kinoshita ette vtta, torkab kohe silma et klar ja crossover kannatab 3000W ja impedantsi langust 0.8 Oomini, JDF vimendi annab vlja 3200W 0,5 oomi juures. Kodus kuulates ei hakka seal midagi kuumenema, moonutama. Ja maksab palju vhem, kui Esteloni betoonist bluetooth klarid.

  15. #30
    Liige martk maine kipub olema madal martk avatar
    Liitunud
    01/2013
    Asukoht
    tln
    Postitusi
    823

    Algseade Vs: Valjuhldi vnkepooli takistuse temperatuurisltuvus

    Tsitaat Esmalt postitatud OSX poolt Vaata postitust
    Ma jlle loen huviga kuidas tullakse nppu m iga vrdlema. Raha ei pane kaitsmeid ja elektolte kuldjuhtmena helisema. Seeriatootmise juures ja SB-7 aega arvestades, oli kaitsmessteemi olemaolu lihtsalt tavaline, kui see oleks valdavalt kasulik olnud, neksime me neid asju ju vhegi arvestatavates klarites.
    Audes pani ka oma klaritesse kaitsme sisse. Valera tles mulle isiklikult tehases, et kui sa klarist normaalset bassi tahad, jooda see junn vahelt ra.
    Et siis Matshushita insenerid vibutasid aastatel 70 kuni 80 oma vikest nppu ja nd eestlased tagantjrgiguuglitargalt vibutavad oma suurt m-i, et oldi valel teel, kuna eestlastele on Punase Reti insener elnud, et kaitsessteem klaris kaotab/muudab bassi. Ja seesama Punane Ret/hilisem Audes pdis pdlikult, kuid edutult, krgklarit Technicsilt maha viksida NLiidu vahenditega?
    Sidestuskondensaatori puhul on thtis jlgida, mispidi on trkkplaadil tema vljaviigud painutatud, muidu ei tea heli missuunas liikuda.

+ Vasta teemale

Teema informatsioon

Antud teemat sirvivad kasutajad

Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 klalist)

     

Sarnased teemad

  1. Ksimus takistuse kohta.
    C1rca poolt foorumis Elektroonikafoorum
    Vastused: 13
    Viimane postitus: 03-10-11, 21:39
  2. Piibu takistuse muutmine?
    algis11 poolt foorumis Autofoorum
    Vastused: 3
    Viimane postitus: 18-09-10, 16:21
  3. klari takistuse suurendamine
    ermo poolt foorumis Klarifoorum
    Vastused: 2
    Viimane postitus: 14-07-09, 10:26
  4. takistuse suurendamine
    basspower poolt foorumis Bassiklari foorum
    Vastused: 6
    Viimane postitus: 23-09-06, 23:20
  5. takistuse mtmine
    bloody-orc poolt foorumis Elektroonikafoorum
    Vastused: 7
    Viimane postitus: 28-03-04, 16:43

Lemmikud

Foorumi reeglid

  • Sa ei vi lisada uusi teemasid
  • Sa ei vi lisada vastuseid
  • Sa ei vi lisada manuseid
  • Sa ei vi muuta oma postitusi