PDA

Vaata täisversiooni : Makkide kasutamine



Leheküljed : [1] 2

humax
17-12-05, 14:16
:o Kassetmakid siiski rahvahulgast ära vajunud ja lähevad veel vaid makipededele peale


:D Huvi pärast tahaks teada palju foorumi rahva hulgas on makid veel kasutusel, mis marki ja kui suur on fonoteegi maht tundides?

Alustaks endast:

Lintmakid : OLIMP 004 3pead, klaasferiit. 3
mootorit .Kvartsgeneraatoriga stabiliseeritud veomootor.2 makki Seda makki toodeti vähe, sai eritellimisel ja kasutati profi makina.
AKAI 636 reverseeritav 6 pead klaasferiit.3 mootorit.
Kassetikas TECHNICS RS-TR4742M duubel Väga hea makk!!!
(sendast peadega 4tk)
Aktiivses kasutuses.

Momendil seisavad:
Vana hea ,stuudio STM ilmselt ei hakka enam kasutama.
Kasetikas VILMA 204
Fonteegi maht lindis kusagil 1000 tunni ringis.
Kassetidel kusagi 500 tunni ringis.
Loodan on teisigi, kes on ajast mahajäänud :D ja istuvad vana kola otsas.Välja, veel seda kola viskama ei hakka. Nii, nagu on olemas ja olid lampvõimud nii ka makkidega. Ilmselt veel kauaks ajaks. Arvuti on arvuti ja seda helitehnikaga ei sega ja arvutis suvalist kriginat ei kuula.

ilmar
17-12-05, 14:30
Kasutusel on M.keskus SONY MHS-551,kasettmakk MAJAK233.LIntmakid on seisma jäänud(paar lampidega asja,üks oln vist ASTRA).Kasettidel on muusikat umbes 200 tundi.

martinj
17-12-05, 14:41
Fonoteegi mahtu ei tea...ükjagu ikka ja sadades tundides.

Olemas lintmakk Kometa 212, harva kasutan (põhiliselt vanade salvestitste taastamine).

Väga aktiivses kasutuses kassetikas Orbita 121, mis on ringi tehtud . Parandatud skeemigataasesitusvõimendi ja tehtud dünaamiline eelmagneetimine.
VILMA mehhaanika ja PLLiga stabiliseeritav mootor. Sagedusala (mõõdetud 30Hz...19kHz CrO2 lint -6dB) läbi tuleb ka 21kHz




Samuti kasutan aktiivselt kassetipleierit Panasonic RQ-SX58V, mis on kassetipleieritest üks paremaid.
Praktiliselt niisama seisab tuunitud Majak 233 (kah taasesitusvõim muudetud +dem+salvestuskanal muudetud veidi) . Vist müün maha varsti kui keegi tahab.

Taastamist ootab makk nimega Sputnik. Jah see esimene aastast 1971.

Jõhvi jäi maha (kui võimalus, tooks ära) Majak 205 + umbes 50 linti .


Praegu on igatsus millegi tõeliselt vinge kassetika järgi...

OT..
Üks sõber tuli kunagi külla ja mul kostus toast muusikat. Loomulikult küsis siis CD-d Üllatus oli tal suur , kui selgus, et asi tuli kasseti pealt ja heli oli väga hea.
..OT

humax
17-12-05, 14:49
Praegu on igatsus millegi tõeliselt vinge kassetika järgi...


Ainuke ja vinge, mida olen näppinud ja mõõtnud, mis meil liikumas on. TECHNICS RS-AZ7 laitmattu tükk!!! Kahjuks oli ta omal ajal hiiglama kallis ja nüüd 6 kuud tagasi oli tutikas mak poes 2400.-

urmo
17-12-05, 15:11
Ei ole küll väga aktiivne maki kuulaja ( pole ka muus osas aktiivselt tegutsenud - muusikakeskuse lülitasin viimati sisse, kui DVD-lt filmi vaatasin, suvel), aga makk olemas ja musa ka veel alles.
Viimati oli tarvis tuvastada tuttava kassetil olevat muusikat: tulemuseks oli Yello.

Aga makk: Majak 233, kokkutulekul 2004 oli kaasas ka (kapis neid 2 tk veel tagavaraks).
Muusikat riiulis sorteeritult ~100 kassetti, muud pahna kappides ikka veel.

kass
17-12-05, 15:57
Linti on umbes 200 tunni ulatusest. Kasutan kuulamiseks Technicsi RS-AZ6 kassett decki. 3 helipead ja kõik vajalik peal olemas. Helilt pea samahea kui Technicsi AZ7gi.Kasette kuulan üldiselt küll vähem kui Cd-sid, kuid pea iga päev on kasutuses kassett deck. Ei ütleks, et kassettid on välja surnud, kuna näiteks isiklikult kasutan neid veel palju.

Ütleksin, et tihtipeale esitab mu Kassett mängija paremat heli kui CD Deck!!! ;)

humax
17-12-05, 16:08
Ütleksin, et tihtipeale esitab mu Kassett mängija paremat heli kui CD Deck!!!


No nii, esimene aus ülestunnistus on väljaöeldud! Nii see tõepoolest on.Meeldiv, kui arutelu jätkub, sest on palju noori, kelle pole asjast aimugi ja on veendumusel, et arvuti on see ainuõige ja CD on ainulahendus.Eks see onngi, üks foorumi eesmärkidest lahata ka alternatiivseid lahendusi.

Edu kõigile ja meeldivat jõuluaega! :rolleyes:

kass
17-12-05, 16:31
Praeguseks on mängijate hinnad all, kuid endale ostsin umbes 3 aastat tagasi Technicsi RS-AZ6 kassettmängija 4000 krooniga ja ei kahetse üldse, et sellise ostu tegin. Juba poes proovikuulamisel märkasin, et heli on kuidagi palju pehmem kui mu enda Cd Deckil ( Technics SL-PG5).

Igati meeldiv kuulda, et ikka leidub inimesi, kes ka kassette kuulavad.

Ilusat jätkuvat jõuluaega kõigile foorumikülastajatele!!! :)

martinj
17-12-05, 17:30
Nii see on. Kuid... Tegelikult on CD heli teoreetiliselt ju puhtam.
Eks põhjus ole sama, miks lampvõimusid kasutatakse. Teataval viisil ju retsitakse heli ära. Saab ju lampvõimu teha ka nii, et kõlaks nagu transsvõim.

Eks püüan mõned põhjused kirja panna, mis analoogsalvestuse heli heaks teevad.

Nagu kuskil ühe makifänni lehelt lugesin, saab makki võrrelda signaaliprotsessoriga.
Tehakse mingi signaali töötlus. Magnetkandja ja peade hüstereesid ja ebalineaarsus teevad signaali "huvitavamaks" ja hägusemaks. Samuti lindi ebaühtlus, mis mingil määral mõjutab helitugevust.

sebastian
17-12-05, 18:35
Kassette on oi kui palju ja palju on neid ka laiali jaotatud tuttavatele ja sugulastele.
Aga nüüd on justkui mingi makipede uuestisünd...tahaks midagi head. Hinnad pole ju enam nii kosmilised, kui 10 aastat tagasi :D
Kunagi jäi silma Pioneer CT-979, Reference Model, nagu paremaid pille siis nimetati. Andmete poolest justkui etem, kui RS-AZ7...peamine kriteerum oli, et pill suudaks salvestada võimalikult hästi ka HX-PRO'd kasutamata. HX oleks siis nagu "boonus". Ja taasesituse müratase pidi ka ilma Dolby B,C või S-ta hea olema.

Aga jah...Jauza oli parim, mida endale lubada võis ja tuli siis seda tuunida. Nüüd seisab, mehaanika andis otsad ja parandada ei viitsi.
Lintmakkidest omasin tagasihoidlikku Jupiter 202 mudelit. Siis oli muidugi kõva sõna! Sedagi sai nii üle tuunitud, et enam ei toimi. Linte siiski on ja nüüd hirmus huvi mis neil ikkagi peal...kassettidega sama teema :P
Ja väike Sputnik läks aastate eest kuhugi kaduma, sellest on kahju, aga eks ta oli vist liiga väike...kusagi mul selle jaoks isegi DNL (Dynamic Noise Limiter) skeem ja trükkplaadi joonis olemas. Sahises teine ju mehiselt :P

Ausalt öeldes tahaks jälle analoogsalvestisi kuulata, niiguinii on neis midagi paremat, kui CD-lt kuuldu.
Nüüd, kui kõrvad digitaalse müraga harjunud, oleks võrdlusmoment omal kohal.

MK
17-12-05, 18:54
Need kassetid mis mina kuulnud olen on olnud nii masendava kvalittediga et isegi raadio kõlab paremini, seega huvi täielikult puudub, kuigi mingi hea mängia võiks olla koos mingite väga heade kassettidega.

martinj
17-12-05, 19:21
Originally posted by MK@Dec 17 2005, 18:54
Need kassetid mis mina kuulnud olen on olnud nii masendava kvalittediga et isegi raadio kõlab paremini, seega huvi täielikult puudub, kuigi mingi hea mängia võiks olla koos mingite väga heade kassettidega.
Vaheta kehvapoolne sang ja püsimagnetiga kustutuspea välja parema tehnika vastu

freeze
17-12-05, 22:35
makipeded teavad,mina isiklikult olen sillas
http://www.sabinebendlin.de/tonbandwelt/big/108.htm

maaalune
17-12-05, 23:53
Aeg ajalt kasutan kastettdecki NIKKO ND-550(Pure Japan) -sai teine kunagi Norrast kaltsupoest 20NOK-i :D eest ostetud.Kodus selgus ,et oli teine peaagu kasutamata,heas korras ja seda siiani B-) .Lintmakkidest oli viimati Rostov-102 -Stereo ja Tembr 2 kuid need läksid aastaid tagasi varaste kaasavarasse :ph34r: :angry:
Kuna kodus teisel autol peal kassetikas(VW Beta ) ainult ,siis aeg-ajalt saab lindistada sobivaid mix-e mis kipuvad parema kvaliteediga olema kui poest ostetud B-)
Kasette on kuskil 80-ne ringis st.alla 100 tunni.Neist enamus 60 min.-sed. ;)
Ennem varaste visiiti oli lintmaki fonoteek ca 2000 tundi, millest on tõsine kahju! :(

basic
17-12-05, 23:58
Originally posted by humax@Dec 17 2005, 12:16
AKAI 636 reverseeritav 6 pead klaasferiit.3 mootorit.

Kuna sulle ps-i saatmine on keelatud, siis ega seda ära ei soovi müüa ja kui, siis mis hinnaga ning mis seisukorras ta on? Kas tegemist on sama makiga, mille kasutaja segusilm kellelegi remontijale oli 700.- töö tasuks siin ca kuu-paar tagasi jätnud? Kui sama, siis mis tal viga oli ja kas said asja korda?

humax
18-12-05, 10:06
Originally posted by basic+Dec 17 2005, 23:58--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (basic &#064; Dec 17 2005, 23:58)</td></tr><tr><td id='QUOTE'> <!--QuoteBegin-humax@Dec 17 2005, 12:16
AKAI 636 reverseeritav 6 pead klaasferiit.3 mootorit.

Kuna sulle ps-i saatmine on keelatud, siis ega seda ära ei soovi müüa ja kui, siis mis hinnaga ning mis seisukorras ta on? Kas tegemist on sama makiga, mille kasutaja segusilm kellelegi remontijale oli 700.- töö tasuks siin ca kuu-paar tagasi jätnud? Kui sama, siis mis tal viga oli ja kas said asja korda? [/b][/quote]
:angry: Ma pole siit foorumist ühtegi makki ostnud&#33;&#33;&#33; See AKAI 636, mida oman, on juba minu omanduses aastat 1995 ja toodud Saksast. Oli selline ajajärk, millal külastasin seda maad sagedasti. Müüa ma seda ei soovi&#33;&#33;&#33; Mis seisukorda puutub siis makk on ostetud kom. kauplusest, üks omanik ja vähe kasutatud, laitmatus korras.

Üldiselt huvitav postitus??? Millisel alusel ja sihitlusel Sa selliseid uuringuid teostad. milles on kasutaja segusilm seotus selle küsimuse taustal, iga mees võib ju teha mida iganes ega pea sellest kellegi aru andma ja pealegi pole viisakas nuhkida teiste tegevuse järgi. Huvitav huvitav ???Kui tunned sellise maki vastu huvi siis peaks seda olema võimalik osta ka EBAY -ist või sõida ise Saksamaale tehnika järele.Seal on seda kola väga palju ja väga odavate hindadega. Tundub et tegeled suuresti vahendamisega&#33;&#33;&#33; Mis PS-i kasutamisse puutub siis tõepoolest tuleb teha see sinusugusele ebameeldivale tegelasele võimatuks.Kui uks on suletud siis Sa ronid ju aknast sisse ja kipud teiste toas mööblit paigutama oma äranägemise järgi.Õpi käitumise eetikat psühholoogiat ja saa ükskord juba viisakaks ja soliidseks inimeseks. Selles valdkonnas edu Sulle&#33;
Ära tulevikus enam rista oma ostunäljaga foorumi teemasid, sest siin on tegemist tehniliste probleemidega ja käsil, antud teemas on makkide kasutamine käesoleval ajal, mitte aga mingi SPEKULANDIST ÄRIMEHE ÄRIHUVIDE RAHULDAMISEGA&#33;&#33;&#33;

@ndres
18-12-05, 11:14
Lintmakk Olümp 003, linte ca 100 tk. (525m, kiirusega 19,05cm/s :D , mõni ka 1000m). Kassettmakk Orbita MP-121.
Kõik see kraam asub pööningul juba umbes tosin aastat. Ei viitsi neid keegi kasutada :(

Mis teha - kõik on kolinud arvutisse ;)

Daddario
18-12-05, 12:05
Lintmakk:
Astra 110
Kassettmakid:
Pioneer ct-200
Kenwood kx-50
Technics rs-x933


EDIT:kirjavead

EDIT:--//--

martinj
18-12-05, 14:09
Ahjaa, makki (õigemini muusikakeskust) kasutan väga sageli ka taimerireziimis, et huvitavad raadiosaated linti võtta ja hommikul tööleminnes rahus kuulata.

MK
18-12-05, 21:34
Originally posted by martinj@Dec 18 2005, 12:09
huvitavad raadiosaated linti võtta
sellepärast ma mõtlesingi et ehk tasuks osta kasett deck, aga minuteada on nendel kasett deck&#39;idel veel see viga et need mängivad erineval kiirusel?

martinj
18-12-05, 22:05
Originally posted by MK+Dec 18 2005, 21:34--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (MK &#064; Dec 18 2005, 21:34)</td></tr><tr><td id='QUOTE'> <!--QuoteBegin-martinj@Dec 18 2005, 12:09
huvitavad raadiosaated linti võtta
sellepärast ma mõtlesingi et ehk tasuks osta kasett deck, aga minuteada on nendel kasett deck&#39;idel veel see viga et need mängivad erineval kiirusel? [/b][/quote]
Just nii see on.
Aga üldiselt saab seda viga mehhaanika timmimisega minimeerida.
Muide, ka kõik CD mängijad mängivad isekiirusel, sest pole lihtsalt olemas täpselt ühesuguseid ja sama stabiilseid kvartse (taktigeneraatoreid). See viga aga jääb heal juhul sekundi sajandikesse (kui sinnagi).

@ndres
18-12-05, 22:29
Originally posted by MK@Dec 18 2005, 21:34
sellepärast ma mõtlesingi et ehk tasuks osta kasett deck, aga minuteada on nendel kasett deck&#39;idel veel see viga et need mängivad erineval kiirusel?
Siis on need makid lihtsalt häälestamata ja paigast ära.
Korras pillid mängivad kõik kiirusega 4,76 cm/s IMHO. (Lubatud tolerantsi piirides muidugi).
Ning enamusel käib kiiruse reguleerimine ikka elektrooniliselt. (v. a. martinj`i Majak muidugi ;) )

martinj
18-12-05, 22:34
Originally posted by @ndres@Dec 18 2005, 22:29
. (v. a. martinj`i Majak muidugi ;) )
A miks ainult mu Majakil ei saa ? teistel asünkroonmotoriga makkidel kah ei saa ?
Saab selle kah elektrooniliselt juhtida kui makki läbi sagedusmuundi toita :P


Aga kiiruse muutumine (eelkõige vähenemine) viitab ikka et mehaanikas on midagi mäda.Rimad veninud, kulunud jms.
Elektrooniliselt saab jah juurde aidata aga enamusjuhtudel ikkagi mehaanika süüdi.

Edit: Vaja ka õlitada.

@ndres
18-12-05, 22:46
Originally posted by martinj@Dec 18 2005, 22:34
A miks ainult mu Majakil ei saa ? teistel asünkroonmotoriga makkidel kah ei saa ?
Saab selle kah elektrooniliselt juhtida kui makki läbi sagedusmuundi toita :PLihtsalt minu kätte pole peale Majaki perekonnast pärit kassetikate rohkem asünkroonmootoriga pille juhtunud ;) Vahest on tõesti veel selliseid :ph34r:

Aga kiiruse muutumine (eelkõige vähenemine) viitab ikka et mehaanikas on midagi mäda.Rimad veninud, kulunud jms.
Elektrooniliselt saab jah juurde aidata aga enamusjuhtudel ikkagi mehaanika süüdi.
Puksid-võllid puhastatakse ja õlitatakse, kulunud rihmad-rullid asendatakse. Kui mehhaanika korras, alles siis keeratakse kiirus testlindi järgi paika.

kalju
19-12-05, 09:46
ilmselt kuulun ka makipedede hulka. Lintmakk Kometa 212, mis tegi ringi ja jõudis lõpuks minu juurde tagasi, Majak 233, ja Akai GX-75. Majaki ja Akai võiks isegi ära müüa. Kometal on liiga suur nostalgiline väärtus.

alfons
19-12-05, 10:18
Lintmakk-Olimp 004, ostetud uuena vene ajal, olemas isegi tagavarapead ja surverull. Linte on ca 100 järgi nii 525 kui 375.
Kassetdekkidest AIWA 910 puldiga, 3pead, (mina vist teine omanik) , hea kuulata ja puldiga kerida, kui ei viitsi ligi minna. Sõber lindistas Aiwa 450 ja need kassetid mängivad hästi. Teine AIWA 909, duubel, üks pool reverss teine 3 peaga. Kodanik kelle käest ostsin, kiitis, kuulates tundub, et parema heliga kui 910.
Kassette on mingi 550 tk, enamus norm, mõni kroom ka.
Mina lindistan vahel raadiost, et kuulata kui sobib.

Mac
19-12-05, 12:32
Olemas on Jauza 220 ja Akai HX-M11.Jauzat kasutan kuulamisel ja Akai mudelit kasutan salvestamisel.Autos on ka kassetikas ja selle jaoks saab vahel kassette lindistatud.Kunagi oli ka Kometa 212 aga sellel olid rihmad väsinud ja sellel põhjusel ma ei kasutanud seda.Kui ma kunagi Jauza omanikuks sain,siis oli see meeldiv üllatus,et kassettikas võib nii normaalse heliga olla.

Padasonic
20-12-05, 00:21
Momendil veel enam-vähem elus Vilma-104 ja ürgvana JVC KD-A3E. Tuleb küll tunnistada, et viimased 1,5 aastat pole neil saba seinas käinud, sest digitaalne maailm pressib peale ja poes midagi huvitavat kassetil näeb järjest harvem. Ise kah ei viitsi enam lindistada. Kassette umbes 100 ühikut. Tuleb varsti harvendama hakata, sest vanad vene kassetid ja osa "poolakaid" ajavad koledasti kõntsa välja, nii et vahel tuleb rohkem kui kord ühe külje kuulamise jooksul piiritus lahti korkida.
Sajandivahetuse paiku läks ühe kollektsinääri valdusesse Olimp-004, sest isegi klaasferriitpeadele kulus intensiivse kasutamise tõttu vagu sisse ja uusi enam ei leidnud. Kuna lintidest paistis kohati valgus läbi, saatsin need (ca 70 525m ketast) korstna kaudu eetrisse.

martinj
21-12-05, 21:42
Sai soetatud siis Sony TC K361.
Teeb väga head häält, isegi paremat kui Orbita 121, mille viisin nüüdseks keldrisse.
Headest omadustest selle riista puhul võib mainida veel konkreetse lindi järgi salvestuskanali automaatkalibreerimise võimalust.

Huvitav, kas see on Eesti riigist tingitud või lihtsalt juhus. Enamus siin foorumis ja üldse Eestis liikuvate mittevene makkide kohta leiab netist äärmiselt vähe infot.

@ndres
22-12-05, 00:04
Originally posted by martinj@Dec 21 2005, 21:42
Huvitav, kas see on Eesti riigist tingitud või lihtsalt juhus. Enamus siin foorumis ja üldse Eestis liikuvate mittevene makkide kohta leiab netist äärmiselt vähe infot.
Vene riistadel oli koos passiga ka skeem enamasti kaasas. Järelikult neid on paljudel ja midagi tekib ka internetti :)

Lääne asjadel tuli (tuleb) skeem soetada eraldi service manuali näol ja seda reeglina küllalt kopsaka lisatasu eest :( Tänapäeval ei aita mõnikord isegi raha - lihtsalt tootja keeldub skeeme väljastamast. Seda nimetatakse äriks ;)

aem
22-12-05, 02:25
Enam kassette juurde ei lindista, aga eelmistest aegadest on kuskil 200 tundi muusikat lindistatud. Ja mis põhimine esimene lindistus kõigil ja alla II klassi makke (endised pillid) lindistamisel kunagi ei kasutanud. Lemmik kasseti mark MAXELL LN ja hiljem MAXELL UDI. Üks MK-60 peaks ka olema, aga see osade pillidega vilistab. (tüüpiline) :D

No ja makkidest alles:
Radiotehnika (sahtliga)
Kometa 212
Vesna 310-c
Proton (mahtus hästi diplomaadi kohvrisse, et kooli kaasa vedada :D )
paar lääne päritolu sanga: Panasonic RX-ES 22 ja Schnaider (mõtetud pillid)
Ühesõnaga mitte midagi korralikku :(

Otsinigi endale mingit korralikku kassetikat, millega vanu kassette vahest kuulata... B-)

martinj
22-12-05, 14:57
Originally posted by @ndres+Dec 22 2005, 00:04--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (@ndres @ Dec 22 2005, 00:04)</td></tr><tr><td id='QUOTE'> <!--QuoteBegin-martinj@Dec 21 2005, 21:42
Huvitav, kas see on Eesti riigist tingitud või lihtsalt juhus. Enamus siin foorumis ja üldse Eestis liikuvate mittevene makkide kohta leiab netist äärmiselt vähe infot.
Vene riistadel oli koos passiga ka skeem enamasti kaasas. Järelikult neid on paljudel ja midagi tekib ka internetti :)

Lääne asjadel tuli (tuleb) skeem soetada eraldi service manuali näol ja seda reeglina küllalt kopsaka lisatasu eest :( Tänapäeval ei aita mõnikord isegi raha - lihtsalt tootja keeldub skeeme väljastamast. Seda nimetatakse äriks ;) [/b][/quote]
Seda küll aga samas on nett ju skeeme täis aga just konkreetsete modelite kohta pole.
Vaikivad ka tootjafirma lehed.
Mõnikord polegi otsest skeemi vaja vaid pilti ja tehnilisi parameetreid.

paadikapten
22-12-05, 18:47
Mingi Orelb 101 (nii ma seda nime välja loen)-kahe mootoriga, digitaalse juhtimisega ja heli tundub parem kui Radiotehnika sahtlitel, mida on mul kaks tükki. Muidugi natuke poolpidused pillid-Orelbil ei funka lindistus, Radiotehnikatel on jamasid mehaanikaga, üks ei lindista ühel kanalil ja teisel tuleb veel lüüdid välja vahetada. Aga samas huvi pole kadunud, vaatan ringi, et kui kellelgi midagi vedeleb, ehk saab ära tirida.
Üks vana kooli lääne kassetikas on kah-JVC, aga see vist läheb lammutamisele. Mehaanika on tal selline, et kui pange läheb, vaheta tervenisti välja, ja uut pole kuskilt saada. No mitte kuidagi ei anna neid sidureid regullida ja veel muudki jama, pluss veel see, et teda on nii raske lahti võtta ja kokku panna. Vene tehnika on remondimehe suhtes humaansem :D

Kassetid (kokku natuke üle 20) jagunevad mul kolmeks... Mõned originaalid (Mike Oldfield), siis igasugu lindistused, mis ühes musapoes omal ajal lastud plaatidelt lindistada (varem oli neid rohkem, praegu on vaid Mike Oldfieldi veidi järel), ja lõpuks liikuv fond ehk siis see, millele ma tihti raadiost lindistan (house, drum&bass, jazz, ambient jms pahn).

Tendents on siiski see, et lähen püsifonoteegis plaatidele üle ja kassett jääb vaid kiireteks lindistamiseks raadiost.

Teisalt-lintmakkidel pidi kõvasti parem heli olema kui kassetikatel, kas vastab see tõele? Kui jah, siis on mul plaan ka lintmakk oma "kodusesse stuudiosse" soetada.

Mäletan, kui mul läinud talvel sisseehitatud segustiga võim oli, sai muusikakatsetusi tehtud. Kasutada oli kaks makki (Radiotehnikad) ja Aelima süntekas-eks siis sai nii tehtud, et süntekalt lindistasin kõigepealt loo bassiosa, siis see kassett teise makki, ja mikseri kaudu süntekalt koos eelmise kasseti heliga värk teisele kassetile, ja nii mitu korda. Paar lugu sai nii ainult sündiga tehtud ja mõned ümbertöötlused raadiolugudest kah. Sünt siiani alles ja kavatsen mikserpuldi hankida, et taas oma katsetused käima panna.

martinj
23-12-05, 08:49
Ei tea, kas otse siia teemasse aga mõeldakse igasuguseid asju ikka välja.
http://www.johansoldradios.se/taperecorder...us/gramdeck.htm (http://www.johansoldradios.se/taperecorders/various/gramdeck.htm)

COENG
23-12-05, 11:21
Majak 233 ja omatehtud kasettikas ungari mehaanika peal(Riiast sai toodud) . Kasettid läksid seismisega hapuks, mõni veel funkab..

Ecco
02-01-06, 21:21
Mõne sõnaga ka oma tehnikast.Süsteemis mängib ONKYO TA-2000,ei ole küll selle firma ülemisest otsast pill kuid sound on talutav.Kõrvale tuleb kohe TECHNICS 673,mis vajab pisiremonti(kerimisprobleem).See riist õnnestus päästa konteinerisse sattumisest vaid juhuse läbi ühe tuttava käest.Vahetasin ta arvutitooli vastu.Reservis on veel ALPINE Alpage FL-4000 (vajab samuti nokitsemist-no ei ole metsavahil puid...).Vabalt-rivitult seisavad veel TECHNICS M205,TECHNICS M7,TEAC CX-270 ja veel mitu muud aparaati(ei viitsi minna neid riitasid ümber kaevama ).
Viimane meeldiv üllatus selles vallas oli kättesattunud SONY TC-FX4,mis üllatas väga terava ja selge soundiga.
Maal mängib PIONEER CT-200.Kah hea vanakooli riist.Kassette on alles kusagil 300 ringis,enamus poolakaid kuid ka korralikke stuudiosalvestisi,ka mõned BASFi kroomid.
Ja muidugi mu "esimene ja kõige armsam laps"- PHILIPS D8734 Double Sound Machine.Aparaat aastast 1984,minu teada Philipsi esimene duubelmakk- 3 mootorit ühes pesas,crossover jne. jne.Paras mürakas "sang". Ostsin ta 1992 sõbralt ,kelle onu oli Rootsis Philipsi filiaalis mingi insener,kes oli ostnud ta uuena ja 1990 sõbrale kinkis.
Omas tutvusringkonnas olen vist ainuke "lindihaige".Kasutan Orbita-106S-i ja Olimp-004.Varem on olnud Rostov 102-1 ja veel mõned Vene aparaadid.Linte on jäänud palju -kusagil 400 ringis.Peab hakkama suurpuhastust tegema,vähemalt pooled on omadega läbi.
Vanast ajast on kogunenud u.50cm. patakas audiotehnika reklaamprospekte,kus mõnes ka tehaseparameetrid sees.Prospektid on aastatest 1980-2000.Üritan millalgi koostada ka nimekirja.


EDIT:Tüübitähis

Cheopps
03-01-06, 17:17
No kasette on kusagil 20 ringis, enamus eesti muusikaga.Makina kasutan hetkel ravikuuri läbinud Vilma-104-Stereot(pesas TDK-SA kroomlint, 2 nädalat tagasi salvestatud sinna Jetro Tull Best :D ).525-seid linte on maal ca 50(kõik kasutamatta, kilepakis).Pole veel korralikku lintmakki leidnud.Maal on veel kasutuna seisev(küll töökorras) Majak-231-Stereo.Kasutuses on ka LP mängia ;)

Matis
04-01-06, 01:45
Ise olen kassetidest peaaegu loobunud, kui kapis neid veel ikka on natuke cd 50 tükki. Vahepeal mõtlesin küll Nota220 nega uuesti autosse kassette lindistama hakata aga kvaliteet ei ole ikka see. Ostsin siis mp3 autoraadio hoopis.

Samas on keegi neid legendaarseid Nakamichi kassettdekke mängimas näinud? Need mis autoreversi ajal mitte helipead ei pööranud vaid kasseti pöörati?

http://k-nisi.hp.infoseek.co.jp/rx-505.htm

martinj
04-01-06, 07:42
Originally posted by Matis@Jan 4 2006, 01:45


http://k-nisi.hp.infoseek.co.jp/rx-505.htm
parem ja arusaadavam leht:
http://www.naks.com/

Kas neid üldse Eestis on liikunud ?

@ndres
04-01-06, 08:36
Originally posted by Matis@Jan 4 2006, 01:45
Samas on keegi neid legendaarseid Nakamichi kassettdekke mängimas näinud? Need mis autoreversi ajal mitte helipead ei pööranud vaid kasseti pöörati?

Kassetti pööravat ei tea, aga Dragonit olen näinud nii väljast kui seest ;)

680ZX on tulnud ka hooldada ja häälestada.

mryx
04-01-06, 16:15
Üks lintmakkide kasutamisega seotud küsimus:
mul on umbes 30 aasta vanune lint, kus salvestatud vanaisa-vanaema kuldpulma tähistamise käigus peetud kõned. Olen mõlgutanud mõtteid, et peaks selle digitaliseerima, aga lint on tõenäoliselt seisuga hapraks muutunud. Äkki oskab keegi nõu anda, kuidas peaks sellisele lindile lähenema? Muidu kusagil kolikambris seisab üks Rostov-102(?), numbrit peast ei mäleta, oli klaasferriidist helipeadega. Aga kardan, et see riistapuu tõmbab vana lindi puruks.

martinj
04-01-06, 17:10
Kui see Rostov on korras, siis linti ta ei lõhu.

ints0000
09-01-06, 22:58
Mul siis kassetimängijad: Sony MHC-RG440S, Majak 233, mis hetkel seisab maal, ja garaazis kassetiga autoraadio(Sony).

Ja kassette lindistan kaa mp3-st või cd-lt, et vahest garaazis sikklit ehitades midagi kuulata oleks, kui raadiost jama tuleb.
Samas ka kui tuju tuleb kuulan toas ka kassette.

Rom
20-02-06, 22:39
Kassetikas Pioneer CT-S730 (päris pädev aparaat, kaks toonvõlli, kolm pead, motoriseeritud kasseti tasku ja palju muid funktsioone sh flex).

Lintmakk Rostov 105C-1 (TEAC-i salvestus ja mahamängimis pead, selle makiga olen vaid ühe lindi läbi kuulanud ja hetkel olen temast ekstaasis sest ostes arvasin, et ta pole pooltki ni hea), eks kaege seda iludust: http://www.pilt.ee/view/738662/

VaNa
20-02-06, 23:11
ise suhteliselt noor..
aga siiski vahest on tore kuulata nostalgilist muusikat kuskil 70 jne.
endal olemas sony kassetdeck muusikat kassettidel kusgil 200h juures

martinj
21-02-06, 10:23
Originally posted by Rom@Feb 20 2006, 22:39

Lintmakk Rostov 105C-1 (TEAC-i salvestus ja mahamängimis pead, selle makiga olen vaid ühe lindi läbi kuulanud ja hetkel olen temast ekstaasis sest ostes arvasin, et ta pole pooltki ni hea), eks kaege seda iludust: http://www.pilt.ee/view/738662/
Selliste piltide avaldamine tuleks makihoolikute rahulolu nimel ära keelata. :wub:

Kust sellise pakendis asja välja vülusid ?

Cheopps
21-02-06, 10:29
ROM&#33;Krt küll sul ikka vedas&#33;&#33;&#33;

Rom
21-02-06, 11:18
Vedas tõesti.

To: Martinj
täiesti juhuslikult nägin kuulutust KB-s. (see on seal siiamani netis üleval)
Pilte ülespanemata ma ei saanud jätta olin tol hetkel lausa kontrollimatu... :D

GU50
21-02-06, 13:33
Kuidas maki kummiosade seisukord on? Valmistusaasta paistab 1990...

Rom
21-02-06, 13:44
Originally posted by GU50@Feb 21 2006, 11:33
Kuidas maki kummiosade seisukord on? Valmistusaasta paistab 1990...
Kummiülekanne on seal ainult üks ja see on lindi loenduri ajami jaoks (muideks neljakohaline loendur), rohkem kummiülekandeid pole sest vedu toimub otse mootorite võllidelt, ehk siis kolm mootorit. Samuti lindi pingutus toimib elektriliselt ehk pidurdatakse veotava mootoriga.

paadikapten
21-02-06, 19:37
Makihoolikute rahulolu on ebanormaalne nähtus :D

Sain mingi kuu-poolteist tagasi omale Orbita 106 lintmaki. Kümme aastat niisama seisnud, aga täiesti töökorras, ainult paar potekat kavatsen kunagi välja vahetada (veidi väsinud teised). Olid küll mõned nüansid, mida anomaaliateks pidasin, kuid need said enamuses lahendatud siinsete spetside abiga. Ainult seda veel uurin, miks mikrisisendisse lastud heli lindile paremini jääb kui liinisisendisse lastud... Noh, asja sain jumala tasuta-inimene tahtis kolast vabaneda. Varsti õnnestus saada ka korralik lindikogu-mingi sadakond linti. Enamus vana kooli disko ja metal, aga ka muud stuffi ja paar linti olid isegi täitsa kasutamata-lahtilõikamata pakendis... Üks sõber peaaegu kukkus istuli, kui nägi, et üks lint on tervenisti Dr.Albanit täis.....

Orbitast pilt siin:
http://www.hot.ee/paadikapten/lintmakk.jpg


Samuti on mul kaks reporterimakki, kah lindiga, mis ootavad töökorda sättimist. Üks on Uher 4000, mille kohta sai ka siin teema algatatud, teine on kah mingi germaania värk, ainult et kobakam kui Uher ja juhtnupud/kangid on suht korratult paneelile paigutatud.

Uher´ist pilt siin:
http://www.hot.ee/paadikapten/reportermakk.jpg

Edit: Tegin pildilingid korda . Martinj, mode.

martinj
21-02-06, 20:55
To:paadikapten:
Firefoxiga ei tule pildid lahti.
IE-ga tulevad.


...
Krt..peab ikka oma Jupiter 202 idaosariigist ära tooma.

15 magamata ööd...


Edit:Põhjus: pildi laiend peaks olema htm -i asemel jpg.

sebastian
21-02-06, 21:06
Krt..peab ikka oma Jupiter 202 idaosariigist ära tooma.

See pill toitis ka minu melomaaniat alates 78 aastast. Praegugi vedeleb &#39;ületuunituna&#39; (loe: mittetöötavana) kusagil pööningul. Peab ehk eluvaimu jälle sisse puhuma :P .

paadikapten
22-02-06, 16:20
Originally posted by martinj@Feb 21 2006, 20:55
To:paadikapten:
Firefoxiga ei tule pildid lahti.
IE-ga tulevad.


...
Krt..peab ikka oma Jupiter 202 idaosariigist ära tooma.

15 magamata ööd...


Edit:Põhjus: pildi laiend peaks olema htm -i asemel jpg.
Tegin lingid ümber. Mul siin arvutiklassis teeb nüüd seda pulli, et kuigi lingi lõpus on jpg, avab ta lehekülje htm laiendiga ja teatab, et lehekülge ei leitud. Aga siis tuleb lihtsalt see htm laiend aadressiribalt kustutada ja jpg asemele kirjutada.

Eks proovi nüüd. Kui ikka ei ava, siis....

martinj
22-02-06, 17:49
Originally posted by sebastian@Feb 21 2006, 21:06

Krt..peab ikka oma Jupiter 202 idaosariigist ära tooma.

See pill toitis ka minu melomaaniat alates 78 aastast. Praegugi vedeleb &#39;ületuunituna&#39; (loe: mittetöötavana) kusagil pööningul. Peab ehk eluvaimu jälle sisse puhuma :P .
Mis tegid siis temaga ?
Omal ajal selle maki lõpuplaatide peal tinutamisoskust arendatud ja osad rajad seepärast hiljem juhtmega asendatud jne aga peaks kuidagi töötama siiani..
Seda makki ikka annab ära lõhkuda. Suht lollikindel värk.

Või üritasid kolmepealiseks teha (meenub miskine Radio artikkel) ?

martinj
22-02-06, 17:53
Originally posted by paadikapten@Feb 22 2006, 16:20


Eks proovi nüüd. Kui ikka ei ava, siis....
Kasutasin mode õigusi ja tegin asja korda.
Sa oleks pidanud kahes kohas muutma: aadressis ja viidas.

sebastian
22-02-06, 21:00
Mis tegid siis temaga ?
Omal ajal selle maki lõpuplaatide peal tinutamisoskust arendatud ja osad rajad seepärast hiljem juhtmega asendatud jne aga peaks kuidagi töötama siiani..
Seda makki ikka annab ära lõhkuda. Suht lollikindel värk.

Või üritasid kolmepealiseks teha (meenub miskine Radio artikkel) ?

Kui trükkplaate nüüd hiljem vaatan, siis jah... imselt kah õppisin alles tinutama :D
Eel- (salvestus-) võimenditel peal rida potekaid kõrgete regullimiseks erinevatel kiirustel. Neid siis sai keeratud vist tuhandeid kordi, et kõik ikka &#39;paigas&#39; oleks, aga polnud testlinti ja kõike tuli teha kuulmise järgi. Nii neil potekatel takistuskiht lõpuks ära kulus.
Jama oli ka see, et polnud saada originaal helipead. Mingi &#39;Majak&#39;-i oma seal asenduseks, aga sel induktiivsused ja sageduskara üsna teised. Väljamängimise sai enam-vähem, salvestust aga mitte.
Lõppvõimendid...no mis sa П217 transsidest ikka tahad...need suitsesid üsna tihti B-). Õnneks oli piisavalt vajalikke transistoreid ja neid sai ka vahetatud oi-kui-tihti.
Mehhaanikast see, et koletu &#39;detonatsioon&#39; ja vile hakkas, kui tööle panin. Mõne rattakese laager üsna kulunud.
Oleks siis teadnud, et paks õli on hulga parem kui õmblusmasina õli&#33;
Nüüd 20 aastat hiljem peaks uuesti üle vaatama. Meenutama oma tinutamise võtteid ja muidu ilusaid aegu. Linte veel ju on, kuigi iga suurkoristuse ajal vaatab abikaasa paljutähenduslikult prügikasti poole B-)

tehnoloog
22-02-06, 23:03
Vabandust, kisun teemat veidike viltu, vist ... Kuid tahaks teada, kuidas 20- ... 30-aastased lindid veel kõlavad?

(Oli kord Kometa 212 ja mõni Majaki kassetikas ... Kõigepealt aga Minija 4, lintmakiga lampraadio. Sai sooja ja tegi monohäält kah.)

sebastian
23-02-06, 03:00
... Kuid tahaks teada, kuidas 20- ... 30-aastased lindid veel kõlavad?
Eks palju oleneb lindi tüübist ja kuidas hoitud on. Näiteks 35a. vana TИП-2 salvestis võetuna kiirusega 9,53cm/s toimib ilusasti.
Alguses venelastel oligi vist ainus variant TИП-2 (mis pidavat liivapaberit asendama) ja siis tuli TИП-6. Hiljem juba 4402, 4407 ja 4409 jne. ehk TИП-10 nagu neid &#39;läikivaid linte&#39; hellitavalt nimetati.
Raske muidugi öelda, kas kõlab ka endiselt. Räägivad, et müratase veidi suureneb pikema aja jooksul...et isegi Maa magnetväli mingil määral mõjutab analoogsalvestist.

martinj
23-02-06, 08:06
Originally posted by tehnoloog@Feb 22 2006, 23:03
kuidas 20- ... 30-aastased lindid veel kõlavad?


Sõltub lindistuset.
Riiulis seisnud lindid osad mängisid nagu uued (tüüp 6 ja 10) aastast 1980 ja edasi.
Samas kassettidega (eriti kui neid palju loobitud) tuleb kopeerefekt nii tugevalt esile, et kuulata ei saa enam.
Kuid osa kassette mängib kah nagu muiste.

brand11
27-02-06, 22:23
Endal kassetikatest Mitsubishi DT-12 ja Onkyo TA-1500.Kassetivaramu suhteliselt olematu.Mõned raadiost lindistatud kassetid ja paar metallica kassetti.

karla
01-03-06, 22:24
Loen siin ja kohe kergem hakkab, tuleb välja et ma polegi ainuke loll (naine väidab, et see pole mitte hobi, vaid hoopistükkis diagnoos). Kodus siis lisaks digitaalsetele masinavärkidele veel lintmakk nimega OLYMP 005, reversiga ja puha, pult kah...sai teine 1994 aastal piiterist Junona elektroonikaturult ostetud.
Kassetimängija on Jauza 220, võimendid ja muu kolu juba uuem. Linte on umbes
700 ringis, neist mingi 150 ka 1000m ketastega, neidki sai venemaalt veetud, kassette kisub kolmesaja ringi. Olemas ka paar Rostov 105-1, need said ostetud krooniaja alguses ühest laost, ainult sellepärast, et komplektis olid 35AC kõlarid ja hind oli sellel ajal kallis, 450.- komplekt...nii saigi lao lõpumüügist kaks viimast imepilli ära ostetud. Häält teevad ilusti... vaat selline kolikamber siis...

humax
01-03-06, 22:34
:D Ära võta naiste juttu tõsiselt. Mees teab, mis mees teeb ja teab ka seda mis hea on&#33; Mina ei kuula neid juba ammu. Kurb on ainult see, et linti pole saada ja häid algallikaid napib lindistamiseks. CD kvaliteedi allakäik on ju täiesti tajutav ja need solgikontorid töötavad täispööretel, primaarne on, et odavalt toota ja palju kallilt müüa saab, kvaliteet on teisejärguline näitaja. Sellist nähtust on üllatavalt palju ja ometi peaks olema vastupidi ja just kvaliteedi suhtes.

sebastian
02-03-06, 00:35
SACD ja DVD-Audio oleks vist mingi (lolli-) lohutus.. B-)

Aga selline küsimus makifiilidele: Jauza220 originaalhelipea Canon H3331, on sellist veel kusagilt võtta?
Aastaid tagasi otsisin ja muidugi tulutult. Kulumine on oma töö teinud, kanalid üsna erinevad, igasugune mõõtmine kinnitas ainult üht...pea hakkab otsi andma.
Või äkki mingi hea (või paremgi veel) asendaja tellimata saadaval?

paadikapten
02-03-06, 19:03
Originally posted by humax@Mar 1 2006, 22:34
Kurb on ainult see, et linti pole saada ja häid algallikaid napib lindistamiseks. CD kvaliteedi allakäik on ju täiesti tajutav ja need solgikontorid töötavad täispööretel, primaarne on, et odavalt toota ja palju kallilt müüa saab, kvaliteet on teisejärguline näitaja. Sellist nähtust on üllatavalt palju ja ometi peaks olema vastupidi ja just kvaliteedi suhtes.
Lindi leidmiseks peab olema... õnne ja oskust. Noh, oskus võib ka puududa, aga ilma õnnejuhusteta tänapäeval vist küll linti ei leia (misasja, siin ühel 700 linti?&#33; Ja mul vaid sada, kusjuures on plaan hakata R2 õhtustest saadetest paremat kraami lindistama-eriti house´i, nii et ka allikaid jätkub. Seda enam, et mu Laspi 001 püüab R2 hästi).

CDdega näib vähemalt Tartus nii olevat, et parimaid asju leiab miskipärast just nende plaatide seast, mis on ostjate huvipuuduse tõttu kuhugi allahinnatud kraami riiulile pistetud. Teine hinnaklass, kus paremat kraami võib leida, on 200 ja enam kroone maksvad plaadid.

sebastian
02-03-06, 20:10
Lindi leidmiseks peab olema... õnne ja oskust. Noh, oskus võib ka puududa, aga ilma õnnejuhusteta tänapäeval vist küll linti ei leia (misasja, siin ühel 700 linti?&#33; Ja mul vaid sada, kusjuures on plaan hakata R2 õhtustest saadetest paremat kraami lindistama-eriti house´i, nii et ka allikaid jätkub. Seda enam, et mu Laspi 001 püüab R2 hästi).

CDdega näib vähemalt Tartus nii olevat, et parimaid asju leiab miskipärast just nende plaatide seast, mis on ostjate huvipuuduse tõttu kuhugi allahinnatud kraami riiulile pistetud. Teine hinnaklass, kus paremat kraami võib leida, on 200 ja enam kroone maksvad plaadid.

Ma arvan, et Humax pidas silmas helikvaliteeti. Üha enam kasutatakse salvestusel tugevat heli dünaamika kompresseerimist. Kõik mis karjub on vägev. Täpselt nagu raadio- ja telereklaamid. Üks kisab üle teise, muidu ei jõua tarbijale kohale et tegu väärt kaubaga.
Ja mis kasu on CD suurest dünaamikast, kui seda tegelikult ei kasutata ;)
Mis puutub raadiost salvestamisse, siis kuulajani jõuab heli läbi mitmete seadmete ja heast kvaliteedist võib ainult unistada. Algmaterjaliks on ikkagi seesama CD ja halvemal juhul isegi MP3.

lühis
03-03-06, 00:12
kasutan hitachi sanga kuna momendil paremat ei oma aga plaanis on
muretseda mingi 70-80. a.makk
lindistanud olen sat-tv ja sat-radiost sealt tuleb muusikat igale maitsele.

al-
04-03-06, 10:27
säilinud veel vanadest aegadest selline pill nagu Sony TC-K61
midagi erilist pole, aga vanu linte kuulata annab.
venelasi on hulgi olnud, aga nad on kõik laiali jagatud, majak 233 ja 231, Jauzasid, paar Vilmat, loomulikult sahtliga Radiotehnika... :-)

töine relv on Tascam 122 MkII ja see on tõesti hea makk.

ja veidi offtopic ja teise kategooriasse kuuluv, aga äkki huvitaks kedagi siinsetest veerandtollifännidest Tascam 32?
tegu pole neljarealisega vaid siis professionaalse two-track&#39;iga. ja hoolderaamat on ka olemas.

al-
04-03-06, 10:49
Originally posted by sebastian@Mar 2 2006, 20:10
Ja mis kasu on CD suurest dünaamikast, kui seda tegelikult ei kasutata
CD&#39;l pole tegelikult mingit müstilist suurt dünaamikaulatust.
arvesta sellega, et CD peal on nullnivoo sisuliselt võrdne 0dBFS, samas kui analoogdomainis jääb nullist ülespoole veel headroom. pealegi on CD peal olev signaal offsetis võrreldes mujal kasutatavate nivoodega
võrrelda kasvõi digivideot ja DVD nivoosid siia juurde

või vanemaid (90ndate alguse) CD&#39;sid, kus peak&#39;id on küll kuni -3..-1 dBFS välja, aga keskmine nivoo on uskumatult madal ja sound seega oluliselt mõjusam.
levinud ja kättesaadavatest plaatidest näiteks Madonna "Like a Prayer" tuleb kohe meelde. ja tasub tähele panna, kui palju paremini need omaaegsed "lahtised" lood praegu raadios kõlavad võrreldes moodsatega&#33; (miks, vaata altpoolt)


ehk siis "digikvaliteedist" veidi

kui panna lindistav 16bit seade (ehk siis 96dB reaalse dünaamikaulatusega) analoog domaini, peab ta normaliseerima kas siis -18 või -20 dBFS peale, tähendab, "rohelist ala" on 76..78 dB, mis on tegelikult vähem kui lintmakkidel. loomulikult on moonutused ja müratase väiksemad aga..

sellepärast ongi profiseadmed 24bit, taolisel juhul on teoreetiline dünaamikaulatus 6 * 24 ehk siis 144 dB- realisatsioonides tavaliselt kusagil 110 .. 124 dB ulatusega vms - tähendab neid on võimalik mugavamalt ja loomulikumalt analog domaini sobitada.

raadiosoundi probleem tuleneb aga sellest, et raadios kompressitakse eetrisseminev signaal objektiivsetel põhjustel päris tugevalt ja juhul kui konkreetne lugu juba on hüperkompresseeritud on tulemuseks totaalne kräpp. kui on võimalik võiks lugeda Bob Katzi mastering piiblit, seal on selle fenomeni kohta väga hästi kirjutatud.

rnx
04-03-06, 13:15
Originally posted by humax@Mar 1 2006, 23:34
CD kvaliteedi allakäik on ju täiesti tajutav ja need solgikontorid töötavad täispööretel, primaarne on, et odavalt toota ja palju kallilt müüa saab, kvaliteet on teisejärguline näitaja.
No aga hangi siis korralike plaadifirmade toodangut. Telarc, Audioquest, Chesky, Silvertone jt. ei tohiks ju tänapäevalgi kõntsa produtseerida või kuidas? Ainsaks miinuseks on muidugi see, et siinsetes poodides kipuvad need salvestised na rariteetsed olema ning hingehinda maksma.

Kompresseerimisega on jah päris palju häid asju tänapäeval ära retsitud. Kasvõi Straitsi viimane kogumik "Private Investigations", mis plaadimasinasse pistetuna pidi kõrvad peast karjuma. Samas tundub, et Knopfleri loominguga on CD ajastu algusaegadest peale suht meelevaldselt ümber käidud, ainus normaalselt kõlav plaat, mis mulle pihku on sattunud on 1985 aasta originaalne "Brothers In Arms". Kõik ülejäänud on olnud kordusväljaanded ning rämedalt kompressitud. Eriti õnnetud on 90-te alguse kordusväljaanded, kus kasutati lapsekingades digitaalset "remasterdamist", analüüsides wav faili peak-pilti oli tulemuseks ikka paras "vorst" küll, kus ainult lugudevahelised tühimikud olid üldisest sirgest ribast eristatavad.

sebastian
04-03-06, 13:31
CD&#39;l pole tegelikult mingit müstilist suurt dünaamikaulatust.

Ei tahagi väita, et müstiline dünaamika, aga isegi olemasolevast kasutatakse enamasti ainult tühist osa. Tugev kompresseerimine on juba nagu mingi &#39;seadus&#39; helistuudiotele.

või vanemaid (90ndate alguse) CD&#39;sid, kus peak&#39;id on küll kuni -3..-1 dBFS välja, aga keskmine nivoo on uskumatult madal ja sound seega oluliselt mõjusam.
levinud ja kättesaadavatest plaatidest näiteks Madonna "Like a Prayer" tuleb kohe meelde. ja tasub tähele panna, kui palju paremini need omaaegsed "lahtised" lood praegu raadios kõlavad võrreldes moodsatega&#33; (miks, vaata altpoolt)

Täiesti nõus. Raadios kõlab kompresseeritud asi tunduvalt paremini, aga sealt salvestades kaotab muusika küll üsna olulise osa...erilist vahet ju pole kuhu salvestada, kas digitaalseks CD-le või makilindile.
"Like A Prayer" on plaat mida isegi tihti kuulan. Juba selle hea dünaamika on väärtus omaette&#33;

kui panna lindistav 16bit seade (ehk siis 96dB reaalse dünaamikaulatusega) analoog domaini, peab ta normaliseerima kas siis -18 või -20 dBFS peale, tähendab, "rohelist ala" on 76..78 dB, mis on tegelikult vähem kui lintmakkidel. loomulikult on moonutused ja müratase väiksemad aga..

Mürataset ei saa siiski alahinnata&#33; Moonutused on juba maitseasi kui arvestada, et analoogsalvestiste moonutust peetakse vahest ka &#39;heaks moonutuseks&#39;.

raadiosoundi probleem tuleneb aga sellest, et raadios kompressitakse eetrisseminev signaal objektiivsetel põhjustel päris tugevalt ja juhul kui konkreetne lugu juba on hüperkompresseeritud on tulemuseks totaalne kräpp. kui on võimalik võiks lugeda Bob Katzi mastering piiblit, seal on selle fenomeni kohta väga hästi kirjutatud.

Seda silmas pidasingi, et CD plaatidele pressitakse üha enam sellist kräppi, mis raadios hästi kõlab e. siis muidu nauditavast asjast tehakse bull...t.
Tavakuulajale pole ju dünaamikat tarvis, volume nupp paika ja igavesti hea, kui terve plaat ühtmoodi kisab...pole vaja midagi kruttida.
Ja valdav enamus CD-ostjatest on tavakuulajad.

al-
04-03-06, 15:30
Originally posted by sebastian@Mar 4 2006, 13:31
Ei tahagi väita, et müstiline dünaamika, aga isegi olemasolevast kasutatakse enamasti ainult tühist osa.

Täiesti nõus. Raadios kõlab kompresseeritud asi tunduvalt paremini, aga sealt salvestades

Mürataset ei saa siiski alahinnata&#33; Moonutused on juba maitseasi kui arvestada, et analoogsalvestiste moonutust peetakse vahest ka &#39;heaks moonutuseks&#39;.

Seda silmas pidasingi, et CD plaatidele pressitakse üha enam sellist kräppi, mis raadios hästi kõlab e. siis muidu nauditavast asjast tehakse
sellepärast, et enamus seadmeid ei suudaks lahtist soundi mängida&#33; või oleks see liiga häiriv- eks katsu kortermajas kastidega klassikalist muusikat kuulata nii, et helitugevuse keerad piano järgi parajaks.. :-)

broadcasting peabki olema kompresseeritud soundiga. ja sellest ei juhtukski midagi paha, kui mitte osa lugusid poleks juba eelnevalt hüperkompresseeritud. lahtisemad lood "elavad" raadio processingu valutult üle.

selle mürataseme ja moonutuste kohta... analoogsalvestuste suurem valjus tulebki sellest, et analog domainis lisab iga element *pisut* ebalineaarsust ja harmoonilisi, samas kui seadmestiku omamüra mingis mõttes "täidab" soundi ja mätsib seda kokku.. lindile salvestades on mikrofonide valik ja maikimine palju vähem kriitilisem kui puhtal DDD&#39;l, nii uskumatu kui see esimesel pilgul pole&#33; sellepärast ka A** populaarsus siiamaani välja stuudiotes.

ja viimasele lõigule vaidlen vastu, raadiotes hea soundi saamiseks peaks miks olema palju lahtisem kui praegu tavaks.
iseenesest ei näita see soundi "vorst" olemine midagi. on palju asju, mis on madala keskmise nivooga aga kus on häiriv "pumpamine" ja "karvasus" sees ja on palju hüperkompressitud asju, mis vähemalt esimesel kuulamisel tundivad palju lahtisemad ja moonutusevabamad.
no umbes sama teema on see, et tänapäeval pidada lindistustel kõlama kõige rohkem "päris trummina" DrumkitFromHell ja dDrum :)))))

pealegi tuleb "vorst" 90% ulatuses arran˛eeringust ja algsest instrumentide/soundide valikust, mitte masterdamisest. ilma igasuguse multibandita saab väga "tihke" miksi.

rnx
05-03-06, 14:36
Huvitav küll, mil viisil arranžeering muudab helilaine "vorstiks". Senimaani olen pidanud seda pigem tugeva kompressimise ja asjade limitterisse kinni laskmise tunnuseks. Huvitav oleks teada, milline elus trummar suudab kõik löögid täpselt sama tugevusega lüüa? Kui võtta üksik trummirada, siis on küll nagu iga löök üpris erineva nivooga... Ning huvitav oleks ka teada, miks kõigi "vorstide" puhul suurema amplituudiga signaal rämedalt moonutatud on?

al-
05-03-06, 16:26
Originally posted by rnx@Mar 5 2006, 14:36
Huvitav küll, mil viisil arran˛eering muudab helilaine "vorstiks".
mõtle pisut. piltlikult öeldes peavad eri instrumentide soundid üksteisega juskui puzzle kokku sobima. no näiteks rütmipõhi moodustub (rocklool konkreetse näitena) trummist ja bassist, bassi põhiülesanne soundiliselt on anda sustain (=massiivsus), enamasti töötab bassipartii koos kicki ja tommidega toetudes nendele.
kuula, kuskohas asuvad sageduslikult kitarrid- justnimelt basstrummi ja bassi "peal"- ja tihti "töötavad vastu" rütmile. jne.
ehk siis erinevate loo elementide sobitamisega (foundation, pad, rhythm, lead, fills) saavutataksegi see "wall of sounds", igasuguste limitterite ja kompressoritega saab stereomiksi siiski *suhteliselt* vähe kokku. ja justnimelt kaotad atakid või lõikad tipud kandiliseks. lõpukomppari gain reduction hoitakse tavaliselt kusagil paar detsibelli AFAIK (või siis mängitakse lindile kokku samal eesmärgil) ja ega masteris ka mingit imet tehta, see on mingi väärarusaam et mastering = kõva kompressimine ja limiitimine :)
kui ikka lugu on miksis laiali siis ta jääbki laiali.


profitrummarid *löövadki* vajadusel kõik löögid ühetugevuselt. (noh, peaaegu)
btw, palju sa neid lahtiseid trummiradasid näinud oled? ;)

rnx
05-03-06, 17:10
No kõik sõltub ikkagi sellest, kui triiki lugu täis "keevitatud" on... Nii mõnegi asjaga olen saanud võrrelda originaali ja "remasterit", enamasti on "remaster" ikkagi "vorstiks" muudetud. Ei saa ikkagi aru, miks originaalis hästi kõlanud materjaliga nii teha, aga tihti tehakse.

Ja lahtisi radasid on ikka mõned korrad võimalus stuudios näha olnud, seepärast julgengi väita, et elus trumm ei peaks kõlama üldsegi nii nagu see oleks joonlaua järgi paika aetud. Minu arust sööb liigne kompressimine ikkagi pilli naturaalsuse ära. Aga eks vist kõik olene ka sellest, mida taotletakse ning kes parajasti puldi taga on...

al-
05-03-06, 19:06
Originally posted by rnx@Mar 5 2006, 17:10
Ei saa ikkagi aru, miks originaalis hästi kõlanud materjaliga nii teha, aga tihti tehakse.

mis tähendab "originaalis hästi kõlanud"? *millest* kuulates? *millest* 99% kuulajatest kuulama hakkab? ei tea? ;=)

see ülejäänud jutt on suhteliselt rumal, ära pahanda. kompressorit kasutatakse (bass)trummi juures ikka selle jaoks, et mingit konkreetset soundi saada, mitte puujala raviks.
pealegi ei panda kompressorit üldiselt trummikanalite inserti, vaid saadetakse signaal eraldi bussi ja *sellele* istutatakse siis kompressor koos naeratava ekuga. st enamus signaali tuleb ikka kuivalt.

ja dünaamika on midagi muud, kui sa sellest tahtsid rääkida.

rnx
05-03-06, 19:25
"Originaali" all mõtlesin esmakordset väljaannet. Kas sa tõesti ise pole võrrelnud mõnda 80-tel välja antud plaati sellest kümmekond aastat hiljem hiljem välja antud "remasteriga"?
Kusjuures eelnevaga ma ei väitnudki, et kompressimine saatanast on, aga seda võiks siiski ka mõistuse piires teha. Kuidagi nutune on võrrelda väiksematest ning väärikatest stuudiotest (näiteks Telarc, Chesky vms.) tulnud kraami laiatarbeturule orienteeritud stuudiote poolt välja antuga. Ning kahjuks kipuvad paljudki head asjad just viimastelt tulema.
Miksimise peensuste üle vaidlemine läheb ilmselt juba teemast liiga välja ning ausalt öeldes pole ka isu eriti vaielda asja üle, milles praktilised kogemused puuduvad. Kuid ma tean, milline sound mulle meeldib ning tüüpiline laiatarbe kuulajaskonnale orienteeritud konserv see kahjuks pole.

al-
05-03-06, 19:45
Originally posted by rnx@Mar 5 2006, 19:25
"Originaali" all mõtlesin esmakordset väljaanne
oh, ma mõtlesin, et pidasid stuudiomastereid silmas. :)
remasteritega on asi keerukam. üks asi on 80ndate vinüülid, üks asi on esimese põlvkonna CD&#39;d, üks asi esimesed DDD&#39;d, eraldi värk on veel nende spetsilt CD jaoks tehtud remiksidega (st uuesti kokkumängitud asjad).
ma ei viitsi sellel teemal arutada. põhijamad on niipalju kui mina aru saan selles, et mingi hetk ei osatud (veel) digi jaoks maikida, täiesti erinev teema on. sellepärast ongi paljud 80ndate keskpaiga ja teise poole plaadid külma ja ebaloomuliku soundiga.

ja no ei ole eriti tark tuua võrdluseks asju, mida tehakse eeldusel, et neid kuulatakse *vähemalt* HiFi&#39;st. kaasaegses boomboxis kõlab see kraam nagu s..t, ära pahanda.

...et kui küsimus oli "miks"? siis ise vastasid kenasti ära, turu võimalused ja nõudmised on sellised :=)

rnx
05-03-06, 19:53
See "digitaalne parandamine" oli küll pigem vist 80-te lõpu 90-te alguse probleem. Ilmselt ei antud aru, et tehnika oli liiga vähe veel arenenud selleks, et head tulemust saada ning mindi vanu asju üle torkima. Sellest siis ilmselt ka terve posu "labidasse lastud" albumite kordusväljaandeid.
Sellega ma nõustun, et kaasaegsest sangast kostab ka parim asi nagu viimane saast, seda enam aga häirib, et asju, mille kuulajaskonnaks pole teismelised "tümpsumehed" lastakse välja samamoodi nagu ka eelpoolmainitud kuulajaskonnale mõelduid.

al-
05-03-06, 22:15
Originally posted by rnx@Mar 5 2006, 19:53
Ilmselt ei antud aru, et tehnika oli liiga vähe veel arenenud selleks, et head tulemust saada ning mindi vanu asju üle torkima. Sellest siis ilmselt ka terve posu "labidasse lastud" albumite kordusväljaandeid.
küsimus pole tehnika arengus, vaid selles, et digital domain nõuab hoopis erinevat lähenemist. ;)
ma sellest ülalpool ka kirjutasin, esimene jama tekib momentselt nivoodega.

*põhimõtteliselt* peaksid kõik CD plaadid olema normaliseeritud *vähemalt* 6dB allapoole.
ehk siis midagi sarnast, nagu on DVD plaatidel.
ideaalis peaks CD-Audio 0 olema -14 ...-18 dBFS ja siis lubatud peakid sellest kuni +3 dB

teine teema on, et vanad lindistused tehti arvestusega, et transmissioon pole täiuslik (piltlikult)
digital domainis puudub sisuliselt ebalineaarsus, omamüra ja lisanduvad harmoonilised.
samamoodi pole kriitiline bass management (mis vinüülide puhul on väga oluline teema pickup&#39;i resonantside pärast AFAIK)

paraku seda analoog domaini pidevalt vähehaaval lisanduvat ebalineaarsust ja harmoonilisi tajume meeldivamalt kui nende puudumist.

Cheopps
16-03-06, 12:28
Aga ROM&#33;Kuda pill hüüab uute lintidega?Kas need üldse kõlbasid?

leizu13
16-03-06, 12:45
umbes 300 tundi muusikat ja kassetikatest alles veel mingi vana sharp (valuutapoest ostetud) ja väheke uuem samsungi muusikakeskus

martinj
05-07-06, 17:21
Küdsimus suurele ringile . Millal keegi teist viimati on mõne kasseti ostnud ?
Martin@Selveri laadapäevadelt ühest urnist ,mille peal 25 EEK-i just kaks tükki ostis.

Matis
05-07-06, 18:07
Millalgi enne jõule ostsin kaks tühja kassetti.

Peale lindistasin Winampist rocki et autos kuulata. Onupoeg nägi seda üritust ja ütles midagi taolist :" Sa oled ainus tuttav kellel kassetikirjutaja on." :)
(Vilets kasseti kirjutaja Nota220)

humax
05-07-06, 18:52
[quote=martinj]Küdsimus suurele ringile . Millal keegi teist viimati on mõne kasseti ostnud ?
Martin@Selveri laadapäevadelt ühest urnist ,mille peal 25 EEK-i just kaks tükki ostis.[/quot


Mina olen seda regulaarselt teinud , paar kuud tagasi ostsin 10 tk ja kui on vaja siis täiendan varusid, küsimus on ainult selles, et valik on väikseks jäänud. Kasutan kassetikat ja lintmakki vahelduva eduga ja pole kavatsustki loobuda. Suuri linte aga pole õnnestunud viimasel ajal saada ja vanad varud on lõpukorral.

Cheopps
05-07-06, 19:00
Viimati ostsin lindi(t&#252;hja) paar kuud tagasi.Lindiks TDK SA90 Type II.Sai sinna kohe Jetro Tull Best salvestatud.525m linte on maal veel ca 30 tk pakendites...makki pole veel kusagilt leidnud:(

Asoo!Lindistamine on, targa raamatu j&#228;rgi, salvestist kandva lindi(magneetiline, optiline) paigutamine taasesitusseadmesse.

martinj
05-07-06, 20:21
Ahjaa, unustasin mainida, et ostsin eellindistatud kassetid.
Tühjasid vist mõni kuu tagasi viimati. Hetkel tagavaraks umbes 5 kroomkassetti kah. Pole midagi lindistada !!!!
Viimane "tõsisem" lindistus oli selle aasta Eesti Eurolaulu eelvoor nicamiga telekast.
Proovilindistus Rossiija 211ga(=Vesna211=peaaegu Vesna201) alles üleeile.

alfons
07-07-06, 14:22
Minul kassetikas töötab raadiosaadete lindistamiseks, et kuulata kui telekat ei vaata. Ja siis veel sõbra (AIWA 450) lindistatud kassetide kuulamiseks. Eile kuulasin USA southern rocki, mida ta oli lindistanud mingile kulunud x-kassetile, aga küll kõlises ja oli ka madalaid (kuulan AIWA 909). Uskumatu kvaliteet, eriti kui arvestada , et uuemad kassetid on olnud hulga tummise soundiga.

sebastian
08-07-06, 01:28
Viimase kasseti ostsin &#252;sna ammu.
N&#252;&#252;d aga t&#228;nu sellele, et sai ostetud Akai GX-65, kiskusin k&#245;ik oma vanad kassetid v&#228;lja ja kuulasin nad pisteliselt l&#228;bi.
Selleks l&#228;ks terve p&#228;ev ja natuke pealegi :cool:
Osa rariteetsemat saundi salvestasin arvutisse 320kb/s MP3-ks...puhtalt s&#228;ilitamise m&#245;ttes, sest mis salata...lugude vahekohtades kostus tihti mingi mulin, k&#252;llap pikast seismisest "kopeerefekt", aga v&#245;ibolla ka sellest, et salvestamise ajal oli helipea mingis teises asendis. Et siis rikkusin muusikat ja tegin analoogist digitaalse, aga noh mis parata.
Teine huvitav katse oli arvutist erineva bitratega MP3-de salvestamine mingile vanale CrO2 lindile, et mida teeb kompressioon, kui see analoogiks tehtud. Makil on &#245;nneks olemas l&#228;bivkanal, saab l&#252;litiga sisend-/salvestatud signaali v&#245;rrelda. Tulemus: mitte tuhkagi ei saanud aru, v&#245;ibolla on k&#245;rvad digiga juba rikutud :rolleyes:
Salvestisel ainult k&#245;rged natuke moonutasid (v&#245;is muidugi kassetist oleneda), just see DolbyHXPro anomaalia, et k&#245;rgete saabudes v&#228;&#228;natakse eelmagneetimist. Eriti oli tunda siis kui m&#245;ni laulja v&#228;ga puhast ja pikalt "S"-i susistas.
Peab veel METAL lindiga proovima, aga neid vist kaubandusest enam ei v&#245;ta? N&#228;inud k&#252;ll pole.
Kokkuv&#245;tteks oli igati tore "makikogemus" ja mis peamine, k&#245;ike sai salvestusel reguleerida-kontrollida n&#246;. reaalajas.

edit: kui keegi juhataks mind GX-65 skeemi peale, oleksin v&#228;ga t&#228;nulik! Ma teadsin siiani, et asi on puhtalt transistorite peal ehitatud (keegi kunagi mainis, et GX-65 ja 75 nimelt on), aga tr&#252;kkplaadil vaatasid vastu mitmed "kivid" :-(

martinj
09-07-06, 21:04
edit: kui keegi juhataks mind GX-65 skeemi peale, oleksin väga tänulik! Ma teadsin siiani, et asi on puhtalt transistorite peal ehitatud (keegi kunagi mainis, et GX-65 ja 75 nimelt on), aga trükkplaadil vaatasid vastu mitmed "kivid" :-(
Äkki on need kõigest juhtimiskivid .

Cheopps
10-07-06, 16:57
Või transistoripaarid;)

sebastian
10-07-06, 18:34
Pilt tr&#252;kkplaadist, kui kedagi huvitab:
http://www.rossonex.com/Electronics/AkaiGX65HQ.jpg

martinj
10-07-06, 19:55
Pilt trükkplaadist, kui kedagi huvitab:
http://www.rossonex.com/Electronics/AkaiGX65HQ.jpg
nuujahh......

TeeTL
11-07-06, 11:07
Ma teadsin siiani, et asi on puhtalt transistorite peal ehitatud (keegi kunagi mainis, et GX-65 ja 75 nimelt on), aga trükkplaadil vaatasid vastu mitmed "kivid" :-(

otsi netist, mida need kivid teevad. Väike võimalus ikka on, et puhas helikanal on transsidega ja ainult kommutatsioon ning (de)kompresseerimine jm. abimajandus käib kividega (vähemalt 4 kivi on seal sellised). Muidugi, kunagi tehti ka puhtalt transsidega Dolbysid, aga sedagi vist ainult kuni Dolby B-ni, sealt edasi oleks juba suht lootusetu ainult transistoridega läbi ajada.

sebastian
11-07-06, 11:47
Mida need erinevad kivid teevad, seda ma enam-vähem tean. Suured on Dolby enkooder ja dekooder, mootori stabilisaator, kommuteerimine jne. Aga natuke ärritab see helipea sisendiks olev Mitsubishi 5220. Net oskas öelda, et on mingi phono amp ja 'laialt kasutusel' ning kogu lugu.
Samahästi võib see sisaldada ainult transistorite paare. Datasheet-i igatahes ei jagata.
Vanasõna küll ütleb, et ära paranda, kui asi korras on :rolleyes:, aga...helipea sisendit võiks siiski veidi moderniseerida. Salvestuse võimendi on küll suht keeruline koos oma HXPro-ga, aga playback- osa kuidagi labaselt lihtne.
Hea taasesitus ongi just see, mida tahaks.

Cheopps
11-07-06, 12:29
Mida vähem jura peale helipead, seda madalamad moonutused..teoreetiliselt:p

Rom
06-03-07, 22:18
Endal nüüdseks Olimp-004 ja Olimp-005:) See viimane vajab palju tööd enne, kui temast makk saab aga kevadel võtan ta ette. Olimp-004 on küll väga tõsine pill, olen igati rahul. Linte vähe aga üsna hea kvaliteediga.

OSX
06-03-07, 23:30
Kunagise vene aja l&#245;pus olid komisjonkad - seal oli igasugu tr&#228;ni mida ka l&#228;&#228;nest toodud oli.Sealt leidsin esimese l&#228;&#228;ne tehnikajupina lintmaki AKAI CS4000 , 6 head 3motor sendust head , omas kiirust 38...n&#252;&#252;dseks ammugi kuskil kaugel ja pole isegi vist linte j&#228;rel.K&#245;rvale sai ostetud enamv&#228;hem samal ajal kasetikas Technics RS-B11 , sendust peaga,&#252;he mootoriga...sinna ehitasin teise mootori juurde sest miski autostop mehanism tekitas natuke &#252;lem&#228;&#228;rast detonatsiooni.See pill on t&#228;naseni rivis , kuigi kahel korral on helipead asendatud Majak 010 peadega.Enne oli ka venelaste Orel-306 (karmid suured kellad olid peal) ja oli kah nagu.Hilisemal ajal k&#228;isid l&#228;bi veel Nakamichi Dragon ja veel hiljem Aiwa AD-S950 aga need on taas teistele edasi kolinud.Kassetiaega vast 100-200 tundi v&#245;ib j&#228;rel olla, tublid pooled kassetid ilmselt kroomid.Vahel kuulates lasen samal ajal arvutisse , p&#228;rast lasen Auditionist l&#228;bi ja muutuvad mingiks digiformaadiks (kassetid pole ju l&#245;pmatu eaga).ESI Juli@ pro kaart hoolitseb selle eest et midagi kaduma ei l&#228;heks...

hoovel
23-05-07, 17:59
Mina istun ORBITA 106 otsas. Kasutan mängitamiseks Selmer Truvoice lapmpvõimendust. Müristab nostalgiat et vähe pole:)

paadikapten
30-05-07, 19:47
Velcome to club (mul sama pill):) Ainult et ma olin nüüd ruumipuudusel sunnitud pea kõik lindid ära andma. Paar ketast jätsin siiski omale, et kui kunagi oma Uher 400 Report-L´i tööle saan, ehk vahel tekib vajadus tolle ketastele uut linti kerida...

tehnofriik
26-06-07, 03:50
Sain enda käsutusse Alpage AL-110 kassetika. Juhuslikult, nigu ikke - sõbrataril vedeles too kodus, küsisin endale :D. Töötab küll, pea peaks siiski vast ära puhatama. Kui kellelgi kommentaare säärse apaaratuse kohta, siis laske tulla ;) Muidu klassikaliset ilus vanakoolipill. Kassette 15, suurem osa selline nostalgiline 90-ndate diskokraam :D

PS. Kuskil internetioksjonil müüakse seda elukat 200 taala eest :D

Rom
03-07-07, 22:35
Nüüdseks Olimp 004 ära müüdud ja peaaegu IDEAALSES korras Olimp 005 asemele ostetud:D Et siis kokkuvõttes mul nüüd kaks 005-te ja üks Sojuz 110 ka. Linte on endiselt vähe võitu aga, kui tuju tuleb siis kuulan ja feeling on ütlemata suur! Eks ta rohkem nostalgiaga seonduv asi ole kuigi pean märkima, et heli kvaliteet, mis nendest pillidest tuleb on ikka üsna hea ja meeldiv minu kõrvadele. Kui nüüd leiaks suuri kettaid adapteriga ja suurtel ketastel linte kah siis oleksin mega häppy!

marley
28-08-07, 01:39
Pole k&#252;ll t&#228;pselt teemas, aga samas on ka:

tahaks ehitada Olimp 004-le Suhovi taasesitusv&#245;imendi (radio 6-7/87).
kunagi &#252;ks s&#245;ber tegi ja sellest paremat makki pole mina kuulnud.
originaaliga v&#245;rreldes tuli sellest ikka muusikat lausa (-;

m&#245;tlesin, et ehk keegi tahab veel, koopereerudes oleks lihtsam ja
kindlasti kahuvitavam. ja jupid on osad praeguseks eksootilised ka,
ehk hulgaga oleks parem arutada, mida millega asendada, kui vaja,
ning kust-mida saada.

pppriit
28-08-07, 02:03
see suhovi eelvõim on minulgi kripeldanud hinge peal. :) lihtsalt aukartus oma elektroonika oo4 lindika vastu ei lasknud omal ajal seda ära teha, aga nüüdseks on see üle läinud. makk seisnud pea 15 aastat, paras hinge puhuda. nii, et oleks huvi asjas kaasa lüüa küll. parimat

TeeTL
28-08-07, 02:24
Pole küll täpselt teemas, aga samas on ka:

tahaks ehitada Olimp 004-le Suhovi taasesitusvõimendi (radio 6-7/87).


Väga tuttav tuleb ette, aga mitte ei mäleta enam, kas olen teinud Suhovi selle või mõne teise taasesitusvõimendi. Kui praegu teeks, siis arvatavasti ainult osaliselt, ilma müratasandita, ja ilma vene opakateta :) Või siis vastupidi, just nostalgia pärast nimelt nende juppidega, mida tol ajal kusagilt saada ei olnud :)
Need parameetrid, mida ajakirja kirja pandi ja mis väga head tundusid, põhinesid ilmselt sõjatööstuse jaoks ettenähtud kvaliteeditasemega jubinatel. Üks tuttav ütles vahest naljaga pooleks, et mikroskeemide A-tähega modifikatsiooni seast parimad tükid lähevad sõjarditele, natuke kehvemad A-d tööstusesse, Б parimad lähevad elektroonikapoodi, ja need Б-d mis kuhugi ei kõlba, lähevad laste konstruktoritesse :)

marley
28-08-07, 14:41
tegi uue teema selle jaoks skeemifoorumisse, lahkame seal edasi.

http://www.tevalo.ee/foorum/showthread.php?p=239492#post239492

av2
19-09-07, 19:54
:o Kassetmakid siiski rahvahulgast ära vajunud ja lähevad veel vaid makipededele peale


:D Huvi pärast tahaks teada palju foorumi rahva hulgas on makid veel kasutusel, mis marki ja kui suur on fonoteegi maht tundides?

Alustaks endast:

Lintmakid : OLIMP 004 3pead, klaasferiit. 3
mootorit .Kvartsgeneraatoriga stabiliseeritud veomootor.2 makki Seda makki toodeti vähe, sai eritellimisel ja kasutati profi makina.
AKAI 636 reverseeritav 6 pead klaasferiit.3 mootorit.
Kassetikas TECHNICS RS-TR4742M duubel Väga hea makk&#33;&#33;&#33;
(sendast peadega 4tk)
Aktiivses kasutuses.

Momendil seisavad:
Vana hea ,stuudio STM ilmselt ei hakka enam kasutama.
Kasetikas VILMA 204
Fonteegi maht lindis kusagil 1000 tunni ringis.
Kassetidel kusagi 500 tunni ringis.
Loodan on teisigi, kes on ajast mahajäänud :D ja istuvad vana kola otsas.Välja, veel seda kola viskama ei hakka. Nii, nagu on olemas ja olid lampvõimud nii ka makkidega. Ilmselt veel kauaks ajaks. Arvuti on arvuti ja seda helitehnikaga ei sega ja arvutis suvalist kriginat ei kuula.
Tere rahvas.mul on kasutusel vene dekk"nota" ja heli üle ei kurda.kuna kassettide heli hakkab ära väsima siis on mõned paremad ära digitaliseeritud.kassette on üle 200 ajalist kogust ei oska öelda.

marley
03-10-07, 17:55
Nii, ka reaalne probleem: mis marki kleeplinti soovitate praegusel
ajal lintide (suured) lappimiseks kasutada? Mure on pakiline, kuna
1) kassid n&#228;rivad 50% juhtudest lindi l&#228;bi, kui poole pealt kuulamise l&#245;petan
(alati ei tule selline asjaolu meelde) ja 2) start-ribad kukuvad aeg-ajalt vanematel lintidel k&#252;ljest &#228;ra.

ps. &#252;le j&#228;&#228;b kassetikas Nota (kahekassetiline) koos Suhovi v&#245;imuga &#252;hes kanalis. kas keegi on huvitunud, ps abiks. ainus viga: veorihm m&#228;dand ja &#252;ht kassetikaant pole. m&#252;&#252;gifoorumisse ei pane seda p&#245;him&#245;tteliselt.

TeeTL
03-10-07, 21:58
Nii, ka reaalne probleem: mis marki kleeplinti soovitate praegusel
ajal lintide (suured) lappimiseks kasutada? Mure on pakiline, kuna
1) kassid närivad 50% juhtudest lindi läbi, kui poole pealt kuulamise lõpetan
(alati ei tule selline asjaolu meelde) ja 2) start-ribad kukuvad aeg-ajalt vanematel lintidel küljest ära.



õnneks või kahjuks ei tegele niipalju lintidega, et oleks vajadust või viitsimist kleepimiseks. omal ajal sai kasutatud "spetsiaalset" lindiparanduskomplekti koos lõikelauaga, milles kaasasolnud kleeplindi liim hakkas aja jooksul lindivahelt vastikult välja voolama.
Siin pakutavatel kleeplintidel lubatakse , et ei voola :http://www.tapecenter.com/tapecare.html (et midagi sellist Eestis saada oleks, miskipärast ei usu, aga pead ka ei annaks :))

Aga kas õigem oleks liimida lindiotsad pealistikku või kasutada kleeplinti, ei olegi sotti saanud.

Kui ilma kleeplindita jatkata, siis peaks liimi valima ilmselt vastavalt lindi materjalile. Alustades ajaloolisest, olid veneaegsed materjalid vastavalt linditähise algusnumbrile sellised (parandage kui eksin)
2 diatsetaat
3 triatsetaat
4 lavsaan
5-PV (polüvinüül)
6- PE (polüetüleen)

Kindel ei ole selles, kas 5 ja 6 olid PE ja PV , või olid need alles 7 ja 8 (ja mis siis need veel olid). Ja kas venelaste polüetüleen oli sama mis tereftaal-polüetüleen (Mylar), ka seda ei tea.
Minu kunagine pikem heietus vene lintide ajaloost siin (http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=10422) , samuti mittetäpne. Kes see, krt, jõuab kõike teada :)

Reaalsele probleemile reaalset abi ilmselt polnd tilkagi...aga kui samas vaimus jätkata, siis soovitaks jälgida, et soetatav kleepliim või -lint palderjani ei sisaldaks :P (vabandust, aga see kasside teema tegi natuke nalja :) )

paadikapten
04-10-07, 04:52
kassid närivad 50% juhtudest lindi läbi, kui poole pealt kuulamise lõpetan

Emba-kumba, kas on su kassid sinu muusikamaitsest sellises vaimustuses, et solvuvad, kui sa maki seisma paned, või siis just ei salli nad sinu kuulatavat kraami ja püüavad sind neile mittemeeldiva "jama" nautimisest võõrutada:D

Mees, mis krdi muusikat sa küll kuulad, et su kassid selle peale niimoodi erutuvad?:rolleyes: Mäletan, et meie viimane kass hakkas ärevalt näuguma, kui õde träna kuulas...

marley
05-10-07, 11:45
muusikat kuulan klassikast jazzini ja kassidele enamasti meeldib k&#245;lari ees magada (-;, kassiv&#245;&#245;ramatele lihtsalt teadmiseks, et need loomad on v&#228;ga
maiad iga lipendava v&#245;i n&#246;&#246;ri moodi asja peale m&#228;nguhoogu sattuma.

liimimisega hakkama ei saa, k&#228;in siis r&#246;&#246;vin m&#245;nd kontoritarvete kauplust
ja annan tulemustest teada.

martinj
29-10-07, 09:03
Nonii, sain l&#245;puks idaosariikidest oma 40 linti k&#228;tte ja k&#245;vasti r&#228;situd majak 205 kah.
Kusjuures isegi hakkas k&#228;ima ja auku vajunud helipea kohta suht talutava heliga.

Soovitage, mida v&#245;iks isendiga teha .
Ise arvan, et
1. Vahetada helipea (olemas &#252;ks)
2. Mehaanika &#245;litada jms
3. Kas vahetada olemasolevad l&#252;&#252;did v&#245;i teha uus taasesitusv&#245;im ? nt suhhov :) (hea kui j&#228;&#228;ks salvestusv&#245;imalus ikka alles)

P.S kolmeaastane t&#252;tar &#252;tles Majaki n&#228;hes selle kohta makk, ilma et enne seda ta kordagi n&#228;inud 0leks. Geenid :D
Edit: v&#245;i kogu kupatus ku*adile saata ja hankida mingi v&#228;gevam riist Ei raatsi nagu...

alfons
29-10-07, 14:54
muusikat kuulan klassikast jazzini ja kassidele enamasti meeldib kõlari ees magada (-;, kassivõõramatele lihtsalt teadmiseks, et need loomad on väga
maiad iga lipendava või nööri moodi asja peale mänguhoogu sattuma.

liimimisega hakkama ei saa, käin siis röövin mõnd kontoritarvete kauplust
ja annan tulemustest teada.

Tugevalt ei nõustu sinuga. Minu kass magab , kus tahab ja juhtmed ega muu tilbendav teda ei huviata. Muusika taluvus on tal, nagu ka eelmisel isendil, väga hea. Magab nii Motorheadi kui ka Suniga ning Ultima Thule tead ka ei häiri. Üldiselt on mu elukal hea musamaitse.

Rom
29-10-07, 18:27
Nonii, sain lõpuks idaosariikidest oma 40 linti kätte ja kõvasti räsitud majak 205 kah.
Kusjuures isegi hakkas käima ja auku vajunud helipea kohta suht talutava heliga.

Soovitage, mida võiks isendiga teha .
Ise arvan, et
1. Vahetada helipea (olemas üks)
2. Mehaanika õlitada jms
3. Kas vahetada olemasolevad lüüdid või teha uus taasesitusvõim ? nt suhhov :) (hea kui jääks salvestusvõimalus ikka alles)

P.S kolmeaastane tütar ütles Majaki nähes selle kohta makk, ilma et enne seda ta kordagi näinud 0leks. Geenid :D
Edit: või kogu kupatus ku*adile saata ja hankida mingi vägevam riist Ei raatsi nagu...

Imo arvan, et venelastel hakkavad makid alates esimesest klassist ning kolme mootoriga, kolme peaga ja püsti asendis töötavad aparaadid. Kõik muu on ikka mannetu:( Seda pilli ei paranda ei suhov ega lüüdivahetus või teab mis trikid veel.

martinj
29-10-07, 20:05
Aga mis segab Suhovi kasutamist ? Pikaliasend või ühe pea puudumine.
Kui mehaanika ühtlaselt veab ei tohiks olla probleeme. või on ?
Praegune skeem on jah õudne (p27 ja k157ud1) ühepolaarse toitega

marley
29-10-07, 20:29
miski ei sega suhovi kasutamist peale mehhaanika...
sellega j&#228;&#228;dki maadlema ja vihastama selle peale.

(muretsesin poole aasta eest p&#252;stise nota, ja kui kaks korda
olin kuulanud ja mehhanikat vaadanud, andsin s&#245;brale niisama &#228;ra... ja muretsesin paar eelmise kommenteerija k&#228;est 0 klassi pilli (-;)

aga sellest ei tasu ennast h&#228;irida lasta: eelnevad kogemused on
erinevad inimestel... ja kui head v&#245;imud teed, saad neid ka edaspidiste
makkidega kasutada.

Rom
29-10-07, 21:03
Eks makkide kohta kehtib samuti reegel, et makk on nii hea, kui hea on ta nõrgim lüli, ehk teisi sõnu elektroonika osa annab väga heaks teha nii heaks, et lindi parameetrid jäävad jalgu aga head lindivedu sa EI tee. Sellega on maadeldud heldemad pead ja ühe mootorilise veoga pole see ilmselt võimalik. Üks mootor veab rihmaga toonvõlli, samal ajal veetavat ketast libistades siduriga:D huvitav, et netis ma ei leidnud 2-klassi Majakkide kohta sellist tähtsat parameetrit nagu detonatsioon, ilmselt see on masendav. Pilt ka: http://rw6ase.narod.ru/m/majak/majak205bwk.jpg (http://rw6ase.narod.ru/m/majak/majak205bwk.jpg)
Mootori kiiruse regull ma kujutan ette on ka labaselt lahendatud ei väida kindlalt kuna pole skeemi vaadanud ja ilmselt ei teki huvi ka.
Re˛iimide vaheline üleminek on järsk, näiteks keerimiselt piduritega järsult hoo maha pidurdamine on sadistlik lindiga läbikäimine jne... Reeglina mehaanika osad on suure tolerantsiga ja materjalide valik kohati lausa vale. Aga see kõik on arusaadav, milleks teha paremat (kallimat) mehaanikat makile mille andmeid saab siit lugeda: http://rw6ase.narod.ru/m/majak/majak205.html
See kõik minu arvamus, eelnevalt olen kokku puutunud Kometa 212C-1 peale seda makki ma olin veendunud, et lint on OUT, samuti ei hiilanud ta töökindlusega. Veidi positiivsem kogemus oli Nota-203C, oli mis ta oli aga vähemalt osutus töökindlaks tööloomaks. Hiljem juhuslikult komistasin Rostov-105C otsa ja siis ma sain aru, kui hästi võib lint kõlada, Olimp-004 ja Olimp-005 (väljamaistega mul kokkupuude puudub) ainult kinnitasid lindi head kõla pluss lisaks nägin, kuidas õige lindivedu lahendatud on ning kui hellalt ta lindiga läbi käib. Re˛iimide vahelised üleminekud on kõik sujuvad ja hoo mahapidurdamine käib mootoritega jne... Proovi ära siis vaatad seda Majaki teise pilguga aga ei midagi isiklikku selline on minu arvamus asjast.

marley
31-10-07, 16:25
t&#228;psemalt siis ka sellest &#252;hemootorilse jamast:

1. kuna lindi pingutust ei saa sellise s&#252;steemiga &#252;htlaseks
(v&#228;hemalt venelased ei saanud), peab kasutama vildist survepatja,
mis lindi vastu pead surub. see hakkab kigisema, vilistama, ujuma,
va p&#228;ris uue lindi puhul, ja ajuti ka siis.

2. surverulli konstruktsioon "ujub" k&#245;igil vene 2 klassi isenditel,
mida n&#228;inud olen. kogu s&#252;steem on p&#245;him&#245;tteliselt h&#228;&#228;lestamatu...

3. detonatsioon, mida vanem makk, seda hullem (kummiosad kulunud,
vedrud veninud jne)

kui oled 0 klassi pilli korra n&#228;inud, neid kolme omadust enam ei talu...

ise kuulan just hetkel Olimp 004ga LP-lt tehtud lindistust l&#228;bi 2W SE
lampv&#245;imu ja 94 dB tundlikkusega k&#245;larite. magus!

k&#252;lalised pole &#252;ldjuhul aru saanud, kas heli tuleb kassetilt,
lindilt v&#245;i cd-lt. kui n&#228;itad, et tuleb lindilt v&#245;i kassetilt, tehakse
t&#245;siselt suured silmad, ja k&#252;sitakse a la et cd on ju palju kvaliteetsem,
aga kuidas siis.. (-;

Hents
31-10-07, 17:52
K&#252;siks siis teilt lindimeestelt kas Nota 203 makk ka midagi v&#228;&#228;rt on. Kuidas tal lood kvaliteediga on. Sihuke seisab ees , &#228;kki m&#252;&#252;ks maha kui kellegil huvi

martinj
31-10-07, 20:22
Sama palju v&#228;&#228;rt , kui minu majak :D
S&#245;ltub muidugi v&#228;limusest ja mehaanika kulumisest.
L&#245;ppv&#245;imu sees pole.
edit: &#252;he mootoriga .

P.S aga mu avataril olev kometa on KAHE mootoriga :D

paadikapten
01-11-07, 20:07
ise kuulan just hetkel Olimp 004ga LP-lt tehtud lindistust läbi 2W SE
lampvõimu ja 94 dB tundlikkusega kõlarite. magus!

Pagan - seda lugedes tekkis idee, et kui õnnestub oma Sirius 311 radioola tööle saada, tuleb vist prooviks oma Orbita 106 sellele külge ühendada... ja samuti oma Uher 400 reporterilindikas korda saada, saaks sellega ka testida:)

Krt, ma olen alles laisk...:p

alfons
05-11-07, 12:04
Nn teise klassi pillidest peeti Nota 203 omal ajal küllaltki heaks, sagedusriba ja lindistas suht hästi. Teine suht hea heliga oli Jupiter 203, mis S-30 tegi väga head häält, eriti kui panid Akai lindikal tehtud lindi peale.

martinj
08-11-07, 13:01
Natuke taremate juttu kuulatud ja makipededega vesteldud sain teada järgmist.
Majakist saaks küll elulooma aga
1. Hoorattale tuleb teha rihmülekanne .Pidi saama detonatsiooni kõvasti alla
2. Pidurid ringi teha
3. võimendid, pead - teate isegi.

Kuna ma p 1 ja 2 jaoks võimeline pole tunnen huvi
Kui palju raha küsitakse (võib ka katkise kuid komplektse)
korraliku mehaanikaga lindimasina eest ? ja kust saab ?
Ärikatel mitte seda teksti lugeda. Nelja kilo ma välja käima ei hakka. (arvan, et ka teised mitte, sest basicu kuulutused on ikka veel üleval)

Muide, veel kometa 212-st. Sellest saaks suurepärase võimendi, kui kasutada lõpuplaate ja vahetada välja trafo ning muu toiteosa. Arvutuste järgi isegi kuni 2x20W neljal oomil.

Henzzman
13-11-07, 18:27
Mul on kodus hetkel lindisahistajad Dnepr(läbinisti lambikas),majak 001,esimene kaasaskantav vesna(see olümpiamängude oma),D˛intars ja Aida.

TeeTL
14-11-07, 01:06
,esimene kaasaskantav vesna(see olümpiamängude oma),D˛intars ja Aida.

Moskva olümpia ajaks oli neid esimesi kaasaskantavaid Vesna'sid juba vähemalt kaks - Vesna-305 ja Vesna 201 stereo.
Lätimaigulise D˛intarsi asemel peaks olema ilmselt leedulisem Gintaras, ja Aida asemel Aidas.

Henzzman
14-11-07, 19:26
201

Henzzman
14-11-07, 19:30
Selle Dnepri üle olen ikkagi kõige rohkem rahul.See Dnepr(mingeid numbreid ega stereosid sellel järgi ei käi),on 60` aastatest isegi ja mul õnnestus ta saada sellises olukorras,et pidin aint 6L6 välja vahetama,ning ainult paar lüüti.

TeeTL
14-11-07, 22:18
See Dnepr(mingeid numbreid ega stereosid sellel järgi ei käi),on 60` aastatest isegi
Dnepritele käisid kõigile numbrid järgi, peale kõige esimese (1949), mis oli lihtsalt Dnepr, ja ka ainuke, millel oli 6L6 originaalis. See on küll huvitav tükk, lisaks ajaloolisusele ka lindikiiruste poolest -> 18 ja 46,5.
60ndatel aastatel toodetud dneprid olid juba pöiallampidel, alates Dnepr-11.

ats
15-11-07, 11:23
Endal kodus "Kometa" vedelemas, vist mingi teise seeria pill. Kas tasub sellega mässata? Linte nagu on.

TeeTL
15-11-07, 15:27
Endal kodus "Kometa" vedelemas, vist mingi teise seeria pill. Kas tasub sellega mässata? Linte nagu on.

Siit juba läbi käinud, et NSVL teise klassi pillidest võiks olla reaalselt kasutatav ainult Nota-203. Lisada võiks veel ehk ka Jupiter 203.

Kometa-206 ja -209 on monomakid, stereod on 212 ja 212-I, neist tinglikult kasutatav on ainult 212-I (aga ka ainult sellepärast, et võrreldes 212-ga sööb ka suuremaid, 575m linte, ja vist omas ka autostoppi).

RaunoK
15-11-07, 15:48
Endal on Nerriga. Ei tea kui suur kvaliteet on sel magnetofonil. K&#245;ik on lampidel:D! Annan andeks. Ei tea kuidas oleks sellega n&#228;ietks eurovisiooni laule salvestada?
Noh pole k&#252;l tipklassi pill aga mis teha.

Arol
15-11-07, 15:54
Et siin eelnevad kasutajad visuaalselt parema ettekujutuse saaksid Kometa-212-1 stereost siis lisasin vaatamiseks mõned pildid.
http://www.album.ee/album/30022644/50083839

Puuduseks oli tõepoolest mehhaanika nõrk külg. Küll viskas rihma maha, küll hakkas lindiveovõlli rihma- ja hooratas vastu korpust käima, kuna selle lindiveo võlli pingutus oli plastikust, siis seda tuli mingi aja jooksul pingutada, et kolinast lahti saada jne...

martinj
15-11-07, 20:48
to: TeeTL


"Autostoppi" omavad pea kõik vene II klassi pillid - ole hea mees ja kleebi lindi lõppu metalliriba, mis elektromagneti käima tõmbab
Vat see on TASE !!!
Kõikidel kometadel ja majakkidel, kaasa arvatud minu omal on see peal.

sebastian
16-11-07, 00:18
to: TeeTL


"Autostoppi" omavad pea k&#245;ik vene II klassi pillid - ole hea mees ja kleebi lindi l&#245;ppu metalliriba, mis elektromagneti k&#228;ima t&#245;mbab.
Jupiter 201 ja 202 ei olnud autostoppi. 203-mudelist ei oska &#246;elda, too natuke uuem.
Aga selliseid metallribaga linte sattus k&#252;ll vahest ette, ei teagi, kas oli ise liimitud v&#245;i lausa originaalis :)
K&#245;ige esimene makk oli meie peres Vilma 1M (kui n&#252;&#252;d see t&#228;his &#245;igesti l&#228;ks), kah lampidel isend. Tollega lindistas isa telekast Horoskoobi saateid...kui keegi neist teab.
Mina olin p&#245;ngerjas muidugi, aga eks sellest ajast mingi huvi tekkiski :cool:

&#220;ks pilt ka aastast 1982.
Ega diskod tegemata ei j&#228;&#228;nud...

http://www.rossonex.com/Electronics/Disko82.jpg

TeeTL
16-11-07, 12:36
to: TeeTL


"Autostoppi" omavad pea kõik vene II klassi pillid - ole hea mees ja kleebi lindi lõppu metalliriba, mis elektromagneti käima tõmbab
Vat see on TASE !!!
Kõikidel kometadel ja majakkidel, kaasa arvatud minu omal on see peal.

Sellest pole kuulnudki, ega ka ühelgi lindil sellist riba näinud.
Mis on anduriks, et selle metallriba möödumisele reageerida? Kometa 212 vaatasin üle, pole küll midagi, mis võiks sellise riba ära tunda ja elektromagnetile stop-märguande saata. Majakid 203 ja 205 pole hetkel käepärast.

wigo
16-11-07, 12:47
http://www.album.ee/node/11712174/50083839 vaata seal kahe pea vahel olev lindipingutus pulk lase see korraks juhtmejupiga kokku siis peaks stopi peale viskama,kindlalt ei tea aga arvan niimoodi,õhtu kui maale lähen siis proovin kohe järgi ,omal sama makk,kui kellelgi huvi siis müüa töötav nota 203

vanemleitnant
16-11-07, 16:24
See oli kõige esimesest juhtpuksist veel vasakul asuv pulk ja metall-lint ühendas selle pulga ja esimese juhtpuksi. Neid lindi lõpujuppe sai tehtud suitsupaki fooliumist.

martinj
16-11-07, 16:31
Vaata, lindi teele j&#228;&#228;b ette &#252;ks vasest pulk, metallkestast isoleeritud.
&#220;henda see m&#228;ngimise ajal korraks "maaga".
Kometa 212-on see RAUDSELT olemas , k&#245;ige esimene pulk,kuhu vastu lint puutub.
Jupiteridel pole seda t&#245;esti, seal pole elektromagneteid.


Edit: ette j&#245;uti

martinj
16-11-07, 16:32
http://www.album.ee/node/11712174/50083839 vaata seal kahe pea vahel olev lindipingutus pulk lase see korraks juhtmejupiga kokku siis peaks stopi peale viskama,kindlalt ei tea aga arvan niimoodi,õhtu kui maale lähen siis proovin kohe järgi ,omal sama makk,kui kellelgi huvi siis müüa töötav nota 203

Kas nota seisukorrast pilte saaks ?
uurin maki kohta taustainfot.

wigo
16-11-07, 17:13
õhtu teen pilte kui maale jõuan .asi rahuldavas seisukorras,kaan olemas ja terve.

TeeTL
16-11-07, 17:17
Vaata, lindi teele jääb ette üks vasest pulk, metallkestast isoleeritud.
Ühenda see mängimise ajal korraks "maaga".
Kometa 212-on see RAUDSELT olemas , kõige esimene pulk,kuhu vastu lint puutub.


Vaat mis tähendab RTFM; kusjuures Kometa jaoks on mul juhend kuskil isegi olemas.
Tõeline nõukogude automaatika! - нажмите кнопку, и свет включается автоматический! ( Vajutage nuppu, ja valgus süttib automaatselt!)

humax
17-11-07, 14:28
Vaat mis t&#228;hendab RTFM; kusjuures Kometa jaoks on mul juhend kuskil isegi olemas.
T&#245;eline n&#245;ukogude automaatika! - нажмите кнопку, и свет включается автоматический! ( Vajutage nuppu, ja valgus s&#252;ttib automaatselt!)____


______________
Pole m&#245;tet ironiseerida! V&#228;ga paljud l&#228;&#228;ne tuntud lintmakid, eriti need kus kasutati juba reverseerimist, oli lindi rakordi osal kas &#245;huke folgeeritud metall v&#245;i muu voolu juhtiv kiht, millega l&#252;litati t&#246;&#246;le reverseerimine v&#245;i siis autostopp. Konktreetselt AKAI lint makkidel oli selliselt asi lahendatud ja kui oli reverseerimine sissel&#252;litatud siis lindi l&#245;ppemisel toimus reverseerimine ja m&#228;ngis lindi teine pool. Paned lindi peale ja enne ei j&#228;&#228; seisma kui oli lint l&#228;bim&#228;ngitud , m&#245;lemalt poolt ja polnud vajadust lindi &#252;mberkeeramiseks. Mitte nii nagu vene pillidel, kuulad &#252;he poole &#228;ra ja keerad lindil teise poole. K&#252;simus on ka selles, et vene linte oli sellise ribaga harva saadaval ja sellep&#228;rest ei teagi paljud sellest midagi. Pealegi oli see nii halva tehnoloogiaga teostatud, et see riba kas kulus kiiresti v&#245;i tuli hoopiski lahti ja oligi asi &#252;hel pool.L&#228;&#228;nes aga olid saadaval nii tava lint kui ka voolu juhtiva ribaga lint ja t&#246;&#246;tab see t&#228;nap&#228;evani. Pole see venelaste leiutadud,ainult et halvasti j&#228;rgi tehtud. Esimene selline lint oli mul juba 1959 aastal ja firmaks saksa ORWO. Ilmselt oli m&#245;eldud see riba autostopiks. Kui m&#245;ni ei tea mis asi on reverseeritav lint makk siis uurigu asja omal k&#228;el edasi.

hgTafka
17-11-07, 16:17
Kuulasin tuttava Olimp-004'st läbi estonia suurte kõlarite(estonia stereo komplektist) Ja heli oli tõesti väga hea.

Rom
17-11-07, 16:26
Ausalt öeldes esimest korda kuulen sellest metall ribast, eks ta peab siis väga vana asi olema. Need makid mida mina näinud olen ja mida hetkel oman, nendel on autostopp ja reverseerimine optiliste elementide abil teostatud (v.a. nota-203 kus autostopp oli puht mehaaniline). Enda O-005-l tegin veidi ringi ja toimib suurepäraselt, originaalis oli tundlikusega probleeme ja töötas üle korra kuidas jumal juhatas.

Matis
12-04-08, 20:39
Peaks teemasse käima küll ju:
http://www.youtube.com/watch?v=NDX_CS3NsTk

See träkk on sama moodi tehtud:
http://www.youtube.com/watch?v=bKg9tuSbXmk&feature=related


Esimene lõik filmist "Alchemists of Sound". Maki fännidele peaks huvitav vaatamine olema.

martinj
13-04-08, 09:51
Eks see ole tänapäeva muusikaprogede analoogvariant.

Huvitav, kas sedasi on ka tehtud, et kiiruse muutmisega saadakse erinevaid noote :P

Ahjaa...head sünkroniseerimist.

humax
13-04-08, 15:27
Kuna teema on makkidest, siis jooksis siin küsimus kassettidest ja nende hankimisest? Keda huvitab siis astuge läbi leiva poest ja nimelt Selveri keti kauplustes on müügis kassette! Pole küll midagi erilist, aga ikkagi! Prooviks võtsin mõned EMTEC SOUND -1 normal (Saksamaa) ja TDK ICE type-1 normal. EMTEC salvestamisel makiga ONKOYO TA-2750 jooksis 18.000 0,3db siis kukub. Aitab igapäevaseks kasutuseks küll. Mis mürasse puutub siis isegi ilma dolbi jurata....... pole pretensiooni. Keda huvitab siis ka üks maaletooja aadress, kes audio kassetiga majandab. Kaubandus OÜ Tel. 6 508 630. Võib-olla on ka neil muud pakkuda. Ise pole huvi tundnud rohkem.


Mis TA-2750 -sse puutub siis sai mõni aeg tagasi siit foorumist hangitud ja on selline tunne nagu oleks sakste laualt hea ja maitsva torditüki ära ajanud! On mida kuulata ja mida imestada! AITÄHH!!! MÜÜJALE ,HEADEKS SOOVIDEKS, HÄID JOOKE JA ILUSAID NAISI!

paadikapten
08-08-08, 17:34
Sain täna võileivahinnaga omale Technics M17 kassetika. Vene kassetikad (Orelb ja Rapri) on nüüd saadaval - kes tahavad, las viivad ära. Rapril on väike elektrooniline viga küljes, mida ma pole viitsinud parandada (heli asemel on väljundis 50 Hz). Orelb mängib, aga ei lindista (miks, pole teada ja pole kunagi viitsinud uurida kah).

Cheopps
12-08-08, 18:53
Ega keegi Type-II kasette kusagil näind ole?!Viimane kord(paar aastat tagasi:cool:) sai neid ostetud lasnograadi kanali algusest...mingi selver seal on.Pole nagu märgand kuskil enam...

martinj
12-08-08, 21:23
Pool aastat tagasi ostsin Sony UX pro Chrome kassette mustika onoffist.

Cheopps
13-08-08, 03:50
Selke!Panen vihikusse kirja:D

martinj
22-03-10, 15:35
Väga palju vett on merre voolanud selle teema algusest.
Paneks väikese kokkuvõtte oma tehnikast:

Lintmakid.
Sojuz 110. Hetkel avataris. Väga heas korras ja hetkel tehasekonfis. Ootab kas Suhovit või analoogilist võimendit sisse. Kasutan suht tihti.
Jupiter 203. Ootab hoolitsevat kätt (ja arvatavasti uut peremeest). Ise pärast Sojuzi puutumist enam "jupiteri" mehaanikat puutuda ei taha -
kuigi idaosariikidest pean ära tooma ikka lapsepõlve Jupiter 202e ja selle ära taastama võimalikult originaalselt (õnneks tagavara kasutamata pea olemas)
On ka üks minu poolt äratrööbatud Majak 205 (oh seda lapsepõlve) Välimust pole ollagi..aga käib.

Kassettmakid.
Technics RS AZ7 . Tean, et seda kirutakse ja kiidetakse. Hetkel kiidan. Kui see mängib, teised makid vaikivad.
Kapis seisab ka "kahtlaste kassettide" tarbeks Orbita 121. "tuunitud" . Kunagi tegin isegi teema. Töökord hea aga jääb Technicsi sisselülitamisel vait.

Olemas ka mõned kassetipleierid, millest Sony walkman WM-FX491 on mu igapäevane kaaslane. Kui tahan mp3esid kuulata, topin klapid telefoni taha.

Fonoteek.

Salvestisega linte võiks rohkem olla . Tühjad on, aga mida lintmakiväärilist sinna salvestada ? Linte miski 50 ringis. Enamus pärit ajast, mil ma neid eelpoolmainitud majakiga salvestasin. Kusjuures üllatav on see,kui hea kvaliteediga muusikat omal ajal raadiost tuli. Eelkõige avar ja loomutruu dünaamika.

Kassette jagub kah vasemale ja paremale.
Aegajalt vaatan, sorteerin, et viskaks pooled minema,katkised ja mida nagunii ei kuula aga ei raatsi....
Tühje kassette tagavaraks hulgi (ka kroomlinte) ja osaliselt see "prügikastikaup".
Igatahes minu jaoks ei ole analOOg surnud.

Wedru
22-03-10, 16:38
Oman ka RS AZ 7 t. Asi on töötanud u. 100 tundi. Kui mängib, siis kõrv puhkab.

marley
22-03-10, 17:36
Olimp 004 -- korras ja mängib suht sageli. Mul vedas lintidega, esimene makk sai Nota ostetud,
selle vahetasin kohe, kui mehhaanikat nägin Olimpi vastu välja.
Aga Notaga sain kaasa ca 200 linti, millest pooled miski väga korraliku pilli peal lindistatud.
Ootab ka korralikumat taasesitusvõimu... ei ole aega olnud varem Nota kassetikas teeninud
Suhovit sisse sobitada.

Muide, üks radikaalne soovitus Olimpi modida sattus ette vene foorumites:
makk racki monteerida ja kogu helitrakt alla eraldi kasti. Kõlab mõistlikult küll, väga mugav katsetada ja modida.
Ja saab selle müratekitava indikaatori alles jätta. Osadel stuudiomakkidel olen sellist lahendust näinud ka.
Kui ainult aega võtta oleks (-; Aga ka praeguses seisus pole helil viga.

Kassetikaks hetkel Akai GX9. Väga hea heliga, ja nagu selgus, kuulab mu Akai vanema minikeskuse pulti ka,
kõik funktsioonid kuni lindistamiseni. Kahjuks osade kassettidega kipub venitama. Vaja kunagi lahti võtta ja vaadata,
milles asi. Kassette kahjuks eriti alles pole jäänud...

Üks lindikalibreerimise ja dolby S-iga Pioneer ootab uut rihma riiulis.

aqv
22-03-10, 17:48
Olimp 004 -- korras ja mängib suht sageli. Mul vedas lintidega, esimene makk sai Nota ostetud,
selle vahetasin kohe, kui mehhaanikat nägin Olimpi vastu välja.


Kus avarustel neid Sojuz ja Olimp asju liigub. Ise kuidagi metsas seni elanud :(

wigo
22-03-10, 17:49
Olemas siis nakamichi dragon.Sai lastud ka vahetada kummirul-suured tänud romile.Kassette ca 400-enamus tehase lindistusega aga lindistan ka ise vinüülide pealt ,et neid vähem kulutada.Lintmakk siis STM-610 ja ca 800 linti.Edaspidi vaja investeerida kõlaritesse ja võimu-makid ilmselt seal ülemise piiri peal -sealt edasi pole enam suurt midagi.

AntiV
22-03-10, 18:33
Kus avarustel neid Sojuz ja Olimp asju liigub. Ise kuidagi metsas seni elanud :(
I-klassi asju, palun- http://www.okidoki.ee/item/248129/
Elektronika TA1-003 audio24-ee-s.
Olimpidest (004) omanikud nii kergelt ei taha loobuda, arusaadav ka, miks.

olevtoom
22-03-10, 22:58
Väga palju vett on merre voolanud selle teema algusest....
See on kena, et uut inventuuri tehakse. Teema eelmise aktiivsuse ajal polnud mul veel midagi.
Nüüd:
Magnetofonid
Grundig TK-23 (ca 1964): välimus kena, mehaanika korrastatud, taasesitus rahuldav, salvestust pole veel proovinud... Märkimisväärselt oli kastis ainult üks surnud elektrolüüt.
Akai GX-260D (ca 1975): välimus taastatud, mehaanika korrastatud, taasesitus ja salvestus head, v.a. parema kanali lüliti, mis teinekord jukerdab.
Akai GX-77 (ca 1980): välimus hea, mehaanika hea, taasesitus hea, salvestab ainult üks kanal. Lisatud omatehtud raadio-kaugjuhtimispult.
Aparaadid tehakse korda "kevadeks", nagu ütlevad ka autode taastajad. (Täpsustamata, milliseks kevadeks).
Lindid
Masinavärkide tarbeks on ca 50 linti Shamrockist Agfani, enamasti pruugitud, kuid paar tükki NOS. Ise lindistan, ise kuulan...

Daddario
23-03-10, 00:04
Lindikad:
Олимп-004
STM-610
Studer... Mudelit ei hakka peast valetama.
Kassetikad:


Aparaadid tehakse korda "kevadeks", nagu ütlevad ka autode taastajad. (Täpsustamata, milliseks kevadeks).

Võiks ju ära tuua ka Sony PCM-501ES, analoogifännid muidugi pahandavad, aga kasutab ka see ju lindile salvestamist.

alfons
23-03-10, 08:14
Lintmakk Olümp 004 (ostetud uuena veneajal, pult maha müüdud, olemas nii jurakas skeemide raamat ja pass), enne on kasutatud erinevaid lamavaid Elfasi, Jupiter 202 ja- 203 S-30 kastidega, Majak (vist) 205 või oli-203 , uuena ostetud Nota 203 (vaatamata mehhaanikale oii sagedusriba 19 kiirusel hea. Sai ostetud ka üks kasutatud Olümp 004 kuulamiseks (müüdud). Palju linte on sõbrad salvestanud (osad mingi AKAI GX ja kandilise Pioneeri peal) ning isegi Jauza 205(?) salvestised teevad head häält. Lintide arvu ei tea kuna palju sai äravisatud seoses samade asjade saadavusega CD-l ning kuna osa linte ikka määrisid kõvasti päid.
Kassett-dekke on mõned: Akai GXC-706C (autostopp ei tööta ja indikad ei pruugi õieti näidata, AIWA 910, puldiga (võtab voolu sisse ja ei enamat, ei anna ka kassetti kätte) Aiwa 909 ( väga tore massin, duubel, aga üks pool on kolmepealine kahe toonvõlliga ja sellele õnnestus isegi skeemid Jaapanist hankida), Pioneer 810S nin g peaaegu kasutamata natuke paremat sorti Yamaha duubel. Kasutuses on olnud kassetikad Majak 203 (dekk), Jauza 203(?) ning Orbita 10?, siis sai ostetud kasutaud Akai GX-F71 (peal oli väga hea Tuning funktsioon, mis oli väga hea vahend lindikvaliteedi kontrollimiseks, iga asi Akaile ei kõlvanud). Kassette on ka igavene (ei tea palju ) hunnik, palju ära antud. Mõned originaalid on olemas kuid enamus sõbra lindistused (Aiwa 410/450---väga hea heliga odava otsa dekk), ise tõmmanud nii LP-kui ka CD-lt, kuna kõike ikka omale ei suuda hankida.

meloman
24-03-10, 19:42
Lintmakk Orbita 107, sain tasuta, kuna inimesed asjade väärtust ei tea. Üks türistor oli läbi, vahetasin ära, helipea ja salvestuspea lihvisin ja poleerisin ära. Mängib ja lindistab fantastiliselt. Hiljuti sai ostetud 7 uut linti ja need täis lindistada.

Kassettikas-Pioneer CT-506, sain alles mõni päev tagasi, rihm oli läbi, vahetasin ära. Samuti mängib ja lindistab korralikult. Õnnestus saada kassette 10eek tükk, kunagi kasutati stuudiotes 75-e minutilised. Vinüüli pealt lindistades võib heliga täiesti rahule jääda.

sebastian
24-03-10, 23:38
Akai GX65 täiesti toimib. Vahetasin rihma, vana oli ainult rihma mälestus ja muidugi venitas enamusi kassette hullu moodi. REC potekas natuke ragistab ühte kanalit, tahab ka puhastamist. Samas nagu ei raatsigi salvestustugevust loo keskel muuta, pigem siis juba pisike ületüürimine (analoog ju andestab natuke) või lihtsalt vaiksem salvestus.
Sai hiljuti isegi keskmist sorti pidu organiseeritud, kassetikas, Brig, S90, vanad vene kinokõlarid pluss veel mingi isetehtud võim jne. Suures saalis oli lausa mõnu kuulata 80-te nostalgilist pehmet tümakat. Mõte oli veel Jupiter 202 töökorda seda, aga pilk sellele räbalale lustikummutile ja nüüdseks suht "tundmatutele" lintidele võtsid isu ära. Otsustasin, et nii hullult minevikku ka nüüd ei lähe :p
(MiniDisk ja MP3 pleier tagavaraks siiski)
Huvitav, kuidas küll 25 aastat tagasi õnnestus lintmakkidel peo ajal vajalikke lugusid leida...diskoril käed tööd täis kogu õhtu :cool:

martinj
25-03-10, 11:28
Huvitav, kuidas küll 25 aastat tagasi õnnestus lintmakkidel peo ajal vajalikke lugusid leida...diskoril käed tööd täis kogu õhtu :cool:
Mis sealsiis nii keerulist. Varakult lindistad õiged lindid valmis. Ja aitab välja kaks makki. Kui üks häälitseb, teisega kerid õige koha välja. Aitas ka loominguline lähenemine.
Pole ükski üritus vaikselt seepärast möödunud. Paralleelselt kasutanud nii jupiter 202te kui ka vesna 306te .

onks
25-03-10, 15:06
Mul isa omal ajal oli paljudel pidudel selline "diskor", edukalt sai hakkama, rahvale meeldis. Niipalju kui häguselt meeles, siis tal olid riiulid täis enda lindistatud linte. Praegu kodus mul tema tehtud kassette ka mingi mõnisada tükki, enamik vinüülilt lindistatud, osa ka raadiost. Aga seda lindika marki ei tea, suur kast oli küll, sisse ehitatud võimendi pidi olema võimsam kui RRR U101, komplekti kuulusid ka kõlarid, mis lindi-maki kõrgused vb ligi 50W, suuremad kui S30. Tean et makil oli ka juhtmega pult (must ja mõnede potedega, mis mõnusalt ragisesid). Maki mark pole meeles sest see oli kirjutatud nagu "käsitsi" ja seetõttu pold mugav möödaminnes lugeda. Esipaneel oli ka hõbedane, sisaldas musta värvi detaile ja küljed olid puidust (sihuke tavaline tolleaegne makikirjeldus), kunagi kavatsen piltide järgi sama maki tuvastada ja endale ka hankida mälestuseks, pole eriti oluline kui kõrge/madala klassi masin see olla võis. Üldiselt tegeles isa igasuguste asjade lindistamiste ja filmimistega. Nõuka ajal sai ta lääne raadioga välismaa lugusi salvestada, mis pidudel olid nagu kuld, sest tol ajal välismaa muusika saamine ei olnud eriti lihtne.

martinj
25-03-10, 15:35
Rostov 101-102 võiks Su kirjeldusele vastata. Sel oli selline pult.
http://www.rw6ase.narod.ru/r/rostow/rostow102.html

onks
25-03-10, 16:43
Ausaltöeldes antud pilt ei äratanud ajus neid rakke, mis arvaksid et tegemist oligi sama makiga (kuid võin eksida). Pidevalt oli ka see kate ära kus see firmasilt oli (noh see mis helipead katab). Muidu oleks vist taolist lingil olevat makki näinud küll, aga see oli vist ühe sõbra juures. Ma lappasin kõik selle saidi pakutud makipildid ka läbi, aga ei leidnud seda õiget, vb üritan meenutada vale makki. Uurin ehk on vanadel piltidel kuhugile see makk ennast osanud sättida, äkki ema oli tähelepanelik ja oskab meenutada:D, tuleb uurida, sest uudishimu läheb suuremaks.

Edit: tegelikult uuesti vaadates äratas mingeid ajurakke makk "Ilet-101" http://www.rw6ase.narod.ru/i/i/ilet101s.html kindlasti klapib maki pealmine randiga osa ja klapivad ka kanalite nupud, üldiselt on võhikutele need makid väga ühesugused, ma ise seda kasutada ei saanud, tolmu pühkisin sellepealt küll, aga pildi järgi võin öelda, et see võiski olla antud makk, mida ma kunagi mälestuseks kelleltki osta kavatsen. Näitasin õele ka pilti, ta kohe ütles et see vist oligi just see sama makk. Näitasin talle suvalise teise maki pilti, siis arvas ta täpselt samamoodi, et oligi vist just see makk:D

Igaljuhul, kes oskab võib siis antud Ilet-101 makki kritiseerida, siis tean millega tegemist ja kui hästi ta kasutamiseks ka kõlbab.

sebastian
25-03-10, 20:42
Mis sealsiis nii keerulist. Varakult lindistad õiged lindid valmis. Ja aitab välja kaks makki. Kui üks häälitseb, teisega kerid õige koha välja. Aitas ka loominguline lähenemine.
Pole ükski üritus vaikselt seepärast möödunud. Paralleelselt kasutanud nii jupiter 202te kui ka vesna 306te .
Loomulikult on sul õigus, nii sai ka ise tehtud :-) Ka minul oli siis kasutusel Jupiter 202 ja Vesna 201 pluss veel mingid vähem ja rohkem populaarsed lindikeerajad.
Nüüd harjumatu, aga siis enesestmõistetav. Umbes sama tunne, et ei jaluta kuhugi telefoniputkasse kahekopikane näpus vaid võtad taskust mobiili ja helistad.

martinj
25-03-10, 22:27
Iljet 101ga oli kah "pult" kaasas. Sama, mis Rostov 101-102.
Kunagi pärast Majak205 ja Jupiter 202 aega oli mingi poolteist aastat mu elust Rostov 102 aeg. Olin siis vist 16 aastat vana (muide makiped....ptüi makilemb sündimisest saati) . Igatahes seelle maki sain äratrööbatud kujul. Oli juba ühes stuudios vähemalt 10 aastat leiba teeninud .Pead läibi ja mu "polzunoovi hing" lootis sinna midagi aretada. Igatahes häälitsema ma sain
Mis ma oskan öelda. Kui paremat pole, siis käis küll. Oma olemuselt sama mis teise klassi Jupiter ainult läbivkanaliga.
Hädad on selles, et see on ühe mootoriga ja kangjuhtimisega. Heli oli iseenesest hea aga parasiitratas tegi koledat häält ja muidu kolises kah.
Muide tänu läbivkanalile tegin ma igasuguseid kajadega trikksalvestisi kasside kräunumisest kuni ei tea milleni välja. Siis aga lõppes keskkool ja tuli ttü ja makid jäid idasse. Majaki suutsin päästa, Jupiterile lugesin sõnad peale aga Rostov läks...bomžidele. Sama teed läks ka minu kassetimänguasi Vesna 306.
Lindid suutsin päästa.

PS OT. Kui kellelgi vedeleb ebavajalik vesna 306, andku teada.
Moraal. Ärge jätke endast väärtuslikku kola maha (eriti vanade naiste valdusesse).

jannozz50
26-03-10, 02:05
Kas keegi viitsiks teha mulle väikese proovikuulamise / oma süsteemi tutvustamise Tallinnas? Tuleks kuulaks heameelega, et mis siis lintides nii head on. hea oleks võrdlus ka tänapäevase tehnikaga (versus sama lindilt tulev lugu näiteks). Kui on olemas inimene, kes viitsiks jamada minuga, siis palun PS.

Spalis
04-04-10, 19:25
Tervitus magnetofoni austajatele !

Ma üritaks kah oma tehnikat tutvustada,midagi "superägedat" küll ei ole,kuid minu vajadusi rahuldab
edukalt.

Algan siis vanimast.See on 1959 Spalis,tip 2 ja 6 makilintide mängitamiseks.

http://img402.imageshack.us/img402/3010/001miy.jpg

Siis tuli minu ellu peaaegu eakaaslane,1969 Daina E-29.Kiirused 2 ja 9,väljundvõimsus 1,5 W.Suurim
ketas ei mahtunud muidu ära,kui pidid plastist pealmise kaane ära kruvima.
Järgmine aparaat oli minu esimeseks Stereo lintmagnetofoniks.See oli 1985 Jauza-209.
Saturn 202-3,1988 aasta aparaat oli mul lühikest aega.Peale lindi lõppemist jäi ise seisma ja nõks aega hiljem lülitas ka ennast välja.
Nüüd esimene klass,maksis üle 600 rubla,Jupiter MK-106 S.Selle magnetofoniga sai kasvatatud oma
lindikogu jõudsasti.Orwo`d sai ka Jupiteriga tuttavaks.

http://img229.imageshack.us/img229/3633/002fn.jpg

Nüüd tuleb Olimp 003 Stereo,selle eest andsin ära videomaki Elektronika VM-12.Kindlaid plaane sellega
veel ei ole.

http://img687.imageshack.us/img687/7151/003qtv.jpg

Kassettmagnetofonid kuuluvad ka asja juurde.Parimaid/suuremaid näitan teilegi.
Kolmanda klassi aparaadid on mul Romantik 306 ja Vesna 310 S.
Teist klassi alustab magnetoola Vef-Sigma 206.Talle järgneb Vesna 212 S 4.
Põhirelv toas oli Majak-233(praegu puhkab kapis).
Kõige suurem neist on magnitoradioola Radiotehnika MR-5201 Stereo.Leiab kasutust kui grammofon.

http://img70.imageshack.us/img70/4500/006tr.jpg

Kõige uuem kassettmagnetofon on tehtud aastal 2000 ja margiks Yamaha KX-393.

Makilinte on kokku umbes 120(525 m),kassette midagi nii 50`ne ringis.

alfons
05-04-10, 07:44
Peale välimuse, mille poolest veel erineb Olimp 004 oma eelkäijast, 003st?

Daddario
05-04-10, 10:47
Üpriski palju. 003 on reverseeritav etc., elektroonika on teistsugune. Räägitakse ka erinevustest mehaanikas. Endal pole olnud aega järgi vaadata.

Yxz
06-04-10, 17:10
Aastatetagustest postitustest leidsin pisut kleepimisest, aga ikkagi on ridamisi küsimusi:

Mis seis võiks hetkel olla kleeplindi kohapeal soetamise teemal?

Kas on kellelgi kogemust viimase aja EMTEC toodanguga?

Mis oluline vahe võiks olla PE 36 "blue" ja "white" vahel?

http://cgi.ebay.co.uk/Splicing-Tape-Emtec-blue-PE36-25m_W0QQitemZ370348058879QQcmdZViewItemQQptZAudio_ Zubeh%C3%B6r?hash=item563a76e8ff

http://www.upload.ee/image/512359/PE_36_blue.jpg

Mis võiks olla sellise rulli mõistlik hind, mida heameelega maksaks, kui mul peaks üle jääma? :cool:

olevtoom
06-04-10, 17:36
Aastatetagustest postitustest leidsin pisut kleepimisest, aga ikkagi on ridamisi küsimusi:
Mis seis võiks hetkel olla kleeplindi kohapeal soetamise teemal?
Ebatsensuurne. Veerandtollist kleeplinti ei paista keegi tundvat. Olen ebay-st ostnud ühe lindimontaa˛ikomplekti ja selle koosseisus olev teip (kõva 40 aastat vana) kärab küll, aga kauaks teda ei jätku.

Kas on kellelgi kogemust viimase aja EMTEC toodanguga?
Minul mitte.

Mis oluline vahe võiks olla PE 36 "blue" ja "white" vahel?
Ma arvan, et eri värvi teibid olid kasutusel lindimontaa˛i visuaalseks tähistamiseks.

Mis võiks olla sellise rulli mõistlik hind, mida heameelega maksaks, kui mul peaks üle jääma? :cool:
Heameelega? 5 kr/m; ehk rohkemgi, ega teda palju vaja ju lähe, kui päris lindimontaa˛iga ei tegele. Mul oleks vaja ka metalliseeritud rakordlinti, pean oma lindikogu tegema kahele Akaile söödavaks (s.t. reverseeruvaks), ja need sunnikud tahavad, et lindi lõpus oleks elektrit juhtiv kiht eri külgedel.

Daddario
06-04-10, 20:44
Poes maksab 150.-.

olevtoom
06-04-10, 21:05
Poes maksab 150.-.
Vabandust, mis asi ja kus poes?

Yxz
07-04-10, 00:18
Jah, ma ise leidsin ka, et mõistliku ülempiiriks võiks olla 100 + KM. Rullist võiks saada 500 ... 1000 kleepimist, mis asjaarmastaja jaoks on selle raha eest piisavalt küll.
Selle sinise olluse suutlikkus ongi veel ainult lahtine.
Heameelega ostaks hea hinnaga häid asju. Soovitaks sama ka teistele.


Poes maksab 150.-.

:confused:

Daddario
07-04-10, 01:05
Ikka kleeplint. 9.90 euri, kui täpne olla. Thomann.de

jyrr
07-04-10, 10:02
Ikka kleeplint. 9.90 euri, kui täpne olla. Thomann.de

Pluss Thomanni postikulu Eestisse 25 EUR.

Eestist on ka sellist teipi võimalik saada, aga hind on olnud isegi kuni 500 krooni rull. eBay'st olen ostnud BASF 1/4" Audio Splicing Tape, koos postikuluga Kanadast kokku 230 krooni ja tuli nädalaga kohale.

Tegelikult on mul üks rull üle. Makilindi lappimise teenusega leiba teenida pole plaanis, aga saan aidata, kui kellelgi kiire käes või peenike pihus.

J.

- - -
Kontaktid (http://www.hot.ee/audioabi)

Daddario
07-04-10, 10:27
Pluss Thomanni postikulu Eestisse 25 EUR.

Eestist on ka sellist teipi võimalik saada, aga hind on olnud isegi kuni 500 krooni rull.
Või kui regulaarselt grupiviisiliselt tellida, siis koos muu kolaga taandub postikulu tühiseks.
500.- on absurd. 150.- tundub igati mõistlik - jätkub teda ikka pikaks ajaks(kiire arvutus näitab ca 1000 kohta).

Yxz
07-04-10, 10:54
Kardan, et mitte firmast, kus kaup riiulil on.
Võttes aga suvalise piiritaguse pakkuja + saatmiskulud + "vahendustasu" ja KM - ja nii see hind tuleb.


... kui kellelgi kiire käes või peenike pihus.

Tegelikult on pihus olnud juba aastaid, aga nüüd saab neid "siniseid" varsti pigem liiga palju olema.
Eks see ole olnud rohkem isiklikust passivsusest tingitud ja ka "karjuv hädavajadus" pole just väga karjunud.

Hetkel huvitaks rohkem, kas protsess BASF > EMTEC > RMG on laastavalt ka kvaliteedile mõjunud, või pole reaalset vahet?

nxp
18-04-10, 01:10
Selline teistmoodi küsimus: et kas lintmakiga on võimalik arvutist lindile lindistada ja siis uuesti arvutisse lindistada. Eesmärk oleks siis kerget analoogtehnika maiku anda lindistustele. Et kas see oleks võimalik ja kas see üldse töötaks nii ??

Daddario
18-04-10, 01:34
See meenutab lugu, kuidas kidramehed arutasid, et digi-effektiplokid on ikka halvad. Otsustati, et peale digiplokki tuleb panna üks analoogplokk, siis on heli hea.

Ma ei leia, et oleks selline asi, nagu "analoogtehnika maik". Pigem on mingi "digimaik", mis korralikul analoogsalvestisel puudub.

Analoogtehnika maik on valesti lindistatud või kehvasti hoitud/kehvale kandajale tehtud salvestisel.

Subjektiivne arvamus, puhtalt.

nxp
18-04-10, 01:45
selge...lihtsalt puht huvist tahaks korra proovida sellist lähenemist. Katsetamine, mis muud ikka :)

jyrr
18-04-10, 17:01
selge...lihtsalt puht huvist tahaks korra proovida sellist lähenemist. Katsetamine, mis muud ikka :)

Võimalik on muidugi. Aga kui originaalsalvestis on algusest peale digitaalne olnud, siis sellise lähenemisega saab signaal 2 korda moonutatud (läbi DAC ja siis ADC, tulemus ei ole meeldiv ega anna ka analoogimaiku). Veel lisanduks projekti käigus 2 korral lintmakile iseloomulikku müra ja 1 korral lindimüra.

Lihtsam ja vähem moonutavam lahendus oleks näiteks see, kui saaksid puhtalt maki- ja lindimüraga .wav faili ja miksiksid selle originaaliga. Saan müraga aidata, kui vaja. :)

J.

---
Kontaktid (http://www.hot.ee/audioabi)

martinj
21-04-10, 14:51
Eks uhkus aja upakile, aga eks ole makip.. olemus kättesattunud kola eksponeerida.

Miski kuu aega tagasdi sai ühe kuulutuse peale soetatud sellinne linttraktor nagu "Mrija"
Tegin ühe pildialbumi kah (http://www.dcc.ttu.ee/martin/mrija/)
RW6ase link kah (http://rw6ase.narod.ru/m/mrija/mrija.html)

Makk olemuselt nagu uus, origninaalpakendis, puudu oli "komplekt postavkist" vaid mikrofon. Isegi patareid olid olemas. Ja kaks tüüp 2 sarnast linti .Eelmine omanik väitis, et ei tööta. Mingil kummalisel põhjusel oli võrgutafo primaarmähis kahest kohast katkestuses. (ei näidanud midagi ka 127V mähis). Väline toide külge, uued rimad ja konded ja kisab nagu kass aia vahel. video (http://www.dcc.ttu.ee/martin/mrija/mrija.mp4)Miskil kummalisel põhjusel ei lindista, ei ole hetkel mahti uurida, miks kustutusgene ei tööta.
(tegelikult peaks uunikummakkidest tegama eraldi teema)

Muide, need sulamisjäljed korpusel ei ole kolviga kallalkäimised vaid väidetavalt sellest, et kaasapandud ühendusjuhtmete isolatsioonimaterial hakkas korpuse plastmassiga reageerima.

fre
21-04-10, 16:38
.....
Muide, need sulamisjäljed korpusel ei ole kolviga kallalkäimised vaid väidetavalt sellest, et kaasapandud ühendusjuhtmete isolatsioonimaterial hakkas korpuse plastmassiga reageerima.
Väide on kindlasti õige, vanad polüvinüül-kattega ühendusjuhtmed "söövad" ennast polüstüroolist korpusesse aastatega sisse nii et vaod jäävad kokkupuutekohtadesse, eriti kui juhtmel survet ka on (näiteks kui juhe on ümber korpuse keritud, vanade lauatelefonide puhul nähtud).

redart
21-04-10, 18:14
Väide on kindlasti õige, vanad polüvinüül-kattega ühendusjuhtmed "söövad" ennast polüstüroolist korpusesse aastatega sisse nii et vaod jäävad kokkupuutekohtadesse, eriti kui juhtmel survet ka on (näiteks kui juhe on ümber korpuse keritud, vanade lauatelefonide puhul nähtud).
Hoiatus, et sellised on ka tänapäevased odavad pikendusjuhtmed. Mul on telekas seina peal ja toetub tagaotsaga õrnalt vastu pikendusjuhtme pistikut. Kui telekat oli vaja seina pealt alla võtta, siis oli ta sealt nõus lahkuma ainult koos pikendusega, oli üsna tugevalt korpusse sisse söönud.
Ühtlasi vabandan offtopicu pärast :)

Rom
01-05-10, 23:16
Kuulasin täna pool päeva kassetikat Sony TC-KA6ES http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.superfi.co.uk/images/TCKA6es_2cols_medium.jpg&imgrefurl=http://www.superfi.co.uk/index.cfm/page/moreinfo.cfm/Product_ID/319&usg=__ohA592edysmCcRfaQYYkQMwj1SI=&h=400&w=545&sz=50&hl=en&start=2&um=1&itbs=1&tbnid=3OO2ZfHkOfejlM:&tbnh=98&tbnw=133&prev=/images%3Fq%3DSony%2BTC-KA6ES%26um%3D1%26hl%3Den%26sa%3DN%26tbs%3Disch:1 peaks ütlema, et täitsa hää aparat, poleks arvanudki :) Miinuseks on see, et isegi, kui dolby välja lülitatud CX20188 (üks parimaid) käib signaal ikka sellest kivist läbi - mõtlemisainet modimiseks :) PS! Rom@kunagi ei kasuta dolby-t.

alfons
03-05-10, 08:14
Osa kodanikke salvestab S-ga ja kuulab B-ga. C kõige kehvem.

martinj
03-05-10, 13:47
Osa kodanikke salvestab S-ga ja kuulab B-ga. C kõige kehvem.
Huvipärast - mida see helile juurde annab ?
Juurde annab see mingit ballasti kindlasti.
Martin@sai kunagi Dolbyt proovitud ja ei meeldinud. Noh siis võibolla see sobib, kui tulemust vaid sama maki peal ketrad.
Hetkel ei oma ühtegi Dolby S isendit.

humax
03-05-10, 15:09
Mina pole kunagi mingit Dolbi jura kasutanud ja ei hakka kunagi kasutama! Ära on proovitud igasugused variandid ja nii või teisiti rikub ära sageduskarakteristika ja see lindi oma müra mille ta maha lõikab pole märkimist väärt. Korralik tippklassi makk, korralik lint, korralikust heli allikast heli ja õige nivooga salvestatud ja pole probleemi. Väga suur tähtsus maki puhul on lindisüsteemi mehhaanikal!

humax
03-05-10, 15:34
Osa kodanikke salvestab S-ga ja kuulab B-ga. C kõige kehvem.


See on täiesti väär kasutus! Samas reziimis millega salvestatakse ka mängitakse maha,
Vastasel juhul muutub heli kvaliteet tunduvalt halvemaks ja riba kitsamaks, ehk kõrgete ota lõigatakse maha ja seda märgatavalt. Kui tehetakse tipp kvaliteedis heli siis tuleb ikka makke kasutada aga mitte käkke ja egas iga masin, kuhu lint peale käib, või kasett sisse pannakse ei taga veel head kvaliteeti. Keskpärase tükigaga saadakse ka keskpärane heli, millel on suurem müra nivoo. Vastavalt maki tasemele ja maksumusele, ka kvaliteet ja pole mingit Dolbi jura vaja.

wigo
03-05-10, 16:03
Täitsa nõus.Olen proovinud dragoniga ka dolbyga lindistada aga ilma selleta on heli ikka parem-korraliku lindiga ei ole müra kuuldagi.Aga kui nn. originaal kassett on dolbyga lindistatud, siis tuleks ka vist dolbyga kuulata-muidu on heli ikka väga jube.

Lauri.L
23-09-10, 22:24
Minul on hetkel kassetikad vilma104, Vega MP-122C, vesna 202, mingi mõtetu philipsi sangaga makk, 2 sony kassett pleierit, üks panasonicu pleier. Vilma 104 tahab natuke nokitsemist ( kerimine jukerdab) . Vesna töötas aga suvel proovisin siis ei töödanud enam peab uurima mis viga on. Üks sony pleier on juppideks ja panasonicu pleieril on üks kivi õhtal.

wigo
23-09-10, 22:34
Nüüd siis linnakodus ka STM lindikas aga natuke vähem ruumivõttev isend STM-310.

-erik-
16-10-10, 19:30
Kas oskab keegi öelda sellise pilli kvaliteedi kohta:
Marantz Cassette Tape Deck SD-35
Aastaid olin mõelnud oma kassetti erkogu pööningult alla tuua ja täna kogemata ostsin selle, mõtlen paarkümmend aastat läbi ajada, välimuselt küll nagu suht uus asi.

Elektrik
22-12-10, 11:14
Vabandust kui vale koht. Aga mõtlesin teada anda, neile, kes veel ei tea.

Lehitsen siin värsket "Радио" ajakirja Nr. 12/2010 ja kohe esikaanel on numbri, vist suurimast artiklist pilt:
"Moderniseerime "Radiotehnika M-201C" "makki". Artikkel lk 10-15.

Lühidalt öeldes, on seal kirjeldatud kuidas vanale makile uus elu sisse puhuda, kasutades selleks mõnda MP3 või MP4 mängijat
ja selle nuppude jms juhtimist maki enda nuppudega, aga samuti veidi sisemise skeemi vähesest muutmisest.


Kel "Радио" käib, vist juba teab, kellel ei käi, saab lugeda raaamatukogus või netis (teadagi kuidas).

fre
22-12-10, 13:59
....
Kel "Радио" käib, vist juba teab, kellel ei käi, saab lugeda raaamatukogus või netis (teadagi kuidas).
"Радио" siiski veel käib, kuid ega kõike huvitavat tellida jõua. Netis ikka leiab, ainult ei kujuta ette kuidas ja kui kaua see ajakirjade väljaandjatele "meeldib"... Aga et kus nad netis on - lihtsustan otsimist nendele kes huvi peaks ilmutama...
Nimetatud numbri (on ka terve aastakäigu variant) saab tasuta (on .djvu-formaadis) tõmmata, aga see-eest http://depositfiles.com/ru näitab minutijagu reklaami enne seda. Raha paneb rattad käima... Aeglaselt tuleb...
http://www.bookarchive.ru/tekhnicheskaja_literatura/jelektronika_svjaz/118312-radio-2010-12.html
Osa ajakirju on seal ka .pdf formaadis,
palju lehekülgi nimekirja on allservas valida...
http://www.bookarchive.ru/zhurnaly/tekhnicheskie

Pläsku
22-12-10, 14:32
"Радио" ja palju muud http://www.diagram.com.ua/library/radio/

humax
22-12-10, 14:57
Vabandust kui vale koht. Aga mõtlesin teada anda, neile, kes veel ei tea.

Lehitsen siin värsket "Радио" ajakirja Nr. 12/2010 ja kohe esikaanel on numbri, vist suurimast artiklist pilt:
"Moderniseerime "Radiotehnika M-201C" "makki". Artikkel lk 10-15.

Lühidalt öeldes, on seal kirjeldatud kuidas vanale makile uus elu sisse puhuda, kasutades selleks mõnda MP3 või MP4 mängijat
ja selle nuppude jms juhtimist maki enda nuppudega, aga samuti veidi sisemise skeemi vähesest muutmisest.


Kel käib, vist juba teab, kellel ei käi, saab lugeda raaamatukogus või netis (teadagi kuidas).

Mis seos saab olla analoog signaalil töötava maki ja mingi MP-3 või MP-4 mängija vahel, mis on makiga seotud ja nimetatakse seda maki elluäratamiseks. Nii elektriliselt kui tehnoloogilielt pole ju need võrreldavad asjad! Teine teema on ju see, kui kasutada maki võimendit digimängija signaali võimendamiseks. Kui seda nimetada maki elluäratamiseks siis on see mõistmise küsimus, kuidas seda lahti mõtestada. Kunagi oli selline võrdlus, et anna indiaanlasele pudel viina ja süntesaator ja vaata mis mõne aja pärast toimub. Nii on selle maki elluäratamisega. Võib ju igasuguseid lahendusi teha, aga kas see just maki moderniseerimine on ja kuidas seda keegi mõistab on teine teema. Vene isemõtlejate andekusel pole piire ja mis nende ajakirja "Радио" puutub siis minu tutvusrinkonnas nimeteti seda "murzilkaks" ja ei võtud seda kuigi tõsiselt. Mõned üksikud asjad seal olid ja oli teada ka autorid nimede järgi, kelle avaldatud asjad huvi pakkusid ja seda heli valdkonnas. Natuke teine suhtumine oli nende artiklite suhtes kus puudutati raadioamatörismi ja sellega seonduvat, sest seal oli soolapuhujaid vähem ja uue toodangu tutvustamine oli mis huvi pakkus, aga muu osa oli mudilastele" pildimaterjal"

fre
22-12-10, 15:08
.... Võib ju igasuguseid lahendusi teha, aga kas see just maki moderniseerimine on ja kuidas seda keegi mõistab on teine teema.
Vahel ongi seesugune asi rohkem "eputamiseks" või "poosetamiseks", et näe, mul siin vana kassetikas veel mängib ja selline "retro" värk, nupud töötavad ja puha... Maitse üle (vist) ei vaielda (vahel küll kakeldakse)...

AntiV
23-12-10, 09:28
Makid ei sure, kui neil surra ei lasta. Ühes vähedepresiivses väikelinnas märkasin aastajagu päevi tagasi ühe ühiskondliku hoone koridoris seisvat ratastel aparaati. Nüüd, aasta hiljem otsustasin aparaati lähemalt uurida ja osutus see stuudiolintmakiks Otari BTR-5 (http://www.gearslutz.com/board/attachments/mastering-forum/145338d1259016724-mastering-otari-btr-5-otari-btr-5-studio.jpg) (pilt pole konkreetsest isendist). Et hoones tegutseb ka raadiojaam, siis kahtlustasin õigustatult just neid maki omamises. Selgus, et aparaat täiesti töökorras ja plaan ta veel kasutussegi võtta. Ja neil olevat veel üks selline! Kahjuks polnud nad nõus ei ühest ega teisest loobuma, tingimuste arutamiseni isegi ei jõudnud. Kui aasta möödudes aparaati ikka veel koridoris kohtan, teen arvatavasti neile pakkumise, millest on raske keelduda.

fre
23-12-10, 11:45
.... mis nende ajakirja "Радио" puutub siis minu tutvusrinkonnas nimeteti seda "murzilkaks" ja ei võtud seda kuigi tõsiselt. Mõned üksikud asjad seal olid ja oli teada ka autorid nimede järgi, kelle avaldatud asjad huvi pakkusid ja seda heli valdkonnas. Natuke teine suhtumine oli nende artiklite suhtes kus puudutati raadioamatörismi ja sellega seonduvat, sest seal oli soolapuhujaid vähem ja uue toodangu tutvustamine oli mis huvi pakkus, aga muu osa oli mudilastele" pildimaterjal"
Täiesti OT (vääriks ehk eraldi teemat?):
"Murzilkaks" (oli selline laste pildiajakiri) kutsuti ajakirja "Радио" naljatlemisi ka meie kandis, sest põhirõhk oli algajatele. Tõsisemaltvõetavad artiklite autorid olid asjatundjate jaoks muidugi teada ja ka toimetusel oli nendega rohkem "kindla peale minek", aga on teada ka altminekuid (tuntud autori transiiveri ehituskirjeldus oli kord ainult paberil valminud, loomulikult vastavate möödalaskmistega) ja järgnevaid pahandusi. Lihtsuse mõttes (?) eelistatigi "omi" autoreid, tõrjuvam suhtumine oli autoritesse perifeeriast. Siiski on ka üks minu artikkel (peale mõningat võitlust) seal ilmunud:
http://wiki.wifi.ee/index.php/%C3%96konoomne_telegraafi_v%C3%B5ti
http://www.hot.ee/mati304/skeemid.html#lugu2
Aga nagu on kinnitanud ka minu kirjavahetus Rubtsoviga (üks viimaste aastate autoritest), pole paranenud toimetuse suhtumine autoritesse ega ka lugejatesse - jäetakse avaldamata heade ehituskirjelduste trükiplaatide joonised (lugejad vaevelgu ise, pole mõtet ajakirjaruumi "raisata") jms.

... ja osutus see stuudiolintmakiks...
Teemasse:
Näen seal pildil lindi montaa˛ilauda (omal ajal lõiguti lindist köhatused-kokutamised lihtlabaselt välja ja kleebiti otsad jälle kokku, suht. suure lindikiiruse tõttu polnud see väga keeruline).
Misasi on aga seal see süstlakujuline detail, mis helipead sihib?
Miski lindi täpses kohas seiskamiseks või lõikamiseks? Ma pole eriti stuudiomagnetofonidega kokku puutunud.

humax
23-12-10, 11:50
Ühes vähedepresiivses väikelinnas märkasin aastajagu päevi tagasi ühe ühiskondliku hoone koridoris seisvat ratastel aparaati. Nüüd, aasta hiljem otsustasin aparaati lähemalt uurida ja osutus see stuudiolintmakiks Otari BTR-5 (http://www.gearslutz.com/board/attachments/mastering-forum/145338d1259016724-mastering-otari-btr-5-otari-btr-5-studio.jpg) (pilt pole konkreetsest isendist). Et hoones tegutseb ka raadiojaam, siis kahtlustasin õigustatult just neid maki omamises. Selgus, et aparaat täiesti töökorras ja plaan ta veel kasutussegi võtta. Ja neil olevat veel üks selline! Kahjuks polnud nad nõus ei ühest ega teisest loobuma, tingimuste arutamiseni isegi ei jõudnud. Kui aasta möödudes aparaati ikka veel koridoris kohtan, teen arvatavasti neile pakkumise, millest on raske keelduda.

Võta nüüd natuke hoogu vähemaks ja ära torma oma pakkumisega! Kui sellise koju tood siis oled kindla peale mitte, ühe aga kahe jalaga ämbrisse astunud.
Enne kui ostma hakkad võta ühendust ja ma teen Sulle asja selgeks, mis kodukasutuseks sobib ja mis ei. See on kas 1 realine mono, või 2 realine stereo , esiteks ja lisaks on seal vajalikud tehnilised lahendused profitehnikale, kuid tavakasutuseks kodus täiesti üleliigsed ja sobimatud. Kui koju stuudiot tahad ehitada siis teine teema, helipult ette ja anna minna. Kui vabal ajal tahad makki kuulata siis selleks ta pole ratsionaalne ja on tunduvalt paremaid lahendusi 4 realise tavamaki kasutamisel. Jätke profitehnika profesionaalse töö tegemiseks. Kui keegi teisiti arvab siis minul pole selle vastu midagi. Kõik on võimalik, küsimus on ainult otstarbekuses.


Misasi on aga seal see süstlakujuline detail, mis helipead sihib?


Ilmselt on see marker, lõikamiskoha määramiseks, kuna on tegemist vanema mudeliga siis võib see olla mono ja üherealine, sest kaherealisel ei saa enam lõikumist teha ja neil markerid polnud. Viimane millega mul kokkupuutumist oli vene MEZ- 28 ja see oli monovariant, sest stereot veel kasutuses polnud seal oli isegi lõikelaud olemas ja liimipudeli pesa. Kiiruseks ainult 38! Oi aegu ammuseid....

aqv
23-12-10, 13:34
Kui mälu ei peta siis kasutati raadios 76 kiirust lausa, iga köhatus oli päris pikk lindijupp. Siin on üks MEZ28 stereoks tehtud.:) http://vintagerecords.narod.ru/MAZ28stereo.html

wigo
23-12-10, 15:21
76 kiirust kuulen esimest korda lintmakil ja pole ka kohanud ühtegi ERR linti sellise kiirusega.

AntiV
23-12-10, 17:24
Võta nüüd natuke hoogu vähemaks ja ära torma oma pakkumisega! Kui sellise koju tood siis oled kindla peale mitte, ühe aga kahe jalaga ämbrisse astunud.
Tänud meeli jahutamast, kollektsioneerimiskire ohjeldamisega on tõesti probleeme.

aqv
23-12-10, 22:03
76 kiirust kuulen esimest korda lintmakil ja pole ka kohanud ühtegi ERR linti sellise kiirusega.
Aasta oli siis 75 ja makid olidki needsamad MEZ-id.
Siin seisab ka must hallil 38 ja76 :) http://vintagerecords.narod.ru/Maz28a.html

olevtoom
27-12-10, 00:32
76 kiirust kuulen esimest korda lintmakil ja pole ka kohanud ühtegi ERR linti sellise kiirusega.

No kui mõtlema hakata, siis 30 ips ongi ju see lindi/traadi algkiirus, millest tehnika arenedes kõik aeglasemad tuletati.

Yxz
27-12-10, 01:10
Seni peaks olema veel elus inimesi, kes mäletavad, et meie kandis nimetati 76 cm/s täiskiiruseks.

karla
30-12-10, 19:05
Ei viitsinud kaugelt sobivat teemat otsida ja uut teha ei tahtnud, panen siia ühe saksamaa makihoolikute netipoe lingi, olemas palju väärt kraami kuni lintmakipildiga Zippo tulemasinani.
http://www.darklab-magnetics.de/darklab_webshop/index.htm

Transvaalia
18-01-11, 19:13
Hetkel huvitaks rohkem, kas protsess BASF > EMTEC > RMG on laastavalt ka kvaliteedile mõjunud, või pole reaalset vahet?

Võin anda ainult oma subjektiivse "kõrva järgi" kogemuse. Kasutusel BASF LP35 ja RMG LPR 35 lindid. Olen proovinud sama heli erinevatele lintidele salvestada ning subjektiivselt hinnata ja ei märganud LP35 ja LPR 35 vahel mingit erinevust. Kusjuures nende lintide tootmsiaja vahe võib olla isegi üle 25 aasta! EMTEC lintidega kogemus puudub.
LP35 on mõlemalt poolt pruuni värvi ja magnetpuru pool käib vastu helipäid. Praegu müüdaval RMG LPR 35 on välimine külg musta värvi ja sisemine pruuni värvi. Ehk keegi teab, kas nende puhul on järsku tegemist nn. "backcoated" tüüpi lintidega? Visuaalsel vaatlusel tundub küll, et magnetpuru on musta pigmendi all ja vastu helipäid käib hoopis läikiv nn. "kile" külg.
Samas uued suured (26,5cm) RMG NAB Metal-Reel kettad ei ole just kõige kvaliteetsemad. Nende metallist kettapooled ei ole täpselt kohakuti ja kerimisel kipuvad nad makki ja ka mööblit kõvasti väristama. Kindlasti ei mõju selline ekstsentrilisus ka hästi maki kinemaatika elueale. Osadel ketastel sain asja veidi parandada kui lammutasin nad laiali ja püüdsin uuesti kokku pannes leida kolme (kolm kinnituspolti) asendi vahel parimat tulemust. Samas ei ole see isiklikult minu jaoks eriline probleem sest kerin linte üliharva - lindid on kuulamiseks, mitte kerimiseks :)

aqv
18-01-11, 19:17
...lindid on kuulamiseks, mitte kerimiseks :)
Eeldusel, et iga linti korra aastas ikka kuulad:)

Transvaalia
21-01-11, 11:44
Kahjuks ei ole kord aastas iga lindi kuulamine eriti reaalne. Ja kui kõiki linte hakata kord aastas läbi kerima siis ei jätkuks enam aega kuulamiseks :)
Tekkis selline uitküsimus - kas näiteks Eesti Raadio fonoteek kerib oma vanu linte igal aastal läbi?

Yxz
23-01-11, 11:29
Oh, nüüd on tsiteerimisega asi pisut valesti läinud. Minu küsimus oli kleeplindi kohta - vt. postitus #173.

Endal nüüd see sinine kasutuses ja toimib. Kui peaks "mõistliku hinnaga" vaja minema, siis on mõningane kogus rulle täitsa üle.


Tekkis selline uitküsimus - kas näiteks Eesti Raadio fonoteek kerib oma vanu linte igal aastal läbi?

Tõenäoliselt ei keri ja pole seda teinud ilmselt mitte kunagi.

aqv
25-01-11, 11:22
Raputan endale tuhka pähe ja kuulutan ennast väärõpetuse levitajaks aga kuskilt oli meelde jäänud, et linte tuleb kerida. Edastan profi arvamuse selle kerimise värgi kohta.
"Lintide läbikerimine nende arhiveerimise ajal ei ole soovitav.Teatavasti tekib n.n. "kopeereffekt" 48 tunni jooksul peale lindile salvestamist.See tuleneb magnetlindi füüsikalistest ja elektrilistest omadustest. Lääne maailmas jäeti pärast salvestust kõik lindid kerituna "lõppu", meil nõuka-ajal seda kahjuks ei tehtud.Sellest tulenevalt on eriti vanematel n.n. "täiskiirusega" lintidele kopeereffekt eriti kosta.Muidugi sõltus palju ka sellest,millise magnetofoniga salvestati,milline oli häälestus lindile(kui suur oli salvestus nivoo nW-tes) ja muidugi sõltus ka palju lindi kvaliteedist. Hilisem lintide kerimine ei anna kahjuks midagi juurde kopeereffekti vähendamiseks. Ääremärkusena seda et kahjuks on Eesti Filmi-ja fonodokumentide keskarhiivis lintide kerimist viljeletud.Ja mitte ainult seda.Kahjuks tuli seal kellelegi "idee", et linte peab ka mingi aja tagant ümber võtma-kopeerima.Selle tulemusena on muutunud paljud originaalid kahisevateks ja mitmete juurde tulnud moonutustega koopiateks. Tervitades Priit Kuulberg"

hillarr
25-01-11, 17:20
Raputan endale tuhka pähe ja kuulutan ennast väärõpetuse levitajaks aga kuskilt oli meelde jäänud, et linte tuleb kerida. Edastan profi arvamuse selle kerimise värgi kohta.
See on midagi uut, sest ka mina olen lugenud eelnevalt et kord aastas peaks läbi kerima, mis kodukasutuses olevatel makkidel tähendab pigem läbi kuulamist, sest kerimisel ei jää üldjuhul erinevad lintide kihid üksteise peale perfektselt. Lisaks sellele varieerub kerimisel väga palju ka lindi kerimise tihedus. Nii et viimane kord enne lindi seisma jätmist peaks ikka olema mängides.

Aga selle teooria järgi peaks 4 realise puhul salvestama ühe poole lindist ära, siis ootama 2 päeva ja siis teise poole salvestama :) Mis see füüsikaline põhjus huvitav võiks olla, et 48h jooksul toimub kopeereffekt ja pärast seda enam mitte? Et magnetosakesed on endiselt veel šokis äsja toimunud mangeetimisest ja on peale seda teatud aja jooksul väga kergesti mõjutatavad ka väga nõrkade magnetväljade poolt? :)

Muidugi sellest ma ei saa aru, et kuidas võeti tööle selliste teadmistega vend, kes arvas hea olevat linte aegajalt ümber lindistada. Seda peaks ju ometi iga loogiliselt mõtlev helispetsialist jagama, et lisandub ainult müra.

Jeekim
26-01-11, 09:06
Lisan "tilgakese" enda kogemustest kleeplintidega.
Sai eBay-st hangitud Quantegy 67 kirjaga kleeplindi rull (müüjaks keegi windbuster). Helesinine, poolläbipaistev. Hinnaks koos saatmisega tuli ca 100 kr. Aga õnnetunnet ei järgnenud. Esmalt tekitas hämmingut serva lõike ebaühtlus - nagu oleks käsitsi kääridega lõigatud. Ja kui kleepsu rullist lahti tõmbasin, kostus iseloomulik staatilise "särin". Nii oligi - kleepsutüki paikapanek oli paras kunsttükk, lausa higistama võttis. Sest tänu staatilisele laengule otsustas kleeps ise, millal ja kuhu kinni napsata. Kui see vaev lõpuks nähtud sai, ilmnes kõige ebameeldivam üllatus. Mõne aja pärast kleepekohaga linti uuesti läbi maki lastes selgus, et kleepsul on enam-vähem sama iseloom nagu kunagisel nõukogude LT-l. See tähendab, et kleepsu servad on "tatised" ja ta kleebib enda külge ka järgmise lindikeeru. Et Quantegy sellist saasta valmistaks, ma ei usu. Ilmselt on see sinine kleeps pesueht võltsing. Ärge seda hankige!
Hankisin uue kleeplindirulli, sealtsamast eBay-st, seekord valge (praegugi kaubeldakse seal samaga), pisut krõbedama hinnaga. Ja nüüd saabus õnn! Igas suhtes meenutab see kleeps omal ajal saada olnud BASF-i, kes mäletab, see mõistab. Ainuke puudus on see, et valge on paks - ca 50 mkm (sinine on ca 40 mkm), seega õhukese lindi jaoks ei sobi. Aga stardiriba jaoks OK.

3451

Nrgy
26-01-11, 10:30
Panen enda maki kah siis kirja. Sain eile siis Pioneer CT-445 omanikuks. Tegin väikest proovikuulamist-lindistamist ja jäin igatahes väga rahule. Pole varem sellist natuke tõsisemat pilli olnud. Esimene makk oli VEF Sigma, sellega sai kõvasti lindistatud umbes 15 aastat tagasi:). Peale seda mõned sangad. Siis läks laser nii popiks, et kui seda polnud siis ära parem kuula. Pioneerile pole manuali leidnud, sellest ka mõned küsimused: Mis ülesannet võiks täita MPX filter, kuulamisel sisse välja lülitades aru ei saa. Sama küsimus taimeri lüliti kohta, keskel taimer off, Vasakul rec ja paremal play. Ekraanil midagi juurde ei sütti.
Enamus lehti mis maki kohta leiab on E-bay, sama seeria võim, tuuner, aga kassetika kohta nagu midagi. Vintagecassette.com ka väga napi kirjeldusega, pole pilti isegi.
Esipaneelilt leiab sellised kirjad: 2-motor transport system, Dolby HX pro, Dolby b-c, zinc diecast head base, saab salvestusel balanssi reguleerida, klapivõim sees olemas phone level regulaator, selle kõrval regulaator bias. Kroom, metal, norm lülitid. Otsib ise lugusid (pole soovitatav kasutada nagu aru olen saanud), näitab lugude pikkust min:sec. Lindistust saab samal ajal kuulata ja reguleerida kui lindistab. Autostopp, reeversit ei ole. Ehk see joru annab kellelegi natuke infot, kui sama makki keegi netist otsib.
Hindasid olen ka leidnud netist seinast seina kuni 124€. Tootmisaastaid olen leidnud 89-90. Mis turuväärtus tal oleks?
Kassette hetkel 8, neist kuus originaal. Üks täitsa tühi Goldstar IEC typeI, teisega proovilindistusi teinud. Käib kah. Nüüd Selverist mõned prooviks võtma, marki ei mäleta. Silma jäid ka mingi aeg tagasi Experdis müüdavad tühjad kassetid, neid ka paar tükki prooviks võtma.
Selverist sain TDK FE90 Ferric IEC/typeI Normal. Maaletooja Coomor. http://www.coomor.ee
Sellisele lehele sattusin ka http://www.nierle.com/s01.php?suchstr=cassette&shopid=s01&ag=1&sid=PG006327502718426731391801842673&cur=eur&sp=en&pp=suche&link_and=1&suchstrmc=&suchstrprice=&I1.x=22&I1.y=6

martinj
26-01-11, 13:13
MPX filter korjab salvestamisel ära stereoraadiosaadetega edastatava 19kHz piloottooni (võib tekkitada elmagneetimisgeneraatoriga parasiitkomponente).Taimeri nupp tähendab seda, et mida makk peaks tegema, kui talle toide saabub. Nimelt saab osade tuuneritega teha taimerifunktsiooni - kui eelprogrammeertitud saade algab, ilmub maki toitepesasse pinge. Play reziimis saab makki äratuskellana kasutada. Pane nupp asendisse "play", kisu saba seinast ja pane tagasi - vaata, mis juhtub :)
Aga miks lugusid otsida ei tohi.....ahjaa, kulutab helipäid. Aga mängimisreziimis liigub kuni järgmise looni lint ikka ju. Ja pealegi on otsimisel pea "pooles vinnas" ehk suht kaugel.
Edft: guugel leiab infi küll.

hillarr
26-01-11, 13:44
Hankisin uue kleeplindirulli, sealtsamast eBay-st, seekord valge (praegugi kaubeldakse seal samaga), pisut krõbedama hinnaga. Ja nüüd saabus õnn! Igas suhtes meenutab see kleeps omal ajal saada olnud BASF-i, kes mäletab, see mõistab. Ainuke puudus on see, et valge on paks - ca 50 mkm (sinine on ca 40 mkm), seega õhukese lindi jaoks ei sobi. Aga stardiriba jaoks OK.
3451
See valge kleeplint on tõesti hea. Ma tellisin ebay'st sellise komplekti http://www.splicit.com/images/cassette_splicing_kit.jpg aga 1/4" lindi jaoks, kus tundub et oli samasugune valge teip kaasas. Selle teibiga saab teha sama ideaalseid ühendusi nagu tehase stardiriba kinnitused ja minu meelest jäi ka suurepärane lindi paikamiskoht. Võib olla tõesti natukene paksem on, aga siiski väga hästi paenduv ja otsad ei hakka irduma.

Ja see puidust alus, mis minu tellitud komplektis oli lindi lõikamiseks ja kleepimiseks, on ka parim mida ma näinud olen. Seal vahel püsib lint nii tihkelt ja täpselt, et pole vaja kinni hoida ega mingeid lisateipe peale kleepidagi, et ühenduskleepsu paigaldades kaks lindiotsa paigast ei nihkuks. Nii et soovitan seda tellida, kes vajadust tunneb.

Nrgy
26-01-11, 14:14
Infot siis Pioneer CT-445 http://goldaudio.wetpaint.com/page/Pioneer

Jeekim
26-01-11, 14:44
sellise komplekti http://www.splicit.com/images/cassette_splicing_kit.jpg

Olen ka seda Splicit'i komplekti piilunud, aga kole kallis tundus. Mis see maksma läks, kui saladus pole?

hillarr
26-01-11, 20:40
Olen ka seda Splicit'i komplekti piilunud, aga kole kallis tundus. Mis see maksma läks, kui saladus pole?
Tellisin selle USA ebayst ja maksis mingi $30 koos transpordiga $45. Noh hinda omajagu, aga ega käte vahel on sellist asja väga niru teha.
Komplektis oli see splicing block, silett lõikamiseks, väike isekleepuv fooliumrullike ja üks suurem rull seda valget teipi.

Nrgy
27-01-11, 19:46
Äkki ütleb keegi veel Pioneeri kohta midagi head või halba? Läheb siin parandusasjadega segamini:).

martinj
27-01-11, 21:57
Mis head või halba ikka lisada. Analoogtehnika puhul kehtib ütlus - oma kõrv on kuningas. Ühele meeldib ema, teisele naabrinaine. Mõni kaifib spetsiifilisi moonutusi, teine ajab parimaid näitajaid taga.
Ütleks, et tehnilistelt näitajatelt üle keskmise.
Aga aru saad siis kas hea või paha, kui hangid mingi teise isendi veel ja võrdled(eelkõige pimekuulamisega).
Ahjaa pakuks hinnaks nii 30-50 euri.

Nrgy
27-01-11, 23:04
See mis tuleb arvutist otse võimu taha ja mõned proovilindistused arvutist kassettdekki. Igatahes proovilindistused sellestsamast arvutist on palju sügiselikuma kõlaga. Võim ka muidugi täitsa vanakool, Akai 2x100W, kõlarid ainult vist kehvad, Radiotehnika S30B. Kõlarid nagu uued, aga S30 on nagu S30. Ükspäev lükkan lairibad võimu järgi otse, vaatan mis siis tuleb kassettdekist. Halba sealt midagi karta pole igatahes, võrreldes praegusega.

AntiV
28-01-11, 10:33
Näiteks osa makifiile peavad parimaiks kassetikateks Tandbergi toodangut,
suurte hooratastega ja loomulikult rihmveoga. (nt http://www.vintagecassette.com/Tandberg/TCD_310).
Viimase poole aasta jooksul neid 310-neid lausa kaks kohalikul turul pakkumises olnud. 500 EEK/32 EUR töötava isendi eest poleks siis palju maksta?

moi
28-01-11, 11:07
Väga suur küsimus makkide kvaliteedi juures on see kui hästi nad on säilinud. Mis kasu on tootmise ajal olnud heast mehaankast ja helipeast, kui nad pika kasutamise järel kulunud on.

martinj
29-01-11, 23:04
Selle lindi ja cd teemal jahumise tõstsin uude teemasse.
http://www.elfafoorum.ee/threads/54485-lint-vs-cd-%28eraldatud-teemast-makkide-kasutamine%29

moi
31-01-11, 11:07
Huvitav, minu nupuke makkide andmete mõõtmise kohta ei jäänud kumbagisse teemasse.

martinj
31-01-11, 13:14
Huvitav, minu nupuke makkide andmete mõõtmise kohta ei jäänud kumbagisse teemasse.
Ära pole ma midagi kustutanud (siis jääks ju märk maha).
Kui võimalik, postita uuesti.
Edit. Makkide sageduskarad uude teemasse.
http://www.elfafoorum.ee/threads/54539-Makkide-sageduskarakteristikud

heikss
03-04-11, 00:32
Panen enda mõned pillid ka kirja. Olimp 003 2 tükki ja Olimp 004, Sony kassetikas, resiiver, minidisc, LG CD, Audese kõllid jne. Lindikate taastamine käib täie hooga, kuna palju stuudio linte.

ellamp
26-04-11, 21:18
Lugesin suure huviga seda rubriiki ja paneb imestama kui palju inimesi veel selle lindipealt kuulamisega seotud on. Panen siis ka enda masinad kirja: alustasin vist kusagil 50a paiku - esimene oli mul Komeeta. Siis, kui õigesti mäletan Jupiterid 202, 203. Siis Orbita 202 ja lõpuksTandberg (nr ei mäleta). Siis läksin üle kassettide peale. Neid on olnud vist 8-10 tk.

Paremad panen kirja. Tandberg 310 ja 340A, Hitachi (nr-ei mäleta), generaatoriga-eelmagn. nivoo paikapanekuks. Nakamichi! Päris hull riist oli. 5 mootorit 3 H-pead. Kasutasin umbes 2 kuud ja olin õnnelik, et lahti sain. See riist tegi kõik ise. Kompas linti, sättis helipead paika, salvestus nivoo paika ja salvestas kah iseenese tarkuse põhjal. Ma olin harjunud ikka ise nuppe keerama. Just sellepärast ma ta ära andsingi. Nüüd on alles Akai (HD)CS-F12, dbx-ULTRX RD-C21 (Belgias toodetud Jap.Lizens). Ainus halb asi on, et tööpinge on 120V. SONY TC-777 ja TC-K81 (samuti genega ja kasutan umbes kord nädalas). Kassette on umbes 300 ringis ja kõik on Cr2. Metalle on vist 4-5 tk.

Nii kõik! Edu kuulamisel kõigile.

heikss
15-08-13, 21:15
Paneks oma tagasihoidliku lindi kogu ka kirja. Makikassette kuskil 1000de ümber ja makilintte nii 500ja ümber. Lindid nii ise salvstatud kui stuudio omasd ja kassette nii ise salvestatud kui originaale. Rohkem meeldib kuulata linte kui kassette, kuna lintmaki heli meeldib mulle rohkem.

martinj
15-08-13, 21:39
<vana, hea teema jälle väljas.
Paneks oma hetkekollektsiooni siis kah kirja.
Lindimängijad (moodne sõna):
Mrija (komplektist puudu ainult mikrofon, kasutusjuhend ja pakend olemas)
Jupiter 202 . Lapsepõlvemakk. Idast ära toodud, uus korrektorvõimendi, võimalik originaalplaadid tagasi sisse panna.
Olimp 005 . Äikese omal ajal üle elanud, tuli uus juhtplokk disainida.

Kassettmakid
Sputnik ( lapsepõlvest) . Mehaanika läbi, välimus OK.
Rossiija 211 stereo (aitähh felchile). Sama, mis vesna 201 (211) Komplektne koos kõlaritega). Viimati proovides oli töökorras. Ideaalne välimus.
Orbita 102. Trööbatud välimusega (mitte minu poolt). Tehniliselt korras.
Vesna 310 (x2) Üks pärit idast, teise päästis kolleeg prügikastist. See teine on nüüd korras.
Elektronika 402. Väike mõnus vene ime. Sain katkisena, ehitasin sisse uued lõppvõimendid ja puhastasin mehaanika. Töökorras.
Elektronika 302 (aitähh rainadov). Sain katkisena, osaliselt ootab remonti aga juba kisendab.
Philips EL3002 . Soetasin Ostast katkisena. Vahetasin lõpud ränitransside vastu ja kohendasin skeemi. Komplektne, vutlariga, mikrofoniga. töökorras.
Panasonic RQ2102 .Tavaline saastmakk. Kasutan nn kassettide kiirkuulamisel. Et laste poolt lauldavat paremini jäävustada, panin sisse tavalise kustutuspea ja ehitasin kustutus- ja eelmagneetimisgeneraatori. Ja välise mikrofoniga salvestab ülihästi.


Pleiereid ei viitsi üles lugeda. Pooled katkised.

alfons
15-08-13, 21:51
Hetkel ei saa aru, mis asi on makk ja mis dekk ja mis kasutamine. Mul kõik dekid, ei mingit võimuga aparaati. Ei meeldi sellised. Dekk ruulib!
Linte ja kassette suht vähe, lintdekk on Olimp 004 ( uuena osteud) ja kassetikad ka paar, aga ei miogit nõuka asja ja ei taha ka ühtegi, ever! Kasutan kas lintide või kassetide ( mida pole mul cd-na) kuulamiseks, muud varianti ei kujuta ette.

heikss
15-08-13, 22:09
Makilintide mägimiseks on kolm Olimpi. Kaks 003me ja üks 004.
Kassettide mängimiseks Sony TC-WE 835S ja heli üle ei kurda.
Ja mingi AIWA pleier oo ka.
Muide minu vennal oli ka kunagi ROSSIJA 211-1 koos kahe suure kõlariga.

martinj
15-08-13, 22:18
Ups. Jäi mainimata Technics RS AZ
7 (aitäh Wigo). Ideaalses korras.
Dekiks nimetatakse võõrapäraselt makki. Lõppvõimu olemasolu pole määrav.
Ja alfons, makid on niiehknaa toredad asjad, olgu see lõpp sees või mitte.

sill
15-08-13, 23:15
Deck on on pigem ikka eest laetav kindlate standaratite järgi laiuselt, on seda isegi vene ajal erinevate standardite järgi ühtinud.

OSX
16-08-13, 00:18
Deck on minu arust alati sama olnud mis (magnitofon)pristavka... ehk siis säärane jupstükk mis ei omanud võimsusvõimendit enda sees... Magnetofonliides peaks olema korrektses eesti keeles, aga see tundub kõigile pikk ja lohisev, nii et...
Nende "pristavkade" mõõtmed pole küll olulised või määravad olnud.

sill
16-08-13, 07:38
Osadel neist siiski lõppvõimendi sees oli, kuid ei teinud asja hullemaks, omanud nii majak kui vilma lõpp võimendiga....

heikss
16-08-13, 08:52
Mina tean vähemalt kahte rahvusvahelist standardit. Deck'i laius 44 või 43,05 CM. Kindlasti on neid veel.

estest
16-08-13, 10:56
Seda, millel võimandi sees, ei peaks ka pristavkaks ega deckiks kutsuma.
Laiuse kohapealt ei oska küll hetkel muud levinud rahvusvahelist standardit, kui 19" rack, nimetada. Ülejäänud nagu rohkem iga firma oma asi.

martinj
16-08-13, 11:40
Ka see on deck (vähemalt on seal lehel kirjas)
http://www.vintagecassette.com/philips/el_3302/

a1
17-08-13, 11:36
See ei ole päris kindlasti dekk, vaid iseseisvalt toimiv seade.
Dekk (приставка) on minu arusaamise alusel võimsusvõimendi ja valjuhäälditeta seade. Ehk siis: Majak-232 on dekk, aga Majak-233 mitte. Raadiovastuvõtu puhul ka tuuner.
ÕS: audio- v videoseadme eraldine, kuid mitte iseseisvalt töötav osa.

alfons
17-08-13, 12:07
Mina tean vähemalt kahte rahvusvahelist standardit. Deck'i laius 44 või 43,05 CM. Kindlasti on neid veel.

Denon-43,5
Akai-42,5
Sharp-39

J_K
18-08-13, 09:58
Mõned päevad tagasi sai ajaviiteks üht aparaati torgitud. Pärit 70-ndatest ja arvasin, et ju vaja rihma vahetada. Selgus aga, et piisas vaid mootori ringiajamisest - kontakt harjadelt oli kadunud. Nüüd toimib.
Tootja väidab, et tegu deckiga.8193

freeze
18-08-13, 14:02
http://en.wikipedia.org/wiki/Cassette_deck
Samas "deck" ei olegi üheselt mõistetav. Võtke või "DJ Decks" või "Car In-Dash Decks".