PDA

Vaata täisversiooni : Lintmaki taastamine (tuunimine)



martinj
06-10-09, 09:51
Hommikust makihoolikutele !

Vaikselt üritan kvaliteeti sisse puhuda avataris näha olevale Sojuz 111-le.

Asi toimib, kuid mitte väga hästi
Muresid jalaga segada.
Häda nr 1. Taasesitusel olev võrgumüra. Ei- see pole kuivanud lüüdimüra 100Hz vaid 50Hz. Tõenäoliselt ronib see taasesituspeasse mõnest mootorist.
On kellelgi kogemusi säärase müra kõrvaldamisel.
Häda nr2. Vasak kanal suudab salvestada kiirusel 19 kuni 10kHz ja siis on kõik. Parem kanal läheb väikeste lohkude/muhkudega välja 28kHz.
Kas tõesti salvestuspea ???.
Mängib nagu kõrva järgi ok (testlinti ju pole ja ei pidavatki vaja olema ). On mõned ca 20 aastat vanad lindid, mis lausa paitavad kõrva :)

Edit: aga mis on minu unistused selle makiga seoses.
1. Loomulikult asi käima saada.
2. Ise projekteerida (Suhovi jms järgi) uued võimendid.
3. Juhtloogika teha mõnele prosele, saab igasugu funktsionaalsust juurde.

marley
06-10-09, 13:12
1. võta signaal otse taasesitusvõimendi lõpust, ehk on viga kusagil kommutatsioonis hoopis? Hästi aitab ka uute paremini varjestatud juhtmete vedamine taasesituspeast eelvõimendini -- soovitatavalt milspec peenike teflon hõbetatud.

2. võib olla salvestuspea kulumine, sel juhul peaks olema silmaga nähtav
(okei, luubiga).
aga võib olla ka a) salvestuspea vale nurk või hoopis
b) viga eelmagneetimisvoolus.

martinj
06-10-09, 13:36
1. võtan. Kui mahti, üritan mootorid ükshaaval lahti ühendada. Eriti ei häiri, kuid samas on see foon olemas.
2.b ei ole kohe kindlasti, üritasin neid kruvida. Vaatan siiski pea üle. Võibolla asi ka lindis.b3715 ,pakendist võetud. Veidi vanema A44116b ga on nagu asi parem, läheb ka 18k. Kusjuures signaal tugevneb, kui pulgaga linti vastu tööpilu vajutan - võibolla on pea kalle ette/taha hoopis vale, ei tõmmata linti täpselt vastu. Samas pea kruvidel on tehase värviplärakad peal.

marley
06-10-09, 13:53
2. kas eelmagneetimis- ja kustutusgeneraator on lüüdikuuri läbinud?
vastava tehnika olemasolul kontrolli, kas mõlemad kanalid saavad samavõrra eelmagneetimist. võimalik on ka, et hoopis linti suunav juhtpuks on ebaühtlaselt kulunud ja seetõttu surutakse üht lindiosa liiga vähe pea vastu.

1. kontrolli juhtmete varjestust -- see peab massiga ühenduses olema ainult taasesitusvõimendi poolt. sama asi, mis grammofonidega...

Shele
06-10-09, 13:58
Ammustel aegadel oli juhus, kui salvestuspeasse sattus pisut alalisvoolu (vist lüüdikas).
Seda oli nii vähe, et pingelangu kusagil ei tekitanud, aga salvestuse rikkus täiega.
Lüüdikas sai vahetatud, asi korda.

marley
06-10-09, 14:51
1. on veel üks võimalus (arvestades su soovi projekteerida uus
taasesitusvõim): tee taasesitusvõimu eelaste otse helipea külge.
tänapäevase smd-jupibaasiga on see suht lihtne. olen sellist lahendust
näinud/kuulnud ühe suhovi eelvõimuka olimpi peal, toimis väga hästi --
tõsi, sel ajal polnud smd veel saadaval (-;

@ndres
06-10-09, 21:37
... Kusjuures signaal tugevneb, kui pulgaga linti vastu tööpilu vajutan - võibolla on pea kalle ette/taha hoopis vale, ei tõmmata linti täpselt vastu. Samas pea kruvidel on tehase värviplärakad peal.
Tundub nii, et salvestuspea on veidi kulunud, ja vasaku kanali puhul (asub lindi ääres) randi tõttu helipeas lint ei liibu korralikult.
Enne katsetamist helipead ikka ära puhastasid?

Salvestuspea kõrgust-asendit ettevaatlikult muutes peaksid püüdma saavutada olukorra, kus kõrgete nivoo ei sõltu enam sellest, kas kerget lisasurvet tekitad või mitte. Oluline on, et lint oleks ka piisavalt pingul - vasak pool peab parasjagu pidurdama.
Kui stabiilsus saavutatud, siis reguleerid salvestuspea kallet.

Enne kõike seda pead olema veendunud, et taasesitus on paigas - pea pilu lindiga risti, kanalite nivood (helipea+võimendi) võrdsed ja summaarsed sageduskäigud sirged. Selleks on vaja testlinti:cool:
Hädakorral võib testlint olla tehtud mõne hea ja teadaolevalt korras makiga. Salvestatud peaks olema siinussignaalid. Fonogrammi järgi saad hädapärast paika üldised nivood, sageduskarakteristikute paika panemist (vasak ja parem kanal ühesuguseks) muusika järgi ei kujuta mina küll ette.

moi
06-10-09, 22:06
Fonogrammi järgi saad hädapärast paika üldised nivood, sageduskarakteristikute paika panemist (vasak ja parem kanal ühesuguseks) muusika järgi ei kujuta mina küll ette.
Kui on kindlalt õigesti salvestatud fonogramm ja samast on olemas ka digi variant, saaks sagedusanalüsaatori abiga.

martinj
07-10-09, 09:40
Kas ma seda mainisin, et kui ma maki oma valdusse sain, olid pea kõik seadurid ära paigast kruvitud.
Kusjuures avastasin, et ka see lindi pingutuse oma . Sain asja veidi paremaks.

Põhimõtteliselt oli makki ennem "tjuunitud" nõnda, et mängimisel võimalikult palju matsu välja annaks ja indikaatorid põhja peksaks.
Samuti taasesituse "tämbrid" peale keeratud :D need keerasin keskele. Kiirusel 19 peaks need mõjuma ju alles kuskil 18-20k juures. Kiirust 9 olen kasutanud ka omal ajal väga vähe ja ei tõmba üldse.
Samuti olid kahtlaselt ühes ääres ka eelmagneetimisvoolu jms seadurid. (stiilis noh vaatame mis juhtub) . :D Ainukesed, mis nn paigas on kiiruse omad - aga mine tea, äkki kiirused ka valed - kõrva järgi ei tundu samas.

Kustutusgeneraatoril lüüdikuuri ei teinud, seal vaid üks lüüt . Samas ossiga toide puhas ja seadurist õigeks kah keeratud. Eelmagneetimisvoolud reguleerisin nõnda, et 20kHz salvestus oleks sama tugev kui 1kHz puhul. Asi ei õnnestunud 1 kanalis, nagu kirjutasin juba.

Niiet ma ei saa anda ka pead, et taasesitus on ok. Aga samas tsiteerides teist teemat - kui ise kasutad ja läbivkanal sirge, siis milleks testlint .

Asi, mis ma veel avastasin - kui salvestada tühjale lindile, siis teist (tühja) poolt kuulates on naaberradade salvestus kuulda - järelikult mingi peakene on ikka vales kohas kah.

marley
07-10-09, 15:03
kui sul enne seda nii põhjalikult "tjuunitud" on, kulub mingi testlint ära küll.
ehk keegi lähemalelavatest teeb ära sulle? veel võid proovida küsida seda
ntx rada7 vms audifoorumist, usutavasti on mõnel helistuudiol koos makiga
ka selline lint olemas või on keegi stuudios nõus tegema seda. küsisin ka
ise ühe stuudioteemaga tuttava käest, vaatab, mis ta kostab.

kui sellega taasesituskanali paika saad, on lindistuskanalit suht lihtne
läbiva kanali kaudu paika saada.

marley
07-10-09, 15:55
leidsin ka ühe häälestusjuhendi, mis küll bulgaariakeelne, aga kui vene keelt mõistad, siis üllatuseks saab täitsa hästi aru. 1991, nr 7, lk 5-6.

http://publ.lib.ru/ARCHIVES/R/''Radio,_televiziya,_elektronika''/_''RTE''_1991_.html

bnman
07-10-09, 21:32
Martinj kirjutas:
Eelmagneetimisvoolud reguleerisin nõnda, et 20kHz salvestus oleks sama tugev kui 1kHz puhul.

Kiirustel 19 ja vähem reguleeritakse eelmagneetimisvool lindi maksimaalse väljundnivoo järgi. Kiirusel 19 on selliseks sageduseks 1 kHz, väiksematel kiirustel ka madalamad sagedused. Lindi maksimaalse tundlikkuse kasutamine minimeerib elektroonika mürad ja tüüpiliselt ka lindi enda mittelineaarmoonutused. Sageduskäik pannakse paika ikka eelmoonutuse seaduritega.

Salvestuspea kulumine ei avalda märgatavat mõju sageduskäigule: ta ei kirjuta mitte piluga, vaid selle servaga. Kulumine, st pilu laienemine hoopiski tõstab salvestusnivood.

Ning viimaseks: lindi surumine vastu salvestuspead tõstab igal juhul ka lindi survet taasesituspeale. See ei tõenda salvestuspea defektsust.

martinj
07-10-09, 21:49
Salvestuspea kulumine ei avalda märgatavat mõju sageduskäigule: ta ei kirjuta mitte piluga, vaid selle servaga. Kulumine, st pilu laienemine hoopiski tõstab salvestusnivood.


Seda ma tean, et servaga kirjutab aga kui pea on auku vajunud, peaks ju kõrged kaduma. Ootan samas väite kinnitust ka mujalt.



Kiirustel 19 ja vähem reguleeritakse eelmagneetimisvool lindi maksimaalse väljundnivoo järgi.

Aga miks siis emv tugevdamisel kõrgete ülekanne väheneb.
Kuskilt lugesin, et kõrged helisagedused mõjuvad samuti eelmagneetimisvooluna ja sestap tuleb leida kompromiss.
Kusjuures sedasi toimivad ju dünaamilised eelmagneetijad, mis kõrgete nivoo tugevdades vähendavad salvestusvoolu.

Suhovi ühe artikli järgi pidi müra tekitama hoopis kustutus ja eelmagneetimisvoolu antisümmeetria (alaliskomponent).



Ning viimaseks: lindi surumine vastu salvestuspead tõstab igal juhul ka lindi survet taasesituspeale. See ei tõenda salvestuspea defektsust.

Seda nüüd küll, aga ma proovisin ka linti vastu taasesituspead ajada- siis tõusu polnud.

ottok
07-10-09, 23:11
kuna vahepeal läks jutt eelmagneetimisvoolule siis meenus,et kodus oli kunagi lihtne DEMAGNETISEERIMISPOOL,sellega sai lintmaki kõik puksid mille vahel lint joosis,st juhtpuksid üle lastud ja aitas,
ja sama pooliga sai ka vanal vene värvitelekal värvilaike ära aetud! mäletate?
selle pooli otsas oli kahest plekitükist haarad mile vahel peenike pilu ja vot selle otsaga saigi demagnetiseeritud lintmaki metallst osasi

bnman
08-10-09, 18:42
Martinj jõuab rohkem küsida kui mina vastata.

Magnetsalvestuses madalamad sagedused salvestuvad lindi sügavamatesse kihtidesse, kõrgemad aga pindmistesse. Eelmagneetimisvool ongi nagu väike kustutusgeneraator, mis mõjub suurendamisel kõrgematele sagedustele rohkem kustutavalt. Salvestusvoolu enese osa eelmagneetimises on suht tühine (tüüpiline eelmagneetimise/salvestusvoolu suhe on 10:1). Eelmagneetimise sageduse diapasoon varieerub alates 40 kHz kuni 240 kHz minule teadaolevalt. Seetõttu ei saa viimasel juhul helisageduslik salvestusvool mõjutada oluliselt eelmagneetimist.

Teiseks on vaja eristada mehaanikaosa justeerimist elektrilisest. Helipead peavad olema paika pandud. Üks lihtne viis: kasutage permanentmarkerit helipeade täissodimiseks, pange lint käima ja te näete kulumisjälgede järgi,kus on midagi viltu.
Asimuudiga on asi ka lihtne, seda siis järgmises postituses

bnman
08-10-09, 18:59
Helipea asimuudi justeering ilma testlindita:
salvesta lindile mingi generaatori sagedus, nt 1kHz. Mängi maha, keera asimuudi seadekruvi maksimumini väljundpinge suhtes (eeldab millivoltmeetrit, soov. analoogseadet). Seejärel ilma tagasikerimata vaheta poolid, keera lindile rist sisse ja mängi läbi põhimiku. Signaal on küll väiksem, kuid saab samuti leida asimuudi seadekruvi asendi, mil signaal on maksimaalne. Selle kahe asendi keskmine on just ristiasend ja täpsus suureneb sageduse suurenedes.
Sellega saab paika panna taasesituspea kaldenurga, salvestuspea selle järel.

bnman
08-10-09, 19:09
Alati tuleks eristada jamad, mida põhjustavad lindivedu ja mehaanika justeering, helipeade enda probleemid (kulumine või ebakvaliteetsus) ning elektroonikaosa.
Elektroonika kontroll vajab küll mõningaid mõõteseadmeid, kuid tundub, et lindimakihuvilistel neid jagub.

martinj
08-10-09, 19:26
Tänud üliheade idee eest (-;
seda tagurpidi lindipanemine pole tõesti pähe tulnud.
Eks millalgi nüüd päid mäkerdama ja signaale salvestama.

bnman
09-10-09, 15:29
Heligeneraatori ja millivoltmeetri olemasolul saab võrrelda võimendite ühetaolisust. Taasesitusvõimendi puhul generaator üle 1MOhm resistori paralleelselt helipea mähisele, mõõta võimendi väljes. Sobib just võrdlemiseks, ei näita sageduskarakteristika tegelikku kuju!

Salvestusvõimendi kontrolliks ühendada 100 Ohm resistor järjestikku salvestuspea mähise maapoolse otsa ja maa vahele. Mõõdetud pinge on võrdeline salvestusvooluga. Kustutus/eelmagneetimisgeneraator tuleb mõõtmise ajaks välja lülitada. Sisselülitatud generaatoriga mõõdetud pinge järegi salvestuspea klemmidel saab teha otsuse eelmagneetimisvoolude võrdsuse kohta.

Mõõtmistel peab jälgima, et võimendeid liig tugeva signaaliga üle ei koormataks. Heaks abimeheks on ostsillograaf. Sageduspiirideks mõõtmistel ei tuleks ületada maki passis nimetatud suurusi, korrektsioonid on tavaliselt maksimaalsed piirsagedustel. Sagedusriba avardamiseks tuleb võimendeid modifitseerida, ainult seaduritega asja ära ei tee.

Mingeid lisavõimalusi diagnoosiks pakub ka näiteks helipea juhtmete ümbertõstmine (kanalid omavahel).

aqv
09-10-09, 21:29
" 1MOhm resistori"
Vabandust aga see resistor kriibib karmilt kõrva. Isegi tagurlikul vene ajal rääkisime takistusest-takistitest.

martinj
10-10-09, 19:13
Kuna leidus üks hea inimene, kes lindistaks lindile erinevaid piiksusid, paneks äkki kokku ühe wav faili.
Aga mida sinna panna ?

1k 0dB, 1k -10dB, 1k -20dB,
10k -10dB pea nurga erguleerimiseks
Erinevad toonid 30Hz kuni 20kHz tasemel -20dB
1k 0dB eraldi vasakus ja paremas kanalis (ülekostvus jms..
Signaal sagedusega 1,905 k - kiiruse määramiseks - siis peaks sagedusmõõtja näitama lindi kiirust.

Mida veel ??

freeze
10-10-09, 21:53
http://www.archive.org/details/r2rtesttape

bnman
11-10-09, 18:56
Ainult üks küsimus:

kas testlindi signaale, mida keegi on arvutisse salvestanud taasesitusena ei-tea-mis makilt, saab ikka testlindi koopiaks pidada? Makis kasutamiseks tuleks see ju omakorda lindile salvestada ei-tea-mis konditsioonis makiga? Ja tulemus?
Aga testlintide teema oli nagu mujal?
Martinj saab endale "testlindi" kõigi soovitud sagedustega sellises suhtes nagu salvestav makk seda heaks pidas, testlindist on aga asi kaugel.

moi
11-10-09, 19:55
Panna võid ju näiteks veel: sweep, valge müra, roosa müra, valge müra 1/3 oktav vahemikes, MLS.

marley
15-10-09, 14:19
siit leidsin seni kõige põhjalikumaid selgitusi:

http://home.comcast.net/~mrltapes/#TechPapers

bnman
15-10-09, 18:56
Viimane sõnum puudutas jälle testlinte.
Nagu ka sealsetest linkidest lugeda võis, ei ole testlint ajas ja kiiruses olnud muutumatu. Põhjus on eriti magnetlintide parameetrite paranemises ajas, vähemal määral ka elektroonikaskeemide arengus. Kui aga muutub taasesituskanali standard, siis vana standardi järgselt salvestatu ei pea hoopiski sobima kokku uuega.Varasemalt olen maininud, et ka samaaegsed Ameerika (NAB) ja Euroopa (CCIR) ei ole käinud päris ühte jalga. Seetõttu iga lintmaki omanik peaks tegema valiku: kas mängida maha normaalselt kunagi salvestatud vanu linte või uusi salvestades läbivkanali sageduskarakteristikat tõsta. Vanade magnetsalvestuste ülempiir ei ületa ..kHz. Viimast lauset palun kommenteerida.

martinj
15-10-09, 19:19
Pole mahti olnud tegeleda - vahetasin ära salvestuspea Iljeti lihvitud salvestuspea vastu. Läks nagu paremaks.
Eelmagneetimisvoolu reguleerisin sedasi - tegin kondedest, takistitest topelt T 1kHz punnfiltri ja reguleerisin em voolud selliseks, et enne filtrit oleks signaal võimalikult hea ja pärast seda võimalikult väike.
Kusjuures sageduskarad on suht sirged . Kusjuures "tämbripoted" hakkavad mõjuma alates 16kHz ja ülesse. Salvestuskanalis puuduvad need hoopis. LC filtrid on häälestatud sagedusele 26kHz.
Tundub jah, et testlinti polegi väga vaja.

To: bnman - mida Sa nende kilohertsidega mõtled ?

marley
16-10-09, 11:50
kas sa päid ja lindiga lähisuhetes mehhaanikat demagneetinud ka oled?

martinj
16-10-09, 13:05
kas sa päid ja lindiga lähisuhetes mehhaanikat demagneetinud ka oled? Arva ära :)
Tegelikult kuskilt lugesin, et iga tugev demagnetiseerimine pidi halvendama magnetmaterjalide omadusi. Ei tea,kas ka tõsi.

marley
16-10-09, 13:25
Arva ära :)
Tegelikult kuskilt lugesin, et iga tugev demagnetiseerimine pidi halvendama magnetmaterjalide omadusi. Ei tea,kas ka tõsi.

arvan, et demagneetisid (-;
aga milliseid magnetmaterjale sa nüüd mõtled, lint tuleb ainukesena pähe.
pead, nende ekraanid ja juhtmehhaanika peaksid olema nii ebamagneetsed,
kui võimalik... Olimpil, mis mul on, on nendeks pronks, kumm, alumiinium.
magneetuvat materjali sisaldab ehk vedav võll ja helipead, nende varjed ka muidugi.

martinj
16-10-09, 14:07
Demagneetisin jah.
Ma mõtlen just peade südamikke. Nimelt pidavat ülitugev magnetväli (nagu demagneetimisel on) raputama nende struktuuri ikka päris korralikult.
Ei pretendeeri, et eelmine lause on tõde.

Samas 1 kanali sageduskara kukub ikka kiiremini kui teise oma. Üritasin takisti vahetusega salvestusvõimus "järgi aidata" aga ei andnud tulemust.
Kusjuures stereosignaali puhul eriti kuulda polegi (võib ajada loo omapära kaela ) aga kui teha monosalvestus ja radasid vahetada, saab kohe aru.

Taasesituskanaliga üritan olla nii ettevaatlik,kui võimalik ("tämbrid" keskel).
Taasesituspea mähised paralleelis, võimendused nivood ka võrdseteks.
Olemas on ka üks Kometa 212ga kaasas olnud stuudiolint (ärme repertuaarist räägi) ja see mängiks nagu ok (kõrva järgi on kanalites kõrged nagu võrdsed).

Pead on omaarust:) nüüd paigas ja lindi surumine enam signaale ei kasvata.

marley
16-10-09, 15:42
demagneetimise kohta -- võimalik, aga ega seda üle korra aasta-paari
kohta teha vaja pole. ja ega see makkide demagneetija neid päid üle sekundi
tugevalt mõjuta.

huvitav oli (mu eelmisest lingist) info, kuidas stuudiotes
(ilmselt siis korralikes) eelmagneetimine enne uue
lindistussessiooni algust ossiga konkreetsele lindile paika pandi...

huvi pärast, kas taasesituse ajaks sõidab ka sinu mudelil taasesituspea
täielikult varjestusse? mul pannakse metallist kate peale.
said sa "uminast" lahti?

bnman
16-10-09, 16:08
Martinj
ma ehk aitaksin sind, kuid ma elan Tartus.

martinj
16-10-09, 22:39
Kussjuures seda metall-latakat selle pea ees pole. Samas ei võtnud seda 50Hz ka ära kui ma sinna ette üritasin midagi panna.


Aitähh kasulike linkide eest.

to:bnman - aitähh abi pakkumast, tegelikult tahan üksi asjaga toime tulla.

Üks küsimus veel - kuidas saada paika peade kõrgus - ja just sedasi, et kõrvalradadele ei lindistaks ja sealt midagi ei kostaks. See häda ka ju peade vahetusel. Ise proovisin tühjale lindile salvestada ja "teistpidi" kuulata. Aga midagi on ikka kosta.

marley
23-10-09, 17:24
mingi ülekostvus nagunii jääb...

aga siit sulle midagi "konstrueerimisabiks",
national on uue kiviga maha saanud,
mis küll ilusti helipea taha mahuks (-;

http://www.national.com/ds/LM/LME49726.pdf

martinj
24-10-09, 16:27
Tänud vihje eest. Iseasi, kas seda kivi ka koduvabariigist saab ja mis hinnaga.
Kusjuures kuna sain asja nn "tehasekorda", siis ajapuudusel ei hakka hetkel midagi uut sisse leiutama.
OT
Kusjuures üks tähelepanek. Sai üle kuulatud oma lindikogu. Ja tõsi see on või platseeboefekt. Olemas mõned 80ndate salvestised vinüülidelt (suure tõenäosusega). Eesti ja ka lääne lugusid) . Samas on olemas ka samade laulude salvestised CD-l No krt - lindi omad kõlavad paremini. Tundub, et CD väljaandmisel on lisaks digitaliseerimisele ka kompressimist jms kasutatud.
/OT

marley
25-10-09, 18:24
OT:
sama siin... smad asjad tunduvad lindilt paremad, kui cd-lt.
mõtlen ka just "plaadikrabinaga" linte
OT

muide, uurisin vahepeal pisut revoxi eelvõime -- nt A700-l on puhas kivi
ja nii lihtsa skeemiga, et... kunagi sai ärakärsanud autoraadiotele ja
pleieritele kohaliku 548 peal asendusi tehtud, olid täitsa ok.
paraku lintmakile pole kunagi proovinud.

kõigi revoxi skeemi- ja manuaalipagasile pääseb ftp ka kaudu ligi:
ftp.studer.ch



OT
Kusjuures üks tähelepanek. Sai üle kuulatud oma lindikogu. Ja tõsi see on või platseeboefekt. Olemas mõned 80ndate salvestised vinüülidelt (suure tõenäosusega). Eesti ja ka lääne lugusid) . Samas on olemas ka samade laulude salvestised CD-l No krt - lindi omad kõlavad paremini. Tundub, et CD väljaandmisel on lisaks digitaliseerimisele ka kompressimist jms kasutatud.
/OT

freeze
25-10-09, 18:43
Tundub, et CD väljaandmisel on lisaks digitaliseerimisele ka kompressimist jms kasutatud.
/OT

http://en.wikipedia.org/wiki/Loudness_war