PDA

Vaata täisversiooni : lint vs cd (eraldatud teemast makkide kasutamine)



marley
28-01-11, 10:20
Jah, see "sügiselikum kõla" on ka mulle kõrva hakanud: cd-st lindistades saab lülitiga ülelindi ja sissetulevat monitoorida,
muudab kõlapilti kuidagi "pehmemaks". Resolutsioonikadu nagu poleks, pigem nagu mingi pro-audio heliprotsessoriga oleks
pisut mängitud. "lava" läheb ka pisut "sogasemaks", aga üsna vähe. Nagu Martinj mainis, kellele millised moonutused meeldivad. Akai GX9 pilliks.

Objektiivselt hindaks su pilli ikka päris heaks, top50 peaks ära mahtuma kindlasti nii detonatsiooni, moonutuste kui müra poole pealt.
Sagedusala sõltub ehk enim saadaolevaist lintidest, tolle aja lindid polnud just kiita veel. No ja numbritesse ei suhtutud veel 1000 W tasemel.

Nüüd spekulatsioon laiale ringile: ise pean kassetika puhul helikvaliteeti kõige enam mõjutavaks teguriks mehhaanikat ja detonatsiooni iseloomu.
St. detonatsioon võib olla 0,02 nagu parimatel makkidel on, küsimus pigem selles, millise helilise tagajärjega see on. Võrdluseks siis nagu
paaris ja paaritud harmoonilised võimude puhul. Näiteks osa makifiile peavad parimaiks kassetikateks Tandbergi toodangut,
suurte hooratastega ja loomulikult rihmveoga. (nt http://www.vintagecassette.com/Tandberg/TCD_310). Kergesti tekib paralleel plaadikeerutajatega,
vrd otseveoga (vajalik dj-del) ja rihmülekandega (peamiselt audiofiilidel).

Selles mõttes on isegi mõned vene makid päris head põhjad aretusteks: palju valurauda ja suured hoorattad. Edasi juba mehhaanika täppishäälestus
ning loomulikult kogu helitrakti ümberehitus.

hillarr
28-01-11, 11:25
Jah, see "sügiselikum kõla" on ka mulle kõrva hakanud: cd-st lindistades saab lülitiga ülelindi ja sissetulevat monitoorida,
muudab kõlapilti kuidagi "pehmemaks". Resolutsioonikadu nagu poleks
Mida sa selle resolutsiooni all mõtled? Korralik lintmakk ka kõige tavalisema lindiga läheb 19cm/s kiirusel kõvasti kõrgemale sageduses kui CD üldse teoorias võimeline oleks. Ka dünaamika on minu meelest väga hea, kui on hea elektroonikaga makk ja vähegi müravabam lint.

Kui makk on veel korralikult hooldatud, ära kuivanud elektrolüüdid vahetatud, rihmad uued ja mehaanikat regulaarselt määritud, siis oleks nagu patt nuriseda. Minu meelest 90ndatega lõpetati kvaliteetse koduaudio tootmine nagu üldse ära ja peale seda on läinud trend pigem kompaktsuse ja mugavuse poole. Ma pean silmas just seda salvestamise/taasesitamise trakti poolt.

marley
28-01-11, 11:59
hillarr, just seda mõtlengi, et ei kao midagi ära, aga kõla muutub. muide, just praegult otsin sellele pagana "kompaktsusele ja mugavusele" lahendust pisut teises vallas:
vaja oleks max 8x kiirusega välist firewire cd-lugejat -- 15 aastat tagasi salvestatud info ja muusika taastamiseks. progress, my a... )-;

aga cd pealt lindistades pole ei kassetil ega lindil sest suuremast resolutsioonist kasu.

AntiV: oleneb seisukorrast, vt moi ja hillarri märkusi.

moi: selle eelduse järgi pole ka vanemate grammaritega midagi teha. Hooldus ja parandus kuulub mõlemal puhul asja juurde.

Nrgy
28-01-11, 12:57
Nüüd ongi probleem pole kusagilt lindistada. Arvutil pole liiniväljundit kah. Palju seda helikaardi vol. tuleks umbes keerata, et see 250 mV kätte saada. Ega see signaal õige ikka ei saa vist. Tuunerist kah veidike jama lindistada, kui siis õhtul või öösel. Peaksin oma 1972a ressiiverit torkima, seal nendest din 5test peaks liiniväljundi välja küll saama. Probleem selles, et nii vana pill korjab igasugused teiste elektriseadmete sisse-väljalülitamise plõksud sisse millegipärast. Muidu heli oleks kindlasti kassetile sobiv mis sealt välja tuleb.
Isegi Youtubest proovilindistus kõlas paremini kui arvutist kuulates.

marley
28-01-11, 13:47
Makiga lindista ikka vinüülilt. Raadiost on lindistuskõlblikud ehk vaid klassika- ja vikerraadio,
muu kõlab veel rõvedamalt kui madala bitratega mp3. Arvutist on mõttekam läbi mõne
softifiltri/efekti heli muuta, puhas lindi raiskamine (kui just oma musa ei tee ja arvutit 24/96 või 192 mikserina kasutad).

Võrguplõksude vastu aitam emi-filter ehk, ega soovitatud lüüdikuur ka paha tee vähemalt toiteosas.

hillarr
28-01-11, 14:23
Isegi Youtubest proovilindistus kõlas paremini kui arvutist kuulates.
Paremini kõlamine on pisut vale väljend, sest ükski ümbersalvestamine iseenesest midagi paremaks ei tee. Täpsem oleks, et kõlab teistmoodi, mis tuleneb magnetlindi omapäradest. See lindile salvestamine muudab heli pigem hägusemaks, lisandub analoogmüra ja seetõttu on digitaalsed pakkimisvead vähem märgatavad ja kõrva kriipivad.

Kui sul on mõni vanakooli lemmikartist, siis hangi parem mõni tema vinüülplaat (mis on pressitud enne digitaalajastu võidukäiku) ja võrdle seda mõne viimase kümne aasta jooksul välja lastud remasterdatud CD'ga. Vot nii saab väga hea võrdluse ja suure tõenäosusea saad veel võrrelda seda, kuidas tänapäeva trend näeb ette heli kompressoritest läbi lasta ja dünaamika tuksi keerata.

Kuna vinüül kulub kuulamise käigus üsna hoogsalt, siis linti võiksid kasutada salvestamiseks nendelt lemmikvinüülidelt, et viimaste kulumist säästa. Ega ma tänapäeval suurt muud kohta ei näegi kust lindile analoogsalvestusi saada, et oleks võimalik võrrelda analoog ja digiheli. Kui just ise naturaalpillidega muusikat ei tee.

Muusikale, mis on juba digitaalselt loodud, lintmakk muidugi mingit konkurentsi ei suuda tänapäeva tehnika kõrval pakkuda. Kui siis ainult, et see digisalvestus on võimalus lindile salvestamisega muuta teistsuguseks ja uut moodi huvitavaks ning nautida lintide keerlemist/vanakooli raua töötamist :)

Nrgy
28-01-11, 14:55
Makiga lindista ikka vinüülilt. Raadiost on lindistuskõlblikud ehk vaid klassika- ja vikerraadio

Pole kahjuks vinüülimängijat, ja plaate. Kunagi oli hunnik, neist sai ikka kuulatud Modern Talkingut, muu ei huvitanud tollel ajal. Plaadimängijad oli Vega ja Radiotehnika.
Ehk mahub raadiotest veel Raadio2 ka tabelisse, sellel saated netis ka üleval. Nii, et raadiost tuleb solki kvaliteedi osas.

martinj
28-01-11, 15:06
Üldiselt tuleb solki jah. Kuigi ise R2te enam ei kuula , arvan, et kuna tegemist err-iga, peaks heli olema sama, mis Viker-või klassikal.
Muide, "miskipärast" on hea heli Soome raadiojaamadel.

hillarr
28-01-11, 15:33
Üldiselt tuleb solki jah. Kuigi ise R2te enam ei kuula , arvan, et kuna tegemist err-iga, peaks heli olema sama, mis Viker-või klassikal.
Muide, "miskipärast" on hea heli Soome raadiojaamadel.
Ma ei väida nüüd küll midagi, aga niipalju kui telesaadetest ja piltidelt olen näinud mängivad raadiod ju tänapäeval digitaalsüsteemidega oma fonoteeki ja seetõttu ei ole ju eelist raadiol kodus CD'lt kuulamise ees. Iseasi kui nüüd just vikerraadios ei ole mingi spetssaade "kuulame vanu linte ja vinüüle" :) Ei oska öelda, ma pole vikerraadio kuulajaskond. Aga ma kahtlen et tavasaadetes keegi hommikust õhtuni linte ja vinüüle lappab.

Aga kasutatud kujul vinüüle on nii osta.ee's kui ka välismaises ebay's ja välisriikides isegi kasutatud vinüülide poed olemas. Esimeste soetatud vinüülidega ei tasuks muidugi mingeid järeldusi hakata tegema, sest ma kaldun arvama et 90% oksjonitel müügis olevatest meloodia vinüülitest on odavate ja vinüüle lõhkuvate grammaritega läbi vändatud plaadid.

a1
28-01-11, 16:58
Korralik lintmakk ka kõige tavalisema lindiga läheb 19cm/s kiirusel kõvasti kõrgemale sageduses kui CD üldse teoorias võimeline oleks. Ka dünaamika on minu meelest väga hea
Sagedusribal vägapalju vahet pole, DVD pealt peaks nõks parema heli kätte saama. Dünaamika osas on aga lindi puhul -60dB suht kindel piir, millest CD pikalt üle paneb. Ülekostvusega sama lugu.

Pole uurinud, mis kvaliteediga sati pealt raadiod tulevad (eks neid ole ka seinast seina, aga paremad?)?

hillarr
28-01-11, 19:33
Sagedusribal vägapalju vahet pole, DVD pealt peaks nõks parema heli kätte saama. Dünaamika osas on aga lindi puhul -60dB suht kindel piir, millest CD pikalt üle paneb. Ülekostvusega sama lugu.Pole uurinud, mis kvaliteediga sati pealt raadiod tulevad (eks neid ole ka seinast seina, aga paremad?)?
Siin kohal Sa kahjuks eksid, sest CD ei saa üle 20kHz sageduse minna mitte mingit moodi. Ükskõik kui kvaliteetselt ja mis imematerjalidest ka mängija ei tehtaks, see piir on sämplingsagedusse "sisse kirjutatud". 25kHz piirini suudavad taasesitada aga juba tavalisemad lintmakid ja kõvemad kodukasutaja makid isegi kuni 40kHz. DVD on võimeline 22kHz, aga see filmide kõrval olev heliriba on nii kokku pakitud, et seda võiks võrrelda pigem 128-160kbs mp3'ga ja ei kannata kriitikat muusika kuulamise seisukohast. Teine jutt on DVD-Audio (DVD-A), mis on jah võimeline kuskil 48kHz'ni ulatuma, aga see vajab spetsiaalset mängijat ja DVD-A formaati võiks võrrelda pigem stuudiomakiga kodus - ei ole DVD-A mängijad levinud, ega pole ka vastavaid muusikaplaate saada.

Ülekostvusega on neljarealisel lintmakil muidugi nadisti ja siin digitaalsetele salvestusseadmetele kuidagi vastu ei saa. Aitab ainult ülelindi salvestav stuudiomakk.

Ka dünaamika on muidugi lindil kehvem kui CD'l, aga see asi on ainult paberil nii. Praktikas tehakse suuremal osal CD albumitel sellist kompressiooni, et dünaamika on oluliselt kehvem kui ühelgi analoogmeedial. Seda põhiliselt sellepärast, et CD kõlaks igasugusel sangakräpil piisavalt kõvasti ja kommertslikult.

Nii palju siis tehnilisest võrdlusest. Tavaelus tähendab see lõppudelõpuks ikkagi digitaalse muusika kuulamist, sest analoogmuusika sätib väga kitsad piirid leiduvale muusikavalikule ja 90ndatest alla poole. Ja põhiliselt ainult kasutatud kujul, kus sagedusriba ja meedia kvaliteet pole enam uuega võrreldav.

Nrgy
28-01-11, 19:51
Inimene enam üle 10000Hz eriti ei kuule. Vähemalt see kes nii kõrge sagedusalaga pille jõuab endale juba lubada.

hannes70
28-01-11, 20:21
Remargi korras, DVD-A on paraku surnud formaat, ehk et see oli mu meelest Toshiba vaste Sony SACDile, Sony tõmbas DVD-Ale nahad pähe, samamoodi nagu ka Blu-Rayga HD-DVDle.

hillarr
28-01-11, 20:37
Inimene enam üle 10000Hz eriti ei kuule. Vähemalt see kes nii kõrge sagedusalaga pille jõuab endale juba lubada.
Nii hull vast asi pole, et üle 10kHz ei kuule, aga põhimõtteliselt õigus, et selleks ajaks kui oma rahaliste sissetulekutega jõuad tipptehnika tasemele (kui üldse) on kuulmine juba tönts :)
Siiski ei tasu arvestamata jätta, et kuigi inimene ka nooruses suurt üle 20kHz ei kuule, siis ta ikkagi tajub neid kõrgemaid helisid koos madalamate sagedustega. Nii et päris sedasi see ka pole, et ah nagunii ei kuule, lõikame julmalt ülemised sagedused maha.

Aga DVD-A on surnud jah, nagu põhimõtteliselt SACD ja veel paljud teised head ja kvaliteetsed audio-video formaadid mis kunagi massidesse pole jõudnud.

Scott
29-01-11, 06:01
... kuna tegemist err-iga, peaks heli olema sama, mis Viker-või klassikal.
Digi-foorumist:

Praegu eetrisse minevate ERR raadiote ülekanderiba on 256 v.a klassika mis on 386. plaan tõsta teised raadiod ka klassika tasemele.

humax
29-01-11, 11:09
Inimene enam üle 10000Hz eriti ei kuule. Vähemalt see kes nii kõrge sagedusalaga pille jõuab endale juba lubada.

See on nüüd küll väga vale arusaamine, et üle 10.000 Hz ei kuule! Kuuleb küll ja veel väga hästi. Kui räägime 18.000 Hz ja kõrgemale siis juba kuuldelävi muutub. See on juhul kui kuulmisega on kõik korras ja pole kahjustunud mingi haiguse tagajärjel.

humax
29-01-11, 11:23
To. hillarr Postitus NR.241.

25kHz piirini suudavad taasesitada aga juba tavalisemad lintmakid ja kõvemad kodukasutaja makid isegi kuni 40kHz.

Kuule mees mida sa siin blufid! Huvitav kust sellised andmed pärit on ja millised need makid on mis nii kõrgele välja jooksevad ja milline on see lint, nagu on seda 40KHz??? Parimad riistad parimate lintidega küünivad 22 KHz piirimaile ja mitte kõrgemale. Tavaliselt antakse piirväärtuseks kõrgete otsale kuni 20KHz. Räägime asjast nii nagu need on ja pole vaja andmeid valetada. 21,5 KHz olen kätte saanud nii Olimp 004 ja Akai 635- ga kasutades Basf lindiga kiirusel 19,5 ja seda ainult esimesel salvestusel, teisel korduval salvestusel jäi piir 21 KHZ peale.

martinj
29-01-11, 11:30
To humax
Kas O004 läheb tõesti nii vähe välja. Viska taasesitusvõimendi skeemist need tobedad filtrid välja.
Kui Sojuz 111 te häälestasin, sain läbivkanalis 28kHz kätte. Tasemel -3 dB -20dB nivool.
O005 -t tuli häälestamata kujul ka 32kHz läbi.
Saan aru, miks antakse piirväärtuseks 20k.
Asi selles, et sinnamaani läheb kindlalt ja hea dünaamikaga ja ilma igasuguse "keemiata" . Näiteks kassetikatel on vajalik ju dünaamiline eelmagneetimine. Piiride eemale ajamine pigem kindlustab head reziimi normaalses tööpiirkonnas.

humax
29-01-11, 11:35
To humax
Kas O004 läheb tõesti nii vähe välja. Viska taasesitusvõimendi skeemist need tobedad filtrid välja.
Kui Sojuz 111 te häälestasin, sain läbivkanalis 28kHz kätte. Tasemel -3 dB -20dB nivool.
O005 -t tuli häälestamata kujul ka 32kHz läbi.

Mina pole selliseid ulmelisi arve näinud ja üle lindi pole selliseid näitajaid saanud? Tingimusel et mahamängimine on testlindiga paigas ja vastab normidele ja nii, et vahet pole millise makiga linti kuulad! Migeid filtreid pole mida välja vista! Riba peab jääma sirgeks 18- 22KHz heal juhul peaks see olema +-´0db kõikumist. See on see mis peab tulema üle lindi!

hillarr
29-01-11, 12:03
Kuule mees mida sa siin blufid! Huvitav kust sellised andmed pärit on ja millised need makid on mis nii kõrgele välja jooksevad ja milline on see lint, nagu on seda 40KHz??? Parimad riistad parimate lintidega küünivad 22 KHz piirimaile ja mitte kõrgemale. Tavaliselt antakse piirväärtuseks kõrgete otsale kuni 20KHz. Räägime asjast nii nagu need on ja pole vaja andmeid valetada. 21,5 KHz olen kätte saanud nii Olimp 004 ja Akai 635- ga kasutades Basf lindiga kiirusel 19,5 ja seda ainult esimesel salvestusel, teisel korduval salvestusel jäi piir 21 KHZ peale.
Ära ägestu nüüd, ega ma neid arve lambist välja ei mõelnud. Ega see, et vene toodang ja vene lindid ei küündi 30kHz'ni ei tähenda, et seda Jaapani tippmakid ei võiks teha.
Vaata alustuseks kasvõi Akai ja Teac'i makke http://www.vintage-audio.com.ua/en/cat/15.htm Kõik tippmasinad lähevad seal vähemalt 30kHzni või natukene edasigi.

Neid üle €1000 tippmakke pole mul õnnestunud ise testida, aga samas pole mul ka mingit alust kahelda, miks nad ei peaks minema selliste sagedusteni välja. Tol ajal ja sellise tehnika juures ei bluffitud andmetega datasheet'il ja seda võib lugeda ka välismaisetest foorumitest.

Noh seda ma pean tunnistama, et selle panin ma peast mööda ilma täpsustamata, et päris 40000Hz tuleb ainult 38cm/s kiirusel, mis kodusesse tarbimisse on natukene overkill.

hillarr
29-01-11, 12:33
Ja muide venelased ka ise ütlevad näiteks Olymp 005 sagedusribaks 19 kiirusel 20...25000Hz ja ma usun et hea lindiga ja skeemi kaasa aidates on võimalus ka vene tehnikaga palju paremaid tulemusi saada kui seda tavaline vene makkide andmetes olev 20kHz on.

humax
29-01-11, 12:53
Ja muide venelased ka ise ütlevad näiteks Olymp 005 sagedusribaks 19 kiirusel 20...25000Hz ja ma usun et hea lindiga ja skeemi kaasa aidates on võimalus ka vene tehnikaga palju paremaid tulemusi saada kui seda tavaline vene makkide andmetes olev 20kHz on.


Väga lihtne, sa tee see asi ise ära ja veendu, mõõda, et see nii on ja siis räägi!
Pole mõtet mingit arvamust avaldada, kui ise teinud ja katsunud pole. Mina ei tea makkidest midagi eriti, mõned kunagi ise tehtud, mõned ostetud ja profi makide taga üle 40 aasta seistud ja tööd tehtud. Hooldused ja mõõtmised peale selle. Esimese Spalise omanikuks sain 1959 aastal ja polegi vene riista mida katsunud pole ja kasutan momendilgi veel makki ja neid on mitmete firmade omad. Käes on olnud üldse, väga erinevaid, nii firmade poolest kui ka kasutusala poolest. Fonoteek veel praegugi olemas ja vahest saab kah täiendust. Minul makkide kohta küsimusi pole! Momendil veel ka olemas korralik mõõteriistede komplekt millega asju rea peal hoida, generaatoritest alates ja moonutustemõõtjaga lõpetades ja kõik veel mis korralku labori juurde kuulub. Mul pole siin mõtet tühja vaielda ja tõestada, et lumi on valget värvi ja külm. Elage oma tõekspidamistes edasi ja Edu teile!

hillarr
29-01-11, 13:36
OK. Ega mul ei ole siin ka plaanis hakata arvamusi muutma, kui Sul tõesti on selline kogemus ja kindlad faktid mõõtmiste näol. Seniks kuni ma pole endale soetanud kasvõi näiteks Teac X2000 kus need toredad numbrid kirjas on ja 38 kiirusel isegi 40kHz, matan ma sõjakirve maha ja ei näe põhjust vaielda rohkem. Ma lihtsalt rääkisin juttu, mida ma olen läbi aegade välismaisetest foorumitest lugenud ja netiavarustest leidnud. Sama moodi nagu teised kasutajad siin foorumis rääkisid SACD ja DVD-A'st kus sama moodi tugineti ainult andmetele ja ei ühtegi reaalset mõõtetulemust kodustest tingimustes.

Mis puutub vene tehnikasse, siis siia maani on nende tehaseandmed olnud siiski pigem kindla peale minek ja tagasihoidlikult. Kommunistlik majandus lihtsalt ei tinginud seda, et oleks olnud vaja numbreid ilustada ja mõõtmisi teha mingitel ideaaltingimustel.

wigo
29-01-11, 13:43
Ma lihtsalt rääkisin juttu, mida ma olen läbi aegade välismaisetest foorumitest lugenud ja netiavarustest leidnud. Vot siis nii tulebki sul igat lauset alustada-järjrkordne tark kelle tarkus tugineb ainult välismaistes foorumites loetud jutule.On sul ka reaalset kuulamiskogemust erinevate makkidega ja lintidega.

hillarr
29-01-11, 14:21
Ma lihtsalt rääkisin juttu, mida ma olen läbi aegade välismaisetest foorumitest lugenud ja netiavarustest leidnud. Vot siis nii tulebki sul igat lauset alustada-järjrkordne tark kelle tarkus tugineb ainult välismaistes foorumites loetud jutule.On sul ka reaalset kuulamiskogemust erinevate makkidega ja lintidega.
Jah muidugi on reaalne kuulamiskogemus, lihtsalt pole mõõtmisi olnud võimalus teha ja kõrvuti kuulata Olymp004 mõne samaväärse Jaapani tippmakiga üheaegselt. Sellepärast lisasingi hiljem järgi, et numbrilised faktid põhinevad ainult netist.
Aga mulle jääb arusaamatuks, et kas te tõemeeli siis usute siin, et lint on umbes samaväärne CD'ga või isegi kehvem? Ei suuda ta laiemat sagedusriba pakkuda, ülekostvus on meeletult suurem, dünaamika kehvem, signaali-mürasuhe jne. Äkki tuleb välja veel, et detonatsioon on kah lindil oluliselt hullem kui CD jitter?

Ma küll 99% ajast kasutan digitaalseid vahendeid muusika kuulamiseks, kuid siiski olen ma veendunud lindi märksa laiemas sagedusribas. Kui väga kõrge nivooga lindile ei salvesta, siis pole ka ülekostvus suuremat sorti probleem ja korraliku lindiga müra on muusika seest täiesti kuulmatu. See minu öeldud 40kHz oli tõesti natukene liialdus ja saavutatav siis ilmselt ainult 38cm/s kiirusel (neti andmetel :) ), aga puhtalt ainult kuulamise järgi ma ka ei taha nõustuda, et lindi sagedusvahemik ka parimatel kodumakkidel jääb CD piiridesse, tee mis sa tahad.

humax
29-01-11, 14:30
See mis kusagil foorumites jahutakse ei huvita mind üldse ja kui, siis ainult niipalju, et sealt oma tõetera leida, mida reaalselt kasutada. Mis sellistesse ulmelistesse näitajatesse siis seda küll pikalt....Oma kogemuste põhjal on teadmised olemas ja eks see kvaliteedi tõstmise teema on pidevalt probleemiks ja ka sellega tegeletud. Võid ju selle Teaci hankida ja see 40KHz kätte saada kiirusel 38,0 ja ma võin sulle ka mõned kilomeetrid linti müüa ja nüüd küsimus mis sa sellega peale hakkad? Selle lindi kulu ja kõrgete otsaga ja kust sa selle heli võtad mida salvestada ja mis see lõppkokkuvõtteks annab? Hea on kui sa 20KHz kuuled ja kastid heal juhul 22 KHz mängivad ja makk 40KHz salvestab, aga mis pill sul nii kõrgele läheb? Mõtle nüüd ja ütle milleks??? Kui ma alustasin siis kasutati kiirust 76,0 ja ikkagi jäi riba 20KHz piirimaile ja polegi rohkem vajadust. Peale lindi kulu midagi positiivsest pole. Riba peab olema 20-20000Hz ja seda mida sirgem seda parem ja sellest piisab täielikult. Oma eelistuseks ja väga heaks loen 18-22000Hz ja seda riba ulatuses +-0,5db kõikumist, müraga -70db ja kui selle oled kätte saanud siis on see kõva sõna! Need on näitajad, mis vastavad testlindile ja mõõtmise tulemused on juba üle lindi! See on praktikast väljakujunenud andmed mille järgi olen makaid timminud ja milledega on tehtud väga palju salvestusi nii stuudios kui avalikel kontsertidel ja on ka seda materjali kasutatud vinüülide tegemisel algsalavestusena. Pole kunagi mingeid pretensioone olnud. Kodus pole sul sellist heli kusagilt võttagi mis eeldaks veel paremaid numbreid ja teiseks polegi vajadust. Mis vene makkidesse puutub siis on neid väga häid nii tavamakkide kui profimakkide seas ja pole mõtet negatiivselt suhtuda asjasse. Ainult on neid vähe ja ühe käe näppudest aitab nende üles lugemiseks. Mis profi makkidesse puutub siis on see eraldi ja pikk teema ja need võite koheselt rahule jätta. Nende kasutamine eeldab ka vastavate profi helipultide kasutamist. Mis kodukasutuseks kõlbab, siis üle AKAI midagi eriti pole, välja arvatud mõned erandid. See puudutab nii linti, kui kassetti. Kusjuures kassetikatest on ka mitmeid teisi firmasid mida eelistada. See on minu veendumus ja ei pretenteeri absoluutsele tõele. Mingist kuulamiskogemusest pole mõtet jahuda ja see on selle foorumi " eriteema". Ühtegi salvestust ega reziid ei teha mingi "kuulamiskogemuse" põhjal, sisuliselt on see minu jaoks tühipaljas sõnademulin, millel pole seletust. Eesmärk on võimalikult loomutruu ja naturaalne heli edastamine, ilma igasuguste lisadeta ja kaduteta.Maki puhul kõige tähtsam on mehaanika ja kõik sellega seonduv ja selle järel alles elektroonika.

wigo
29-01-11, 14:32
Jah muidugi on reaalne kuulamiskogemus, lihtsalt pole mõõtmisi olnud võimalus teha ja kõrvuti kuulata Olymp004 mõne samaväärse Jaapani tippmakiga üheaegselt. Sellepärast lisasingi hiljem järgi, et numbrilised faktid põhinevad ainult netist.
Aga mulle jääb arusaamatuks, et kas te tõemeeli siis usute siin, et lint on umbes samaväärne CD'ga või isegi kehvem? Ei suuda ta laiemat sagedusriba pakkuda, ülekostvus on meeletult suurem, dünaamika kehvem, signaali-mürasuhe jne. Äkki tuleb välja veel, et detonatsioon on kah lindil oluliselt hullem kui CD jitter?

Ma küll 99% ajast kasutan digitaalseid vahendeid muusika kuulamiseks, kuid siiski olen ma veendunud lindi märksa laiemas sagedusribas. Kui väga kõrge nivooga lindile ei salvesta, siis pole ka ülekostvus suuremat sorti probleem ja korraliku lindiga müra on muusika seest täiesti kuulmatu. See minu öeldud 40kHz oli tõesti natukene liialdus ja saavutatav siis ilmselt ainult 38cm/s kiirusel (neti andmetel :) ), aga puhtalt ainult kuulamise järgi ma ka ei taha nõustuda, et lindi sagedusvahemik ka parimatel kodumakkidel jääb CD piiridesse, tee mis sa tahad. Vastupidi-olen ka veendunud ,et cd ikkagi lintmaki vastu ei saa.

humax
29-01-11, 14:56
Vastupidi-olen ka veendunud ,et cd ikkagi lintmaki vastu ei saa.

Ma ei hakka enam siin pikemalt jahuma, ega midagi tõestama, ainult vihje korras, mainin et huvitav miks juba mitmel ajal on hakatud korralikemas kodustuudiotes kasutama makke, nii 32 kui 64 ja ka kaherealisi isendeid. On ka otse öeldud, et me ei mängi isegi do nooti digitaalseks salvestuseks. Jutt on originaalsalvestustest! On ka neid kes teevad originaali ainult saviplaadile ja kõik! On ka neid, kes teevad lindilt digisse.

hillarr
29-01-11, 15:04
Võid ju selle Teaci hankida ja see 40KHz kätte saada kiirusel 38,0 ja ma võin sulle ka mõned kilomeetrid linti müüa ja nüüd küsimus mis sa sellega peale hakkad? Selle lindi kulu ja kõrgete otsaga ja kust sa selle heli võtad mida salvestada ja mis see lõppkokkuvõtteks annab? Hea on kui sa 20KHz kuuled ja kastid heal juhul 22 KHz mängivad ja makk 40KHz salvestab, aga mis pill sul nii kõrgele läheb? Mõtle nüüd ja ütle milleks???
Olen täiesti nõus et 20kHz ma ilmselt enam otseselt ei kuule rääkimata kõrgematest sagedustest. Ma ei oma küll mingit doktori kraadi naturaalpillide ja heli akustika teemal, aga olen veendunud et nii see siiski ei ole, et ah inimene kuuleb 15-20kHz aitab sellest küll. Heli ruumis on midagi hoopis enamat kui pillide ja naisvokaali sageduste ja detsibellide summa. Ja seda on korduvalt tõestatud ka pimetestides, et kuni 20kHz või 22kHz helil ja helil mis tuleb palju suuremast sagedusvahemikust on vahe kõlapildis sees.

Iseasi on tõesti, et mida sellise süsteemiga kuulata, sest tänapäeval enam ei nähta vaeva naturaalsete pillidega ja selliste suurte sagedusvahemikega. Ja vaevalt, et 20-30 aastat vana korduvalt kuulatud vinüülgi suudab mingeid müstilisi kõrgeid esile tuua, sest need kaovad sealt vagudest ju esimeste kümnekonna kuulamisega. Tavatarbija rahuldub 128kbps mp3ga ja ekslusiivi väikesele ringile pole mõtet toota. Aga jutu mõte ei olnud mida kuulata, vaid meedial ja kuulamisvahenditel kui sellisel.


Kui ma alustasin siis kasutati kiirust 76,0 ja ikkagi jäi riba 20KHz piirimaile ja polegi rohkem vajadust.
See on siis mingi aastatel 60/70? Väga asjakohatu võrdlus. See on sama hea kui võrrelda selle ajastu auto mootorit tänapäevasega. Kassettist ei suudetud kah alguses pooltki seda välja võluda nagu Nakamichi oma 90ndate tippkassettikates välja imes.


Riba peab olema 20-20000Hz ja seda mida sirgem seda parem ja sellest piisab täielikult.
Noh CD oleks ju justkui ideaalmaailm siis, sest sageduskara on nagu joonlauaga tõmmatud, kui ainult elektroonika ja DAC sellele piisavalt hästi järgi tuleb. Aga kõvematel CD mängijatel ei saa ka DAC'i ja elektroonika üle nuriseda. Kuid miskipärast pimetestijad on ikkagi leidnud LP heli avarama kui CD. Järelikult ei piisa sirgest 20-20kHz sagedusest.

marley
29-01-11, 15:33
hillarr, pole mõtet võrrelda stuudiotehnikat laiatarbega. mehhaanika on väga erineva tasemega,
sagedusriba kõikumine 10 x väiksem jne. ka 60-70ndate stuudiomakid on selle poolest alati paremad.

sagedusribast -- 20--20 000 pole mingi näitaja, iseasi kui väikeste kõikumistega see on.
loe Humaxi juttu ja pane tähele +- 0,2 vs +- 2--3 dB. faasinihked ja moonutuste asukohad lisaks.

sagedusriba piirid selgitasid sa ju ise ära, cd-l on piiratud matemaatikaga,
lindil läheb sagedusalast väljaspool lihtsalt langusesse, samamoodi nagu kõlaritel.
ka kirutud s30 suudab mängida kuni 16 Hz, iseasi mitme miinusdetsibelliga.

Nrgy
29-01-11, 16:00
Kusagilt vanast raamatust ammu loetud: kassetimängija sagetusala 63Hz-12500Hz;
tuuneri ülekanne 30Hz-15000Hz. Mitte mingisuguste kongreetse aparatuuri kohta. Ehk mingisugune tolleaegne standard. Raamatut kahjuks ei mäleta. Sassi ei aja praegu kindlasti tolleaegseid klasside jaotamisega seotud numbreid.

hillarr
29-01-11, 16:02
hillarr, pole mõtet võrrelda stuudiotehnikat laiatarbega. mehhaanika on väga erineva tasemega,
sagedusriba kõikumine 10 x väiksem jne. ka 60-70ndate stuudiomakid on selle poolest alati paremad.

sagedusribast -- 20--20 000 pole mingi näitaja, iseasi kui väikeste kõikumistega see on.
loe Humaxi juttu ja pane tähele +- 0,2 vs +- 2--3 dB. faasinihked ja moonutuste asukohad lisaks.

Otse loomulikult on stuudiomaki mehaanika ja stabiilsus hoopis teisest klassist kui kodumakil (iseasi kas nii kindlalt nüüd saab väita et alati on 60-70ndad stuudiomakk parem kui uuem tippklassist kodumakk). Samas stuudiomakk kodus "pühapäevamuusika" kuulamiseks on täiesti vales kohas.
Ja ka helikvaliteeti mõjutavaid parameetreid on märksa rohkem kui ainult sagedusvahemik. Aga vaidlus või arusaamatus tekkis sellest, et vähemalt mulle jäi mulje nagu mõned arvavad siin 20kHz'st kõrgemal olevad sagedused ebavajalikud olevat ja öeldi mind bluffivat lindi võimest salvestada kõrgemaid sagedusi ja et nendega pole nagunii midagi teha kuna instrumendid ei mängi nii kõrgele ja inimene ei kuule. Ma ei mõtle neid väiteid igavusest siin välja. Muidugi ei mängi paremad lintmakid ja lindid sirgjooneliselt 20Hz kunimaeitea 30-40kHz, aga asi seegi kui suure dB kukkumisega vähemalt midagi sealt kõrgemalt poolt tuleb, veel enam kui inimene ei kuule neid, vaid on jõutud teaduslike uurimuste tulemustena järeldusele, et need aitavad helipilti avardada koos teiste madalamate helisagedustega kooskõlas.

hillarr
29-01-11, 16:16
Kusagilt vanast raamatust ammu loetud: kassetimängija sagetusala 63Hz-12500Hz;
tuuneri ülekanne 30Hz-15000Hz. Mitte mingisuguste kongreetse aparatuuri kohta. Ehk mingisugune tolleaegne standard. Raamatut kahjuks ei mäleta. Sassi ei aja praegu kindlasti tolleaegseid klasside jaotamisega seotud numbreid.
Ja paremad Nakamichid vähemalt uuest peast imesid kassettist välja isegi 21-22kHz. Ja detonatsioonilit, sageduskara ühtluselt, müra-signaali suhtest ja ei tea milles veel võimelised ületama ma julgen väita 90% inimestel kodus olnud/olevatest lahtiste poolidega lintmakkidest.
PS! Ei ole minu uurimustöö, ei ole saanud mõõta, ei ole saanud kõrvuti vene kassettikate ja lintmakkidega kuulata.

Lihtsalt võrreldes 60ndate aastatega on kõvasti ajusid ragistatud ja ka ajusid hingusele läinud suure arendustöö tulemusega ja pole võimalik kõrvutada kauget minevikku vähem kauge minevikuga. 60ndate aastate hariduse ja kraade omandanud õppejõududega pole tänapäeval mitte midagi teha peale füüsika algtõdede osas, mida on sama moodi täiendatud. Elu ja tehnika ja tõekspidamised lihtsalt muutuvad kordades kiiremini kui üks inimene omandada suudab.

Yxz
29-01-11, 16:37
mist, müraga -70db ja kui selle oled kätte saanud siis on see kõva sõna!

Ei ole üldse huvitatud vaidlemisest, aga küsin ühe täpsustava küsimuse.

Millisel nivool selline eelistus oleks?

Nrgy
29-01-11, 16:51
Siin kohal Sa kahjuks eksid, sest CD ei saa üle 20kHz sageduse minna mitte mingit moodi. Ükskõik kui kvaliteetselt ja mis imematerjalidest ka mängija ei tehtaks, see piir on sämplingsagedusse "sisse kirjutatud". 25kHz piirini suudavad taasesitada aga juba tavalisemad lintmakid ja kõvemad kodukasutaja makid isegi kuni 40kHz. DVD on võimeline 22kHz, aga see filmide kõrval olev heliriba on nii kokku pakitud, et seda võiks võrrelda pigem 128-160kbs mp3'ga ja ei kannata kriitikat muusika kuulamise seisukohast. Teine jutt on DVD-Audio (DVD-A), mis on jah võimeline kuskil 48kHz'ni ulatuma, aga see vajab spetsiaalset mängijat ja DVD-A formaati võiks võrrelda pigem stuudiomakiga kodus - ei ole DVD-A mängijad levinud, ega pole ka vastavaid muusikaplaate saada.

Ülekostvusega on neljarealisel lintmakil muidugi nadisti ja siin digitaalsetele salvestusseadmetele kuidagi vastu ei saa. Aitab ainult ülelindi salvestav stuudiomakk.

Ka dünaamika on muidugi lindil kehvem kui CD'l, aga see asi on ainult paberil nii. Praktikas tehakse suuremal osal CD albumitel sellist kompressiooni, et dünaamika on oluliselt kehvem kui ühelgi analoogmeedial. Seda põhiliselt sellepärast, et CD kõlaks igasugusel sangakräpil piisavalt kõvasti ja kommertslikult.

Nii palju siis tehnilisest võrdlusest. Tavaelus tähendab see lõppudelõpuks ikkagi digitaalse muusika kuulamist, sest analoogmuusika sätib väga kitsad piirid leiduvale muusikavalikule ja 90ndatest alla poole. Ja põhiliselt ainult kasutatud kujul, kus sagedusriba ja meedia kvaliteet pole enam uuega võrreldav.

http://www.cs.tlu.ee/~rinde/oppetoo/ifmm08/mm_audio_wave.pdf

hillarr
29-01-11, 16:54
Ei ole üldse huvitatud vaidlemisest, aga küsin ühe täpsustava küsimuse.
Millisel nivool selline eelistus oleks?
Ja kui humaxil juhtub olema käepärast mingeid ise mõõdetud reaalseid mõõtetulemusi Olympiga, siis ma oleksin enam kui õnnelik kui midagi ka meiega saaksid jagada.

Midagi huvitavat, kus igaüks saab ise lihtsalt proovida, kui kõrgeid sagedusi ta veel kuuleb http://audiocheck.net/audiotests_frequencycheckhigh.php
Oma suureks üllatuseks olid 18 ja 19kHz mulle veel täiesti kuuldavad. 20kHz ja üles poole on sellised kaheldavad ja vähemalt pärast selle inimese öeldud infot ei suutnud aju nii lühikese aja jooksul eristada, kas hakkas mingit sagedust tulema või mitte. Muidugi jah jällegi puudub reaalne kontrollimise tehnika, et kui palju võis olla hoopis harmoonilisi sagedusi, mida ma testitava sageduse kõrval võisin kuulda. Samas jämedates piirides on ikkagi test objektiivne.

moi
29-01-11, 17:33
tuuneri ülekanne 30Hz-15000Hz. Mitte mingisuguste kongreetse aparatuuri kohta.
See FM tuunerite standard on siiani jõus ja puht tehniliselt ei saagi 19 kHz piloottooniga FM-ist rohkem läbi tulla.

Natuke teemasse ka.
Kui teha CD helile samasugused moonutused kui makilindil, kas siis on ikka CD heli halb/halvem?
Või ka vastupidi: kui panna lindil tehtud heli korralikult CD-le (üle pingutamata ja viimasel ajal tavaks saanud võtteid kasutamata), kas siis on ikka halb? Mõeldes natuke Ultima Thule Jälgede jälgedes peale, kuhu lisaks makilt läbikäimisele on mõnes laulus ka vinüüli krabinaid lisatud (nimilugu näiteks).

hillarr
29-01-11, 18:36
Kui panna lindil tehtud heli korralikult CD-le (üle pingutamata ja viimasel ajal tavaks saanud võtteid kasutamata), kas siis on ikka halb? Mõeldes natuke Ultima Thule Jälgede jälgedes peale, kuhu lisaks makilt läbikäimisele on mõnes laulus ka vinüüli krabinaid lisatud (nimilugu näiteks).
Siis saab CD kvaliteediga heli kuhu on jõuga liidetud lindi ja vinüüli halvad omadused/vead. Krõbinad ja lindi moonutused tekitavad nostalgiat paremal juhul, aga kvaliteeti paremaks kindlasti mitte. See muusika mis on digitaalselt tehtud/salvestatud peakski jääma digitaalsesse formaati ja see mis analoogformaadis salvestatud ja naturaalpillidega mängitud peaks jääma lindile/vinüülplaadile. See oleks ideaalne lähenemine asjale.

Miks üks või teine formaat parem või halvem on me siin jääkski vaidlema. Või õigupoolest tekkis meil siin vaidlus, et kas lindi sagedusriba lõpeb ikka seal 22kHz juures ära või on võimalus arvestatavat tulemust saada ka kõrgematel sagedustel. Selles osas olid vaidlevad pooled kõik ühel meelel, et lint ja vinüül ikka paremini kõlab kui CD, eeldusel et muusika pole digisüsteemide peal tehtud.

Yxz
29-01-11, 19:51
tavat tulemust saada ka kõrgematel sagedustel.

Vaatasin siin kahe söömaaja vahel ühte vanasse raamatusse ja märkisin välja mõned kiirust 38 cm/s omavad makid ja neile näidatud ülemised piirsagedused kilohertsides.

OTARI 5050B, 23
PHILIPS N4520, 26, -2dB
REVOX B77HS, 25, -3dB
TANDBERG TD20A, 25
TECHNICS RS-1500, 30

Nagu näha, on mõnel juhul kriteerium eraldi välja toodud, aga tõenäoliselt on see -3dB nivool -30dB.

Selliste üle 20kHz sageduste näitamine ja ka tagamine on vajalik eelkõige selleks, et oluliselt madalamate numbrite juures kõik korras oleks ja seejuures varuga, olgu selleks "kokkuleppeliseks kriitiliseks piiriks" siis 16, 18 või 20kHz.

Ühesõnaga, ma ei soovitaks fetišeerida numbreid.
Väga paljudel juhtudel on nad ainult müügiargumendiks, eriti lineaarse mõtlemisega ostjatele.

hillarr
29-01-11, 20:03
Kahtlemata üle terve lubatud sagedusriba ei saa mingit +-0,5 või 1dB ja ma pole seda väitnudki. Kui päris aus olla, siis ega ei meenugi et ma oleksin kuskilt lugenud midagi enamat kui +-3dB kõikumist üle terve sagedusriba nende andmetest, kes lubavad sinna 30kHz'ni või rohkem. Ja ega see polegi ilmselt puht füüsikaliselt võimalik.

Aga minu seisukoht on, et asi seegi kui et CD'l on lihtsalt nagu noaga maha lõigatud.

J_K
29-01-11, 23:38
Jutt vanadest raamatutest sundis riiulist otsima kassettdeki pabereid.Aastal 1973 tehtud aparaadil lubatakse tehase poolt 35- 20 000Hz +/-3dB.Inglaste "Stereo Review" mõõtis oma laboris samal pillil 5dB 20- 21 000Hz.Ei tea,kas peaks asjale uue rihma ostma ja kellegi juures uusi mõõtmisi korraldama?

martinj
30-01-11, 08:35
.....,kas peaks asjale uue rihma ostma .....
Nagu kogemustest on selgunud, soovitan ka uus surverull hankida.

wigo
30-01-11, 13:31
Kuulasin cd sellise asjaga http://cgi.ebay.de/Revox-B226S-mit-optischen-Maengeln-mit-1-Jahr-Garantie_W0QQitemZ200556262737QQcategoryZ75764QQcm dZViewItemQQ_trksidZp5197.m7QQ_trkparmsZalgo%3DLVI %26itu%3DUCI%26otn%3D1%26po%3DLVI%26ps%3D63%26clki d%3D6731029855547843614 ja tõesti peab ütlema,et heli oli muljetavaldav-puhas jõuline vokaal ja asi tõesti kõlab ilusasti.Siis panin prooviks ühe odava dvd mängija sama plaati mängima-jube plekine heli.Eks see cd heli on rohkem kinni ikka mängijas mitte nii väga plaadis.Ja mis puutub nakamichi dragonisse siis manuaalis mul kirjas,et tavalise lindiga mängib 20-22000 ja typ2 20-21000 ja arvan,et need ikka reaalsed numbrid.Lintmakke on kaks STM-310 JA STM-610-kuna need suht sarnased siis arvan,et andmed samad.Netist leitud andmed http://www.stm.hu/termekek/termekek_stm600_angol.htm Ei midagi erilist aga sound on super.

Sonic
01-02-11, 11:53
Kas keegi teab, milline on vinyylplaadi sagedusriba?

martinj
01-02-11, 13:07
Vinüüli puhul on asi keerulisem. Vähemalt venelaste isendid olid paberi järgi 20..20 000 Hz. Samas kuskilt netist (ei mäleta kust) lugesin järgmist testi.
Mõõdeti heli spektreid pärast esimest teist kolmandat jne mängimisi.
Ja tulemused olid sellised, et plaadi esimene kuulamine "freesib" välja enamiku üle 16 kilohertsi. Ja mida rohkem ja vale surve ja kulunud nõelaga kuulata, seda kiiremini spekter kukub.

Kusjuures vinüüli sageduriba ei ole ka kogu plaadil ühtlane. Tsentrisse liikudes plaadi joonkiirus kahaneb.

hillarr
01-02-11, 14:21
Kas keegi teab, milline on vinyylplaadi sagedusriba?
Vinüülplaadi materjali koostis on nii täiuslikuseni lihvitud, et räägitakse isegi võimalusest kuni 100kHz sagedusi sinna talletada. Suuremas osas sõltub taasesitus pigem sellest, kui hästi suudab nõel seda kõrgel sagedusel muutuvat vagu jälgida ja kui palju ta sealt maha lihvib iga kuulamisega. Olen lugenud minagi õudusjutte, kuidas juba pärast paari esimest kuulamist on suurem osa mittekuuldavatest kõrgetest sagedustest sealt läinud. Kindlasti sõltub see kõik mängijast, nõelast ja kui hästi on paika reguleeritud. Võib olla on tõesti siis ka rohkem kui paar korda samalt vinüülilt võimalus sagedusi kuni 50kHzni esile manada.
Üks mõõtmine siin kah http://www.youtube.com/watch?v=4eC6L3_k_48

Nrgy
01-02-11, 21:27
Kas nõel nii suurele sagedusele reaalselt suudab toimetada. Puht füüsiliselt.

martinj
02-02-11, 06:31
Üks mõõtmine siin kah http://www.youtube.com/watch?v=4eC6L3_k_48
Mingi tõde seal on, aga ma arvan, et see spektri ülemine osa on enamuses mittelineaarsusest tekitatud harmoonilised.
Isegi CD mängimisel on seal näha 22 kilost kõrgemaid komponente. Ajagu cdmängija väljundaste reziim paigast ära ja saabki suurema sagedusriba.
Ja veel. Sagedustelge vaadatakse üldiselt logaritmilises skaalas.
Aga jah. erinevalt makkidest ei saa plaadi puhul signaaligenega "üle plaadi" mõõta.

hillarr
02-02-11, 11:15
Aga jah. erinevalt makkidest ei saa plaadi puhul signaaligenega "üle plaadi" mõõta.Vinüülide puhul see häda on jah ja mina isiklikult pole näinud testvinüüle, kus oleks testsignaale üle 20kHz.

Aga kui teisest küljest läheneda, siis on olemas tegelikult selline vinüüli formaat nagu CD-4. Täpsemini on stereokanalisse moduleeritud 30kHz kandesagedusel veel kaks tagumist kanalit. Selline formaat esitab nõudmised plaadimängijale, et ta ta peab suutma taasesitada kuni 45kHz sagedusi, et ilma probleemideta toime tulla. Tavalisel plaadimängijal kõlab see plaat stereolt aga kvaliteetsel mängijal, kuhu taha on ühendatud vastav demodulaator, saab neli kanalit.

Järelikult peab ikkagi olema võimalus taasesitada väga kõrgeid sagedusi ja ka korduval kuulamisel. No vähemalt kvaliteetse nõela/mängija/seadistuse puhul ja kvaliteetse plaadi materjali puhul ei saa olla juttu üle 20kHz kadumistest esimeste kuulamiste käigus. Nad võivad küll nõrgeneda, aga totaalse kadumise jutt peab olema müüt.

Päris mitmed plaadikompaniid kasutasid seda formaati ja ka ebays on neid üksikuid eksemplare veel müügis.

http://home.earthlink.net/~larryclifton/cd4text.html (http://home.earthlink.net/%7Elarryclifton/cd4text.html)

http://en.wikipedia.org/wiki/Quadraphonic_sound#CD-4_.28Compatible_Discrete_4.29_.2F_Quadradisc

moi
02-02-11, 19:02
Isegi nõukogulastel oli selline kvadro LP ja mängija olemas vähemalt katseeksemplaride tasemel kui mitte rohkem.

a1
02-02-11, 21:33
Isegi nõukogulastel oli selline kvadro LP ja mängija olemas vähemalt katseeksemplaride tasemel kui mitte rohkem.
Võibolla oli mõni teine veel, aga see isend on pseudo-kvadro: http://www.rw6ase.narod.ru/000/rez1/feniks002kw.html

martinj
02-02-11, 21:46
Venelased said võimendi tootmisse ja vähemalt maki demoeksemplarina valmis.
http://www.rw6ase.narod.ru/000/rez2/jupiter_kwadro.html
Aga reaalsest plaadikeerutajast pole infot.

hillarr
02-02-11, 22:13
Venelased said võimendi tootmisse ja vähemalt maki demoeksemplarina valmis.
http://www.rw6ase.narod.ru/000/rez2/jupiter_kwadro.html
Kõlarid ühenduvad DIN pistikuga :D?
Ega ta seest suurt parem välja ei näe. Ja sellise peletise eest küsiti 500 rubla. Selle raha eest oleks peaaegu saanud juba mingi esimese klassi lintmaki.

moi
03-02-11, 00:31
Siis on mu info ilmselt vähe vale.
Olid olemas ka video vinüülid, millele pandi kuni 3 MHz signaal, aga muidugi mitte venemaal.

hillarr
03-02-11, 11:04
Siis on mu info ilmselt vähe vale.
Olid olemas ka video vinüülid, millele pandi kuni 3 MHz signaal, aga muidugi mitte venemaal.
See 3MHz ketas ei ole tegelikult vinüül, nagu ei ole ka šellak plaadid vinüülid.
See on RCA CED (Capacitance Electronic Disc) videoketas. Kogu sarnasus vinüülplaatidega seisneb plaadi suuruses ja et infot loetakse nõelaga. Plaat ise asetseb tegelikult kasutaja jaoks avamatus plastikkarbis (tundlik näpujälgede vastu), vaod on plaadil kümneid kordi tihedamalt, nõela juhitakse mööda rada elektrooniliselt, nõela surve plaadile oluliselt nõrgem ja mõõdetakse tegelikult muutuvat mahtuvust mitte nõela vibreerimist.
Formaat leiutati 1981 ja 86 pandi juba lõplikult pillid kotti. Arusaadavatel põhjustel, sest formaat on paras rist ja viletsus. Kulub, tekib videokatkestusi, ei saa kodus salvestada ja kvaliteet umbes VHS tasemel.
http://video.google.com/videoplay?docid=-2527656107214824935#

Teemast küll mööda, aga 1978 leiutati ka laserdisc, mis kannab samamoodi analoogformaadis videot, kuid lugemine käib laserkiirega samal põhimõttel kui väike muusikat kandev CompactDisc ja seetõttu plaat mängides ei kulu. Ega ka see eriti leivinud formaat ei olnud, aga viimane mängija toodeti nii hiljuti kui 2009 alles ja videoplaat 2000.
Vot see on tase formaat. Pildi kvaliteet sama hea või isegi parem kui DVD'l, rääkimata Eesti telekanalitest. Muretsesin endalegi sellise mängija ja filmid on väga head isegi suurelt LCD'lt vaadates. Ma ütleks, et Blu-ray on pärast 78ndat leiutatud esimene formaat, mis suudab laserdisci kvaliteedilt ületada. Aga kodus salvestamise võimaluse puudumine ja ülikallis plaadi hind isegi ameeriklaste jaoks ei soosinud eriti laialdast levikut ja eelistati VHS'i.
http://www.youtube.com/watch?v=ZOJ5h0EC9Nc

Yxz
03-02-11, 13:04
Üks selline on Brüel & Kjær QR 2010 Stereo Test Record.
Sisaldab ka 20 Hz - 45 kHz ja 5 Hz - 20 Hz sweep signaale.
Sobilik helipea ja toonarmi resonantsinähtuste uurimiseks.
Võib saada minu käest mõõduka hinnaga.

Olid olemas ka mingid nõukaaegsed, aga peab otsima.

moi
03-02-11, 16:53
See 3MHz ketas ei ole tegelikult vinüül, nagu ei ole ka šellak plaadid vinüülid.
See on RCA CED (Capacitance Electronic Disc) videoketas.
Oli ka teine, rohkem vinüüli moodi videoplaat: TED http://www.terramedia.co.uk/media/video/ted_video_disc.htm

hillarr
03-02-11, 17:42
Oli ka teine, rohkem vinüüli moodi videoplaat: TED http://www.terramedia.co.uk/media/video/ted_video_disc.htm
See polnudki mulle enne silma jäänud. Päris huvitav asi ja jõudis isegi ka päris masina ja plaatide kujul tootmisse. Need TED plaadid meenutavad rohkem neid kauamängivate muusikaplaatide variante, mis olid ka sellised pehmed ja levitati ajakirjade vahel.

Kuigi raja võnkumise asemel muutub siin ainult sügavus, käib signaali üles korjamine siiski rohkem vinüüli sarnaselt kui sellel RCA leiutisel. See tõestab küll väga hästi, et õige ehituse juures ei saa olla ka vinüülplaadimängijal probleeme vähemalt füüsikalises mõttes kõrgemate sageduste esitamisega. Sõltub ilmselt rohkem kas vinüüli valmistamisel taaskasutatakse osaliselt ümbertöödeldud materjale või on 100% värske vinüül.

marley
03-02-11, 22:49
wikit võib ka lugeda, et pikaldast jalgratta taasleiutamist vältida:

The frequency response for a conventional LP player might be 20 Hz - 20 kHz +/- 3 dB. Unlike the audio CD, vinyl records (and cassettes) do not require a cut-off in response above 20 kHz. The low frequency response of vinyl records is restricted by rumble noise (described above). The high frequency response of vinyl depends on the record itself and on the cartridge. CD4 records contained frequencies up to 50 kHz, while some high-end turntable cartridges have frequency responses of 120 kHz while having flat frequency response over the audible band (e.g. 20 Hz to 15 kHz +/-0.3 dB).[1] In addition, frequencies of up to 122 kHz have been experimentally cut on LP records.[2]
http://en.wikipedia.org/wiki/Analog_recording_vs._digital_recording

ja siin siis see, kuidas asi juhtus -- plaadile jäi ka lindistusel kasutatud 120 khz eelmagneetimine.
mis ühtlasi näitab ka lindi võimekust sellistel sagedustel.

http://www.positive-feedback.com/Issue2/mastering.htm

hillarr
04-02-11, 00:56
ja siin siis see, kuidas asi juhtus -- plaadile jäi ka lindistusel kasutatud 120 khz eelmagneetimine.
mis ühtlasi näitab ka lindi võimekust sellistel sagedustel.
http://www.positive-feedback.com/Issue2/mastering.htm
Tänud. Väga huvitav artikkel ja avastus.

Eks need jutud, et üle 20kHz ei jää plaadile ja lindile on tingitud paljuski ka sellest, et tänapäeva vinüüli puhul on tegemist puhta ja taaskasutatud materjali seguga. Ehk siis mis oleks keskkonnasõbralik ja peamiselt odav toota. Pole siis ime, et kõrged sagedused ei talletu sinna või kui talletuvadki siis pühitakse esimeste kuulamistega nõela poolt ära kuna materjal on nii kehva.
Ja lindi puhul unustatakse ära, et kõik metallosad mis lindiga kokku puutuvad vajavad regulaarset demagneetimist. Just kõrged sagedused ongi ju need, mis kustuvad lindilt ära kui magnetpea ja juhtpuksid on väikesegi magneetuvuse endasse kogunud.

martinj
04-02-11, 07:08
ja siin siis see, kuidas asi juhtus -- plaadile jäi ka lindistusel kasutatud 120 khz eelmagneetimine.
mis ühtlasi näitab ka lindi võimekust sellistel sagedustel.

http://www.positive-feedback.com/Issue2/mastering.htm
Lindi võimekus on võrdeline kiirusega. Kui kiirusel 9 näiteks on sagedusala kuni 15 kilo, siis kiirusel 19 on juba kahekordne. 38 kiirusega peaks läbi tulema 60 k ja 76 kiirusega 120k . Eeldades, et lint ja pea on sama. Videolindi võimekus on ju megahertsides. Sinna salvestatakse ju poolkaadri kaupa ja praktiliselt risti lindi liikumisega.Mis tuleks ekvivalentne lineaarkiirus, ei oska öelda.

marley
04-02-11, 10:08
hillarr, teemas on mitu korda viidatud, artiklis ka, et lindile-plaadile jääb enamasti "nii palju kui torust tuleb",
küsimus lihtsalt mis nivooga -- -20, -30, -50 dB jne.

selge, et ka digitaalsest masterist saab kena sagedusala kui lindile-plaadile salvestada. eeldades et digisalvestus
on vähemalt 24/96 või 24/192. selles mõttes on reaalselt tava-cd-st üle, v. a detonatsioon, moonutused ja dünaamika.
kõvaketas, SACD ja DVD-A oleks siis pigem see digifiilide ala.

ja muidugi, oleks meil kõigil kodus sama tasemega cd-mängijad, nagu need kõrgklassi lint- ja kassetmakid, ega siis
vist väga virisemiseks põhjust poleks. kusjuures (mulle vähemalt tundub nii) on neid seadmeid palju lihtsam juba puhtmehhaaniliselt
putitada kui tasemel lint- või kassetmakki. esimeseks tviigiks kohe cd-mängijale hauakivi alla ja peale + betoonist valatud korpus +
kõik viis vajalikku toidet eraldi akudelt. saab korraliku garaažihelinduse (-;

huvitav oli artiklis see poolkiirusel lõikamine, polnud kuulnudki. loogiline küll.

ps. korralikus makis eriti pole selliseid lindiveomehhanismi detaile, mis demagneetimist vajaks.
enamasti on need materjalidest, mis ei magneetu.

hillarr
04-02-11, 10:57
Lindi võimekus on võrdeline kiirusega.
Kahtlemata on see nii. Kodusalvestisteks tundub 19 kiirus selline kuldne kesktee, mis annab kuni 20kHz ühtlase nivooga ja paraja portsu üle 20kHz mittekuuldavaid ka sinna juurde. Vahepeal aga väideti umbes, et mida te kodumakkidest tahate, kui isegi stuudiomakkide sagedusala on ainult 20Hz-20kHz. Võib olla jah andmetes välja toodud +-0,5dB alas, aga kindlasti täiesti arvestavatava nivooga ka kordades suuremas sagedusvahemikus. Või nagu sa tõid näiteks videomaki, et kui lint poleks võimeline väga laia sagedusriba talletama, siis poleks ju videosignaali võimalik lindile salvestadagi. Seoses sellega meenus mulle üks huvitav odav kaamera minevikust, mis salvestas videot väga kiiresti liikuvale mikrokassettile :)
http://en.wikipedia.org/wiki/PXL-2000
http://www.youtube.com/watch?v=rGIbpMC2AAc
ja üks video salvestuskvaliteedist http://www.youtube.com/watch?v=IFNkdHDaPNQ&feature=related

hillarr
04-02-11, 10:58
s. korralikus makis eriti pole selliseid lindiveomehhanismi detaile, mis demagneetimist vajaks.
enamasti on need materjalidest, mis ei magneetu.
Juhtpukside materjal varjeerub küll, aga magnetpead on nii heast magneetuvast materjalist, et valesti demagnetiseerides on võimalik nendest saada pöördumatud püsimagnetid. Eriti just kustutuspeast.

radiotehnika35
06-02-11, 02:50
Videolindi võimekus on ju megahertsides. Sinna salvestatakse ju poolkaadri kaupa ja praktiliselt risti lindi liikumisega.Mis tuleks ekvivalentne lineaarkiirus, ei oska öelda.

Mis piiridesse videosalvestuse sagedusala jääb?
Mõni MHz?

E: risustasin teemat - google aitas. Algeline CGA= 5,76MHz, arvutus pakub ekvivalendiks natuke üle 40m/s.
Võib see nii olla?

martinj
06-02-11, 08:48
Profiseadmetel kogu pilt ikka ehk 6MHz, VHS on nadim, sinna läheb miski 3MHz.

a1
06-02-11, 11:27
Mis piiridesse videosalvestuse sagedusala jääb?
Mõni MHz?
E: risustasin teemat - google aitas. Algeline CGA= 5,76MHz, arvutus pakub ekvivalendiks natuke üle 40m/s.
Võib see nii olla?
Mulle tundub, et liiga palju pakud.
Eeldame, et 4,76cm/s suudab salvestada 20kHz, siis 6MHz salvestamiseks peaks olema lindi kiirus ca 14m/s.
VHS lint aga liigub umbes poole aeglasemalt kui MC, sellest ka see kohutav heli.
3,2MHz riba salvestamiseks vajatakse vähemalt 5m/s liikuvat linti.
R-DAT kohta leidsin vastavuse 2,46MHz - 3m/s.

hillarr
06-02-11, 11:33
Mis piiridesse videosalvestuse sagedusala jääb?
Mõni MHz?
E: risustasin teemat - google aitas. Algeline CGA= 5,76MHz, arvutus pakub ekvivalendiks natuke üle 40m/s.
Võib see nii olla?
PAL süsteemi VHS kassettis (videosignaal 3MHz) jookseb lint kiirusega 2,339cm/s ja pea ees on lineaarkiirus 4,85m/s.

Algusaastatel, kui pöörleva videopeaga diagonaalis lindile salvestamise meetodit ei tuntud (helical scan), kasutati BBC's tööstuslikke videomakke kus salvestuspea oli fikseeritud ja salvestati 2" laiale lindile, kus lint lippas kiirusega 21m/s :) Mis andis 15min salvestusaega ühele 50cm (21") lindikettale.

andreie
06-02-11, 13:45
Maki ja vinüüli kõrvale: kas optiline analoog helisalvestus on ka veel aktuaalne? Teen otsa lahti tähelepanekuga seriaali "Väike maja preerias" kõne ja orkerstri helitämbri erinevusega tavapärasest. Sellest tulenevalt oletan, et algne heli on pärit filmilindi optiliselt heliribalt, aga päris kindel ei ole.

martinj
06-02-11, 13:49
See heli erinevus on sellest. et filmilint on 24 pilti sekundis ja PAL-i jaoks (25 pilti sekundis) mängitakse seda veidi kiiremini. Sama ka näit ENSV sarjas näidatud tolleaegsete reklaamidega.

radiotehnika35
06-02-11, 14:04
Mitmes postis vemmeldamiseks läks siis vaatasin ringi, sattus niisugune asi ka ette:
http://archive.whoniversity.co.uk/tech/quad.htm

Lihtsalt küsisin, sattus teema ette, huvitav lugeda, hakkas kummitama see küsimus, küsisin, anyway ühest küsimusest niipalju häda:confused:. Rohkem ei küsi, google aitab nagunii vastuseid leida:).

marley
06-02-11, 18:42
pisut offtopic, aga mitte liiga: muutuva kiirusega lint ja seisev helipea
http://www.youtube.com/watch?v=Hc7WAMKssP8

(tegelikult vist võiks teha teema a la lindi ja vinüüli hullud kasutused vms)

wigo
12-02-11, 00:35
Nädal juba Revox 226 omanik.Nüüd võtan siis kõik sõnad tagasi-ei ole see cd formaat nii halb midagi.Aga analoogi ja cd vahe on ikkagi olemas-analoogil pehmem ja neutraalsem heli.Ja revox võtab ikka sellest õnnetust cd viimase välja.Ostke Els Himma uus cd ja saate korraliku muusika elamuse.Ja veel-ärge nüüd maha lööge-mp3 uuesti ümber teha audio cd siis mina vahet igatahes originaaliga küll ei kuulnud.Kas see legendaarne TDA 1541A DAC suudab tõesti seda teha.

moi
13-02-11, 19:40
...Nüüd võtan siis kõik sõnad tagasi-ei ole see cd formaat nii halb midagi.Aga analoogi ja cd vahe on ikkagi olemas-analoogil pehmem ja neutraalsem heli....
Aga kumb on õigem?

wigo
13-02-11, 19:41
Defineeri-mis asi on-õigem.

moi
13-02-11, 19:59
Kui kuulad sama lugu võrdluseks CD-lt ja lindilt, siis õigem on see kumb tundub õigemini kõlavat.

martinj
13-02-11, 20:06
Pean jälle audiofiilidele kurvastuseks teada andma, et seda, kuidas antud muusikapala kõlama peab, teab ainult see, kes mikserpuldi taga heebleid lükkab(ja "kindlasti" see, kes talle kompressori "ratio" ette dikteerib) . Selle teadmise taustal on veidi naljakas lugeda- "mis on õigem".
Mõnele meeldib, ämm, teisele aga naabritädi, isegi kui "kuulamiruum" sama on.
Ja tegu on just meedlivuses.Ma ei ütle, et lindi heli on õigem (vaadake kui sitad parameetrid makkidel on, võrreldes suvalise tänapäeva HiEndiga), vaid selles, et mulle see meeldib, mulle meeldib lindi iseloomulik kõla, teadmine, et ma saan oma oskustega asja mõjutada jne..

wigo
13-02-11, 20:21
Vot-see revox 226 muutis minu arusaamisi helist-mõistus ütleb ,et nakamichi dragon või stm-610 peaks see õigem olema-aga kõrvad on jälle sillas sellst revoxist.Ilmselt asi jääb niikaua revoxi kasuks kui saan hankida tõsise hi-endi vinüülika-võib-olla-.Just kaevasin välja Mart Sultsi 3 cd ja -vau-mulle tõesti meeldib see heli mis revox genereerib.

moi
13-02-11, 20:47
Muidugi on õige väga subjektiivne aga just seda subjektiivsust silmas pidades ma küsisingi kumb siis on õige.
Muide õige ei pea mitte olema see, mis mikseri taga keeraja välja keeras oma süsteemiga, rahulikult võib olla ka midagi muud, kui piisav hulk kuulajaid nii arvab.

hillarr
13-02-11, 21:09
ÕIGE on ainult see kui keegi Sulle reaalajas midagi esitab :) Samas salvestus võib muidugi hea tehnika puhul kordades parem olla, sest seda on võimalik lihvida ja parandada enne kuulajale esitamist. Ja salvestust saab ka lisaks kuulaja ise oma tehnikaga modifitseerida just enda jaoks "õigemaks".

wigo
13-02-11, 21:13
Ei ma modifitseeri midagi-cd revox 226-lampvõim made in kasutaja oxake-kõlarid audes 064-ja tulemus ongi selline-noh-nagu oleks stuudios.

umbellatus
18-02-11, 13:43
'85 välja antud Cd'l selline kiri:

The music on this compact disc was originally recorded on analog equipment. We have attempted to preserve, as closely as possible, the sound of the original recording.
Because of its high resolution, however, the compact disc can reveal limitations of the source tape.

niiviisi.