PDA

Vaata täisversiooni : Milline eelvõimendi vinüülikale?



Peegus
27-02-12, 10:25
Uuel ressil pole PHONO sisendit.
Kas on mingit vahet kvaliteedis sellisel:
http://shop.pillipood.ee/326243/0/readmore/114739/
või kasutada vana ressi - Sony STR-DE425 eelvõimuna.

Vana ress jääb alles nagunii suviste õueläbu S90 toitmiseks,
lihtsalt kohmakas tundub see kompott.

Plaadikas on Pioneer PL-514x, plaate kuulan harva.
On teine rohkem sihuke lapsepõlve meenutus
kassetika ja lindika kõrval :p

kaurman
27-02-12, 11:14
Uuel ressil pole PHONO sisendit.
Kas on mingit vahet kvaliteedis sellisel:
http://shop.pillipood.ee/326243/0/readmore/114739/
või kasutada vana ressi - Sony STR-DE425 eelvõimuna.

Vana ress jääb alles nagunii suviste õueläbu S90 toitmiseks,
lihtsalt kohmakas tundub see kompott.

Plaadikas on Pioneer PL-514x, plaate kuulan harva.
On teine rohkem sihuke lapsepõlve meenutus
kassetika ja lindika kõrval :p

Ilmselt võid rahulikult selle pillipoe oma osta, ressi sees vaevalt miskit erilist on. Kvaliteedi juures loeb nii ehk naa veel 101 tegurit ja ruumivõit on ka väärtus.

edit: otsi siin pisut, leiad soovitusi teistegi phono eelvõimude kohta

martk
15-03-15, 13:08
Ilmselt võid rahulikult selle pillipoe oma osta, ressi sees vaevalt miskit erilist on. Kvaliteedi juures loeb nii ehk naa veel 101 tegurit ja ruumivõit on ka väärtus.

edit: otsi siin pisut, leiad soovitusi teistegi phono eelvõimude kohta


Recommended Phono Stage Pre-amps around £100 - Cambridge Audio (http://www.hifihunter.com/articles/recommended-phono-stage-pre-amps/cambridge-audio/)
Recommended Phono Stage Pre-amps around £100 - Creek (http://www.hifihunter.com/articles/recommended-phono-stage-pre-amps/creek/)
Recommended Phono Stage Pre-amps around £100 - Graham Slee (http://www.hifihunter.com/articles/recommended-phono-stage-pre-amps/graham-slee/)
Recommended Phono Stage Pre-amps around £100 - Musical Fidelity (http://www.hifihunter.com/articles/recommended-phono-stage-pre-amps/musical-fidelity/)
Recommended Phono Stage Pre-amps around £100 - Nad (http://www.hifihunter.com/articles/recommended-phono-stage-pre-amps/nad/)
Recommended Phono Stage Pre-amps around £100 - Naim (http://www.hifihunter.com/articles/recommended-phono-stage-pre-amps/recommended-phono-stage-pre-amps-100-naim/)
Recommended Phono Stage Pre-amps around £100 - Pro-ject (http://www.hifihunter.com/articles/recommended-phono-stage-pre-amps/pro-ject/)
Recommended Phono Stage Pre-amps around £100 - Rega (http://www.hifihunter.com/articles/recommended-phono-stage-pre-amps/rega/)
Recommended Phono Stage Pre-amps around £100 – Rotel (http://www.hifihunter.com/articles/recommended-phono-stage-pre-amps/rotel/)

M.L
24-02-16, 17:36
TVL: Teema tundus sobivat ja uut ei tahtnud teha. Kui on mõni sobivam teema, siis võib sinna nihutada.


moi soovitas uurida passiivse korrektsiooniga korrektorit (http://www.ti.com/lit/ds/symlink/lm4562.pdf) (http://www.ti.com/lit/ds/symlink/lm4562.pdf). Kaevasin veidi lisaks ja leidsin, et on olemas ka trükkplaadi kujundus (http://audiokarma.org/forums/index.php?threads/another-super-high-end-phono-stage-no-expense-spared.371889/page-2#post-4726968). Asjatundmatusest tekkisid mõned küsimused.

Sellel realisatsioonil puudub sisendis 10pF konde, aga on võimalus valida erinevaid koormustakistusi helipeale. Kas saan õigesti aru, et kui see plaat on eraldi ja ühendusjuhe on ca 1 m pikkune mängijani, siis sellest piisab igati, et see sisendis olev kondensaator ära jätta? Või peaks sinna lisama mõned kondensaatorid sobitamiseks nii nagu on takistid lülititega ?

Andmelehel olevale skeemile on lisatud opvõimu sisendviigu ette 2k2 takisti. Milleks see?

Kahe võimendusastme vahel olev takistus on opvõimu andmelehel kahest jadamisi olevast (26,1k+909), aga sellel plaadil on üks takisti. Sama käib korrektsionifiltris olevate paralleelselt ühendatud kondensaatorite kohta (22nF+4,7nF+500pF). Kas selline esitus skeemil on arvutuste selgitamiseks või on neil niiviisi signaalile ka oluline mõju?

Realisatsioonis on veel opvõimu toite silukonded 4x10uF - kas sellest piisab?

Väljundis on 1uF lisatud kondensaator ja 100k takisti maha. Kas see kondensaator on piisava mahtuvusega?

Kui tundub, et võmendust jääb väheks (audiokarma lõimes mõned kurtsid), kas siis sobib lihtsalt opvõimude tagasisideahelates selle 150 oomi takisti veidi väiksemaga asendamine?

madis64
24-02-16, 18:07
Toitesiluriks näib 4x10 nadivõitu - mul on töölaual praegu Onkyo kassettdekk, millel on "kivi" kohta sisendastmes 470uF ja väljundpuhvris 220uF (toiteliini kohta).

Koormusmahtuvused võiksid seadistatavad olla - helipeast sõltuvalt võib mõju olla märgatav.

Ise võtaksin projektidoonoriks midagi nendest:

http://www.ebay.de/itm/Stereo-Phono-RIAA-Preamplifier-Module-Board-Preamp-MD-A310-E/371557990298?_trksid=p2045573.c100033.m2042&_trkparms=aid%3D111001%26algo%3DREC.SEED%26ao%3D1% 26asc%3D20131017132637%26meid%3D6d595783b5254e20b3 2babf07ba3378a%26pid%3D100033%26rk%3D3%26rkt%3D4%2 6sd%3D400244739310

http://www.ebay.de/itm/Nobsound-Germany-DUAL-OP-AMP-MM-RIAA-Turntable-HiFi-Phono-Preamp-Vorverstarker-/262112584410?hash=item3d0720a2da:g:KT0AAOSwYaFWfbb o

http://www.ebay.de/itm/400244739310?_trksid=p2055119.m1438.l2649&ssPageName=STRK%3AMEBIDX%3AIT

moi
25-02-16, 10:19
See Audiokarma plit on natuke imelik, vist mitte väga spetsi tehtud, juba sisendite väljundite markeering on selline, et täpselt aru ei saa mida on mõeldud, maanduse radadel on ka mitu ringi peal. Sisendis peab alati mingi konde olema, suurus võib varieeruda ja sõltub helipeast, takistusega umbes sama moodi. Sisendi 2,2K on ilmselt kõrgsagedus häirete blokeerimiseks (kindlasti mitte "dc blocking resistor") aga selle pole eriti mõtet antud skeemis. Väljundi konde on ilmselt kuna järgmine aste kardab alalis pinget, mida aga heade opakate ja õige skeemiga sisuliselt ei teki. Suuruse piisavus sõltub järgmise astme sisendtakistusest. Korrektsioonis on takisteid kondekaid kombineeritud, et saada võimalikult täpselt vajalikke suurusi, nominaal reas need puuduvad (mõistliku hinna eest). Toites on väiksed konded, kuna on eeldatud, et põhi toite filtris on kondesid peoga ja need väiksed on ainult kaablite/radade parasiitside blokeerimiseks.

Kaks esimest ebay linki on ilmselt korrektoritega, kus on korrektsioon tagasisides. Kolmandas on korrektsioon pasiivne aga see on jagatud kahe ahela vahel esimese ja teise opaka väljundis.

Starfish
25-02-16, 10:53
See montaaz on väga suure plaadi peale tehtud, pisem oleks parem, ideaalis see peaks ju metallkarbis olema.
Ühenduste vahel tühjad kohad saaks varjestuse jaoks kasutada (väiksema plaadi puhul veel olulisem sest siis on ühendusrajad üksteisele ligemal).
Op.vüimude toited võiks olla rööbiti.
1m kaabel võib olla igasuguse mahtuvusega aga see oleks siis jadas mahtuvuse asendamine rööbiti mahtuvusega ?

madis64
25-02-16, 11:23
Sisendis peab alati mingi konde olema, suurus võib varieeruda ja sõltub helipeast ...

Kas sa pead selle väitega silmas sisendi ja maa vahelist kondensaatorit (helipea koormus) või sisendi ja opvõimendi sisendi vahelist sidestuskondet?

martk
25-02-16, 11:54
Kas sa pead selle väitega silmas sisendi ja maa vahelist kondensaatorit (helipea koormus) või sisendi ja opvõimendi sisendi vahelist sidestuskondet?
Pakun, et moi viitab jutuks olnud LM4562 baasil tehtavale phonokorrektorile:
http://www.ti.com/lit/ds/symlink/lm4562.pdf
Seal 10pF sisendi ja maa vahel. Kui seal kondekat poleks, jääks opvõimu sisend niisama töllerdama ja opvõim hakkaks oma elu elama.

moi
25-02-16, 11:55
Ikka seda helipea koormust.

Starfish
25-02-16, 12:16
Miks MC helipead on vaja mahtuvusega koormata ?
Seal joonisel sisendis on vähim takistus 18k, võiks olla valikus veel väiksem takistus.

martk
25-02-16, 12:43
Starfishi hüüatusele lisaks - mind huvitab hoopis, miks pole rõhku pandud suuresignaalilisele HOMC helipeale.
http://www.needledoctor.com/Denon-DL-160-Cartridge

OSX
25-02-16, 13:05
Kes selle rõhu HOMC peadele panema peaks?

moi
25-02-16, 13:40
Miks MC helipead on vaja mahtuvusega koormata ?
Seal joonisel sisendis on vähim takistus 18k, võiks olla valikus veel väiksem takistus.

MC ei vaja jah, MM küll.

Starfish
25-02-16, 14:26
Lingil on juttu MC peast.

Seda skeemi võiks mingises simulaatoris kõigepealt proovida, sagedustunnusjoont, erinevate sisendpingetega,
edasi võiks selle kokku laduda katseplaadile ja kindlasti katse ajaks metallist kest ümber panna.

Montaazis, kui see peaks käiku minema siis seal palju ümber teha, lähtuks tähtmaandusest ja signaali ja toite massid ei pea plaadil kokku puutuma.
Seal pole üldse juttu mis tüüpi takisteid ja kondekaid kasutatakse,
omamüra algab helipeast aga kõik järgnev on ju valitav.

M.L
25-02-16, 15:36
Miks MC helipead on vaja mahtuvusega koormata ?
Seal joonisel sisendis on vähim takistus 18k, võiks olla valikus veel väiksem takistus.

Kas need lülitid koormustakisteid paralleelselt ei luba lisada? Võiks ju ....

martk
25-02-16, 15:38
Lingil on juttu MC peast.

Seda skeemi võiks mingises simulaatoris kõigepealt proovida.
Kas pead silmas seda linki ja postitust nr 21?
http://audiokarma.org/forums/index.php?threads/another-super-high-end-phono-stage-no-expense-spared.371889/page-2#post-4726968

moi
25-02-16, 16:20
Samas teemas on ka natuke parem plaat sellest variandist: http://audiokarma.org/forums/index.php?threads/another-super-high-end-phono-stage-no-expense-spared.371889/page-119#post-9300015

Starfish
25-02-16, 17:25
Kas pead silmas seda linki ja postitust nr 21?
http://audiokarma.org/forums/index.php?threads/another-super-high-end-phono-stage-no-expense-spared.371889/page-2#post-4726968

Skeem ikka see millel plaadijoonis.


18k||33k||47k||62k on 8.1k, kui tegu MC peaga siis võiks olla valikus 1k või isegi veel vähem.

martk
25-02-16, 18:33
Mittemidagieisaaaru. Trükkplaadijoonist näen, aga sisendümberlülititega skeemi ei näe/leia.
:(
Tagasi teemasse millest arvan aru saavat. Moi pakutud op.võimendi puhul võib tekkida arusaam, et võiks kasutada mõnd alternatiivkivi. Siinsamas postitus nr 2406 hoiatab:
http://audiokarma.org/forums/index.php?threads/another-super-high-end-phono-stage-no-expense-spared.371889/page-121

M.L
25-02-16, 20:53
Mittemidagieisaaaru. Trükkplaadijoonist näen, aga sisendümberlülititega skeemi ei näe/leia.
:(


Paar postitus edasi sellest esimesest plaadijoonisest on valmis tüki pilt lülititega http://audiokarma.org/forums/index.php?threads/another-super-high-end-phono-stage-no-expense-spared.371889/page-2#post-4727452 .

M.L
06-03-16, 18:57
Maketi peal käib nüüd see http://www.ti.com/lit/ds/symlink/lm4562.pdf passiivse korrektsiooniga skeem. Ja hääl on hea - kõla on selge ning avar ja bassi tuli ka juurde võrreldes aktiivse korrektsiooniga skeemidega.

Mõned küsimused on, mis ehk sobivad ikka siia teemasse, kuigi on pigem skeemitehnika vist.



... maanduse radadel on ka mitu ringi peal. ...

Maketile sõlmesid ei teinud ja suletud ringe ei ole.


... Väljundi konde on ilmselt kuna järgmine aste kardab alalis pinget, mida aga heade opakate ja õige skeemiga sisuliselt ei teki.

Mul on esimene opvõim praegu üks mingist audiokorjusest võetud JRC 4562DD ja teine on TL082. Esimese väljundisse tuleb +0,24V alalispinge ja peale teist võimendusastet (enne väljundkondensatorit) see võimendub päris mitme voldini. Kui helipea koormuseks olevat takistust esimese opvõimu sisendis suurendan, siis suureneb ka väljundis alalispinge ja vastupidi.
Skeem on vale või opvõimud on viletsad? Kas alaliskomponenti oleks vaja proovida kõrvaldada ja kui, siis kuidas?

madis64
06-03-16, 19:32
Kuidas sa neid toidad?

moi
06-03-16, 20:30
Mul on esimene opvõim praegu üks mingist audiokorjusest võetud JRC 4562DD ja teine on TL082. Esimese väljundisse tuleb +0,24V alalispinge ja peale teist võimendusastet (enne väljundkondensatorit) see võimendub päris mitme voldini. Kui helipea koormuseks olevat takistust esimese opvõimu sisendis suurendan, siis suureneb ka väljundis alalispinge ja vastupidi.
Skeem on vale või opvõimud on viletsad? Kas alaliskomponenti oleks vaja proovida kõrvaldada ja kui, siis kuidas?
Kui alalist pole, ei ole väljundis lüüte vaja kasutada, tegelikult pole ka siis vaja kui järgmise astme sisendis on kondekas olemas.
Opvõimu + ja - sisendite voolud tuleb võimalikult võrdsed hoida sarnaste 0 ja sisendi vaheliste taksistustega, siis on pinge väiksem, selles mõttes pole see skeem kõige parem. Eri tüüpi opakatel on kõvasti erinev nihkepinge (mõnest kümnendikust voldist mõne mikrovoldini), on isegi selliseid, milledel on sisemised ahelad, mis voolud ise võrdsed hoiavad (OPA2228) ja nihkepinge väga väikse hoiavad ning selliseid, millel nihkepinge on reguleeritav ja väljundi saab nulli timmida.

madis64
06-03-16, 20:47
Kui väljundis on konde, siis see opvõimendiväljund võib ju südamerahuga paar volti siia-sinna ujuda?

Mitmete võimendite skeeme lapates on jäänud silma, et osa neist (sümmeetrilist toidet kasutades) lahutab antud skeemis need 150-oomised takistid maast nii paarikümne- kuni paarisajaoomiste lüütidega. Osa neist seda jälle ei tee. Tea, kas see aitaks väljundi alalispinget vähendada?

moi
06-03-16, 21:02
Kondega võib jah väljund olla mis tahes alalsipingel aga mida vähem juppe ahelas seda parem. See teine kondekas võib natuke vähenda alalisinget aga piirab sagedusriba alumist otsa - sama asi, mida vähem juppe ahelas, seda parem.

M.L
06-03-16, 21:11
Kuidas sa neid toidad?
Patareidelt on toide. Praegu on +13,4V ja -13,5V. Nüüd mõõtsin veel katseks üle, aga plaadimängija juhtmeid ei viitsinud lahti võtta: ja ainult +0,2V enne väljundkondet:). Eelmistel mõõtmistel midagi sisendis polnud.

madis64
06-03-16, 22:21
Kui huvi on, võid ju mängida sisendi ette sisendvoolu kompenseeriva takistiga - Rb selles artiklis

https://e2e.ti.com/blogs_/archives/b/thesignal/archive/2012/04/11/input-bias-current-cancelation-resistors-do-you-really-need-them

Praktikas on nad küllalt tihti kasutusel ja vajadus (või mittevajadus) võib tuleneda ka sellest, kas opvõimendi sisendis on "tavalised" või väljatransistorid.

Esimese opvõimendina võiksid proovida näiteks OPA2134 - hind peaks alla 3 euro jääma.

12623

M.L
06-03-16, 23:45
Panin esimeseks TL082 ja teiseks lihtsalt ühe 4558DX-i ning lahtise sisendiga on ainult 0,2 ja 0,5V enne väljundkondet. Väljakatega opvõim tõesti lahendaks selle probleemi ja saaks veel ühe jupi (väljundkonde) vähemaks (vist). Panin 4562DD esimeseks tagasi ja kui sisendisse ühendada helipea asemel 680 oomi takisti, siis kaob ka skeemil lõpust alalispinge. Seega on probleem ainult siis, kui sisendsignaali allikas puudub.

Aga kas see Rb on sama, mille kohta moi veidi aega tagasi ütles, et see on kõrgsagedushäirete vähendamiseks?

moi
07-03-16, 08:49
Aga kas see Rb on sama, mille kohta moi veidi aega tagasi ütles, et see on kõrgsagedushäirete vähendamiseks?
Ei, selles artiklis on mõeldud just seda takistuste abil sisendite alalisvoolude võrdsustamise kaudu nihkepinge vähendamist. Nendel viimastel RIAA skeemidel on voolud tugevalt balansist väljas, seda seal ilmselt jälgitud ei ole kuna väljundis on lüüt kasutuses. Sinu 680 oomi takisti katse näitas seda sama.
Kui sa tahad head korrektorit kasuta ka häid opakaid, seda sama LM4562 (ei ole sama mis JRC4562DD) või mõnda sarnast, mitte juhuslikke. Kui valid väikse nihkepingega variandi ja sisendite voolud võrdsustada, võid tõenäoliselt ka väljundi lüüdist loobuda.

madis64
07-03-16, 08:53
Lisaksin veel, et kui väljundkondensaatorist loobuda, siis tavaliselt asendatakse see ca 47 oomise takistiga vältimaks kaablimahtuvuse võimalikku mõju opvõimendile.

"Kiirete" opvõimendite puhul soovitavad mõned allikad võimaliku ostsilleerumise ennetamiseks ka 50pF kondet väljundist otse invertersisendile - ei ole ise seda tarvis läinud, kuid ega ma väga suurt teadust ka ei ole oma näpuharjutustes teinud.

Toited võiksid ka võrdsed olla.

M.L
07-03-16, 11:01
Lisaksin veel, et kui väljundkondensaatorist loobuda, siis tavaliselt asendatakse see ca 47 oomise takistiga vältimaks kaablimahtuvuse võimalikku mõju opvõimendile.

"Kiirete" opvõimendite puhul soovitavad mõned allikad võimaliku ostsilleerumise ennetamiseks ka 50pF kondet väljundist otse invertersisendile - ei ole ise seda tarvis läinud, kuid ega ma väga suurt teadust ka ei ole oma näpuharjutustes teinud.

Toited võiksid ka võrdsed olla.

Eks ma ootan siis, kuna need päris opvõimud kohale jõuavad. Väljundusse sellise takisti ja stabiliseerimiskonde lisamiseks on mul veel veidi ruumi plaadil. Saan teha väljundkondega ja ilma ümberlülitatavaks.

Praegu on toitepingete vahe 0,1V. Kas see on probleem? Või peab lisama patareisid, et ploki otstel oleks ca 20V ja tegema midagi sellist nagu joonisel 10 ( Dual Regulator Using Two Positive Regulator ICs) sellel lehel http://sound.westhost.com/articles/power-supplies2.htm , et saada opvõimude toide täpselt 15V mõlemas õlas?

madis64
07-03-16, 12:33
Kas patareitoide on eesmärk omaette?

Nii või naa, need opvõimud peaksid käima nii 9 kui 12 voldi pealt - peaasi, et toitepingete (absoluut) väärtused võimalikult ühesugused oleksid.

M.L
07-03-16, 12:51
Patareitoide ei ole eesmärk, aga neid lihtsalt on - võtad kastist ja voltmeeter näitab tihti 1,5V :), muidu läheks need niisama jahvatusse.

madis64
07-03-16, 16:01
No aga teeksid siis ehk hoopis päikesepatareiga võimendi:

?126241262512626

madis64
10-03-16, 08:47
Leidsin netist uuesti üles paar teemakohast (alalispinge opvõimendi väljundis ja sidestuskondensaatori vajalikkus või mittevajalikkus) lihtsas keeles kirjutatud nupukest:

http://tangentsoft.net/audio/hs-opamp.html

http://tangentsoft.net/audio/input-cap.html

martk
11-03-16, 17:17
Et opvõimuga liiga hoogsaks ei läheks, toome transistorvõimu ka püünele tagasi:
A designer of my acquaintance urged me recently “to also discuss why you design with discrete transistors rather than taking the easy way out with op amps.” It’s a great question. So I am writing this short paper explain my preference for designs using discrete devices (i.e., transistors, resistors and capacitors) Bill Hutchins
http://lkvresearch.blogspot.com.ee/2015/08/why-i-choose-to-design-with-discrete.html

madis64
11-03-16, 20:23
... toome transistorvõimu ka püünele tagasi

Miks mitte:

http://www.ebay.de/itm/301891881468?_trksid=p2055119.m1438.l2649&ssPageName=STRK%3AMEBIDX%3AIT

http://www.ebay.de/itm/161998160189?_trksid=p2055119.m1438.l2661&ssPageName=STRK%3AMEBIDX%3AIT

kalju
15-03-16, 13:28
üks huvitav tegelane ja tema FET-idel korrektor: http://www.ant-audio.co.uk/Theory/Kora3T_Phono_Stage_circuits.pdf

M.L
15-03-16, 14:35
üks huvitav tegelane ja tema FET-idel korrektor: http://www.ant-audio.co.uk/Theory/Kora3T_Phono_Stage_circuits.pdf

Selle bipolaaridel analoogi ma tegin http://www.elfafoorum.ee/threads/52057-quot-Recycled-AMP-quot-ehk-siis-midagi-päris-rohelistele?p=479107&viewfull=1#post479107 ja mängib päris hästi. Aga moi viidatud kahe opvõimu ja passiivkorrektsiooniga skeemi järgi tehtud asi tundub olevat parem, kuigi jah, peaks mõõtmistele mitte tundele tuginema :).

M.L
20-03-16, 16:09
Kui sa tahad head korrektorit kasuta ka häid opakaid, seda sama LM4562 (ei ole sama mis JRC4562DD) või mõnda sarnast, mitte juhuslikke. Kui valid väikse nihkepingega variandi ja sisendite voolud võrdsustada, võid tõenäoliselt ka väljundi lüüdist loobuda.


LM4562 jõudsid kohale ja töötavad. Ühes kanalis on 0,7V teises 0,5V alalispinget väljundis. Toitepinged on opvõimude viikutel võrdsed. Peab vist esimeseks otsima ikkagi madis64 soovituse järgi OPA2134 , millel on väljatransistorid sisendis. Väljatransistoridega TL082 aitas juba eelmises komplektis saada sellest alaliskomponendist lahti, aga sahises veidi.

madis64
20-03-16, 20:23
See 0,5 ja 0,7 v tundub kuidagi räige - ma olen ka opvõimendeid läbi pesade kühveldanud (ka 4562, mille kõla mulle ei sümpatiseerinud), kuid nii suurt nihet pole trehvanud.

Viitsid ehk oma praeguse skeemi siia üles laadida?

M.L
20-03-16, 21:56
Ikka seesama skeem, mis LM4562 andmelehel ja teema alguses audiokarma lehel viidatud. Kui olid alguses katseks JRC4562DD, siis sain vist isegi üle viie voldi kahe opvõimu peale kokku nihkepinget :).

Starfish
20-03-16, 22:20
12715
Vist see ?

Pinge esimese op.võimu väljundis kui selle (+)sisend massi ühendada?
Sama katse teisega.

Palju seal filtri osas pinge tipp olema hakkaks ?
Filtris kondekad võib komplekteerida jadas sest moonutused kondekas sõltuvad rakendatud pingest.

madis64
21-03-16, 07:31
Ma prooviksin tõmmata lõppastme sisendi ca 47k kaudu maha.

Seda teeb oma lõppastmes nii Hagerman kui Audiowind

http://hagerman-audio-labs.myshopify.com/products/bugle2

http://www.ebay.de/itm/400244739310?_trksid=p2055119.m1438.l2649&ssPageName=STRK%3AMEBIDX%3AIT

moi
21-03-16, 08:51
LM4562 jõudsid kohale ja töötavad. Ühes kanalis on 0,7V teises 0,5V alalispinget väljundis.
See on jah tiba palju, et ilma väljund kondekateta hakkama saada aga see skeem on tegelikult toorik, idee, mida ja kuidas teha. Juba sai eelpool kirjutatud, et sisendite voolud ei ole võrdsed ja see tekitab nihkepinget. Ilmselt võimendub ka esimese astme väljundi alalispinge teise astme kaudu palju suuremaks. Et esimese astme voolusid võrdustada peab helipea alalisvoolu takistus ja 47k paraleelis olema sama palju kui 150 ja 3320 takistuste koha peal olevad takistused paraleelis kokku. Teise astme puhul peaks 150 ja 3320 takistuste koha peal olevad takistused paraleelis andma 27k.

M.L
22-03-16, 17:54
Kas saan siis õigesti aru, et võimendusteguri hoidmiseks peab suhe jääma opvõimu tagasisidetakistitel sama mis 3320/150=22,1 ? Kui helipea alalisvoolutakistus on 680 oomi ja koormus on 47k, siis saan, et tagasisidetakistid peaks olema hoopis 700 ja 15,5k esimesel astmel.










Aga kui helipea koormuse asemel 47k asemel võtan näiteks 62k helipeaga sobitamiseks, siis peaks ju alati ka need tagasisidetakistid ringi vahetama?

Teise astme puhul lähevad takistused päris suureks, 27,2k ja 0,62M ja kuskil kirjutati, et suure takistuse korral suureneb ka müra. Lihtsam on vist väljatranssidega opvõime kasutada ...

madis64
22-03-16, 21:59
Üks müüdav kaheopvõimendiastmeline lahendus on siin

http://www.ebay.de/itm/Nobsound-Germany-DUAL-OP-AMP-MM-RIAA-Turntable-HiFi-Phono-Preamp-Vorverstarker-/262112584410

võid ju selle re˛iimitakistite väärtused orientiiriks võtta - ehk töötavad...

Üks takisti näib skeemile unustatud joonistada olevat, ehkki nominaal on kirjas.

M.L
23-03-16, 08:09
Sellel tundub ju kondekas lõpus olevat - see sinine ?

madis64
23-03-16, 08:18
Sellel tundub ju kondekas lõpus olevat - see sinine ?

Toide on sümmeetriline - arvaksin, et tegemist on ohutustehnilise võttega (et kasutajate võimalikke pretensioone välistada).

Kui väljundis tegelikult mõõdetud alalispinge piisavalt väikeseks osutub, võib selle konde (enda süsteemi jaoks) ju 47...100 oomise takistiga asendada.

M.L
24-03-16, 09:29
Kui tõstsin LM4562 opvõime omavahel ringi ja vahetasin (olid mõned varuks võetud), siis sain lõppu 0,1V ja -0,2V. Aga üks eksemplar esimeses astmes andis kokkuvõttes lõppu ühes kanalis ka peaaegu 2V.

moi
24-03-16, 09:37
Kas saan siis õigesti aru, et võimendusteguri hoidmiseks peab suhe jääma opvõimu tagasisidetakistitel sama mis 3320/150=22,1 ? Kui helipea alalisvoolutakistus on 680 oomi ja koormus on 47k, siis saan, et tagasisidetakistid peaks olema hoopis 700 ja 15,5k esimesel astmel.








Aga kui helipea koormuse asemel 47k asemel võtan näiteks 62k helipeaga sobitamiseks, siis peaks ju alati ka need tagasisidetakistid ringi vahetama?

Teise astme puhul lähevad takistused päris suureks, 27,2k ja 0,62M ja kuskil kirjutati, et suure takistuse korral suureneb ka müra. Lihtsam on vist väljatranssidega opvõime kasutada ...
Umbes nii on jah. 27,2k ja 0,62M teises astems pole tõesti kuigi hea idee, parem oleks see esimese astmeväljundis olev 27K ja kondekad ümber arvestada nii, et tagasiside takistusi ka väiksemaks saada, kui ikka kindel soov on ilma väljundkondeta hakkama saada.
Väljatranssidega opakaga ei pruugi asjad paremad olla, uuri sellist opakate parameetrit kui Offset Voltage.
Variandid on veel kasutada opakat millel nihkepinge on reguleeritav või kasutada DC servo skeemi , mis väljundi nullis hoiab.

Starfish
24-03-16, 22:13
Proovisin sama skeemi esimest osa, op.võimuks kasutasin 2xLM358/2xLM258, vahetasin et näha kas on palju erinevust eksemplaride vahel ja suurim DC pinge mis nägin oli +20mV (mõõtsin kahe multimeetriga).
LM258/358 on palju madalam tase võrreldes selle 4562.
Tegelt äki midagi avaldub nende siseskeeme uurides aga kahtlane ikkagi.

M.L
24-03-16, 22:23
Kas sisend oli tühi või oli helipea või selle ekvivalenttakistus külge ühendatud (http://www.elfafoorum.ee/threads/61083-Milline-eelvõimendi-vinüülikale?p=540623&viewfull=1#post540623) ?

Starfish
25-03-16, 10:47
Proovisin sinna erinevaid mähiseid, kassetika helipead ja vene MM helipead.
Kondeka lisamine 47k takistiga rööbiti ei muutnud midagi.
2V sain väljundisse sedasi: võtsin toite massi plaadi poolt lahti, panin poteka + ja - toite peale ja keskmise klemmi massi punkti ja sedasi reguleerisin massi potensiaali paigast ära.

Montaaž selline, äki on siin mingi viga, et pinge väljundis nii kõrgele ei roni.
12748

moi
25-03-16, 11:18
LM258 alalispinge võimendus (open loop gain) on umbes 40 dB väiksem kui LM4562-l, sellest see erinevus ilmselt.

M.L
09-04-16, 10:27
Väljatranssidega opakaga ei pruugi asjad paremad olla, uuri sellist opakate parameetrit kui Offset Voltage. Variandid on veel kasutada opakat millel nihkepinge on reguleeritav või kasutada DC servo skeemi , mis väljundi nullis hoiab.

Saabusid 4tk. OPA2134. Lahtise sisendiga annavad nad esimesse astmesse panduna kõik suurema alalispinge väljundisse, kui LM4562 hulgast leitud kõige parem eksemplar. DC servo tundub veidi keeruline hetkel. Abo raamatus lk 100 on natuke juttu tasakaalustamisest. Joonisel 2.30b on tagasisides reguleeritav takisti. Kas see võiks olla lahendus?

Starfish
09-04-16, 12:30
Võiks proovida 2.30 (d).
Tähtis on kuidas see heli mõjutab.

Lugemist:
http://www.ti.com/lit/an/slyt374/slyt374.pdf
(http://www.ti.com/lit/an/slyt374/slyt374.pdf)

*Douglas Self tõi välja selle op.võimu moonutuste kasvu kuskil 2kHz ja ülespoole.

moi
09-04-16, 14:00
Kasuta parem OPA228, on timmitava offsetiga ja heliliselt ei peaks LM4562-le alla jääma, ainult sellel on 8 jalaga kestas üks võimendi.
DC-servo on väga lihtne asi, üks lisa opakas hoiab võimendi (peaaegu ükskõik miliisel võimendil saab kasutada) väljundi alalise nullis: http://www.linear.com/solutions/1620

martk
11-04-16, 15:54
Kui sa tahad head korrektorit kasuta ka häid opakaid, seda sama LM4562 (ei ole sama mis JRC4562DD) või mõnda sarnast, mitte juhuslikke.
Kas JRC tootjana/valmistajana on kehvem kui LM? Küsin, kuna sageli on nad kõrvuti samas kontekstis mainitud muudes foorumites.

Ja kas müratasemelt poleks veel parem NJM2068DD/JRC2068D?
http://i.ebayimg.com/images/g/ZaIAAOSwEeFVR4RZ/s-l1600.jpg

moi
11-04-16, 16:56
JRC ei ole keskelt läbi kehvem valmistaja kui TI aga LM4562 ja NJM4562 on lihtsalt erinevad asjad vaatamata samadele numbritele tüübi lõpus.
LM4562 müra on 2.7nV/√Hz andmelehel, mis eelmise posti pildi järgi on umbes sama kui NJM2068.

martk
11-04-16, 22:53
... kui ikka kindel soov on ilma väljundkondeta hakkama saada.
...kasutada DC servo skeemi , mis väljundi nullis hoiab.
Vaatasin oma integreeritud võimendite skeemilahendusi (phono korrektor on tehases sissepandud) ja et mõnel on tehniliselt suht lihtsalt võimalik nullis hoitav (transistoridel)korrektor ühendada otse ilma ühegi sidestuskondensaatorita läbi volume pote lõppvõimendisse. Samas pole tehaseseades läbi direct/straight (tämbriplokki välistava) nupu seda võimalust tekitatud. Miks sedamoodi - kas kardeti, et korrektori väljundis null hakkab ajapikku ujuma?

moi
12-04-16, 10:07
See on ilmselt lollikinduse tõstmiseks tehtud, et ükskõik mille sisendisse ühendamisel võimu režiimid paikka jääks, ajas nivoode ujumine on ka võimalik. Masstootmise ja raha teenimise puhul muud moodi ei saagi.

martk
12-04-16, 10:43
LM4562 müra on 2.7nV/√Hz andmelehel, mis eelmise posti pildi järgi on umbes sama kui NJM2068.
Pole LM4562 kasutanud, kuid nüüd tekkis huvi tema kaksikvenna suhtes - LME49860.
Sellel on toitepinge kõrgem +/- 22V.
http://www.farnell.com/datasheets/1756715.pdf
Datasheedi järgi on tootmises alates 2007a, mistõttu vanemates phonokorrektorites teda pole.


Mis arvad, kas LME49860 sobib nt vanatüüpi NJM2043 asenduseks, millel slew rate ja bandwith madalamad?
http://www.njr.com/semicon/PDF/NJM2043_E.pdf

moi
12-04-16, 10:54
Ei tohiks nagu probleemi olla, kuigi ei usu, et ka NJM2043 slew rate ja bandwith otseselt piiraksid aga natuke teist moodi võib ta kõlada küll.
Millise skeemiga see korrektor on, üks opaks ja korrektsioon tagasisides?

martk
12-04-16, 12:40
Ei tohiks nagu probleemi olla, kuigi ei usu, et ka NJM2043 slew rate ja bandwith otseselt piiraksid aga natuke teist moodi võib ta kõlada küll.
Millise skeemiga see korrektor on, üks opaks ja korrektsioon tagasisides?
Skeemilahendus suht sarnane Yamaha C-45 phonokorrektoriga.
Sisendis on paaris 2SK170, korrektsioon tagasisides, toitepinge +/-20V
vt lk 11
http://www.hifiengine.com/manual_library/yamaha/c-45.shtml

madis64
12-04-16, 13:33
Mis arvad, kas LME49860 sobib nt vanatüüpi NJM2043 asenduseks, millel slew rate ja bandwith madalamad?

"Kiiretele" opakatele soovitatakse netis väljundist tagasisideks ca 50pF konde panna kui neid "aeglaste opakate" skeemidesse asendama hakata.

Ise olen kasutanud LME49720HA-d (madalama toitepingega, +/-17V) cd mängija väljundpuhvris ja ka 1-kivilises fonokorrektoris ilma sellise kondeta - pole nagu midagi erilist halba tuvastanud.

moi
12-04-16, 19:00
Kui korrektsioon on tagasisides peaks suure alalispinge võimendusega opakad (LME49720 ja LM4562 sarnased, oma 140 dB-ga) andma madalamas otsas tunduvalt väiksema moonutuse.

martk
12-04-16, 20:08
Kui korrektsioon on tagasisides peaks suure alalispinge võimendusega opakad (LME49720 ja LM4562 sarnased, oma 140 dB-ga) andma madalamas otsas tunduvalt väiksema moonutuse.
Et siis sama ka LME49860 puhul? Mis piirini on madal ots - kuni 10kHz? Kui küsimused lapsikud, kustutan, nagu tavaliselt.

M.L
12-04-16, 20:12
DC-servo on väga lihtne asi, üks lisa opakas hoiab võimendi (peaaegu ükskõik miliisel võimendil saab kasutada) väljundi alalise nullis: http://www.linear.com/solutions/1620

Kui mul on kaks võimendusastet nagu siin http://www.ti.com/lit/ds/symlink/lm4562.pdf , siis kas DC-servo peaks olema esimesel, teisel või väljundist sisendisse? Esimese võimendusastme väljundis kanalites on -8,6mV (vahel annab -10mV) ja 4,4mV, mis teises astmes võimendub ja annab -0,3V ja 0,15V väljundisse.

moi
12-04-16, 20:18
See madala otsa nimi on suhteline. RIAA korrektoris on 20 Hz võimendus 40 dB suurem kui 20 kHz juures, seega ka tagasiside 40 dB nõrgem, mida sügavam on aga tagasiside ja suurem opaka ilma tagasisideta võimendus (open loop gain) seda väiksem on THD.

M.L
12-04-16, 21:12
Kui mul on kaks võimendusastet nagu siin http://www.ti.com/lit/ds/symlink/lm4562.pdf , siis kas DC-servo peaks olema esimesel, teisel või väljundist sisendisse? Esimese võimendusastme väljundis kanalites on -8,6mV (vahel annab -10mV) ja 4,4mV, mis teises astmes võimendub ja annab -0,3V ja 0,15V väljundisse.

Ühe sellise leidsin http://waltjung.org/PDFs/GFP565_Pt4_Galo_AX_0204.pdf . Servo on lõpust päris algusesse. Miks see servost tulev takisti (lk 26, R155) on lausa 1,5M?

madis64
12-04-16, 21:54
...kas DC-servo peaks olema esimesel, teisel või väljundist sisendisse?

Akai GX-75 mk II taasesituskanali võimendis on samuti kaks opvõimendiastet järjest ja servo väljundist sisendisse.

Starfish
12-04-16, 22:01
Miks see servost tulev takisti (lk 26, R155) on lausa 1,5M?

Arvatavasti selleks et servoahela vahelduvvoolu mõju minimaliseerida (muidu oleks kaks vastuside ahelat rööbiti).
Servo ahela väljundis on R155 ja R107 pingejagur, R107 on samalajal ka vastuside takisti.

moi
13-04-16, 09:05
Kui mul on kaks võimendusastet nagu siin http://www.ti.com/lit/ds/symlink/lm4562.pdf , siis kas DC-servo peaks olema esimesel, teisel või väljundist sisendisse? Esimese võimendusastme väljundis kanalites on -8,6mV (vahel annab -10mV) ja 4,4mV, mis teises astmes võimendub ja annab -0,3V ja 0,15V väljundisse.
Piisab kui on ainult viimasel astmel.
Takistid on nii suured, et servo oleks stabiilne ja mitte väga kiire.

M.L
13-04-16, 21:54
Leidsin ühe sellise http://www.ti.com/lit/an/snaa046a/snaa046a.pdf , kus ongi ainult viimasele servo peale pandud (Figure 2. Passive EQ RIAA Phono Pre-Amplifier Topology) . Servost tuleva takisti pean seega oma skeemile vastava otsima ...

moi
14-04-16, 09:33
Seal need skeemid tunduvad päris valmis skeemid olema, mitte ainult idee nagu LM4562 (ja ka LME49710) andmelehel, võib üks ühele maha võtta ja LM4562ga ehitada, kuna LM4562 ja LME49710 on sisuliselt samad kivid. Skeem on ilmselt mürade järgi optimeeritud, sisendite voolusid ei ole võrdseks aetud aga seda pole ka vaja kuna väljundi nulli hoiab DC-servo. Nagu tekstist lugeda võib oleks sellel skeemil ilma servota väljundis umbes 1 V alalist. Toidet ei ole otseselt vaja opakatega siluda aga võib ka seda teha kui viimast tahad võtta.

madis64
14-04-16, 12:43
Enamus viisakatest seadmevalmistajatest on kivi või kivipaari kohta toidetesse lisanud RC (modijad ka LC) silumisfiltri, tavaliselt soovitatakse diy-foorumites ka 100...200 nF kondet "otse kivi alla/peale" kas toidete vahele (ise olen tavaliselt nii teinud, need konded ei maksa Oomipoes letil suurt midagi) või kummastki toitest maha.

Edit: muudetud, kuna moi parandas vääratust algupärases postituses.

Starfish
14-04-16, 13:40
Need kondekad annavad parima efekti kui need on võimalikult ligidal kivi toite klemmidele, sagedusriba pole väga lai aga võiks veel neid panna rööbiti, eri mahutvusega.
Sealsamas ligidal peaks ka olema lüüt ja toite juhtmed.
Mööda plaati pikkade toiteradade vedamine teeb montaaži keerulisemaks.
Iga op.võimu juurde toitest eraldi juhtmed, +,- ja kaks massi.
Signaali ja toite massid tasub plaadil lahus hoida !!
Kindlasti mitte kasutada sama op.võimu eri kanalite jaoks.

12849

moi
14-04-16, 14:28
Enamus ...
Mul eelmises postis kirjaviga, mille ära parandasin. Ma ei mõelnud seda, et RIAA korrektori opakatele pole vaja toidet siluda vaid, et eraldi opakatega seda pole vaja teha nii nagu viidatud skeemis U4 ja U5 teevad.

madis64
14-04-16, 14:56
Mul eelmises postis kirjaviga, mille ära parandasin. Ma ei mõelnud seda, et RIAA korrektori opakatele pole vaja toidet siluda vaid, et eraldi opakatega seda pole vaja teha nii nagu viidatud skeemis U4 ja U5 teevad.

Arvan ka, et LM337/317 pingeregulaatorid peaksid antud etapis asja küll ära ajama.

Starfish
16-04-16, 09:57
Äki sobib üldse see:
http://www.signaltransfer.freeuk.com/RIAAunbal.htm (http://www.signaltransfer.freeuk.com/RIAAunbal.htm)

madis64
16-04-16, 10:51
Äki sobib üldse see:
http://www.signaltransfer.freeuk.com/RIAAunbal.htm (http://www.signaltransfer.freeuk.com/RIAAunbal.htm)

Ei näe sellel plaadil releesid?

Kui signaaliga askeldavad need pildilolevad lülitid, siis sellist raha ma selle tüki eest küll ei maksaks.


Kindlasti mitte kasutada sama op.võimu eri kanalite jaoks.

Miks "kindlasti mitte"?

Mitmeastmeliste võimendite (fonovõimendid, vanemate cd-mängijate väljundastmed) puhul võimaldab "paarisvõimendikivi astme kohta" valida (soovi korral) astme jaoks optimaalset varianti.

Starfish
16-04-16, 11:05
Relee pole ideaalne, klemmide vaheline mahtuvus.
Saab paremini kui kasutada relee klemme jadas.

Aga mõtle mis võib olla sama op.võimu eri kanalite jaoks kasutamise miinused.

madis64
16-04-16, 11:17
Loomulikult pole relee ideaalne, kuid säärased lülitid peaksid loomu poolest veel kehvemad olema?

Opvõimu jagamise kohta kanalite vahel tuleb ainsa võimaliku miinusena pähe ülekostvus.
Samas on seda lahendust "maailm täis" - nii fonoastmete, kassetikate kui cd mängijate poolel.
Ning kui kõrvale panna vinüülika helipea ülekostvus (channel separation) 22...25 dB, siis kas opvõimendisisesel ülekostvusel üldse mingit tähtsust on (eeldame, et me ei räägi võimsusastmetest)?

martk
16-04-16, 13:26
Olen mugavaks läinud ja phonokorrektori isetegemisest loobunud. Liialt palju sebimist täppistakistite ja-kondensaatoritega. Jälgin pigem ebay vanakooli phono stage tehaseplaatide pakkumisi ja sebin sellised, mis insenertehniliselt põnevad tunduvad. 30 aastased "vanakesed" on tihti paremate parameetritega, kui uhiuued DIY lahendused. Euroopa ja jaapani lahendused on mu meelest sageli jaapanlaste kasuks, nii trükkplaadi ülesehituselt, opakate ja transside valikul, kui ka kommuteerimise lahenduselt. Kui peaks kellelegi soovitama isetehtud phonokorrektorit, siis alustaks hinnast - kui helipea on 25€, siis ka korrektor võiks samasse hinnaklassi jääda. Kui helipea on 10 korda kallim, siis samavõrd võiks ka korrektor maksta. Viimase näite puhul ise vaataks taas nn "vanakeste" suunas.

madis64
16-04-16, 14:23
Olen mugavaks läinud ja phonokorrektori isetegemisest loobunud. Liialt palju sebimist täppistakistite ja-kondensaatoritega.

Ega sa ometi väita ei taha, et "keskmine vanake" ilma jootekolbi näitamata kasutada kõlbab?

Et sisendis on adekvaatsed konded-takistid ja riaa ahelas täppiskonded ja -takistid?

Mõne tehaseplaadi oksjonilingi võiksid panna - saaks ehk paremini aru, millest jutt käib.

martk
16-04-16, 14:56
Loomulikult vajan kolbi ja ülemõõtmist. Asendused ja lüüdikuuri teen samuti.
Siin üks illustreeriv (ise nii lihtsatest korrektori lahendustest ei huvitu):
http://www.ebay.de/itm/Yamaha-AX-730-Ersatzteile-Vorverstarkerplatine-/361530777851?hash=item542ce9e0fb:g:FS4AAOSwKtlWk9t b
http://www.hifiengine.com/manual_library/yamaha/ax-730.shtml (http://www.ebay.de/itm/Yamaha-AX-730-Ersatzteile-Vorverstarkerplatine-/361530777851?hash=item542ce9e0fb:g:FS4AAOSwKtlWk9t b)

moi
16-04-16, 16:06
Kui midagi huvitavat otsid, siis proovi näiteks sellist:
http://www.diyaudio.com/forums/group-buys/241736-gb-salas-folded-simplistic-phono-pcb.html
võid osta ainult plaadi siis saad ise valida mis juppidel teed.

martk
16-04-16, 21:11
Pole nii korrektori näljas, et viitsiks kõik 61 lk läbi mäluda. Miks just seda soovitad ja mis tal erilaadset võrreldes muudega?
Ma ei leidnud isegi skeemi, toitepingetest rääkimata.

freeze
16-04-16, 22:00
Lingi esimeses postituses on pdf. (Logituna)

martk
16-04-16, 22:12
Tänud freeze skeemi eest.
Nüüd moile täpsustavad küsimused:
Toitepinge +16V, et siis max väljund ca 7,2 volti, head room olematu? Kas väljatransitor sisendis on see kõige õigem lahendus, küsin, kuna mõned eelistavad bipolaari. Väljundis alalispinge, mõnede arvates saatanast.

madis64
16-04-16, 22:31
Toitepinge +16V, et siis max väljund ca 7,2 volti, headroom olematu?

Ma maalt ja obesega - mis asi seal olematu on?

martk
17-04-16, 10:12
Olematu head room-i all pidasin silmas sarnast seletust nagu siin lk 5:
http://www.lkvresearch.com/downloads/LKVResearch-Selected-Technical-Issues-in-Phono-Preamp-Design.pdf
When we say the average signal level from a typical moving magnet cartridge is 5mV, we are actually speaking of the average level at 1 KHz, the midpoint of RIAA curve.

madis64
17-04-16, 10:18
Kuidas see 7,2 V väljundisse arvutub ja kas see tulistatakse järgmisse astmesse?

moi
17-04-16, 10:47
Tänud freeze skeemi eest.
Nüüd moile täpsustavad küsimused:
Toitepinge +16V, et siis max väljund ca 7,2 volti, head room olematu? Kas väljatransitor sisendis on see kõige õigem lahendus, küsin, kuna mõned eelistavad bipolaari. Väljundis alalispinge, mõnede arvates saatanast.
Korralik ja õigesti rakendatud väljakas on väiksema müraga kui bipolaar ja sellises tagasisidestamata lülituses väiksema moonutusega. Väljamõtleja ise kuskil kirjutas, et sellest parem korrektor mida ta kuulnud on, oli pasiivse korrektsiooniga lampkorrektor mitmesajeurose trafoga ja vahe oli olnud väga väike.
Palju sa sealt siis seda väljundnivood tahad, kui vanakooli 0,7V on headroom 20 dB, pole nagu vähe?

madis64
30-04-16, 16:50
Servo ahela väljundis on R155 ja R107 pingejagur, R107 on samalajal ka vastuside takisti.

Milline võiks olla R155 väärtuse arvutusvalem R107 erinevate väärtuste ja signaaliahela erineva koguvõimenduse puhul?

Et kui mul kuularivõimendis on tagasisideahelaks 10k/1k, mida peaks R155-ks kasutama?

Edit: Selles skeemis on nad võrdseks võetud:
http://www.head-fi.org/t/562890/capless-dc-servo-cmoy

martk
12-10-16, 23:15
Olen mugavaks läinud ja phonokorrektori isetegemisest loobunud. Liialt palju sebimist täppistakistite ja-kondensaatoritega. Jälgin pigem ebay vanakooli phono stage tehaseplaatide pakkumisi ja sebin sellised, mis insenertehniliselt põnevad tunduvad. 30 aastased "vanakesed" on tihti paremate parameetritega, kui uhiuued DIY lahendused. Euroopa ja jaapani lahendused on mu meelest sageli jaapanlaste kasuks...
Nokitsesin Sanyo c-55 eelvõimendi kallal. Tegu on sanyo esimese ja ainukese mudeliga, millega ta püüdis pärast Fisheri äraostmist 80-ndate keskel pääseda hi-fi seltskonda.
Mu meelest see tal õnnestus. Kogu eelvõimendi sisu vaid transsidel, toitepinnge +/-25 V.
Kui vaadata toiteahela skeemi, siis ühe takisti (1,2 kilooomi) asemel reguleeritavat takistit kasutades sai väljundpinge mõlemas õlas ajada täpsuseni 2mV temperatuuril 20-80C. Pole paha.
Kas seetõttu või muul põhjusel õnnestus phono ahela väljund reguleerida +/- 3mV vahemikku vs manualis nõutud +/-500 mV :)
http://www.hifiengine.com/manual_library/sanyo/plus-c55.shtml

madis64
13-10-16, 11:12
Fonosisendit kommuteeritakse mehaanilise lülitiga ...

martk
13-10-16, 12:27
Jep, MC/MM ümberlülitus on mehaaniline. Ja RIIA korektsiooniahel on aktiivne ning väljundis on kondensaator, mis samuti saatanast :)
Aga vaata kui galantselt on MC ahel lahendatud:
http://servicerepairmanuals.net/wp-content/uploads/2014/12/Sanyo-PLUS-C55-Service-Manual-2.png

madis64
13-10-16, 22:29
Jep, MC/MM ümberlülitus on mehaaniline.

Kui seda pilli kuulamiseks tuunida, siis viiksin signaalikommutatsiooni releedele üle.