PDA

Vaata täisversiooni : Vinüüli helikvaliteet (oli: Siiri Sisaski vinüüli helikvaliteet)



wigo
13-05-12, 12:12
On keegi veel omale selle ostnud.Asi selles,et sellel plaadil puudub ülemine ots täielikult-esimese ehmatusega arvasin ,et nõel otsas aga linnavinüülikas mängib samamoodi.Kas sattus mulle mingi vigane isend või ongi sellise viletsa heliga.Väga kole on igatahes kuulata.

OSX
13-05-12, 14:10
Ei ole ostnud, pärast seda ei ole ka plaanis vist... aga vaata kes on helirezisöör sellel plaadil?

ats
13-05-12, 17:50
Põnev avastus! Mis seisukorras selle plaadi ostsid, ega mitte tema uue plaadi vinüüli väljalase? Sellisel juhul on küll kuri karjas, kui terve partii on lastud vastu taevast :)

Sonic
13-05-12, 21:38
„Hoomikupuu“ produtseeris Marko Atso
Albumile tegid seaded, võtsid üles ja mängisid kokku Marko Atso ja Keijo Koppel Roundsound stuudios, Tallinnas talvel 2011.
Plaadimasteri tegi Keijo Koppel Roundsound stuudios, Tallinnas talvel 2012.

wigo
13-05-12, 21:42
On olemas ka cd,selle heli on normaalne.

J_K
13-05-12, 22:05
http://www.youtube.com/watch?v=iOenRu7mqTQ&feature=relmfu

OSX
14-05-12, 00:09
Kuulasin tegijate nelja demo, mp3 oli küll pakitud jubedalt kuid siiski aimu sai et mingit katastroofilist cut-offi pole helis tahtlikult tehtud, seega võib olla nagu ats oletab - konkreetne patch või terve tiraaz on peesse keeratud.
Kui pikk LP album üldse on? Võibolla oldi sunnitud ajapuuduse tõttu sagedusala ahendama - see poleks esimene kord kui nii läheb, kahjuks.

Sonic
14-05-12, 10:30
Pikkus peaks olema 51 minutit.

jyrr
14-05-12, 15:24
Jah, Rahvusraamatukogu kataloogi ESTER andmetel on Sisask, Siiri LP "Hommikupuu" (http://tallinn.ester.ee/record=b2773527~S1*est) kestus kokku ligikaudu 52 minutit (kliki Täiskirje). Seda on päris palju, aga see ei tohiks küll sundida materjali sagedusala nudima. Kui kestus on pikk, siis vähendatakse helitugevust. Tulemusena on helivao võnkeamplituud vinüülplaadil väiksem ja helivagusid on võimalik üksteisele lähemale paigutada. Mõistagi suureneb siis kuulamisel erinevate mürade osakaal ja väheneb plaadi mehaaniline vastupidavus.

Tõesti oleks huvitav teada saada, mis selle konkreetse plaadiga valesti on ja miks. Kadunud kõrgete üle ei õnnestunud eestikeelsest veebist kurtmist leida.

Mõned teemat uurides silma jäänud faktid:
Algselt oli LP maksimaalseks kestuseks 44 minutit.
Esimesed 52 minutit kestnud LP-d suudeti toota juba 1952.
Üks 1976. a LP pealkiri ei jätagi võimalust selle kestuse kohta midagi valesti arvata: "90 Minutes with Arthur Fiedler and the Boston Pops".

J.

ats
15-05-12, 01:15
Muidugi tarbijakaitse viide oli ka omal kohal. Kui plaat kõlab ikkagi halvasti, on sul õigus raha tagasi nõuda või asendus saada. Kui asendus samamoodi halvasti kõlab läheb asi juba suure kella külge :D

OSX
15-05-12, 10:58
Üks 1976. a LP pealkiri ei jätagi võimalust selle kestuse kohta midagi valesti arvata: "90 Minutes with Arthur Fiedler and the Boston Pops".

J.

See oleks tõesti huvitav kuulata mõõta, kuidas see võimalik 90 minutit realiseeritud on...

Kuid Siiri plaadist rääkides - kas ei või olla seal probleem nimelt plaadimaterjali enesega? Kui meenutada suurtööstuse Melodija toodangut, siis seal tuli ikka ette et just tulenevalt plaadisegust polnud võimalik saavutada reaalset helisageduste ülemist piiri normaalselt just tänu liiga "pehmele" segule. Tekkis kergelt olukord kus astla esimese ülesõitmisega tõmmati kiirelt võnkuv vagu "otseks". Teades et segu kvaliteet on just selline nagu ta on, võidi/võidakse küll sagedusi piirata - kuna need nagunii ei säilu. (Kui arvestada et amplituud on nagunii RIAA karakteristiku kohaselt ahenev madalate suunal, siis väga kõrged sagedused oma tippudel võivad olla ka füüsiliselt suure amplituudiga, eriti kui algmaterjal on salvestatud digitaalselt - ei ole tavalist nudimist aparatuuri poolt)
Teine võimalus - kas äkki lasti plaadisegu liiga kuumaks? Plastidel on komme sellisel juhul materjali pinda nagu rohkem "pingule" tõmmata, see annaks samuti tulemuseks peente võngete moondumise millekski muuks mörinaks kui algselt plaanis.

Toonmeistrite kätt selles ilmselt pole, probleem on just vinüüli tootmises üsna kindlasti.

wigo
15-05-12, 20:58
Sai plaat antud kasutaja jürr kätte.Lähiajal peaks tulema täpsem analüüs.

ottok
16-05-12, 12:09
Ok,tuleb analüüs
Aga see tuleb konkreetse plaadi kohta ainult kahjuks
See 15€ on natu palju,et osta ise see plaat (on plaanis) ja veenduda,et kogu partii on p.......
Tänu Wigo'le hoiatuse eest

Sonic
16-05-12, 17:21
Ma arvan, et kui terve partii oleks praak olnud, siis oleks see juba müügilt ära korjatud.

moi
16-05-12, 20:20
Tehniliselt pole nagu erit võimalust, et partiist ainult mõni plaat on vigane/ kõrged kadunud, partii oli ainult 500 tükki

jyrr
17-05-12, 11:49
Kuulasin seda vinüüli ja lisan paar pilti. Kokkuvõtteks - kõrgeid sagedusi on vähem kui olla võiks. Kui nõudmised helikvaliteedile on keskmisest kõrgemad, siis küllap selline ost tuskatekitav on. Keskpärast aparatuuri kasutav kuulaja aga võib-olla ei tulekski selle peale, et nuriseda.

Pildid allpool on paarikaupa - esimene pilt Siiri plaadi, teine pilt võrdluseks valitud Vaiko Epliku "V ehk Tants klavessiini ümber" kohta. Failid olid 24bit 96 kHz.

Vt eelkõige lillasid täppe, mis tähistavad vastava sageduse maksimumamplituudi 30 sek jooksul, maksimumid on madalamal alates 8 kHz.

6129


Sageduste keskmine amplituud ca 1 min jooksul, kõrgeid vähem alates 8 kHz:

6130


Spektrogrammid, Vaiko on märgatavalt "rohelisem":

6131

J.

OSX
17-05-12, 12:42
Kui nüüd oleks võimalik panna kõrvale ka CD versioon samast träkist, saaksime aimu kuipalju siis ikkagi sagedusala ahendati. Samas, ega ka RoundSoundi kodukal olevad demod pole (vaatamata mp3 formaadile) teab mis "säravad"... kuid mõistlikuse piires kuulatavad.

ats
17-05-12, 13:55
8k juures on veel päris korralik ports harmoonilisi, eriti trummi taldrikutel ja vokaalil, kui sealt kukkuma hakkab peaks vahe kindlasti tuntav olema. Kui keskmistatud analüüsi vaadata hakkab kukkumine veelgi varem ca 4-5k juures.

umbellatus
18-05-12, 11:14
hei, sai räägitud ja Keijo Koppel'i vastus selline.

Tere!



Pole kyll ise vinyyli kuulnud, kuid fail mis vinyylitehasesse l2ks oli t2pselt sama fail mis CD peale pandi. Lihtsalt vinyyli fail oli 24bit ja CD fail 16bit. Kuigi me meelega ei "pushinud" k6rgeid sellel masteril ei tohiks ta m2rkimisv22rselt tuhmim olla.

Kui l2hiajal aega tekib yritan k6rva peale visata sellele vinyylile, et kas t6esti on midagi valesti.



Terv.,

Keijo

moi
18-05-12, 11:37
Vinüüli master oli siis 44 kHz 24 bit või mingi muu sämplimise sagedus?

ats
18-05-12, 11:49
Üks pädev helire˛issöör kes on ka vinüüli jaoks mastereid teinud, on öelnud, et vinüüli puhul polegi asi nii lihtne. Saadad faili tehasesse ja enne kui masstootmisse läheb, kuulad prooviplaadi üle ning viid master failis veel vajalikud korretkuurid sisse. Ja kui vaja siis kordad seda protsessi uuesti.
Seega oleks enntatlik arvata, et kui master kõlab minu stuudios normaalselt, siis küllap ta ka vinüüli peal kõlama hakkab. Võibolla olekski pidanud kõrgeid meelega üle võimendama, et vinüüli peal asi ilus tuleks.

Sonic
18-05-12, 15:09
Ja mina rumal arvasin, et vinyylitehasesse viiakse ikka analoog master, mitte digifail.

umbellatus
21-05-12, 23:22
viimane tagsiside:

Tere!



Oli nyyd v6imalus seda vinyyli kuulata. Minu arust k6lab ta t2pselt nii nagu ta k6lama peab. Ta on kyll natukene "ymmargusem" aga see on vinyyli puhul t2iesti OK.

Lugesin ka seda teie teemat veel ja v6in 8elda, et me teame jah, et vinyyli master on teistsugune. See ei ole ainuke vinyyl mida me teinud oleme ja arvestades sellega, et Marko Atso on t2ielik vinyylifanatt ja koguja siis loomulikult oleme teinud k6ikidest oma vinyylidest teinud testpressi enne masstootmisese minekut. Sellel vinyylil tehtigi tehases 2x muudatusi enne masstootmisesse minekut.



Nagu ma juba ennem ytlesin, siis me meelega ei t6stnud sellel plaadil k6rgeid, sest tahtsime, et ta k6laks natuke pehmemalt. Nii et teiste kaasaegsete asjadega v6rdlemisel v6ib ta t6esti tuhmim tunduda.



Terv.,

Keijo

wigo
21-05-12, 23:51
Sellist jama on ikka väga raske kommenteerida.

ats
22-05-12, 10:14
Hakka või endalegi prooviks ostma. Hea meelega viskaks kõrva peale, kuigi pole muusikaliselt päris see, mida endae soetada tahaks. Kui keegi suuremale hulgale proovikuulamist on nõus teostama, lööks kampa küll.

wigo
22-05-12, 16:48
kui ma ostan vinüüli siis ma eeldan ikkagi teatud kvaliteeti.See ei saa ju normaalne olla,et üks eesti geenius avastas ,et sellne pehme sound on parim.Edaspidi jälgin hoolega ,et ei ostaks selle geeniuse miksitud üllitisi.Punkt.

Sonic
22-05-12, 18:01
Ma kysiks veelkord: miks ei tehtud vinyyli jaoks analoog masterit?

kaurman
22-05-12, 19:16
Ma kysiks veelkord: miks ei tehtud vinyyli jaoks analoog masterit?

Kulukam ja keerukam nende jaoks, mis muud... Kui tänap. vinüül välja antakse, siis ikka selle pärast, et oleks vinüül (praegu ju nii moes)... See, kust materjal plaadile tuleb ja millise kvaliteediga on pole paljude jaoks üldse esmatähtis, mis määrab ka plaaditootjate suhtumise asja.

nagu keegi tabavalt osundas, siis analoog ise pole mingi taevamanna: asja paneb see paika, kes puldis istub:)

moi
22-05-12, 21:53
Sonic

Kuidas sa seda analoog masteri tegemist ette kujutad kui kõik on originaalis digis salvestatud?
Oleks pidanud analoogis salvestama, analoogis miksima ja masterdama?
Mis iss teha kui vinüüli tehas ei võtagi tänapäeval analoogiga jutule?

Sonic
23-05-12, 00:25
Sonic

Kuidas sa seda analoog masteri tegemist ette kujutad kui kõik on originaalis digis salvestatud?
Oleks pidanud analoogis salvestama, analoogis miksima ja masterdama?
Mis iss teha kui vinüüli tehas ei võtagi tänapäeval analoogiga jutule?

Just nii, kui oli ette teada, et tahetakse vinyyl valja lasta, siis oleks koik pidanud tegema analoogis. Yks oige vinyyli tehas ei tohiks vastu votta digifaile. Vastasel korral on ju tulemuseks CD vinyyli kujul.

ats
23-05-12, 00:51
Paraku pole enamus stuudiotes valmidust analoog-salvestust teostada. Kui sa tahad täis-analoogi, siis oleks ainuke variant lindi peale salvestada. Seda saab teostada minu teada ainult Linnahalli stuudios. Ülejäänud stuudiod (ka Linnahall) salvestavad sisuliselt kõvakettale ja digitaalselt, olgu siis tegemist kas eraldi kõvaketassalvestiga või arvuti tarkvaraga. Samuti on kaduvaks nähtuseks muutunud analoog-pult ja effektid, mis lisatakse samuti tarkvarapõhiselt. Selleks, et kokkumäng analoogis ära teha, peab ikka väga kõva riistvara park olema, koos korraliku analoogpuldi ja 16-realise lintmakiga ja sellist luksust ei jõua ükski Eesti stuudio üleval pidada. Kui vanakooli taga igatseda, siis pole mõtet peale 90ndaid toodetud vinüüle väga osta, kuna eelnimetatud lahendused hakkavad üha-enam muuseumi eksponaatideks muutuma.

OSX
23-05-12, 11:47
Kui enam analoog gear ei ole jõukohane alles hoida, siis vähemalt oleks pidanud kasutama 24bit/176,4kHz sämplingut - oleks ühe lasuga olnud hea sellest CD master võtta ja ka vinüüli heli oleks olnud loomulikum. Või on säärase formaadi tugi stuudiotes ka paras pähkel... :)?
Kõik on kõvad musa ja soundimehed, aga kui küsida kas sul stuudios dvd-audiot saab teha, siis on vastuseks õlakehitus ja küsimus: "a mis see veel on?" - see on reaalne elust võetud näide muideks, sestap nimesid ei nimeta.
Kui reaalselt arvestada et vinüül tänu oma mehaanilisele ahelale parimatel juhtudel saab moonutada vähimalt 0,6 - 0,7% siis oleks ju kokkuhoid missugune kui vinüüli master ka 16bitine hoida, sest tolku sellest 24st bitist vinüüli juures eriti ei tõuse... ainuke võit on sagedusala avarus.
Ja nii ongi tulemus täpselt selline nagu wigo kuuleb ja Sonic ütleb - CD vinüüli kujul. Ja seejuures veel suht "muted" ülemises otsas - mis küll on tegelikult Keijo taotlus, seega peab seda aksepteerima, kuid mitte heaks kiitma teiste toodete puhul.

Kas on kellegil kogemusi veel selle stuudio vinüülidega? Kui see "muted" sound on läbivam, siis on stuudios kõlaritel kõrged liiga esiletükkivad, sestap tõmmatakse neid maha, vahe aga tuleb ilmsiks vaid consumeri juures, mitte stuudios. Kui sellele lisada taotluslik helipildi väänamine lisaks, saamegi tulemuseks keskmiselt kuni 12kHz mängiva üllitise...

moi
23-05-12, 22:20
Eks see tänapäevane vilüülitsemine on rohkem haip - umbes nagu Mac, ainult tõsine marketingi punnitus.

anton schultz
24-05-12, 16:57
Ei ole tublidel eesti meestel midagi häbeneda. Kogu maailmas käib vinüülplaatide
väljaandmine enam-vähem sama metoodika järgi. Tootmistsükkel a.a.a. on
asendatud d.d.a. -ga (a-analoog; d-digitaalne). Tulemuseks on suhteliselt ühene "vinüüli meenutav junn". (mõningate väga harvade eranditega)
Üks hiljutine juhtum. Tõi sõber kaasa karbitäie Rollingute limiteeritud, remasteeritud vinüüle, väga ilusas karbis.
Pakkusin siis kuulamiseks võrdlusena samu plaate inglise Decca originaalpressingutega.
Võite arvata, milliseid versioone me tollel õhtul rohkem ei kuulanud.

Sonic
24-05-12, 21:56
Tulemuseks on suhteliselt ühene "vinüüli meenutav junn". (mõningate väga harvade eranditega)


Yks harv erand on minu arvates Audioquesti toodang.
http://www.discogs.com/Terry-Evans-Puttin-It-Down/release/2408886

ats
24-05-12, 22:23
Eks ta natuke kurb on küll, et vinüüli nime all saad tegelikult selle sama CD, mis on tõenäoliselt kadudega plaadiks pressitud, seega pole erilist mõtet raha sellise vinüüli alla panna. Samas ei näe ma mingit põhjust nurinaks CD plaadi formaadi (44,1/16) ja sellega kaasneva kvaliteedi üle. Kui see formaat pole piisav muusikalise/soundilise naudingu edasi andmiseks, siis on viga kas heliloojas, muusikutes, helire˛issööris või sinu süsteemis.

moi
24-05-12, 22:37
kuldsed sõnad atsilt.

anton schultz
24-05-12, 23:02
100% atsiga samal arvamusel.

OSX
28-05-12, 23:31
99% atsiga nõus :). 1% ulatuses nendin lihtsalt et ega natuke vingemad resolutsioonid asja hullemaks ei tee, kuid annavad VÕIMALUSE (!) oskuste, tahtmise, sobiva materjali ja vastava väljundformaadi korral pakkuda samuti elamuse mis võibolla ületab CD pakutava.

Sonic jättis märkimata et Audioquest on näiteks tolle Terry Evansi LP tootnud täielikult analoogis, vastav märge leidub ka paadiümbrisel. Oleme koos Sonicuga seda plaati kuulanud nii- ja naapidi, analoogis kui ka 24/192 kujul ning meil ei õnnestunud tabada midagi digitaalsele helile ainuomast mis asetaks ühe või teise hierarhias ettepoole.

OSX
09-06-12, 00:47
6245
Tegin võrdluse siin räägitud Terry Evansi materjalist: graafik kus lilla joon on LP pealt digitaliseeritud Weiss ADC2 muunduriga,
ja helesinine on samuti AudioQuesti poolt välja antud CD. Erinevused on päris ootamatud nagu...

moi
09-06-12, 11:23
FTT size, smoothing window ja sämplimise sagedus ei ole vist mõlemal juhul samad aga ilmselt ikkagi erinevus kõrgemas otsas üle 6 dB, päris palju.

OSX
09-06-12, 12:05
Jap, LP puhul oli tegemist 24/192 failiga, nii ka mõõdetud, CD aga teadagi 16/44,1 - seal polnud midagi avaramalt mõõta. Muud seaded on samad.

Vinyylimees
28-06-12, 23:38
Ma eelistan enamasti plaate, mis on salvestatud enne 1980-ndat aastat. Mul on plaate kaheksakümnendatest, mis on salvestatud juba digitaalselt.

Benny Rehmann - 20 Jahre

Benny Rehmann on iseenesest kuulus tegelane Volksmusik/Oberkrainer ˛anris ning vanemad plaadid on kõlalt päris head, see aga ei kõlba kuhugi.
6334
6335
Firma K-tel
Aasta 1983

Nagu näha ametlikult kirjas, et digitaalne. See plaat seisab mul niisama, kõla ei istu kuidagi, vokaalid hõljuvad nagu kuskil nii muuseas mängiva ansambli sees.


Diane Schuur - Deedles

6337
6338

Firma GRP Records
Aasta 1984

Ka ametlikult digitaalne, seekord pole helipilt siiski hull, kuigi on tunda, et tegemist ei ole päris analoogiga. Mulle see plaat isiklikult meeldib.


Glenn Miller - In the digital mood

6339
6340

Firma GRP Records
Aasta 1983

Kõla on digitaalsele omaselt ere(mulle digitaalselt salvestatud big bandid eriti ei istu, kipuvad kõrva väsitama)


Wolfgang Kahl - Fantastic digital accordion creation

6341
6342

Firma Phonotape
Aasta 1988

Pole ka kõlaliselt midagi erilist. Akordion ise on muidugi akustiline.

See oli küll nüüd teemast väljas aga digitaalselt salvestatud vinüülide ajalugu :) Ma pole uurinud, võib-olla on mul mõni digitaalne ketas veel.

Kui on huvi ning ma aega leian võin salvestada nendelt mõned helinäited.

OSX
29-06-12, 22:41
Miks mitte, huvi on ikka olemas. Muidugi kui fragmente salvestad siis max võimalike parameetritega?

Nende nn "early digital" vinüülide puhul peab arvestama seda et milline oli tollane digitehnika üleüldse. Lihtsalt asjaolu et "digital", ei tähenda tegelikult mitte midagi, eriti kvaliteediga seoses.
Esimesi digisalvestisi tehti ju üsna imelike parameetrite kohaselt - vähemalt tänase pilguga vaadates. 14bit/37,5kHz,4channel, mis oli tegelikult CMOS tasemel 13bitine (Soundstream süsteemid). Või väga levinud (proffide hulgas) Sony PCM1600/1610/1630 recorderid mis kasutasid meediumiks... videolinti ja seega ka videomakke (U-Maticud). Sony PCM100 oli küll 16bitine, kuid kahte viimast bitti kasutati vigade paranduseks - seega oli ta ikka 14 bitine heli jaoks.
Tollane digitaalne salvestus oli siiski lapsekingades, nii heliliselt kui tehniliselt võttes. 8 kanaliga ADAT makini oli veel pikk maa... (ja ega seegi teab mis revolutsioon polnud :) )

Vinyylimees
02-07-12, 10:50
Salvestasin lühikesed jupikesed nendest plaatidest.

Wolfkang Kahl - http://ubuntuone.com/1hzT3TJIwyZFsJfdk4mqD9

Kõlapoolest pole sellel plaadil väga häda midagi.


Glenn Miller - http://ubuntuone.com/4wA1sr8FP8fielpi6Rymk6

Siin annab tunda juba selline tühjus, nagu oleks midagi puudu.


Benny Rehmann - http://ubuntuone.com/5y8NFQohR5Z8Xh2xMtzNPu

Kuulake, kuidas kõlab, nagu oleks ilm pilves, jube.


Diane Schuur - http://ubuntuone.com/55uSRtyP6zX7c7wT9qgXRh

Kõla on üsnagi hea


Milleri plaadile on märgitud, et on salvestatud 3M 32 rajalisel digitaalsel audiosüsteemil ja miksitud J.V.C digitaalsel masterdamiskonsoolil.

Salvestused tegin Audacity-s ning sellise aparaadiga

6355

Audio-Technica AT-PL 120 (ilma UBS-ta)
Helipea Grado Reference Platinum 1 5mv

OSX
02-07-12, 13:50
Njah, see 3M kuulutas end 16bitiseks küll aga ma kahtlustan et temaga oli samamoodi nagu teistega sel ajal - 16bit final word sequence - 2 bit CRC...

Vinyylimees, kui sul leiduks midagi Decca väljalaskest alates 1979, oleks huvitav võrrelda. Decca nimelt oli see firma kes arendas iseseisvalt 18bit/48kHz Master Recording süsteemi juba sel ajal (õigupoolest alustas juba 1977).

Õhtupoole kuulatan siis mis kuulda on.

ottok
02-07-12, 16:09
Mul vist isegi plaate decca DMM - direct metal master
OSX - tahad mōōta?

Valetasin,vaatasin järele,firma hoopis saksa Eterna ja aasta 85 DMM

Decca'lt on 90a märkega digital

Vinyylimees
02-07-12, 17:41
Mul vist Decca digitaalselt salvestatud plaate pole. Ehk oskab keegi öelda, kuidas on lugu Telefunkeniga?

Vinyylimees
03-07-12, 22:49
Kas keegi on aega saanud ja neid näidiseid kuulanud? Teinud kuuldeliselt mingit võrdlust?

OSX
04-07-12, 02:20
Jah, kuulasin natuke eile ja natuke täna ka. Ja otsisin sõbra fonoteegist välja kõige esimese CD - ABBA "The Visitors"...


Glen Milleri salvestised minu meelest ongi natuke sellised mis ei kutsu kuulama, soundi mõttes. Samas on teada et tolle vinüüli salvestisega on võidetud kunagi USA's autoaudio võistlus :) , nii et kuski pidi ta ikka kuidagi kõlama. Kõlas aga paremini kui Rehmann.


Benny Rehmann... Minu süsteemis oli kuulda et see sound on tahtlikult "pilve" keeratud, ilmselt on toonmeistrile kajamasin väga meeltmööda olnud. Tegelikult on instrumendid suht olemas küll, isegi kenasti säravad kui lastaks särada.
Ma ei tea millise kõlarisüsteemi kaudu Vinyylimees kuulab, kuid miskipärast tundub et ehk on Rehmanni pilvine sound põhjustatud kõlarite omadustest. Mingi küllalt kitsas riba jääb esitamata, ja ongi asi pilves - kõrvalt ka miski juurde ei aita.


Ülejäänud salvestised on rohkem ühtlased, sestap ka kõlavad meeldivamalt, ei jää nagu tühja tunnet. Diane Schuur on tegelikult natuke tuhmim kuid pillide valik ja esitus muudavad salvestise siiski kenasti õhuliseks, ütleks et see mis oli, oli väiksemate moonutustega ning sagedusulatus läks ka alla 30Hz (kui teistel see oli kenasti tollase LP standardi kohaselt mitte alla 40Hz, pigem kõrgemal).


Suurima aplausi saab minult aga... Grado helipea. Need kõrged mida plaadilt saada on, on kätte saadud ja küllalt mängleva kergusega. Isegi vaatamata 16bitisele salvestisele oli "loomulikulaadne" sära nagu olemas.


Kui kõrvutada siia juurde nüüd ABBA CD siis miskit pole teha, on ikka plekine kõla sellel CD plaadil tegelikult. Ei meenuta küll tänast mp3 pakkimist, aga selline omamoodi heli on tal. Kuiv heli, õhku instrumentide helis nagu kole vähe. Kuidagi tolle Glenn Milleri plaadiga sarnane kuivus, kuid mitte ka päris sama. Kõrged helid on ebaloomulikud, ülemine keskriba toob midagi kohatult esile kogu aeg, samas kui midbassidel laiutab tegelikult tühjus.

Kas ma eksin kui ütlen et salvestuseks kasutatud kaart oli Creative Live või Audigy(2)?

OSX
04-07-12, 02:44
Mul vist isegi plaate decca DMM - direct metal master
OSX - tahad mōōta?

Helilises mõttes võiks ju kuulata. Eriti kui ahelast "helipea, korrektor, helikaart" ka aimu saaks. Kas midagi mõõta või mida see annaks, ei teagi. Kuna DMM puhul võidi samuti digitaalset masterit kasutada, siis võib tulemus olla ette määratud.

Tegelikult teen siinkohal moderaatorile ettepaneku teema pealkirjast välja jätta viite Siiri Sisaskile, kui me hakkame siin rääkima ka muudest salvestistest siis ei lähe see enam algse probleemiga kuidagi kokku.

ats
04-07-12, 03:14
Mind siiski huvitab, mis lõplikud järeldused Siiri Sisaski LP-st on. Kas tiraaž oli aiataha lastud või kannatab selle subjektiivse "meeldivuse" arvele kirjutada? Graafiku järgi hakkas plaadi sageduskara 8kHz juures kukkuma, samas on 8kHz muusikaliselt juba üsnagi kõrge sagedus, pealegi on üsnagi normaalne, et ühe muusikapala sagduskõver on kõrgsageduste poole kukkuv, mitte sirge. Kuna enamus pole käesolevat vinüüli oma kõrvaga kuulda saanud jääb ka segaseks, mida plaadist täpsemalt arvata.

wigo
04-07-12, 08:58
Kui oled tallinnast siis saada ps kaudu nr ja tule võta kuulata.

Vinyylimees
04-07-12, 11:14
Helisüsteemiks on mul kõlarid Estona 35AC-021 ja võimendiks Одиссеи 001. Helikaardiks on tavaline integreeritud helikaart, mul oli kunagi Audigy 4 aga vinüülplaadimängija sai talle ilmselt saatuslikuks. Grado helipea on täitsa hea, ainuke probleem on selles, et ma ei oska teda õieti paika sättida. Olen internetist lugenud kuidas see käib kuid pole ikka aru saanud. Kaal on mul paigas, selle mõõtmiseks on aparaat aga ta ei pruugi õige nurga all olla. Kui keegi Tartu kandis oskab helipead õieti paika sättida, siis võiks viitsimise korral ühendust võtta.

OSX
04-07-12, 11:29
Sedap ma mõtlesin et kuskil on AC97 koodeki käsi mängus (Creative puhul oleks see olnud SigmaTeli kivike kaardil). Ja 021 kõlari "aukudest" on siin foorumis omajagu räägitud.

wigo: kui saad siis võiksid sarnaselt Vinyylimehele üles panna fragmendid sellest plaadist.

wigo
04-07-12, 11:33
Kahjuks ei saa,pole millegagi lasta,puudub asi millega analoog teha digitaaliks.

Vinyylimees
04-07-12, 16:56
Asi on nüüd täiesti teemast väljas. Millest tuleneb selle AC97 koodeki omapära? Pole digiaudioga eriti kursis. Nendest aukudest olen kuulnud aga S-90 heli meeldib mulle vähem kui Estonia oma. Jätkuvalt on palve, et keegi, kes asub Tartu kandis võiks viitsimise korral aidata mul grammofoni helipea paika sättida. Ma panin ta sie külge aga ei saanud täpselt aru, kuidas seda nurga sättimise vahendit kasutada.

wigo
04-07-12, 17:06
Ole nii hea laps ja alusta nüüd uut teemat-oma teemat oma probleemidega.

ottok
11-11-12, 17:41
Siiri vinüül leidis täna uue kodu plaadiriiulis teiste eesti artistide kõrval. Helipilt ilma tarkade mõõteriistadeta: kõrgete tämbrite nuppu tuli keerata nullist +5 peale,et saavutada tavaliste vinüülide kõla. Kõik.

Sully
25-12-13, 18:46
Millised oleksid soovitused őnnestunud Eesti muusikasalvestiste osas, pigem helinautlejale kui melomaanile? Paraku vinüülil on täna valikut vähe, liidaks ka CD plaadid loetelusse kui sobib.
Siin eespool sõna võtnud A.S arvas selle küsimuse peale, et olukord eesti helisalvestistega on enamjaolt masendav. Või on erandeid?

GU50
02-01-14, 10:37
Väga head on kõik salvestused, millede re˛issöör on Tõnu Raadik. Sellest reast näiteks Liisi Koiksoni, Jaan Tätte ja muidugi Tõnu Raadiku enda salvestused. Kisub teemaväliseks, sest neid asju vinüülidena minu teada ei esine.

anton schultz
03-01-14, 17:20
Mina pakuks välja plaadid(CD), millised on salvestanud Lauri Liivak (Forwards).
Viimased kuulatud Kõrsikud - Sinu südames
Kukerpillid - Meie küla laulud - sellel plaadil on küll salvestajateks/miksijateks rahvusvaheline seltskond ja Lauri Liivak üks nendest.
Päris hästi kõlas ka Tuuli Velling - Kuus ruutmeetrit põrandapinda - selle vist oli salvestanud Indrek Patte (ei saa enam kontrollida, kinkisin plaadi ära).

Droid
03-01-14, 18:31
Kaks head CD Aapo Ilves-AGA ÜKSKORD ja Jaanus Nõgisto & Tõnu Timm-EESTI KUNINGRIIK.

vuss
04-01-14, 11:12
Liisi Koiksoni CD "väike järv" ka Forvards Stuudiod ja Lauri Liivak ja väga hea. Vastupidine näide Jana Kask CD "Mirror" MIG Music ja Alar Kotkas. Pole nii tark, et ära lahata, aga vokaaliga on IMHO midagi üsna valesti. Jana Kase häälele iseloomulik on lihtsalt kuhugi kadunud. Kas on see ohver raskest metalsoundist esiplaanile miksimise eest või ta lihtsalt ei oska inglise keeles laulda, tont seda teab. Igatahes vilets plaat.

vanakool
04-01-14, 13:37
Sai kunagi ostetud selline kogumik:
http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=7861

Jah ma saan aru, vanad šellakplaadid jne, kuid antud juhul on tegu lauskirvetööga. Kahina ja krõpsumise vähendamiseks on lihtsalt kõrged lõpuni maha keeratud ja kogu lugu. Kuulata seda möminat igatahes ei kannata. On selline effekt nagu lintmakil oleks helipea totaalselt s..ne.
Mul on ka mitmeid Usas ja Venes välja antud kogumikke kus vanad šellakide remasterdused, kuid seal on tehtud töö korralikult ja midagi pole kaduma läinud, heli on hea, niipaljukest kui šellaki puhul seda olla saab.
Vabandust et sai OT

ottok
04-01-14, 16:53
Kahju kohe Jana Kasest,pidi ta just kotka tiiva alla sattuma :(

jaffimees
04-01-14, 19:10
Lisaksin veel, et kõik Epliku plaadid on väga hea heliga. Samuti Argo Vals ja minu viimane leid Kali Briis.