PDA

Vaata täisversiooni : Tavalisest laiem lint



martinj
20-08-12, 22:34
Ahoi lindisõbrad.

Leidsin kolikambrist mõned kettad. Tundub nagu A4402-6b aga vat maki juhtpukside vahele üks lint ei mahu.Lint veidi laiem. Mängib kuidagi, aga makk kerimast keeldub.

Niiet kas tegu tootmispraagiga või on tegu ajahambaga- lint arvatavast 197x aastast.
Edit: kus on ikka lindistajal viitsimist olnud. 18 kettad täis kiirusel 9 neljarealiselt - mono.

Mind on ikka õpetatud, et peale kiiruse 19 ära kasuta teisi.:cool: Aga jah, lindilt tuleb ainult mõmin...

Jeekim
21-08-12, 12:05
Venemaal muutus lindi laius standardi kohaselt vähemalt kolm korda: algselt 6,35 mm (tõeline 1/4 tolli), siis 6,25 ja lõpuks 6,30. Tundub, et see lint ei saa kuidagi olla 4402, pigem esimese variandi tüüp 10. Muide ka vanal tüüp 2-l oli variant läikiva kirjadeta põhimikuga ja see oli 6,35. Aga muidugi, tüüp 2 ja 10 on selgelt eristatavad.
Võimalik, et tegu on ka DV lindiga, seegi on 6,35, kuid see peaks olema metallkiht-lint.
Kui ükski neist variantidest ei sobi, jääb üle võimalus, et tegu on mingi spets info-lindiga või iselõigatud (ebatäpselt) lindiga.

martinj
21-08-12, 13:34
Lint on pruuni värvi 18 cm kettal ja "svema" rakordiga. Tüüpi 4402 pakkusin seetõttu, et see karp vedeles kõrval. Täis on see igatahes lindistatud (kiirus 9, neli rida, mono)ja mängimisel tõmbub kortsu. Tüüp 2 see kindlasti pole.

Jeekim
21-08-12, 14:29
Tekstiga rakordid tekkisid minu mäletamist mööda 80ndate esimesel poolel. Ka Pereslavli tehas tähistas rakordi vene tähtedega PHS, Tasmal teksti polnud. Kas kirja Svema järel numbreid pole? Seal peaks olema aastaarv (kaks numbrit). 4402-te sellise rakordiga ei tehtud, vist oli üldse ilma rakordita. Aga kui paks lint on? Muidugi oleks fotost abi, kus näha rakordi tekst ja lindi ning rakordi ühenduskoht. Ühenduskoht annaks aimu, kas on originaalne tehasest, või on hiljem lisatud.
Kõik see info muidugi linti kitsamaks ei tee.:confused:

martinj
21-08-12, 21:38
64996498

Rakordil kirja ei ole. Väga võimalik, et ise pandud.

Lindist ise pole ei sooja ega külma. Midagi huvitavat sealt ei leidnud (et peaks hakkama seda mõminat lahti arutama). Lihtsalt selline leid.

Jeekim
22-08-12, 10:55
Kummaline.
Stardiriba kleeps tundub olevat tehases pandud.
Esimese raksuga oleks võinud arvata, et on poolekslõigatud pooletolline videolint, aga värv pole õige. "Pruunsus" viitab küll raudoksiidile. Mine tea, äkki tehti pooletollist raudoksiidi ka mingiks info- või audiomajanduse tarbeks. Aga siis pidi "kodune" lõikaja osavate kätega olema.

aqv
22-08-12, 11:02
Kui asi on algses karbis, siis karbil on ju kirjas, et rakordiga.

a1
22-08-12, 11:30
Mind on ikka õpetatud, et peale kiiruse 19 ära kasuta teisi.:cool: Aga jah, lindilt tuleb ainult mõmin...
AM-raadio jaoks oli sedagi küllaga, seda enam veel mõmina jaoks, kus määravaks võis olla salvestuse pikkus.
Oli endalgi kunagi paar kuue tunnist linti :rolleyes: ja justkui 4,76 oli ka mõnel lintmakil valikus.

Pläsku
22-08-12, 12:00
Riiulist esimene ettejuhtuv karp 375m aastast 1974, samasugune pakend šostka tehase oma rakorditega ja kindlalt tean, et tolleaegsest kaubandusvõrgust ostetud. Sai kunagi Majak-202-ga kedratud, ei mäleta, et mõni lint pukside vahele kinni oleks jäänud või polnud need vahed nii täpsed. Küll olid Pereslavli tehase omad natuke probleemsemad nagu, ühele kettale oli isegi nii palju linti keritud, et pidin jupi maha võtma, muidu oli võimatu makile panna, mõnel serv paiguti oli laineline.

bnman
22-08-12, 19:21
Ajalooliselt muutus lint aina kitsamaks seetõttu, et algsele 6,35mm-le oli lubatud kõikumise tolerants +/- 0,05mm. Kes tootjatest seda ei kasutanuks? Viimaks tuli ka 6,3mm-lt viimased 5 sajandikku maha võtta. Internetis on seda teemat käsitletud küll.

martinj
22-08-12, 20:06
Konkreetne mõmin on 70ndate estraad. Salvestatud makiga Majak 202 .
Ise pole seal lõigatud midagi
Ise kah üksikutel juhtudel kasutanud kiiruseid 4 ja 9.

Tean ühte tuttavalt, kes salvestas 18 lindi täis kiirusel 2 makiga Daina. See oli vist ainuke lindikas, mis seda kiirust omas. Lihtsalt lint oli kallis.

wigo
22-08-12, 20:14
Omal oli ka esimene makk daina-kas sellel mitte polnud 2 kiirust 4 ja 9.Sry kui eksin.

martinj
22-08-12, 20:17
2 ja 9
http://rw6ase.narod.ru/000/mg1/dayna_l.html

Vene foorumist lugesin , et kiirus 2 lintmakil oli mõeldud pimedatele "rääkiva raamatu" jaoks, nagu ka plaadimängijal kiirus 16.

(http://rw6ase.narod.ru/000/mg1/dayna_l.html)http://www.rt20.mybb2.ru/viewtopic.php?f=13&t=53388


OT: keegi reaalselt neid 16 kiirusega plaate näind on kah ? Mängijat olen näinud.

freeze
22-08-12, 21:51
ot. ainult laiem lint on ühine joon
selline loom Садко-501

http://www.rw6ase.narod.ru/000/mg/sadko501.html
(http://www.rw6ase.narod.ru/000/mg/sadko501.html)http://www.rw6ase.narod.ru/000/mg/sadko501_09.jpg

veel korra vabandust ot eest

Pläsku
22-08-12, 23:05
Садко-501
Sellist imeriista olen kunagi kohalikus kaubandusvõrgus müügis isegi näinud.

TeeTL
22-08-12, 23:06
Natuke OT, aga kuulsin hiljuti raadiost, kuidas kinotehnikamees Jaak Elling (kes hiljuti ühe põneva kino(heli)tehnika näituse Tõstamaa mõisas tegi) pajatas intervjuus Mark Soosaarele, et omal ajal oli puudus 16mm filmilindist, mida käsikaamerasse panna. Ja siis seda lõigati 35mm-sest filmilindist. Aga erinevalt makilindist pidi seda ka perforeerima, mida tehti erikavala seadeldisega õmblusmasina baasil. Minu arusaamist mööda pidi seda kõike ka veel pimedas tehtama.
Niiet kodusel teel mistahes makilindi lõikamine ei nõudnud võrreldes filmilindiga pooltki nii kõrget kvalifikatsiooni ja tulemus võis küll vähe laiale teele sattuda :P. Laia videolinti võis ju liikuda teatud kontingendil ka 70ndatel (kuigi samal kontingendil oleks ilmselt liikunud ka tavalist helilinti kilomeetrite kaupa :P). Aga kui selle lindi laius ei ületa 6,35, siis miks mitte ka tootmise kõrvalekalle. Ei maksa üle mõelda.

martinj
27-12-12, 00:22
Sattusin lugema seda teemat
http://www.rt20.mybb2.ru/viewtopic.php?f=8&t=61322&view=unread#unread
Võibolla oli ka tegu "školnaja" lindiga. Ehk sisuliselt praagiga, mida siis "õppeotstarbel" turustati :D