+ Vasta teemale
Leheklg 1 / 14 12311 ... ViimaneViimane
Nitan vasteid 1 kuni 15 205-st

Teema: pime jootma - levaade jootmise phitdedest

  1. #1
    Liige tanker Kasutaja maine on neutraalne tanker avatar
    Liitunud
    08/2002
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    586

    Algseade

    Jootehenduse tekitamisel kuumutatakse lhidalt kokkujoodetavaid metallosi ning kantakse hendatavale pindadele rbustit ja jootetina. Tekitatud hendus seob hendatavad osad metallurgiliselt, moodustades suureprase elektrilise henduse juhtmete vahel ja tugeva henduse metallosade vahel.
    Kuumuse tekitamiseks kasutatakse jootekolbi vi mnda muud vahendit. Rbusti on keemiline puhasti, mis valmistab kuumad pinnad ette sulanud jootetina jaoks. Jootetina kujutab endast madala sulamispunktiga mitteferrometallidest koosnevat sulamit.

    Loe artikli tisversiooni siit

    Kommenteeri ja arutle antud artikli teemadel kesolevas foorumi teemas

  2. #2
    Liige jassa Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    04/2003
    Asukoht
    Valgamaa
    Postitusi
    598

    Algseade

    Komponentide kontaktid on tavalisel kaitstud mingi pinnaviimistlusega. Pinnaviimistluseks vidakse kasutada mitmekesiseid lahendusi alates plakeeritud tinast kuni jootetina katteni. Tnu poorsusele ei taga plakeerimine (metallesemete hukese (vris)metallikihiga katmine) samasugust kaitset kui jootetina kate.
    Jootekolvi otsade valmistamisel on kasutusel mitmesuguseid plakeerimismeetodeid. Need meetodid pikendavad kolviotsa eluiga. Alljrgnev joonis selgitab kahe kolviotsade plakeerimistehnika olemust. ks tehnika kujutab endast vasel paiknevat nikkelkatet, mis on omakorda galvaniseeritud rauaga.
    Plakeerimine (<pr. plaquer "katma") metall-lehtede ja -plaatide, traadi ning torude termomehaaniline katmine teise metalli vi sulami hukese kihiga. /-----/

    Kolviotste puhul ei vaidle kuid komponentide kontaktid vist kll plakeeritud pole.
    Pigem on galvaniseeritud. (Elektroltilise sadestamise teel toote pinnale tekitatud metallikiht)

  3. #3
    Liige kfl maine kipub olema madal
    Liitunud
    06/2002
    Asukoht
    Kehra
    Postitusi
    381

    Algseade Vs: pime jootma - levaade jootmise phitdedest


  4. #4
    Liige pupsik46 Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    05/2004
    Asukoht
    Tallinn/Jyri
    Postitusi
    739

    Kiidan Vs: pime jootma - levaade jootmise phitdedest

    Panin krvataha.
    Kolakoguja

  5. #5
    Liige fre Kasutaja maine on neutraalne fre avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Viljandimaa
    Postitusi
    3.350

    Algseade Vs: pime jootma - levaade jootmise phitdedest

    Tsitaat Esmalt postitatud tanker poolt
    Rbusti on keemiline puhasti, mis valmistab kuumad pinnad ette sulanud jootetina jaoks...
    ...Kommenteeri ja arutle antud artikli teemadel kesolevas foorumi teemas
    Veidi rbustitest.
    Rbusti philesanne pole mitte puhastamine, vaid huhapniku juurdepsu tkestamine jootekohale.
    Korraliku jootehenduse eelduseks on aga hendatavate pindade puhtus, muidu joodis ei hine metalliga. Oksiidist puhastatud pind oksdeerub kuumutamisel huhapniku toimel otsekohe uuesti.Takistamaks hapniku ligipsu jootekohale kasutataksegi rbustit. Elektroonikatdel on levinuimaks rbustiks ikka kampol olnud, ndki veel. Toodeti seda mnnivaigust. Kampol on keemiliselt neutraalne, sellega vib alati "kindlapeale vlja minna", kartmata hilisemaid jootehenduse trkeid.
    On ka selliseid rbusteid, mis reageerivad oksiididega ja isegi metallidega (tpiline selle liigi esindaja on saltser ehk tsinkkloriidi lahus), osa jootepastasid on ka sellised. Nende kasutamisse tuleks suhtuda vga skeptiliselt vi vhemasti suure ettevaatusega, vaatamata toredale reklaamile kaupmeeste poolt. Petlikuks vib osutuda see esmapilgul hea omadus ka halvastipuhastatud pindasid hendada. Keemiline reaktsioon jtkub vaikselt, hiljemalt mne aasta prast on selline henduskoht just rbusti sl riknenud ja elektriline hendus ebakindel.
    Elektroonika ttab suitsu baasil.
    Thendab - igasse detaili on doseeritud tpne kogus suitsu.
    Kui mnest suits vlja lasta, siis vrk enam ei ki.

  6. #6
    Liige pupsik46 Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    05/2004
    Asukoht
    Tallinn/Jyri
    Postitusi
    739

    Algseade Vs: pime jootma - levaade jootmise phitdedest

    Kusjures fre'l on igus, ise sattusin sellise jootevedeliku peale, mis juhtis elektrit st. digitaalne skeemijupike ei hakanud ennem tle, kui olin jootevedeliku phjalikult plaadilt mahapesnud. Niiet ettevaatust igasuguste vedelike ja pastadega, kampol ja piirituses lahustatud kampol ruulib.
    Kolakoguja

  7. #7
    Liige jassa Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    04/2003
    Asukoht
    Valgamaa
    Postitusi
    598

    Algseade Vs: pime jootma - levaade jootmise phitdedest

    Asjalik koolitus. Sain esimese korraga jrele tehtud!

  8. #8
    Liige m4rtin Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    03/2006
    Postitusi
    359

    Algseade Vs: pime jootma - levaade jootmise phitdedest

    mul tekkisid &#213;pime jootma artiklit lugedes m&#245;ned k&#252;simused.

    Mittenakkuvuse peamised p&#245;hjused
    1) Valitud temperatuur on liiga k&#245;rge. Tinakate p&#245;letatakse kiirelt &#228;ra ning algab oks&#252;deerumine
    4) Ebapiisav kolviotsa jootetinaga katmine k&#245;rgetel temperatuuridel t&#246;&#246;tamisel (&#252;le 350&#186;C)
    5) 'Kuiv' jootekolvi ots ehk kui jootekolvi otsa hoitakse joodetavate pindade vastas ilma &#245;hukese jootetina kihita toimub kiire oks&#252;deerumine.
    Umbes mitu kraadi &#252;le sulamistemperatuuri(tabel oli toodud artiklis eespool) see tinakatte p&#245;leminine hakkab?
    Ning kuidas see jootekolvi otsa &#245;hukese tinaga kokkutegemine peaks v&#228;lja n&#228;gema? M&#245;tlen just seda, et minul valgub tina m&#246;&#246;da kolvi otsa &#252;hte punkti(ehk siis oleks kolvi ots nagu vett-h&#252;lgav; jutt on 80W kolvist max temp 480C)
    Viimati muutis m4rtin : 02-02-08 kell 22:28

  9. #9
    Liige tiks maine kipub olema madal
    Liitunud
    01/2008
    Postitusi
    45

    Algseade Vs: pime jootma - levaade jootmise phitdedest

    minu praktikas olen leidnud parimaks rbustiks atsetlhappe ehk aspiriini tableti.selega on vimalik isegi nikkel kroom ja roostevaba terast joota.heks eeliseks on see et kui asetate lakeeritud traadi aspiriini tabletile ja surute tinutuskolviga peale ning liigutate tmates traati siis lakk eemaldub ja traat kattub kohe tina kihiga. mitukmmend aastat tagasi jootsin ferriit trafosi,mille traat oli 0,05mm ja lakeeritud .hendus ei hakka oksdeeruma.peavad vastu tnaseni.

  10. #10
    Liige m4rtin Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    03/2006
    Postitusi
    359

    Algseade Vs: pime jootma - levaade jootmise phitdedest

    Tsitaat Esmalt postitatud tiks poolt
    minu praktikas olen leidnud parimaks rbustiks atsetlhappe ehk aspiriini tableti.selega on vimalik isegi nikkel kroom ja roostevaba terast joota.heks eeliseks on see et kui asetate lakeeritud traadi aspiriini tabletile ja surute tinutuskolviga peale ning liigutate tmates traati siis lakk eemaldub ja traat kattub kohe tina kihiga. mitukmmend aastat tagasi jootsin ferriit trafosi,mille traat oli 0,05mm ja lakeeritud .hendus ei hakka oksdeeruma.peavad vastu tnaseni.
    olen pri. Atsetlsalitsl happega jb jah vga tugevad jooted. Aga huvitaks ikkagi see, et mitu C le sulamistemperatuuri hakkab jootetina plema?

    Ning mis on jootekolvi otsa tinaga kokku tegemise mte(inglise keelas tinning the tip) vahetult ennem jootmist? Sest kandes otse kolvile jootetina aurustub rbusti koheselt ning alustades jootmist panen ma ju hukese oksydeerunud tinakihiga kolvi vastu jootekohta Minumeelest oleks palju arukam teha jootekolv vahetult ennem jootmist svammiga puhtaks, sekundiks ots kampolisse torgata ning seejrel vastu joodetavaid osasi panna ning alles siis jootetina neile vahele. Vi kuidas nendest punktidest 4&5 aru peaks saama?

  11. #11
    Liige A.S. Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    10/2003
    Postitusi
    3.067

    Algseade Vs: pime jootma - levaade jootmise phitdedest

    Tsitaat Esmalt postitatud m4rtin poolt
    Minumeelest oleks palju arukam teha jootekolv vahetult ennem jootmist svammiga puhtaks, sekundiks ots kampolisse torgata ning seejrel vastu joodetavaid osasi panna
    Kui kolvi otsas on joodis, siis oksdeerub joodis kui seda seal ei ole, siis oksdeerub kolviots ja varsti pead uue otsa ostma. Pealegi kui kolviots on puhas, siis kokkupuutepind joodetava detailiga on vaid hes vikeses punktis, joodisega kaetud kolviotsa korral kontaktpind kordades suurem. Mida suurem kontaktpind, seda kiiremini jootekoht kuumeneb. Kui sulle meeldib puhas kolviots, siis kasutagi sellist, mis on leni kroomitud ja seega joodist ldse klge ei vta.

  12. #12
    Liige reuter Kasutaja maine on neutraalne reuter avatar
    Liitunud
    12/2004
    Asukoht
    Hallistemetsa/Mrjamaa/Tallinn
    Postitusi
    3.863

    Algseade Vs: pime jootma - levaade jootmise phitdedest

    mina olen viimasel ajal jaama hoidnud ca 300 kraadi peal, siis ei oksdeeru see tina seal eriti kiiresti. suuremate asjade jootmisel kasutan krgemat temperatuuri, et kiirendada soojuslekannet. mingi aeg tagasi ji selline tuline asi seks sisse. hommikul oli ots must. tina klge ei j. svamm ei aidanud, puuklotsi serv kah mitte ja siis lihtsalt katsetamise prast kraapisin noa otsaga rnalt selle tagikihi maha. ots toimib nagu uus ja kate ilmselt viga ei saanud, sest auke sisse pole plenud.
    korralikule kolvi otsale jb peale niiske svammiga puhastamist ja jootetinaga kokku puutumist tina kiht peale tervele otsale. vanadel vaskotsaga tlvikutel see vask krssas kiiresti ja seda pidi pidevalt viilima. praegusel otstel(vist teraskate) neid jamasid ei ole
    kolvi otsal ongi ainult tina. nt suurema otsaga peenemaid juhtmeid tinatades pole vahel vaja tina isegi pidevalt lisada. traat korraks kampolisse ja kolvi otsal olev tina katab traadi. niimoodi vib saada pris mitu otsa tinatatud, ilma kolvi otsale tina juurde andmatta.
    Reha otsa astumine on inimlik, sellel hppama jmine pisut rumalam tegevus

  13. #13
    Liige tiks maine kipub olema madal
    Liitunud
    01/2008
    Postitusi
    45

    Algseade Vs: pime jootma - levaade jootmise phitdedest

    mina kasutan jootekolvi otsikuteks vask torusi. siselbimduga umbes 2mm.tina imendub tnu pindpinevus jule torusse ja jootmisel imbub vlja.tindika phimte.samas on sellise otsikuga tina jootekohalt eemaldada.raputades kolvi et tina otsikust vljuks.seejrel kastes otsik kampolisse ja prast jootekohta,vite sealt tina eemaldada tnu pindpinevus jule.

  14. #14
    Liige tiks maine kipub olema madal
    Liitunud
    01/2008
    Postitusi
    45

    Algseade Vs: pime jootma - levaade jootmise phitdedest

    kasutan ka 1mm siselbimduga torusid. neid otsikuid on puhstada vaja ainult vljastpoolt.sees on tina alati olemas.see on eelmisele jutule lisa.

  15. #15
    Liige m4rtin Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    03/2006
    Postitusi
    359

    Algseade Vs: pime jootma - levaade jootmise phitdedest

    Tsitaat Esmalt postitatud reuter poolt
    mina olen viimasel ajal jaama hoidnud ca 300 kraadi peal, siis ei oksdeeru see tina seal eriti kiiresti. suuremate asjade jootmisel kasutan krgemat temperatuuri, et kiirendada soojuslekannet.
    ok, pan ka siis sedasi harjutada, et vahetult(~3s vast kulub kolviotsa katmiseks hukese tinakihiga) ennem jootmist katan kolvi otsa hukese tinakihiga. Ning kui temperatuur ka liiga krge pole(et tinakate ra pletataks), siis sedasi peaks olema testi optimaalseim talitada

    Et kas see jrjekord viks siis selline vlja nha:
    1) kolviots niiske svammiga puhastada
    2) sekundiks kapolisse
    3) kolviots hukese tinakattega katta
    4) jootma
    5) kolviots niiske svammiga puhastada
    6) sekundiks kapolisse
    7) jne

    Vi jtsin midagi olulist vahele?


    Pinna eelnevaks suuremat sorti puhastamiseks kasutasin atsetooniga immutatud salvrtikut ning kuna pind oli natuke kare, siis puhusin veel B-55 suruhuga pisikeseimadki salvrtiku ebemed ra.

    Kuidas muidu kolviotsa puhastamisel ennast see puhastusvahend igustab? Ning on ta meldud samamoodi nagu kampol selliseks tihedaks(kasvi iga jootekorra vahel) kolviotsa puhastamiseks?

+ Vasta teemale

Teema informatsioon

Antud teemat sirvivad kasutajad

Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 klalist)

     

Lemmikud

Foorumi reeglid

  • Sa ei vi lisada uusi teemasid
  • Sa ei vi lisada vastuseid
  • Sa ei vi lisada manuseid
  • Sa ei vi muuta oma postitusi