+ Vasta teemale
Lehekülg 1 / 4 123 ... ViimaneViimane
Näitan vasteid 1 kuni 15 50-st

Teema: küsimused mis mind vaevavad

  1. #1
    Liige qratman Kasutaja maine on neutraalne qratman avatar
    Liitunud
    03/2004
    Asukoht
    Tallinn, Pärnu
    Postitusi
    557

    Algseade

    Üritan omale seda elektroonika värki selgeks teha tasapisi ja tekkisid mõned küsimused.

    1. Kuidas piltlikult mõista milline see elektrivool on?

    Öeldakse näiteks et elektrivool on suur või väike. Kas seda tuleb mõista siis, et elektronide liikumise kiirus on suur ja nad on kõik el. juhtmes nö järjest - mida suure el. vool seda kiiremini nad seal järjest liiguvad. Või tähenda see hoopiski seda et elektronid liiguvad juhtmes ühesuguse kiirusega(m/s) koguaeg sõltumata voolu suurusest aga suurema voolu korral on nad nö kõrvuti. Mida suurem vool seda rohkem elektrone on kõrvuti.

    Kumb neist variantidest on õige või on hoopis mingi kolmas seletus?

    2. Ostsin mingi odava 30W Lux firma joote kolvi. Olen juba mitu päeva üritanud kahte juhet omavahel kokku tinutada aga ma ei tea milles on asi, kokku ei jää. Proovisin väikseid takisteid ja muid jublakaid vana vene teleka seest proovi mõttes kokku tinutada aga absoluutselt ei jää kinni. Ostsin siis teistsuguse tina - peal on valjuhääldi klemmide jootmise pilt. (Andmed: 1.5mm läbimõõt, 60%sn) ikka sama asi. Mitte kuskile kinni ei võta. Varem olen proovinud vana vene jootekolviga mõnda juhet kokku tinutada, siis on küll jäänud.

    Aa, ja selle tinutuskolvi karbi peal on kah kõlari tinutamise pilt ja andmed on kirjas:
    kolvi otsa pilt - Ni
    tulise otsa pilt - ca. 410 Celsiust.

    Milles võib asi olla? oskustes?

    3. Mida see tinutamisel kasutatav "möks" endast kujutab?

    Lugesin siit tevalost seda jootmise artikklit kah, et kuda õieti joota.

  2. #2
    Administraator martinj on keelanud maine martinj avatar
    Liitunud
    11/2002
    Asukoht
    Saue
    Postitusi
    7.399

    Algseade

    1. Kõik on suhteline.
    Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist.
    Kas suur või väike, sõltub olukorrast. Kas 100 puud on mets ? Kas 10 puud on mets. Iga asja tuleb võrrelda.

    2. Kolb soojaks ikka läheb ?
    Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

  3. #3
    Liige qratman Kasutaja maine on neutraalne qratman avatar
    Liitunud
    03/2004
    Asukoht
    Tallinn, Pärnu
    Postitusi
    557

    Algseade

    1. Sellest saan ma isegi aru et suur ja väike on suhtelised asjad :P

    Aga tahaks just mõista seda elektrivoolu olemust. Kuidas need elektronid seal juhtmes liiguvad. Kas siis voolu suurus tähendab seda sama mis voolu kiirus. Näiteks kui on vool (täitsa suvad arvud) 1A, siis kõik elektronid liiguvad kiirusega 1000km/s üksteise järel.

    2. Soojaks läheb küll ja tina sulatab ka. Aga vat see tina ei hakka millegi külge.
    EDIT:
    Yippii... Vahetasin kolvil otsa ära (üks lisa ots oli nimelt kaasas) ja nüüd võtab ilusti juhtmeid külge. Ennem oli selline terav ots, nüüd panin lapiku. Palju mugavam ja võtab ilusti juhtmed kinni . Uskumatu et ots võib niii palju mõjutada...

    Siiski on veel 1. ja 3. küsimus lahtised.

  4. #4
    Liige DoS Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    03/2003
    Postitusi
    489

    Algseade

    Ei mäleta enam, kas see oli põhikoolis või keskkooli alguses, igatahes peaks sealt läbi käima voolutugevuse definitsioonvalem I=q/t, mis tähendab, et voolutugevus on võrdne juhtme ristlõiget ajaühikus läbinud laenguga ehk siis ka elektronide arvuga.
    Mida suurem voolutugevus, seda rohkem elektrone ajaühikus juhtme ristlõiget läbib.

  5. #5
    Liige fre Kasutaja maine on neutraalne fre avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Viljandimaa
    Postitusi
    3.350

    Algseade

    Originally posted by qratman@Nov 14 2004, 16:14
    3. Mida see tinutamisel kasutatav "möks" endast kujutab?
    Seda kutsutakse räbustiks. Põhiülesanne on sellel õhuhapniku juurdepääsu tõkestamine jootekohale. Foorumi otsing abiks, neil teemadel palju juttu olnud...
    Levinuim räbusti - kampol - on tavaliselt saadud männivaigust. Seda (vanasti, nüüdset tehnoloogiat ei tea) aeglasel tulel keedeti ja hiljem jahtumisel tekkisid erinevad kihid, millest üks kihipiirkond ongi siis kampol.
    Elektroonika töötab suitsu baasil.
    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

  6. #6
    Liige qratman Kasutaja maine on neutraalne qratman avatar
    Liitunud
    03/2004
    Asukoht
    Tallinn, Pärnu
    Postitusi
    557

    Algseade

    Originally posted by DoS@Nov 14 2004, 16:09
    I=q/t, mis tähendab, et voolutugevus on võrdne juhtme ristlõiget ajaühikus läbinud laenguga ehk siis ka elektronide arvuga.
    Mida suurem voolutugevus, seda rohkem elektrone ajaühikus juhtme ristlõiget läbib.
    Selle valemiga jääb paraku selgusetuks kas 1 Amprise (arvud jällegi vaid näitlustamiseks) voolu kooral on nii:
    3 Elektroni on koos(juhtmega risti) ja liiguvad kiirusega 0,3 km/s või 3 Elektroni on järjest ja liiguvad kiirusega 1km/s (3 korda kiiremini(0,3 x 3 = 0,99 =~1), et saavutada sama arv ajaühikus läbinud elektrone).

    Suht segane jutt vist

  7. #7
    Liige jan Kasutaja maine on neutraalne jan avatar
    Liitunud
    01/2003
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    485

    Algseade

    Kiirusega pole siin eriti pistmist. Kujuta parem ette tavalist veevoolikut. Mida suurema survega sealt vett tuleb, seda suurem on vool. Kui voolik on tühi, siis voolu pole.

    Ehk siis lihtsamalt saab 1 amprit defineerida nii, et ühes sekundis läbib juhtme ristlõiget laeng 1 kulon. 1 kulon on kole suur laeng, kui arvestada, et ühe elektroni laeng (elementaarlaeng ehk vähim looduses vabas olekus esinev laeng) on -1,6*10ˇ-19 (10 astmes -19) kulonit. Tegelikult loetakse elementaarlaenguks selle väärtuse absoluutväärtust. Aga see selleks.

    Seega pole siin määrav elektronide kiirus, vaid nende hulk ajaühikus (võrdlus: kui veevoolikuga ämbrit täita ning kui ühel juhul saab ämber täis minutiga ja teisel juhul 30 sekundiga, siis teisel juhul on voolikus suurem vool).

  8. #8
    Liige sebastian Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    04/2004
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    2.952

    Algseade

    Siis tuleb rääkida juba vooluringist, kus vooluallikas ja sellega paralleelselt takisti.
    Pinge (U) määrab see, kui suur potensiaal elektronidele antakse ja voolu (I) määrab see, kui tihedalt elektrone "välja loobitakse"...kujutame, et vooluallikaks on patarei ja kujutame et patarei sisaldab kindla arvu elektrone. See, kui "tugevalt" ja "tihedalt" ta elektrone peab loopima, sõltub takistusest. Kui see on väärtuselt suur, siis jätkub elektrone kauemaks, neid ei pea nii tihedalt ja võimsalt loopima. Väiksema takisti väärtuse korral, tuleb elektronidele suur energia anda ja tihedalt välja paisata, ning patarei saab kiiremini tühjaks.
    Sellest ka võimsus P=UxI, elektronidele antakse suurem laeng ja neid "paisatakse" ajaühikus rohkem.
    Vooluringis on elektronide kiirus mõned millimeetrid sekundis, kuigi elektrisignaal juhtmetes liigub peaaegu valguse kiirusega. Sellel on ka üsna keeruline põhjendus, aga lühidalt: juhtmes ei liigu elektronid kunagi sirgjooneliselt.
    Kui vooluring on katkestatud, siis on tõesti "toru tühi", nagu jan kirjutas...elektronid küll liiguvad...kõigis võimalikes suundades peaaegu valguse kiirusega, aga mitte kindlat teed pidi, nagu vooluringis, seetõttu ei teki ka voolu.

  9. #9
    Liige haes Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    10/2004
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    32

    Algseade

    Mis te arvate kumale poole liiguvad elektonid? Ikka miinuselt plussile mitte vastupidi
    TEOSTAME ALUMIINIUMI KEEVITUSTÖID KA VÄLJASÕIDUGA OBJEKTILE!
    Detaili või konstruktsiooni väljatöötamine / projekteerimine ja näidistoote valmistamine
    CNC larer lõikus.
    http://www.veebi.info/v2/page.php?us...wood&page=4074

  10. #10
    Liikmed KaruTEC maine kipub olema madal
    Liitunud
    07/2002
    Postitusi
    2.585

    Algseade

    Ma arvan et elektrivoolu ei ole mõtet hakata "ette kujutama" muul tasemel kui sellel, mis suunas ta raibe lippab. Elektrivoolu füüsikaline olemus on väga raskelt seletatav ja ei anna kokkuvõttes ikkagi ettekujutust. Võrdlus jõevooluga on vägagi ebatäpne, sest elektrivoolu kiirus on konstante ja osakesed praktiliselt ei liigu. Vähemalt metallis.
    Sama lugu on valgusega mittevaakum-keskkonnas. Ei toimu otseselt footonite sirget liikumist vaid hoopis pidev uute footonite moodustumine ja vanade sumbumine.

  11. #11
    Liige sebastian Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    04/2004
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    2.952

    Algseade

    Mis te arvate kumale poole liiguvad elektonid? Ikka miinuselt plussile mitte vastupidi
    Ikka miinuselt plussi poole.
    Liikumine on aga täiesti "sakiline", elektronid põrkuvad oma teekonnal pidevalt aine aatomitega, milles nad liikuvad ja sellest siis keskmine liikumiskiirus on väga väike...võtab tunnijagu aega, enne kui elektron jõuab vooluallika plussklemmilt läbi ahela miinusesse.
    Muidugi ei saa seda kõike lihtsalt seletada...elementaarosakesed pole lihtsalt "pallid", mis ühest kohast teise kihutavad ja siis ei saa ka võrrelda, kas kaks elektroni liiguvad üksteise järel kiiremine või kõrvuti ja aeglasemalt .

  12. #12
    Liige R.I.P Kasutaja maine on neutraalne R.I.P avatar
    Liitunud
    03/2003
    Postitusi
    317

    Algseade

    Noh vee analoog kõlbab algatuseks üldise ettekujutuse saamiseks küll, tõsi kogemuste ja teadmiste kasvades ei tohiks asja nii primitiivselt ette kujutada.
    Pinge oleks veesurve torus ja vool oleks torust läbivoolava vee hulk. Kui suurendad pinget (survet) siis läheb torust (juhtmest) suurem hulk vett (elektrone läbi). Takisti oleks kitsam koht torus, diood-tagasilöögiklapp, transistor- vesirattaga lahtikeeratav veekraan , generaator-pump, patarei-kõrgel kohal asuv anum, elektromagnet hüdrosilinder jne. Üks oluline vahe on selles kui vesi saab peenikeses torus ilma takistuseta voolata, siis see pumpa ja toru ei riku (mida elekter aga lühise korral siiski teeb).

    On ülikooliajast selline lugu, ise selles tunnis ei olnud aga sõbrad rääkisid. Üks õppejõud seletas üliõpilastele elektri olemust just veevoolu analoogia põhjal. Rääkis torudega ühendatud savipottidest jne ning lasi selle üle kodus järgi mõelda. Järgmist tundi andis hoopis teine mees, vaatas koduste tööde peale vangutas pead ja ütles: "Mis jama see veel on, ........nii asja ei selgitata". Ma seletan teile mis asi on elekter. Pärast neid sõnu joonistas ta tahvlile esimese asjana suure integraali ning selle järgi jubeda hunniku valemeid mis pidid selgitama elektri olemust. Nojah arvatavasti see kellelegi eriti midagi selgeks ei teinud.

  13. #13
    Liige Propeller Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    01/2003
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    111

    Algseade

    mulle seletait ka asja savipotidega. Ja see miks pirn laes koheselt peale lüliti lülitamist põlema läheb on sellepärast, et elektriväli on see, mis juhis silmapilkselt levib. Patarei saab tühjaks niipea, kui mõlemas anumas on vesi võrdsel tasemel - piltlikult öeldes.

  14. #14
    Liige urmas78 Kasutaja maine on neutraalne urmas78 avatar
    Liitunud
    02/2003
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    1.113

    Algseade

    Kas elektronid miinuselt plussi poole ei liikunud? Augud vist ikka plussilt miinusele. Tegelikult ei tea, pole veel näinud neid mööda juhet vihisemas

  15. #15
    Liige Propeller Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    01/2003
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    111

    Algseade

    siis vahetage mõttes pluss ja miinus ümber ja kehvasti ühendatud mass tuleks ümbernimetada kehvasti ühendatud pulussiks

+ Vasta teemale

Teema informatsioon

Antud teemat sirvivad kasutajad

Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 külalist)

     

Sarnased teemad

  1. Korduma Kippuvad küsimused
    ksl poolt foorumis Võimendifoorum
    Vastused: 11
    Viimane postitus: 14-09-11, 16:52
  2. Korduma Kippuvad Küsimused
    ksl poolt foorumis Auto audiofoorum
    Vastused: 1
    Viimane postitus: 05-07-09, 05:11
  3. Uus arvuti ja mõned küsimused
    ints0000 poolt foorumis Tark- ja riistvara foorum
    Vastused: 16
    Viimane postitus: 11-01-06, 17:06
  4. Võhiku küsimused võimendi kohta.
    Paralax poolt foorumis Võimendifoorum
    Vastused: 9
    Viimane postitus: 03-11-05, 01:44

Lemmikud

Foorumi reeglid

  • Sa ei või lisada uusi teemasid
  • Sa ei või lisada vastuseid
  • Sa ei või lisada manuseid
  • Sa ei või muuta oma postitusi