+ Vasta teemale
Lehekülg 1 / 2 12 ViimaneViimane
Näitan vasteid 1 kuni 15 25-st

Teema: Reguleeritav toiteplokk

  1. #1
    Liige ints0000 Kasutaja maine on neutraalne ints0000 avatar
    Liitunud
    12/2003
    Asukoht
    Tallinn-Kehra
    Postitusi
    1.140

    Algseade Reguleeritav toiteplokk

    Mul on plaan omale teha korralik toiteplokk, mis võimaldaks siis pinget/voolu muuta.
    Leidsin ühe projekti:toiteplokk
    Sai ka PCB tehtud ja asi kokku pandud. Tulemus pole selline nagu oleks tahtnud. Paar häda siis: Lühiskoormust see asi ikka ei kannata, jõutrants põles maha- seega ei õnnestu max voolupiirangut sättida, et saaks vooluallikana kasutada.(Trants oli korralikul radiaatoril ja ei kuumenenud üle).
    Teine häda on see, et paikareguleeritud pinge kukub kui koormus külge ühendada, kuna trafo pinge alaneb.

    Kas kellelgi on häid mõttteid kuidas annaks seda skeemi täiustada, et eelpool mainitud hädad kõrvaldada?

  2. #2
    Liige virgonur Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    12/2002
    Asukoht
    iisaku/rakvere
    Postitusi
    405

    Algseade Vs: Reguleeritav toiteplokk

    Tsitaat Esmalt postitatud ints0000 poolt
    paikareguleeritud pinge kukub kui koormus külge ühendada, kuna trafo pinge alaneb.
    Otsi võimsam trafo

  3. #3
    Liige ints0000 Kasutaja maine on neutraalne ints0000 avatar
    Liitunud
    12/2003
    Asukoht
    Tallinn-Kehra
    Postitusi
    1.140

    Algseade Vs: Reguleeritav toiteplokk

    Päris keevitustrafot ma ka laua alla ei taha. See on trafole omane nähtus ju, et tühijooksul on pinge kõrgem. Tesitisin 2-e erinevaga: 1) radiotehnika y101 toitetrafo. 2) võimsam isend 1,5mm läbimõõduga traadist sekundaariga(südamiku kuju sama, mis y101 kuid suurem).

  4. #4
    Liige Eggy Kasutaja maine on neutraalne Eggy avatar
    Liitunud
    01/2003
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    3.586

    Algseade Vs: Reguleeritav toiteplokk

    Ise tegin sama isendi kasutades radiotehnika mr5021 keskuse trafot. Ideeliselt peaks sama olema, mis U101-l. Kaks mähist ühendasin kokku läbi dioodi (otsi siin samas skeem ja teema selle kohta olemas). Asi töötas edukalt 30V ja nati üle 3A vooluga. Hetkel olen voolu/pinge mõõtmise prose maha põletanud (toitestabikas põles lühisesse) ja LCD on teiste projektide tarbeks läinud. Kahjuks.

  5. #5
    Liige ints0000 Kasutaja maine on neutraalne ints0000 avatar
    Liitunud
    12/2003
    Asukoht
    Tallinn-Kehra
    Postitusi
    1.140

    Algseade Vs: Reguleeritav toiteplokk

    Minu isend tuleb nende "paneeli mõõdikutega"

    Ehk annad viite teemale? Vaatasin need toiteplokkide teemad läbi, kuid ei märganud sama skeemiga isendtit.
    Viimati muutis ints0000 : 16-11-09 kell 12:50

  6. #6
    Liige Eggy Kasutaja maine on neutraalne Eggy avatar
    Liitunud
    01/2003
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    3.586

  7. #7
    Liige radiotehnika35 Kasutaja maine on neutraalne radiotehnika35 avatar
    Liitunud
    07/2004
    Asukoht
    Tartu piirkond
    Postitusi
    2.561

    Algseade Vs: Reguleeritav toiteplokk

    Mis transsi seal regulaatoris kasutad?
    Mul omal olnud juba aastaid kasutusel MJ15003.
    2N2219 asemel on mul KT801.
    Selle MJ asmel oli enne üks KT803, see oli seal väga lollikindel-pisikese radika otsas istus ja ja tuliseks ei läinud, leigeks natuke. Praegune MJ on ilma radikata-see ükskord läks endale märkamata suht tuliseks, endiselt muidu töökorras.
    Mul voolupiiramine igaljuhul töötas, tänu sellele jäi üks võimukivi ellu .
    Trafona mul 150VA/27V toroid. Kui selle ploki ehitasin siis katsetasin erinevaid trafosid seal, kogemusest sain voolu 3,5A ja pinge u. 34V.
    Igaljuhul tööle hakkas see kohe ilusasti, mitte mingisuguseid probleeme sellega pole olnud. Tehtud sai see 2005 juunis
    -superradical-

  8. #8
    Liige ints0000 Kasutaja maine on neutraalne ints0000 avatar
    Liitunud
    12/2003
    Asukoht
    Tallinn-Kehra
    Postitusi
    1.140

    Algseade Vs: Reguleeritav toiteplokk

    Minu toiteploki esimene katsetus on täpselt samasugune nagu esimeses postituses toodud lingil. Ainult trafo on siis teine ja poted on testiks 5k + 4k7 takistid, kuna oomipoes polnud midagi 10k saada. Nüüd on juba uued poted olemas ja ootavad paigaldamist. Lõpus siis 1 transistor 2N3055 korralikul radiaatoril.
    Ma tegin siis kohe loomkatse: testril sai valitud 10A piirkond ja otsad toiteploki väljundisse. Hoidis ilusti voolu kuid ei mäleta kumba potet(pinge või vool) keerasin ja järsku lõi trafo surisema ja vooluks 7A. Niivisi see jõutrants seal otsad andis. Minuarust peaks see toiteplokk võimaldama väljund lühises max voolu seadistamist. Nüüd ei teagi mis seal juhtus, kas oli lihtsalt trants vilets või mingi lülitus ei toimi õigesti.
    Ega see keskväljavõttega lahendus ei aita ka selle koormuse all pinge langemise vastu.
    Mul on mõteid kah mida teha:
    1) DC/DC stepdown muundur ette, mis siis teeks näiteks täpselt 30V ja trafo pinge oleks siis kõrgem, et oleks piisav varu. (muundur sellepärast, et niisama pole mõtet kah õhku soojendada) Siin saaks kah hoopis reguleeritava muunduri teha.
    2) Impulsstoiteosa koos tagasisidega, mis suudab stabiilset väljundpinget hoida. Siin tekkib aga kohe probleem, kust trafot saada. Samas impulsstoite korral kannataks ehk kogu reguleerimisosa ringi teha ja jääks see lineaarne pinge/voolu regulaator ära.
    3) OV-le eraldi toide ja veel midagi.
    Kuid kõigi nende lahenduste jaoks on töötavaid skeeme vaja.

  9. #9
    Liige ints0000 Kasutaja maine on neutraalne ints0000 avatar
    Liitunud
    12/2003
    Asukoht
    Tallinn-Kehra
    Postitusi
    1.140

    Algseade Vs: Reguleeritav toiteplokk

    LM2576T-ADJ baasil saaks kah lihtsa reguleeritava pingega toiteploki teha: 1,25...35V ja 3A. Kas kuidagi annaks selle baasil ka sellist teha, kus pinge oleks 0...35V(30V) ja vool oleks kah reguleeritav kuni 3A?

    Niivisi ju saaks, et teha LM peal 31V pinge ja siis see esimeses postituses oleval lingil asi järgi. Trafo tuleks siis kõrgema pingega ca 38V. Kuid mõte oli, et ehk annab LM enda pinge reguleerimist kasutada, et asi oleks effektiivsem.

    Kas üldse oleks kogu sellel jamal mõtet? või tuleks OV-d ja muu peale reguleeriva transistori panna eraldi toitele ja arvestada siis tarfo niipalju kõrgema pingega, et väljundisse ikka 30V saaks 3A juures. Kas selle skeemi annaks niivisi korralikult tööle panna?

  10. #10
    Liige bloody-orc Kasutaja maine on neutraalne bloody-orc avatar
    Liitunud
    03/2004
    Asukoht
    Tallinn / Mustamäe
    Postitusi
    2.483

    Algseade Re: Vs: Reguleeritav toiteplokk

    analoogis sellist asja teha on paras peavalu. sisendpinge on ütleme 31V, v'ljundis tahad näha aga 5V ja 3A. 26*3 on juba päris kenake hulk puhtalt soojuseks kütta. Lihtsam oleks asi teha Switchmode's. Linearil kive kuipalju. mina ainult lehele, määra parameetrid ja saad sealt niimõndagi kätte. Ei tule nii raske ka ja jahutustki kõvasti vähem vaja (pole üldse vaja kui korralikud komponendid valid. [Loe: mitte kõige odavamad]). Sellega saad siis vajadusel teha isegi püsivooluallika (nagu mul LED driver tehtud on, mida nägid).

  11. #11
    Liige felch Kasutaja maine on neutraalne felch avatar
    Liitunud
    01/2002
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    8.275

    Algseade Vs: Reguleeritav toiteplokk

    Selle ja sarnaste toitekate 1 viga on vist pinge ümberlüliti puudumises. Isegi mul olev Vellemani PS-613 lülitab pinget tõstes kuskil poole peal trafo otsad ringi. Nii välditakse madalatel pingetel suure tarbimise korral transi ülekuumenemist: sisendpinge väiksem -> hajutatav võimsus samuti.
    Impulssregud ei anna just eriti häirevaba pinget...
    - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
    - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

  12. #12
    Liige ints0000 Kasutaja maine on neutraalne ints0000 avatar
    Liitunud
    12/2003
    Asukoht
    Tallinn-Kehra
    Postitusi
    1.140

    Algseade Vs: Reguleeritav toiteplokk

    Kas seda skeemi annaks kohandada kuidagi, et pinge ümberlüliti(d) oleks kah?

    Need impulss regulaatorid tekitavad tõesti häireid, sinna käivad lisa silufiltrid kah veel külge, aga ilma nendeta olen proovinud sarnase LM ms-ga, siis 0,5A alla max lubatud koormusvoolu tuli väljundisse häire sisse, kuigi komponendid olid andmelehe järgi õiged valitud.

  13. #13
    Uustulnuk swampman maine kipub olema madal
    Liitunud
    11/2006
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    3

    Algseade Vs: Reguleeritav toiteplokk

    [quote=ints0000]Kas seda skeemi annaks kohandada kuidagi, et pinge ümberlüliti(d) oleks kah?
    -----------------------

    Kui sul on keskväljavõttega trafo, siis on asi lihtne. Kesväljavõte ja dioodsilla miinus lähevad lülitile, mis sõltuvalt asendist ühendab trafo keskväljavõtet või dioodsilla miinusklemmi maaga. Esimesel juhul toimib sild kahe dioodiga vastastakt alaldina, teisel juhul "normaalse" sillana. Kui lüliti asendada komparaatoriga lülitatava reelega, siis on võimalik ümberlülitamine teha automaatseks, sõltuvalt millise väljundpinge valid. Siit näed ühendusskeemi: http://www.bowdenshobbycircuits.info/page4.htm#ps6.gif

  14. #14
    Liige virx5 Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    11/2004
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    348

    Algseade Vs: Reguleeritav toiteplokk

    See impulsstoide panegi pinget reguleerima. vastavalt sellele, mis pinget lõputranss väljundis hoiab, annab impulsstoide paar volti kõrgemat pinget, nii et lõpu transile jääb väiksem pinge ja kütab vähem.

  15. #15
    Liige ints0000 Kasutaja maine on neutraalne ints0000 avatar
    Liitunud
    12/2003
    Asukoht
    Tallinn-Kehra
    Postitusi
    1.140

    Algseade Vs: Reguleeritav toiteplokk

    Vahepeal katsetasin ka natuke MCU baasil lahendust, kus kontroller annab tugipinged OV-le, saab juhtida, millal trafo pinge kõrgemaks lülitatakse ja kaitselülitus, kui väljund päris lühises on jms. Pingereguleerimise ja lühise detektori ahelad panin kokku ja esialgu tundus, et töötab küll.

    See y101 trafo on sellepoolest vilets, et mähiste väljavõtted ei jaga pinget pooleks. Siis mõtlesin teist isendit kasutada, millel on pinged 15V, 29V, 45V (59v) tühijooksul. Ka selle lahenduse korral eraldub palju soojust max koormusel, kuid siiski vähem kui ilma ümberlülituseta skeemis.

+ Vasta teemale

Teema informatsioon

Antud teemat sirvivad kasutajad

Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 külalist)

     

Sarnased teemad

  1. SHARP 37AM-12SC teleri toiteplokk
    fik poolt foorumis Remondifoorum
    Vastused: 2
    Viimane postitus: 12-11-07, 21:07
  2. toiteplokk ja relee sellele mootorile?
    uviline poolt foorumis Elektrotehnika foorum
    Vastused: 2
    Viimane postitus: 21-03-07, 01:11
  3. ruumi valgustiks elektroonikapoe LED-id ja toiteplokk
    kaupz poolt foorumis Elektroonikafoorum
    Vastused: 16
    Viimane postitus: 13-10-06, 10:19

Lemmikud

Foorumi reeglid

  • Sa ei või lisada uusi teemasid
  • Sa ei või lisada vastuseid
  • Sa ei või lisada manuseid
  • Sa ei või muuta oma postitusi