Trükkplaatide söövitamine

[radiotehnika35]

Ma loodan, et halvasti ei vaadada, kui kuid vanasse teemasse postitatakse, kuid kust kohast vesinikperoksiidi saab? Apteegis enam 33% saada pole, seal on müügil ainult väga lahja lahus (oli vist 3%).

Kirjutasin ju 1. postis... :

Lahuse valmistamiseks vajaminevad kemikaalid ning nende kogus:
4 tabletti 35% vesinikperoksiidi sisaldavat tabletti (müüakse apteegis nimetuse "HYDROPERIT" all, pakendis 6 või 8 tabletti).

Loe 1. post läbi, seal vajalik info 100% olemas!

NB: kui kõik õigesti teed ja kemikaale ei joo, alla neela ega nendega silmi loputa siis katastroofi ei tule

[Elegija102]

tänud Radiotehnika, see värk on mul nüüd selge
Hea teema! 5+

[RLaa]

Vaatasin et siin juttu rohkem söövitamisest, aga vähem oluline pole ka radade saamine plaadile nii, et need reaktsioonide või temp. tõttu maha ei tuleks. Viimati tegin oma plaadi rajad printeri abil. Paberiks kasutasin Optijet Photo Quality Glossy, mille sileda poole peale lasin laserprinteriga rajad (max density, max dpi). Seejärel kandsin rajad plaadile triikraua abil (10 min, 2/3 max tempist) (google "toner transfer pcb" lisainfo jaoks). See paber toimis igatahes palju paremini kui spetsiaalsed Press-n-Peel paberid (mis on hulga kallimad!). Paberit on ainult natuke raskem plaadi küljest ära saada (tuleb pikalt leotada). Rajad jäävad plaadile üsna tugevasti ja nendele jääb õhuke paberi kiht, mis peaks kannatama igasuguse levinud keemiaga söövitamist temperatuuril 70C või rohkem.

[imelik poiss]

Mulle on alati meeldinud trükkplaate teha nii:
Teen ise ExpressPCB programmiga rajastiku.
Prindin laserprinteriga tavalisele ajakirja lehele rajad peale.
Puhastan plaadi köögisvammiga kareda poolega või piiritusega.
Peale seda panen prinditud paberi plaadile, muidugi nii et rajad kusagil plaadi keskel pole.
Sinna peale panen veel tavalise paberi et, triikraud hästi liiguks ja alumine paper paigal püsiks.
Algul hoian lihtsalt peal ~5sek. ning siis nühin servaga kogu plaadi mitu korda üle.
Peale seda pesen vaikselt hõõrudes paperi maha, tavaliselt tulevad rajad hästi välja.
Nüüd läheb plaat raudkloriidi vanni.
Siis juba jälle piiritusega puhtaks ja 0,8mm puuriga augud, ainuke peenike puur mis mul veel terve on

[bujään]

Kunagi olen isegi lämmastikhappega söövitada proovinud - ülikiire toime, kuid ei saa seda soovitada ohtlikkuse tõttu.

Toimib jah kiirelt, parimal juhul alla minuti .
Üldiselt aga paar kolm minutit ja plaat valmis.

Soovitamisega on lood nii, et korralikku kontsentreeritud hapet pole kaasajal lihtne (odav) leida - H202 ja muud lahendused on lihtsamad, odavamad ja tervisele ka ohutumad.

[anku]

Lämmastikhape jah vale aine selliseks tööks.
Kunagi proovisin - viskas suure rohelise pilve üles ja söövitas vägagi kiiresti(koos lakiga).
Ise kasutan rahulikku raud 3 kloriidi klassikalisel kombel ja olen rahul- plaat ujuma vedeliku pinnale , veidi loksutamist ja 15 minutiga valmis.

[imelik poiss]

Naatriumhüdroksiid on näiteks torusiil, aga tema konsentratsiooni taset mina ei tea arvatavasti piisavalt kõrge.
Vaske ta väga ei lammuta.

[guits]

Fotolaki ilmutuseks ehk...

[murphy]

imelik poiss lahmib jälle seg peaga. Se su torusiil sisaldab kõike muud ka mis KOGU laki maha võtab. Kui stabilisaatoreid vaja siis NaOH-st 50% vesiklaasi(küsida ehituspoest), see on naatrium silikaat. Siis lahus pikemalt kasutatav ja saab üsna mitu plaati teha. Muidu õhust absorbeeritav CO2 reageerib kiirelt NaOH-ga ja lahuse PH muutub. Komerts asjades ka naatrium silikaat sees, seepärast läheb lahus häguseks(tekkiva SiO2 tõttu) kui sinna äädikat neutraliseerimiseks lisada.

[guits]

See fotolakk mis poest ostetud lakiga plaatidel peal on ilmub suht hästi NaOH lahuses. Ilmutuslahus sõltub nagu fotograafiaski fotomaterjali omadustest ja kasutada tuleb seda mis antud tüübiga töötama on mõeldud. Kui mälu ei peta müüb oomipood kah NaOH'd koos oma fotolakiga plaatide ja söövituslahuse materjaliga. NaOH on muidu küll põhiliselt kasutuses lõppfaasis maski eemalduseks.

[murphy]

Ei NaOH ongi mõeldud ilmutamiseks, laki jäägid peale söövitamist võib ka atsetooniga eemaldada. Muidugi juhul kui söövitamiseks ei kasutata HCl+H2O2 segu, viimasega koos tekib atseton peroksiid, kuna keskond on kontrollimatu ja aine mitte puhas on asi VÄGA puutetundlik.

[radiotehnika35]

HCl+H2O2 segu, viimasega koos tekib atseton peroksiid, kuna keskond on kontrollimatu ja aine mitte puhas on asi VÄGA puutetundlik.

Tegelikult on mõistlik alati plaat puhtas vees enne laki/tahma eemaldamist pesta.
Näit. printeritahma ei võta eriti korralikult muud lahustid maha kui atsetoon. Piiritusega nühi end lolliks, samuti muude lahustitega. Igasugused isopropüülalkod on ka üsna võimetud - kemikaali kulu on suur ja mehaanilist nühkimist on palju, atsetoonise lapiga kergelt üle plaadi ja puhas. Aga plaat enne jah peab olema veega pestud.

[bnman]

Ravimi ja mürgi vahel on asi ainult koguses. Nii ka NaOH-ga ilmutades. Ilmutiks 1% NaOH on minu kogemuselt liiaks, piisab ka 0,6%. Peale söövitamist tuleb fotolakk eemaldada ja selleks ei ole midagi paremat kui seesama NaOH veidi suuremas kontsentratsioonis, kuid pikem aeg teeb sama töö ära ka sama ilmutiga.

[ahto555]

Sai seda Hydroperit tablettidega meetodit proovitud ja töötab väga hästi! Vedel H2O2 kipub aja jooksul kodustes tingimustes säilitamisel oma omadusi minetama, tablette on külmikus hulga lihtsam säilitada.
Ma ei tea paljud teist trükkplaatide tegemiselt "toner-transfer" meetodit kasutab, mina olen paaril korral proovinud ja mitte eriti edukalt. Ühel korral ei saanud paberit pärast kuumutamist kuidagi kätte ja teisel juhul tulid pooled tooneri rajad koos paberiga trükkplaadilt maha.
Erinevates elektroonikafoorumites on ilmunud lingid uuele "toner-transfer" meetodil trükkplaatide valmistamisele kus paberi asemel kasutatakse kuumakindlat kilet -http://electroni-city.com/getting-started/. Ehk on keegi juba proovinud ja oskab kommenteerida?

[radiotehnika35]

Sai seda Hydroperit tablettidega meetodit proovitud ja töötab väga hästi! Vedel H2O2 kipub aja jooksul kodustes tingimustes säilitamisel oma omadusi minetama, tablette on külmikus hulga lihtsam säilitada.
Ma ei tea paljud teist trükkplaatide tegemiselt "toner-transfer" meetodit kasutab, mina olen paaril korral proovinud ja mitte eriti edukalt. Ühel korral ei saanud paberit pärast kuumutamist kuidagi kätte ja teisel juhul tulid pooled tooneri rajad koos paberiga trükkplaadilt maha.
Erinevates elektroonikafoorumites on ilmunud lingid uuele "toner-transfer" meetodil trükkplaatide valmistamisele kus paberi asemel kasutatakse kuumakindlat kilet -http://electroni-city.com/getting-started/. Ehk on keegi juba proovinud ja oskab kommenteerida?

Kilest siin kunagi sai kirjutatud - DATA COPY kile, laserprinteri jaoks, üsna paks. Saab seda eduga kasutada. Teine asi mis "kuumakindel" - sinine press n peel spetsiaalkile, selle miinus, et üsna kallis - u. 2,5€/ leht, mõõdud 280*220mm (midagi siinakanti). Kui kiirelt vaja plaat teha siis see on täitsa kasutatav meetod ja saab väga peeneid radasid, ma alla QFP208 pole teinud aga töötab sel puhul ideaalselt (samas - ka paberiga saab seda kui on hea prindikvaliteet ja korralik plaaditoorik [puhas+tasane]).
Mina teen kõik plaadid toner transfer meetodil, sel aastal neid teinud kusagil 1,5m2 ja mõõdud olnud ca. 1dm2 pinnaga plaadi kohta. Pole kunagi UV kasutanud ja ilmselt ei hakka ka kasutama - nende koguste puhul on toner transfer täiesti piisav. Oma tarbeks olen sel aastal teinud ehk 20 plaati, pooled neist tikutopsi suurused ja isegi väiksemad SMD jaoks .