+ Vasta teemale
Leheklg 1 / 7 123 ... ViimaneViimane
Nitan vasteid 1 kuni 15 104-st

Teema: Trkkplaatide svitamine

  1. #1
    Liige radiotehnika35 Kasutaja maine on neutraalne radiotehnika35 avatar
    Liitunud
    07/2004
    Asukoht
    Tartu piirkond
    Postitusi
    2.367

    nnetu Trkkplaatide svitamine

    Teeme siis teistmoodi.
    Kirjutasin vastuse snumile kah aga seal thtede arv piiratud.

    Alternatiivne meetod FeCl3-le on niisugune:
    Vesinikperoksiidi (vesiniklihapendi) vi ka H2O2 ning soolhape (HCl) lahus trkkplaatide svitamiseks.

    Lahuse valmistamiseks vajaminevad kemikaalid ning nende kogus:
    4 tabletti 35% vesinikperoksiidi sisaldavat tabletti (makse apteegis nimetuse "HYDROPERIT" all, pakendis 6 vi 8 tabletti).
    100ml. keedetud vett, soovitavalt jahutatuna temperatuurile 50-60 kraadi

    Vtta see 100ml vett ning sellesse puistata 4 tabletti (tabletid vib kiirema lahustumise tarbeks purustada) H2O2 , tablettide lahustumisel on kuulda kerget praksumist meenutavat heli, kui tabletid on tielikult lahustunud siis lisada lahusele umbes 19ml. 33% HCl (soolhapet). Segada kergelt. Nd ongi svituseks sobilik lahus valmis. Sellesse saab nd panna svitamist vajava trkkplaadi, mrgitud u. lahuse kogusest piisab sna kiireks svituseks (paar minutit) u. 100*100mm trkkplaadi valmistamiseks. Lahus svitab paremini soojalt, 50-60 kraadine lahus svitab plaadi mne minuti jooksul, klmal lahusel vib kuluda 10-20min. sama tulemuse saavutamiseks, svitusprotsessil eraldub lahusesse vask mis vrvib lahuse rohekaks, samuti iseloomulik lhn (ei ole soovitav muidugi seda sisse kaifida, parim on kasutada hingamisteede kaitsemaski (nagu kasutavad arstid, apteegists aab neid, ei ole kallid, vib kasutada samuti gaasimaski).
    Kui plaat on valmis siis vtta see lahusest, loputada veega ja seejrel oleks soovitav veel plaadike pista lahusesse veest ja sgisoodast (u. 200ml vett ja lahustada selles u. 2 supilusikatit sgisoodat), see neutraliseerib happejgid mis plaadil vivad olla.
    Seejrel kuivatada plaat ning radasid kaitsnud vrv nit. atsetoniga maha pesta.
    Soodast valmistatud lahusega vib nd neutraliseerida ka lbittanud happelahuse - seda ei ole mtet silitada, korduv kasutamine eeldab soojendamist ja sellest tekib omakorda mrgiseid aure.
    Svitamisel kasutada plastikust vi klaasist anumat, metallist ei sobi, samuti ei sobi metallnu happe hoidmiseks.

    Mrgitud koguseid vib vastavalt vajadusele suurendada vi vhendada - silmas pidades...

    - 1 tableti kohta vtta 25ml sooja, keedetud vett
    - iga selle osa kohta vtta 4.75ml 33% soolhapet (5ml vib ka olla, 4.75ml tundub kiiremini ttavat )

    Soolhappest.
    Selle happega ttades tuleb olla ettevaatlik - happes sisalduv kloor on lenduv ning ka mrgine, vimalusel kasutada gaasimaski, silmade kaitseks kaitseprillid!
    Silmi tuleb kaitsta happega kokkupuutumise eest - silma sattudes on suur tenosus jda pimedaks, happe silma sattumisel on tarvis tingimata prduda viivitamatult arsti poole, samuti tuleb viivitamatult silmi loputada rohke veega!!!
    Katsume nii, et seda silma ei satuks...
    Kui hape on suuremas anumas (nit. turustatakse seda 1l plastpudelites) siis selle avamisel tuleks end kindlasti kallutada pudeli suudmest eemale - aurud kipuvad kohe pudelit avades lenduma ja toas seda avada ei ole parim mte - soovitavalt ues vi ventileeritavas kohas.
    Doseerimiseks on hea kasutada samuti apteegist saadavaid hekordseid plastikust sstlaid, praktika on nidanud, et 20ml. sstal happe tpseks doseerimiseks on pris pikaks ajaks algajale kohane, samuti paneb mitu aastat vastu kui paar korda ndalas kasutada.
    Vee doseerimiseks vib kasutada suurema mahuga sstlaid - ei pea mtenudega jamama jne.
    NB. Sstalt saab korduvalt kasutada, peale happe doseerimist oleks sstal soovitav pesta puhtaveega vi kui vimalik siis hoida eemal teiste inimeste haardeulatusest (sel juhul ei pea pesema - happejgid seda plastikut ei lahusta).
    vesinikperoksiidi tarbeks on soovitav teine sstal - need ei ole kallid, mnikmmend senti.

    Vesinikperoksiid.
    Seda kemikaali vib nagu mrgitud saada tablettide kujul kuid kasutavad seda ka nit. jahimehed trofeede pleegitamisel - sel juhul on tegu tugevama lahusega, seda makse 35% ja 50% lahusena laiatarbe tarvis (leidub ka le 90% vesinikperoksiidi kuid seda ei soovitaks algajale!). Sellegi kemikaali ksitlemisel tuleb olla ettevaatlik, tugeva kontsentratsiooniga lahus on oksdeeriv ning mningate materjalidega kokkupuutel vib tekkida tule ning plahvatusoht!
    Kangema kontsentratsiooniga lahust on mrgitud svitusprotseduuri tarbeks tarvilik lahjendada.
    Siiski oleks algajale soovitav kasutada mrgitud tablettidest saadavat vesinikperoksiidi - ohutum!
    -Tablette silitada tingimata jahedas ja pimedas (klmkapp on hea!) , ostetud tabletid ei pruugi olla kohe parimad - nad kipuvad olema niisked, klmkapis hoides paari kuu jooksul muutuvad nad kuivaks ja lahustuvad kiiremini kui katsudes niiskena tunduv tablett!
    Olen mrganud, et aasta klmkapis seisnud tabletid ttavad hsti, seega silivusajale mina piiranguid seada ei oska, hoian neid jahekapis, sgavklmas ei ole mtet hoida.
    Kindlasti tuleks neid silitada originaalpakendis (blisterpakend, nagu tablettidel ikka), vastavalt vajadusele vtta soovitud kogus...

    Ehk on abiks?
    Kui ei siis PS.
    Viimati muutis radiotehnika35 : 13-04-11 kell 02:35
    -superradical-

  2. #2
    Liige Plsku maine kipub olema madal Plsku avatar
    Liitunud
    09/2010
    Asukoht
    Harjumaa Rookla
    Postitusi
    1.210

    Algseade Vs: kas keegi teab kust poest jhvi linnas on vimalik saada FeCl pulber svitamisek

    Modedel tuleks see eelnev postitus kivisse raiuda, et oleks huvilistel alati ktte saadav, mitte mne aja mdudes muu saasta sisse ra ei kaoks. Teemaalgatajal soovitaks siiski FeCl3-me kasutada, see on nende kemikaalide krval suhteliselt ohutu, vib vrrelda tavalise keedusoola lahusega. Ei ole mingeid probleeme tekitanud, kui on kte peale sattunud, ka vib mitu korda hte lahust kasutada. Vib olla vhe aeglasemalt vrske lahus svitab, kui nende teiste kemikaalidega. Parema tulemuse saab siis, kui plaat asetada svitatava pinnaga allapoole FeCl3 lahusesse nii, et jks lahuse pinnale ujuma.

  3. #3
    Liige fre Kasutaja maine on neutraalne fre avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Viljandimaa
    Postitusi
    3.272

    Algseade Vs: kas keegi teab kust poest jhvi linnas on vimalik saada FeCl pulber svitamisek

    Tsitaat Esmalt postitatud Plsku poolt Vaata postitust
    ..... Parema tulemuse saab siis, kui plaat asetada svitatava pinnaga allapoole FeCl3 lahusesse nii, et jks lahuse pinnale ujuma.
    Mina svitan ka veel raudkloriidi lahuses (vanad varud!) ja kige tavalisemas
    vanas taldrikus, mille juba ammu selle tarbeks teistest eraldasin. Umbes 1mm
    jmedusest traadist teen "kraka-jaka" (*), mille vahele trkiplaadi kinnitan,
    seda on siis mugav vahetevahel lahusest vlja tsta, et vaadata kuidas protsess
    on kulgenud. Nii ei mri raudkloriidiga nppe ra.

    (*) - see on minu lilihtne abivahend, kahest hepikkusest traadist tehtud
    H-kujuline (pealtvaates) moodustis. Pilt oleks parem, aga pan snadega:
    Traadid on omavahel keskosadest mne cm ulatuses kokku keerutatud,
    kik 4 haru on "alla" painutatud ja nende otsad siis npitsatega veidi
    konksudeks formeeritud. Nende nelja konksu vahele jb kerge survega
    trkiplaat nii et keerutatud osa jb svitamise ajal horisontaalselt lebava
    trkiplaadi keskosa kohale ja muidugi lahusest vlja! Sellest hargi osast
    kinni vttes ja nii plaati lahusest vlja tstes ei mri srmi ra. Kuna
    keerutatud osa vib "jrele anda" ja asi mitte enam vedruna toimida
    (ei hoia plaati kinni), tuleks vajadusel pool tiiru juurde keerutada, et he
    traadi otsakonksud hoiaks plaati hest, ja teise traadi otsakonksud teisest
    pikemast servast. Tavaliselt jtan traadiotstesse sirged u. 1cm pikkused
    otsad (suunaga allapoole), millega kogu vrk taldriku phjale toetub,kuid
    pole eriline fookus plaati ka lahuse pinnale (isegi koos selle hargiga)
    ujuma panna (selles mngib vedeliku pindpinevusjud oma osa)...
    Viimati muutis fre : 13-04-11 kell 14:41 Phjus: "osad" -> "otsad"
    Elektroonika ttab suitsu baasil.
    Thendab - igasse detaili on doseeritud tpne kogus suitsu.
    Kui mnest suits vlja lasta, siis vrk enam ei ki.

  4. #4
    Liige peeter1 maine kipub olema madal
    Liitunud
    12/2010
    Postitusi
    6

    Algseade Vs: kas keegi teab kust poest jhvi linnas on vimalik saada FeCl pulber svitamisek

    H2O2+FeO2(FeO,Fe)=FeO3+HCl=FeCl3(?). HCl-ga saab vrskendada lahust sest rauarooste settib phja ja see reageerib uuesti HCl-ga.

  5. #5
    Liige gadag Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    02/2006
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    126

    Algseade Vs: kas keegi teab kust poest jhvi linnas on vimalik saada FeCl pulber svitamisek

    Tere.
    Kas oleks vimalik natuke tpsemalt seletada
    H2O2+FeO2(FeO,Fe)=FeO3+HCl

  6. #6
    Liige Netwrk maine kipub olema madal Netwrk avatar
    Liitunud
    11/2010
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    140

    Algseade Vs: kas keegi teab kust poest jhvi linnas on vimalik saada FeCl pulber svitamisek

    O = 3 osa
    Fe on 1 osa
    HCl = vesinikkloriid
    Hiljem segatakse
    FeO3 + HCL
    millest tekib vesinikloriidhape ja eradub raud

  7. #7
    Liige murphy Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    02/2005
    Asukoht
    Tartumaa
    Postitusi
    2.500

    Algseade Vs: kas keegi teab kust poest jhvi linnas on vimalik saada FeCl pulber svitamisek

    Misasja. Kus see raud seal tekib, ei teki ka rauaroostet ega midagi, raud on liiga aktiivne et tema oksiidid niisama happelises keskonnas ra ei reageeriks.
    Raud(III) kloriidi ei ole vimalik tekitada lihtsalt raud + HCl. Tulemuseks saad alati raud(II)kloriidi. Tsi teatud raua oksiidide reageerimisel HCl happega puhul tekib lisaks raud(III)kloriid.
    Reaktsioon toimub :
    FeCl3 + Cu= FeCl2+CuCl
    FeCl3 + CuCl= FeCl2+CuCl2
    Vask(I)kloriid on vees lahustumatu valge sade aga lahustub vesinikloriid happes, seeprast lisades vesinikloriid hapet lahustab see vase kihile tekkiva valge CuCl kirme ja vimaldab reaktsioonil kiiremini toimuda.
    Kui lahust segatakse huga siis kestab lahus pmst lputult.
    Lisades jooksvalt HCl hapet hakkab toimuma teine reaktsioon.
    Plaadi pinnal:
    CuCl2+Cu=2CuCl
    Viimane lahustub HCl happes.
    Lahuses huga segades:
    4CuCl + 4HCl + O2=2H2O + 4CuCl2
    Nagu nete CuCl2 tekib uuesti.
    Muidugi mingi hetk tuleb lahus vlja vahetada sest CuCl2 moodustub niipalju et hakkab vlja kristaliseeruma. Seega vahest tuleb osa lahust eemaldada ja lisada vHCl lahust.
    Pmst pole raudkloriidi vaja vib ka alustada vasest ja vesinikloriid happest aga see vtab algul kvasti aega, CuCl2 konsentratsiooni kasvades asi kiireneb.
    Ttades HCl happega tuleb olla ettevaatlik ja asja tuleb teha hsti ventileeritud ruumis.
    Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
    1. Avariikindel vooluring lhistab kik teised.
    2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, sstab kaitset, sulades kigepealt ise.

  8. #8
    Liige gadag Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    02/2006
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    126

    Algseade Vs: kas keegi teab kust poest jhvi linnas on vimalik saada FeCl pulber svitamisek

    murphy selgitus on selge ja mistetav isegi mittekeemikule. Mina tahtsin lihtsalt tpsustada, kas selline reaktsioonivrrand postituses 12 (H2O2+FeO2(FeO,Fe)=FeO3+HCl), mille hel pool on Cl ja teisel ei ole Cl, on normaalne ja kas sealt "tarkade kivini" on pikk maa?

  9. #9
    Liige murphy Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    02/2005
    Asukoht
    Tartumaa
    Postitusi
    2.500

    Algseade Vs: kas keegi teab kust poest jhvi linnas on vimalik saada FeCl pulber svitamisek

    Nojh selline laus lollus ji mul kahe silma vahele, Tuumareaktsioon ka ei klapiks vist prootoneid jks vheks/le. Lisaks on () kasutamine vale, () klasutatakse kui mitu yhesugust gruppi(termin vb vale), niteks Al(OH)3.
    Vist oli ka =>,<=>,= mrkidega mingi teema, noolekestega aga krt sellest on aastaid mdas ja pris igapevaselt ei tegele, pea pole prgikast, vb ajan millegagi segi.
    Trkkplaatidega puutun tihti kokku ja see keemia on lihtsalt phe kulunud.
    Lisada viks veel et optimaalne temp on kuskil 40-45 kraadi. Liiga krge temp phjustab enamuse HCl vlja aurumist.
    Raudkloriidi svitusomadused on samuti oluliselt paremad, reaktsioon on kiirem seega jb puhtam tulemus.
    Vaskloriid on parem hobielektroonikule, vtab natuke kauem aega aga protsess odavam.
    Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
    1. Avariikindel vooluring lhistab kik teised.
    2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, sstab kaitset, sulades kigepealt ise.

  10. #10
    Liige murphy Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    02/2005
    Asukoht
    Tartumaa
    Postitusi
    2.500

    Algseade Vs: kas keegi teab kust poest jhvi linnas on vimalik saada FeCl pulber svitamisek

    Lisan veel esimese posti kohta, HCl on lenduv gaas, HCl vesilahus on soolhape, Mitte segi ajada klooriga(kollane vga mrgine gaas). http://en.wikipedia.org/wiki/HCl
    Vesinikperoksiid ehk vesiniklihapend ehk H2O2 on lbipaistev lhnatu vedelik, tekib mitmete ainete veega reageermisel, mis just juhtub nende tablettide lahustamisel. http://en.wikipedia.org/wiki/Hydrogen_peroxide
    Vesinikperoksiid laguneb iseneslikult aja mdudes. Vesinikperoksiidi kasutatakse koos dikhappega mnedes tstuslikes puhastusvahendites. Konsentreeritud vesinikperoksiid vib plahvatuslikult laguneda kokkupuutes teatud ainetega.
    Soovitan lugeda ka wikist kikide ainetekohta.

    EDIT: Miks eelmisi poste muuta ei saa, kirjutaks yhte kohta kokku.
    Lisan veel et ylalmainitud kemikaale hoida eemal Alumiiniumi ja Magneesiumi sisaldavadest esemetest. Eriti raudkloriid. Tekib vga eksotermiline reaktsioon milles vabaneb ka vesenik. Viimane on plahvatusohtlik. Eriti ohtlik on hoiustada neid aineid Al konteineris kuna reaktsioon ei toimu koheselt. Kaitsev oksiidikiht vib vastu pidada madalal temperatuuril pevi.
    See kehtib ka siin mainimata naatriumpersulfaadi kohta.

    Vesinikperoksiidi ja naatriumpersulfaati ei tohi hoiustada koos orgaaniliste lahustitega, atsetoon, nitrolahusti jms. Vabanev hapnik vib tekitada koos org.lahustitega peroksiide mis juba on kerge puudutuse tttu vivad plahvatada. Plahvatus vib phjustada kemikalide laiali paiskumise ja syttimise.
    Viimati muutis murphy : 19-04-11 kell 22:41
    Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
    1. Avariikindel vooluring lhistab kik teised.
    2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, sstab kaitset, sulades kigepealt ise.

  11. #11
    Liige peeter1 maine kipub olema madal
    Liitunud
    12/2010
    Postitusi
    6

    Algseade Vs: Trkkplaatide svitamine

    H2O2+Fe(FeO,FeO2)=FeO3 FeO3+HCl=FeCl3 Kas nd sai korrekne? Kas alati piab kik punaseks vrvima????

  12. #12
    Liige murphy Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    02/2005
    Asukoht
    Tartumaa
    Postitusi
    2.500

    Algseade Vs: Trkkplaatide svitamine

    ei - mine kooli tagasi.
    A=B=C
    Alguses pole yhtegi Cl sul, keskel on sul 1 Cl, lpus on sul juba 3Cl.
    Hapniku vastavalt 5,6,0
    Rauda vastavalt 3,2,1
    vesiniku vastavalt 2,1,0
    Seega shit miski ei kapi ja pead haridust omandama veel.
    Kui koolis oleks kinud siis tead et vrrandite poolel peavad elementide kogused samad olema.
    Mis yhend see Fe(FeO,FeO2) on?? Never pole kuulnud.
    Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
    1. Avariikindel vooluring lhistab kik teised.
    2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, sstab kaitset, sulades kigepealt ise.

  13. #13
    Liige murphy Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    02/2005
    Asukoht
    Tartumaa
    Postitusi
    2.500

    Algseade Vs: Trkkplaatide svitamine

    raua oksiidid ei reageeri veega. Siis raua rooste oleks raud hdroksiid. Hdroksiide veega moodustavad ainult leelismetallide oksiidid.
    Raud reageerib happega otse. Ei minit hapniku pole mngus.
    2HCl+Fe=FeCl2+H2
    Trkkplaadi svitamisel raudkloriidiga ei esine kuskil vaba rauda ega selle oksiide.
    Trkkplaadi svitamisel muutub raua oksdatsiooni aste. Raud(III)kloriid on ebastabiilne yhend mis annag kergelt ra kloori iooni. Annab selle vasele trykkplaadil ja saabgi CuCl. Ise samas muutub raud (II)kloriidiks.
    Viimane EI reageeri HCl-iga seega reaktsioon toimub YHE korra. Raud(II)kloriidi saab uuendada klooriga raud(III)kloriidiks. HCl ja Cl2 EI OLE samad asjad.
    Raud on aktiivsem kui vask seega alati eksisteerib raudkloriid ja vaskloriid siis kui kloori ioone on le.
    See pruun saade on tenoliselt CuO, CuO2, CuCl, segu. Seda siis kui enamusest raud(III)kloriidist on saanud raud(II)kloriid.
    See miks HCl lisamine aga lause svitusvimet parandab on seotud CuCl2-ga ja see seletatud lal tpsemalt.

    Fe(FeO,FeO2) kohta vaata raud(III)kirjapilti wikist.
    eelmainitud kirjapilt on aga tulnud liigsest C2H5OH-st.
    Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
    1. Avariikindel vooluring lhistab kik teised.
    2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, sstab kaitset, sulades kigepealt ise.

  14. #14
    Liige m6tleja maine kipub olema madal
    Liitunud
    10/2010
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    3

    Algseade Vs: Trkkplaatide svitamine

    Ma loodan, et halvasti ei vaadada, kui kuid vanasse teemasse postitatakse, kuid kust kohast vesinikperoksiidi saab? Apteegis enam 33% saada pole, seal on mgil ainult vga lahja lahus (oli vist 3%).

  15. #15
    Liige Plsku maine kipub olema madal Plsku avatar
    Liitunud
    09/2010
    Asukoht
    Harjumaa Rookla
    Postitusi
    1.210

    Algseade Vs: Trkkplaatide svitamine

    Valik peaks ju piisav olema:
    http://www.oomipood.ee/?a_k=744&t=k_ak&i=744
    Elfast ei leidnudki, enne lks otsimisest pea paiste.

+ Vasta teemale

Teema informatsioon

Antud teemat sirvivad kasutajad

Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 klalist)

     

Sarnased teemad

  1. PT:trkk plaadi svitamine.
    henri503 poolt foorumis Tvahenduse foorum
    Vastused: 1
    Viimane postitus: 20-12-10, 16:20
  2. Svitamine
    yurac poolt foorumis Elektroonikafoorum
    Vastused: 4
    Viimane postitus: 19-02-10, 16:21
  3. Raudkloriidiga svitamine
    tsaarts poolt foorumis Skeemifoorum
    Vastused: 16
    Viimane postitus: 08-04-05, 14:40
  4. Kui kalliks lheb svitamine (TDA7293)
    agent007 poolt foorumis Skeemifoorum
    Vastused: 3
    Viimane postitus: 26-02-05, 14:44
  5. plaatide svitamine
    electrovant poolt foorumis Elektroonikafoorum
    Vastused: 1
    Viimane postitus: 28-04-03, 22:37

Lemmikud

Foorumi reeglid

  • Sa ei vi lisada uusi teemasid
  • Sa ei vi lisada vastuseid
  • Sa ei vi lisada manuseid
  • Sa ei vi muuta oma postitusi