Huvitav, milleks peaks see ettevõtmine hea olema?
Mida tahetakse saavutada?
Huvitav, milleks peaks see ettevõtmine hea olema?
Mida tahetakse saavutada?
-superradical-
Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...
Ise sa oled jama.
Millised teaduslikult tõestused faktid "tagasisidestamise negatiivsetest ilmingutest" on siinseil "tarkpeadel" ette näidata?
Märgin veelkord mõni päev tagasi loetud lõiku Randy G. Slone raamatust mis ligilähedaselt kõlas nii: "Tagasiside ei ole halb nähtus, nii võib see olla vaid VALESTI konstrueeritud võimendeis".
Kuna see teema on pooljuhtliini foorumiosas siis vaielda siin ei ole küll mõtet, lambiteema on indiviiditi erinev ja suht psühholoogilist laadi (mitte halvas mõttes vaid pm. "ema vs. tütar" põhimõttel).
-superradical-
Ei ole jama jutt.
Ok. puust ja punaseks.
Mida kaififad lampvõimedifännid ? Paarisharmoonilisi ja trafo hüstereesi. Lisaks veel omapärast piiratud sageduskarakteristikut.
Mida kaifivad vinüülifännid ? Krõbinat , ülekostvust ,pühendumist ja plaatide puhastamist, aga ka helipeade omaresonantse ja plaadi mittelineaarsust.
Mida kaifivad makifännid ? Kahinat, lindi hüstereesi ja mittelineaarsust, ülekostvust, kopeerefekti ,pühendumist.
Saan nendest täitsa aru (ise kuulun makip...makifännide nimekirja) , aga samas mõttes irvitan nende üle kes ka selles vallas üle pingutavad (a la kullast toitejuhtmed ja ülikallid "disainplaadimängijad").
Ülal nimetatute koht on signaalisalvestuse ja edastuse täpsuses ajaloo prügikastis. Iga tänapäevane veidi parem helikaart ja suvaline opaka printsiibil töötav transs(kivi) võim on kordades paremad.
Aga nagu ka stuudiomehed räägivad, et heli on liiga kuiv, liiga puhas, liiga külm...rohkem ei viitsi.
Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...
See steitment on pehmelt öeldes piiratupoolne küll. Loetletud on probleemid, mitte asja nauditav pool.
Pigem ühendab eelnevaid väiteid nimetaja "mittedigitaalsus", ehk pürgimine loomulikkusele. Esialgu on reaalne maailm meie ümber veel "analoogtehnikas", millega ka kuulmis- ja muud organid on aastamiljonite jooksul adapteerunud. Ilmselt lähimiljoni aasta jooksul ei evoleeru inimesele ka sisemist DAC-i, millele võiks siristada ette nauditavat 01010101 jada. Seega ei ole küsimus väidetus esitatute (sisuliselt probleemide) kaifimises, vaid purki püütud helindite võimalikult maksimaalse naturaalse tunnetamise poole pürgimises. Millele kahjuks tehnoloogia seab omad piirangud.
Aga mis puutub tagasisidesse, siis see on ja jääb alati. Olgu see siis teostatud elektriliselt skeemitehnilisel tasandil, või toimigu näiteks lingina "võimendi väljund -> kõlar -> kõrv -> miski neuronitest koosnev elund-plönn -> käsi + jootekolb -> muudetava väärtusega elektroonikadetail" jne.
Inimese (normaalse!) ajus andmeid ei töödelda. Tõenäoliselt on mingi võrdlus eelnenuga (kogemus), Ja digitaalne pole see kindlasti.
Et siis võrdlus eelnevaga ei ole andmetöötlus?
Jah, kuid see pole digitaalne (krt. teab muidugi). Asi on nüüd tagasisidest läinud psüho/füsiokoogia peale, ehk moded manööverdavad?
Tegelikult vöib kvantfüüsika alaste uuringute tulemuste pöhjal väita, et maailm on pigem digitaalne - aga sämplimissagedus on kuratlikult körgeVihje: köik terminid, mille esimene söna on Planck (pikkus, aeg, mass, laeng, temperatuur). Mis puutub inimese kuulmisesse, siis basaalrakud töötavad on-off pöhimöttel (kusjuures reageerivad ainult signaali negatiivsele poolele), niiet ligikaudu digitaalne ta on.
Algul tuli kõik lambist, siis leiutati transistor ning nüüd oleme otsapidi jälle kiviajas...
Tegin teema pooleks.
Audiofiilsuse ja ajutegevuse jutt siia
http://www.elfafoorum.ee/threads/576...ide-teemast%29
Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...
Veidi maalähedasem liginemine asjale:
Analoog küsimus: "Kas sa poes käisid" ?
Digitaalvastuse variandid: Jah(1), Ei (0).
Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 külalist)
Lemmikud