+ Vasta teemale
Lehekülg 1 / 2 12 ViimaneViimane
Näitan vasteid 1 kuni 15 16-st

Teema: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

  1. #1
    Liige ponxpinks maine kipub olema madal
    Liitunud
    11/2007
    Postitusi
    113

    Algseade Li-ion isetehtud laadijate ohutus

    Näiteks skeem:

    http://www.shdesigns.org/pdf/lionchg2.pdf

    K
    ui ohutu see ikkagi on akude seisukohalt? Näiteks suutsin täna ühe vuffel li-ion moblaaku õhku lasta, seda pelgalt püüdes klemmidele juhtmeid joota. Üks hetk viskas mingil põhjusel lühisesse, temperatuur hakkas väga kiiresti tõusma - õnneks oli oidu nii palju, et aku aknast välja visata. Ei tahaks enam sellist olukorda kogeda, Lexani taha varjuda iga kord akut laadides tundub ka veider.
    Viimati muutis ponxpinks : 14-09-11 kell 00:26

  2. #2
    Liige reuter Kasutaja maine on neutraalne reuter avatar
    Liitunud
    12/2004
    Asukoht
    Hallistemetsa/Märjamaa/Tallinn
    Postitusi
    3.863

    Algseade Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

    suurt keerukust ei ole miskit, kui väljundpingega ei liialda ja/või voolu liiga suureks ei lase, siis ei juhtu miskit.
    Küll on tööstuslikel laadijatel jadapaki ühtlustusvõimalus olemas. Isetehtul reeglina ei ole. Odavate(vahel ka kvaliteetsete) akude kasutamisel on võimalus, et elemendid pärinevad erinevatest partiidest, on seisnud erineva pikkusega aja, on eelnevalt kasutatud ehk kokkuvõtteks on elementide koormamisel-laadimisel nende pinge pisut erinev. Tasakaalustamata akudes see erinevus paraku iga tsükli järel suureneb ja aku kaotab mahutavust, kuigi elementide seisukord ei pruugi oluliselt olla muutunud võrreldes uuega.
    Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

  3. #3
    Liige alsatianp maine kipub olema madal
    Liitunud
    08/2008
    Postitusi
    122

    Algseade Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

    Ilusas hõbedases kohvris Hiina kruvikeerajas Li-Ion akuga koos leitud kohutav transsidest, getinaksist, juhtmetest ja liimipulgast koosnev moodustis. Töötab, lihtsalt kogematta piilusin sisse. Tüübikinnitus jne.??

  4. #4
    Liige fre Kasutaja maine on neutraalne fre avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Viljandimaa
    Postitusi
    3.350

    Algseade Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

    Tsitaat Esmalt postitatud reuter poolt Vaata postitust
    Suurt keerukust ei ole miskit, kui väljundpingega ei liialda ja/või voolu liiga suureks ei lase, siis ei juhtu miskit. .....
    Just nii ta on.
    Mul on mobiiltelefoni akuga õhukene taskulamp tehtud. Sain sellise aku, mille elektroonikaosa oli rikkis, aga akuelement ise veel täitsa tip-top. Ära visata ei raatsinud, nii saigi selle baasil taskulamp "leiutatud". Kaheksa LED-i (paiknevad ühes reas klaastekstoliidist raami serval) on rööbiti nagu hiina taskulambis nad olid, aga koguvool on piiratud 120...150mA peale. Pole nii nagu odavas hiina lambis, kus voolu piiras vaid patarei (kolm elementi AAA) sisetakistus ja uue patareikomplektiga lamp soojeneb käes tuntavalt - kõigepealt tõmbab patarei tühjaks ja siis põleb veel natuke aega... Lisaks voolu piirajale on sellel veel muidugi lüliti ja pisike laadimispesa (2,5mm pistikule). Et laadimispesa kaudu akut lühistada poleks võimalik, on selle ja aku vahel jadamisi Shottky diood.
    Laen seda taskulampi tavalise (trafoga) Nokia võrgulaadijaga, kuid vahekarbi kaudu. Karbis olev skeem on reguleeritud nii et aku ei saa mingil juhul pinget üle 4,2V, selle saavutamisel vähendab laadimisvoolu nullini. Laadimisvoolu piiraja ei osutunud vajalikuks, Nokia laadija seda ülearu ei andnudki. Pingepiiraja skeemilahendust ei hakka praegu täpsemalt kirjeldama, mainiks vaid et "põhitegijaks" on laialtlevinud (ka elektroonikaromu toiteplokkide piirkonnast tihti leitav) "reguleeritav stabilitron" TL431 - http://www.fairchildsemi.com/ds/TL/TL431A.pdf
    Viimati muutis fre : 14-09-11 kell 12:41
    Elektroonika töötab suitsu baasil.
    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

  5. #5
    Liige murphy Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    02/2005
    Asukoht
    Tartumaa
    Postitusi
    2.503

    Algseade Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

    2x LM317 on lihtsaim varjant. Panna siis jadasse toite poolt esimene voolupiiramis reziimi ja teine pinge reziimi. Laadida 0,5C ja 4-4,1V per element(ma tean et 4,2V on täis aga ma isiklikult ei riskiks). Ohutuse poolepealt võtaks ma kõrgema hinnaga isendid, odavamad on tihti mingid wufflid ja töökindlus pole kiita. Laadiks aga ikkagi metallkarbis mis vooderdatud näiteks vannitoa keraamilise plaadiga. Viimane et tagada isolatsioon ja samas mittepõlev pind.
    Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
    1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
    2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

  6. #6
    Liige DoS Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    03/2003
    Postitusi
    489

    Algseade Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

    Milleks sellise jamaga tegeleda? Vähem kui 1€ saab laadimiseks täiesti korraliku kivi, millel ühte otsa vaid toide pista ning teise aku.

  7. #7
    Liige Pläsku maine kipub olema madal Pläsku avatar
    Liitunud
    09/2010
    Asukoht
    Harjumaa Rooküla
    Postitusi
    1.286

    Algseade Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

    Isetegemise rõõm.

  8. #8
    Liige ponxpinks maine kipub olema madal
    Liitunud
    11/2007
    Postitusi
    113

    Algseade Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

    Kus selline 1€ kivi leidub? 2x LM317 idee välgatas mulle ise ka pähe, kuid li-ion aku tahab mingist alates voolutugevuse vähenemist, lm317 pakub ju ühtlast voolutugevust. Samas pole ma sellest kontseptsioonist täielikult veel aru saanud ja võin täitsa pada ajada.

  9. #9
    Liige qwerty Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    03/2002
    Asukoht
    Tln
    Postitusi
    695

    Algseade Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

    Kas sa ei arva ,et vool väheneb ise aku täitudes? (pinge ju sätitud 4,2V peale).

  10. #10
    Liige DoS Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    03/2003
    Postitusi
    489

    Algseade Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

    Üldiselt laetakse neid akusid alguses konstantse vooluga ning seejärel konstantse pingega. Vajadusel alguses ka eellaadimine konstantse vooluga, mis on madalam kui põhilaadimise vool (märksõnaks preconditioning).
    Kive leiab kamaluga näiteks siit: http://ee.farnell.com/jsp/search/browse.jsp?N=202737+710&Ns=P_PRICE_FARNELL_EE|0&lo cale=et_EE&appliedparametrics=true&getResults=true &suppressRedirect=true&originalQueryURL=/jsp/search/browse.jsp%3FN%3D202737%26No%3D0%26getResults%3Dtr ue%26appliedparametrics%3Dtrue%26locale%3Det_EE%26 divisionLocale%3Det_EE%26catalogId%3D%26prevNValue s%3D202737

  11. #11
    Liige murphy Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    02/2005
    Asukoht
    Tartumaa
    Postitusi
    2.503

    Algseade Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

    Kle doss. Lahmid niisama? Vaata võimsusi. Ja korpusi ka iga hobielektroonik ise joodab?? Jah vool väheneb ise mingit ymberlylitamist pole vaja. Mitme elemendilise paki jadas laadimisel tuleks lülitada iga elemendiga paraleeli takisti. Takistitest minev vool tuleks juurde liida laadimisvoolule LM317. Takistitest võiks täis pinge korral kuni 25% voolust läbi minna. Aga seda siis uutel pakkidel, Vanu ma ei usaldaks nii laadida sest tegelikult tuleb piirata max pinget per element sõltumatta teistest elementidest. Muidugi on igast kive jms seda teevad aga pakendid ja tihti kasutus keerukusega algaja hakkama ei saa. Seega kõige ohutum oleks paki laadimisel igale elemendile oma 2x LM317. Toiteks saab kasutada suvalisi seinakuubikuid.
    Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
    1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
    2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

  12. #12
    Liige reuter Kasutaja maine on neutraalne reuter avatar
    Liitunud
    12/2004
    Asukoht
    Hallistemetsa/Märjamaa/Tallinn
    Postitusi
    3.863

    Algseade Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

    Mina küll probleem ei näe. Seal ju täitsa olemas kivid, mille viikude samm ca 1mm. 5 koiba laseb kasvõi õhkmontaazis kokku ja nt USB otsast toide peale
    Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

  13. #13
    Liige murphy Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    02/2005
    Asukoht
    Tartumaa
    Postitusi
    2.503

    Algseade Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

    huvitav ma nägin QFN korpuseid. USB osas häkkinime lõppeb algajale põlenud emaplaadiga. Aga Kui võimalik siis jh. Arvetada tuleks et need pisikesed vajavad yldjuhul jahutust. Traatide otsas saad vb 0,5W kätte. Lyhise korral põleb maha, üle kuumutades algaja jootekolviga põleb maha, konded liiga kaugel kivist ei käitu normaalselt. Ei tundu ohutum kui 2x LM317.
    Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
    1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
    2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

  14. #14
    Liige erku maine kipub olema madal erku avatar
    Liitunud
    04/2008
    Asukoht
    Tallinn, Järvamaa
    Postitusi
    1.168

    Algseade Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

    Aga kui võtta mõni vana Alcatel telefon, lüüa sisse Masterkood 000000* , mis on tegelikult servise osa ja valida menüüst Power osa, siis on piltlikult näha kuidas laadimine käib.
    Laetakse püsiva vooluga portsionite kaupa ja pinge järgi. Piltlikult laetakse ca 7-10 sek ja siis paus 3-5 sek ja tulem ning tsükkel kordub. Sama asi on kasutuses mõnedes valvekeskustes, näiteks Paradox´il. Mis on vahe; vahe on ehk selles, milline on aku eluiga ja jätkusuutlikus kokkuvõttes.
    Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

  15. #15
    Liige DoS Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    03/2003
    Postitusi
    489

    Algseade Vs: Li-ion isetehtud laadijate ohutus

    *Algaja* ei peaks üleüldse LiPode laadimisskeemidega tegelema, enne kui ei ole selge, kuidas need akud täpsemalt käituvad või kuidas kas või lineaarne regulaator toimib. QFN ei pea kasutama, nimekiri on pikk ja lai, SOT23 on täiesti ok. USB osas on normaalsetel plaatidel voolupiirang emaplaadil, aga ohutuse mõttes saab ka enda plaadile lihtsalt PTC panna. Maha põleda võivad asjad alati, ka 317 puhul.
    Ja ei lahmi, vaid kirjeldan seda, kuidas tänapäeval asjad käivad. Õppimiseks ja isetegemise rõõmuks jah 317 või isegi ise lineaarne regu teha, aga kui vaja töökindlat ja lihtsat laadijat, siis ma ei saa aru, miks mõnda spetskivi ei võiks kasutada.

+ Vasta teemale

Teema informatsioon

Antud teemat sirvivad kasutajad

Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 külalist)

     

Sarnased teemad

  1. Li-Ion akud
    radiot poolt foorumis Elektroonikafoorum
    Vastused: 17
    Viimane postitus: 06-07-11, 03:41
  2. li-ion laadija
    carryk poolt foorumis Varia
    Vastused: 2
    Viimane postitus: 08-08-08, 22:13
  3. Li-Ion aku läbi?
    felch poolt foorumis Elektroonikafoorum
    Vastused: 8
    Viimane postitus: 18-09-07, 00:36
  4. Li-Ion aku
    MisterX poolt foorumis Elektroonikafoorum
    Vastused: 3
    Viimane postitus: 07-02-02, 20:01

Lemmikud

Foorumi reeglid

  • Sa ei või lisada uusi teemasid
  • Sa ei või lisada vastuseid
  • Sa ei või lisada manuseid
  • Sa ei või muuta oma postitusi