+ Vasta teemale
Lehekülg 3 / 6 EsimeneEsimene 12345 ... ViimaneViimane
Näitan vasteid 31 kuni 45 82-st

Teema: Arvutuste abiprogramm

  1. #31
    Liige Starfish maine kipub olema madal Starfish avatar
    Liitunud
    08/2009
    Asukoht
    Kehra-Tallinn
    Postitusi
    1.509

    Algseade Vs: Arvutuste abiprogramm

    Tsitaat Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
    Võrdlesin sellega oma programmi trafo arvutust.
    20VA trafo enamus andmeid olid isegi koma kohad samad.
    200VA trafoga oli juba nihkes.

    Tegin sedasi, et arvutus algab sekundaarpoolelt, sisestatud mähise või mähiste U ja I.
    Selle kaudu tuleb P2.
    P2 kaudu saadakse südamiku S (ruutjuur P2 * konstant)
    See konstant on plaatsüdamikul 1.3, lintsüdamikul väiksem.
    P2 ja P1 vahe konstant on arvud 1,4 kuni 1,1, (1,4 on kuni 15VA ja 1,1 on 1kVA ja üle).
    Keerud1V=konstant/S, konstant on 45(plaat), 40(lint).
    Traadi d konstant on 1,95.
    Primaarvool P1/U1. muidugi täpsemalt oleks see P2/U1*n(kasutegur)*cosfii või P1/U1*cosfii.

  2. #32
    Liige A.R. maine kipub olema madal
    Liitunud
    02/2008
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    4.224

    Algseade Vs: Arvutuste abiprogramm

    Valemid on võetud raamatst
    A. Isotamm
    Raadioamatööri käsiraamat
    Tallinn 1958

    Oli igav ja panin need valemid omale kirja,
    JavaScript arvutab.

    Ja siis üks hea inimene pakkus et selle lingi peale annab kirja panna.
    Nii see läks.
    ***
    Kui on paremad (täpsemad) valemid ja vajadus siis võib ju midagi muuta.

  3. #33
    Liige Starfish maine kipub olema madal Starfish avatar
    Liitunud
    08/2009
    Asukoht
    Kehra-Tallinn
    Postitusi
    1.509

    Algseade Vs: Arvutuste abiprogramm

    Tekkis siia autoriõiguse küsimus.
    Seda on vaja ikkagi isegi vabavaralisel programmil.
    Muidu keegi väidab, et see on tema tehtud.
    Kuidagi on vaja see vormistada.

    Kuidas see muidu käib, registreeritakse ?

  4. #34
    Liige RLaa maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2011
    Postitusi
    15

    Algseade Vs: Arvutuste abiprogramm

    Autoriõigus rakendub automaatselt. Midagi registreerima ei pea. Valemid ei käi
    autoriõiguse alla ja nende võtmisel kuskilt raamatutest probleeme ei teki. Samas
    tekstilõigud, joonised, pildid ja programm ise käivad autoriõiguse alla.

    Programmiga peaks olema kaasas litsents mis annab kasutajale võimaluse seda
    oma arvutisse kopeerida ning kasutada mistahes eesmärgil, aga näiteks mitte müüa.
    Sellest ei piisa, et litsentsi tekstis on kirjutatud ainult et programm on vabavara.
    Ilma litsentsita pole peale autori kellelgi, sh. foorumi kasutajatel seda õigust oma
    arvutisse kopeerida isegi kui tundub et see on siia üles pandud just jagamise eesmärgil.

    Autorsuse rikkumise eest (kui keegi väidab et sinu programm on tema tehtud) võib
    saada kuni kolmeaastase vangistuse ja ma ei usu et keegi siin nii rumal on et sellega
    riskida.

    Kaubamärke ja patente registreeritakse, nende eest tuleb registrile tasu maksta, aga
    seaduse poolt kaitse pole nii tugev kui autoriõiguse kaitse.
    Viimati muutis Scott : 22-02-17 kell 06:19 Põhjus: eelnevat postitust ei pea tsiteerima

  5. #35
    Liige Starfish maine kipub olema madal Starfish avatar
    Liitunud
    08/2009
    Asukoht
    Kehra-Tallinn
    Postitusi
    1.509

    Algseade Vs: Arvutuste abiprogramm

    Hea info.
    Eks peab siis litsentsi teksti mõtlema ja juurde sellele lisama.
    Äki on kuskil näide või toorik sellejaoks ?
    Tegelt ingliskeelsetest saab ideed võtta.

    See oleks juba kõva kompliment kui keegi seda omistada üritab


    *
    Tsitaat Esmalt postitatud Mephistopheles poolt Vaata postitust
    Kuna sul vormis olevad objektid on kuvatava vormi j2rglased, siis sa ei pea nende tyhjendamise ja tapmise p2rast muretsema. Isegi vormi enda eventitesse ei pea sa sisse v22nama puhastust, las windoza ise hoolitseb selle eest
    Mingid väärtused jäid ikkagi alles pärast järglase sulgemist.
    (Vaatan äki leian selle algversioonist üles siis tean täpsemalt mis ja kuidas).

    Küsimus veel kas Float koma kohtade piiramine selliselt on hea või halb mõte ?

    Edit1.Text:=FormatFloat('0.####',....

    Sedasi piirab 4 kohta.
    Viimati muutis Starfish : 20-02-17 kell 20:59

  6. #36
    Üldmoderaator vasaraonu maine kipub olema madal vasaraonu avatar
    Liitunud
    12/2007
    Asukoht
    Püssi
    Postitusi
    1.497

    Algseade Vs: Arvutuste abiprogramm

    Tsitaat Esmalt postitatud Starfish poolt Vaata postitust
    Tekkis siia autoriõiguse küsimus.
    Seda on vaja ikkagi isegi vabavaralisel programmil.
    Muidu keegi väidab, et see on tema tehtud.
    Kuidagi on vaja see vormistada.

    Kuidas see muidu käib, registreeritakse ?
    Lugemist selle kohta.
    Vaba tarkvara litsentsid

    Stallmani ja FSF järgi annavad vaba tarkvara litsentsid:
    • vabaduse jooksutada programmi mistahes eesmärgil (nimetet "vabadus 0");
    • vabaduse uurida ja muuta programmi ("vabadus 1");
    • vabaduse kopeerida programmi, et sul oleks võimalik aidata naabrit ("vabadus 2");
    • vabaduse täiustada programmi ja oma täiustused avalikustada, et kogu kogukond sellest kasu lõikab ("vabadus 3").
    Vabadused 1 ja 3 vajavad juurdepääsu lähtekoodile, kuna tarkvara uurimine ja muutmine ilma lähtekoodita on erakordselt keeruline ning vägagi ebaefektiivne võrreldes märkmetega varustatud lähtekoodiga.
    Vaba Tarkvara Sihtasutus ja Avatud Lähtekoodi Initsiatiiv (Open Source Initiative; OSI) avaldavad mõlemad nimekirju litsentsidest, mis nad on välja selgitanud kui ühilduvatena nende definitsiooniga vastavalt vabast tarkvarast ja avatud lähtekoodiga tarkvarast.[3] Nimekirjad on paratamatult mittetäielikud, kuna kumbki organisatsioon ei pea olema litsentsist teadlik selle tarvis, et võimaldada neid vabadusi. Peale nende kahe organisatsiooni näevad mõned inimesed Debiani projekti pakkuvat kasulikku nõu selle kohta, kas mingid konkreetsed litsentsid langevad kokku Debiani vaba tarkvara juhenditega. Heakskiidetud litsentsidest Debian nimekirja ei avalda, seega selle hinnanguid tuleb jälgida, kontrollides, millist tarkvara nad on lubanud oma arhiividesse. Ometi on see haruldane, kui litsents on kuulutatud ühilduvaks FSF või OSI ja mitte teise poole poolt (erandiks on Netscape Avalik Litsents (Netscape Public License, NPL), mida kasutati varajaste Mozilla versioonidega), seega tingimuste täpsed definitsioonid ei ole poleemikat tekitanud.
    Terminid Libre software, FLOSS, FOSS JA OSS/FS ei oma formaalseid tähendusi või de facto arbitraatoreid.
    Enamik vaba tarkvara kasutab väikest rühma litsentse. Kõige populaarsemad neist on GNU Üldine avalik litsents, GNU vähem üldine avalik litsents, BSD litsents, Mozilla avalik litsents, MIT litsents ja Apache litsents.
    Tarkvara, mis ei ole vaba tarkvara, on tuntud kui omanduslik tarkvara (proprietary software). See võib tulla kas mõnedega või üldse ilma ülaltoodud vabadustest ning peaaegu alati tuleb see lõppkasutaja litsentsilepinguga (End User License Agreement, EULA), mis näib tahtvat kasutada lepinguseadlust ja/või võlaõigusseadust eesmärgiga piirata kasutajate õigust tarkvara teatud viisidel kasutada.
    FSF-i vaba tarkvara definitsioon jätab tähelepanuta hinna. Laserplaadid, mis sisaldavad vaba tarkvara, nagu näiteks GNU/Linuxi distributsioone, on tavaliselt müüdavad. Kuna sellegipoolest on plaadiostjal vaba tarkvara vabadused, on see vaba tarkvara. Tasuta õlle tarkvara (vabavara), mis sisaldab piiranguid, mis on vastuolus FSF-i definitsiooniga, peetakse omanduslikuks. Näiteks on lähtekood kättesaamatu, edasilevitajatel (-tarnijatel) võib olla keelatud nõuda tasu, jne.
    Mõned inimesed kasutavad sõna "libre", et välistada sõna "vaba" kahemõttelisust (inglise "free" on nii "vaba" kui "tasuta"). Siiski on need terminid enamasti kasutusel rohkem vaba tarkvara liikumises ning nad levivad aeglaselt edasi.
    Vaba tarkvara variatsioonid FSF-i definitsiooni järgi:
    • Copyleft litsentsid, neist kõige prominentsem GNU Üldine Avalik Litsents. Autor säilitab koopiaõiguse ning lubab teatud tingimustel edasilevitamist ja muutmist, tagamaks, et kõik muudetud versioonid jäävad vabaks.
    • Avaliku omandi tarkvara (inglise Public Domain software) – autor on koopiaõiguse loovutanud. Kuna avaliku omandi tarkvaral puudub autorikaitse, võib seda vabalt ühendada mistahes töö sisse, olgu see omanduslik või vaba.
    • BSD-stiili litsentsid, niimoodi nimetatud, kuna neid rakendatakse suurele hulgale BSD opsüsteemidega levitatavale tarkvarale. Autor säilitab koopiaõiguse ainuüksi garantiist lahtiütlemise ja muudetud tööde temale korraliku omistamise kohustamise eesmärgil, kuid lubab edasilevitamist ja muutmist mistahes töödes, isegi omanduslikes.
    Keegi pole targemaks muutunud sellest, et mind lolliks peab.

  7. #37
    Liige A.R. maine kipub olema madal
    Liitunud
    02/2008
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    4.224

    Algseade Vs: Arvutuste abiprogramm

    Siin on juttu juristide arusaamast autoriõigusest.
    https://www.riigiteataja.ee/akt/131122016020
    See link peaks kehtima.

    Kunagi pakkusid huvi §24 ja §25.
    Oli ostetud tekstitöötlus programm aga seal olid sees vead.
    Otsisime vead binaris koodis üles ja parandasime ära.
    Kokku kuskil 70 viga 1Mb tekstis.
    See paistis olevat peale ostmist lubatud.

    Aga tookord sai õpetatud Eesti trükikodasid kuidas kasutada arvutit trükkimisel.
    Nemad ostsid siis ka selle programmi aga vigu parandada ei suutnud.
    Kirjutasime siis täiendava programmi, mis parandas tabeli järgi ära nende ostetud versioonis vead.
    Pärast sai veel paar viga leitud ja täiendused tabelisse tehtud.

    Töötasime koos juristidega (autoriõiguse spetsid) ja uurisime kas see tegevus on ikka legaalne.
    Tulemus oli et kuulati probleem ära, öeldi et huvitav ja lubati hiljem täpsustada.
    10 aastat sai tehtud juristidele ajakirja aga kas nii võib parandada ei saanudki teada.

  8. #38
    Liige Starfish maine kipub olema madal Starfish avatar
    Liitunud
    08/2009
    Asukoht
    Kehra-Tallinn
    Postitusi
    1.509

    Algseade Vs: Arvutuste abiprogramm

    Eks ma uurin need läbi kõik.
    Vabaks sellesmõttes, et kasutajatele muutmisvõimalust esialgu ei jäta.

    MDI-ga on janti rohkem kui sellest kasu on.
    Tundub keeruline tuvastada ja taastada järglase positsioon põhiaknas.

  9. #39
    Liige Mephistopheles maine kipub olema madal Mephistopheles avatar
    Liitunud
    07/2008
    Asukoht
    Tallinn/Ardu
    Postitusi
    236

    Algseade Vs: Arvutuste abiprogramm

    Tsitaat Esmalt postitatud Starfish poolt Vaata postitust
    Mingid väärtused jäid ikkagi alles pärast järglase sulgemist.
    (Vaatan äki leian selle algversioonist üles siis tean täpsemalt mis ja kuidas).
    Kas sa lihtsalt tegid hide vormile v6i ikka nagu kasutasid FreeAndNil(...)? Esimesel juhul jah, andmed j22vad vormile. Teisel juhul terve vorm koos tema k6huga lyyakse kasti. Kusjuures, sa v6id ju sellist trikki teha, et moodustad vormi on_show eventisse v2ljade tyhjendamise protseduuri.


    Tsitaat Esmalt postitatud Starfish poolt Vaata postitust
    Küsimus veel kas Float koma kohtade piiramine selliselt on hea või halb mõte ?
    Edit1.Text:=FormatFloat('0.####',....
    Sedasi piirab 4 kohta.
    See on siis mingi on_change eventi protseduuri sees? Kui nii, siis ma soovitaks enne Edit1.Text muutmist disabeldada see event, muidu l2heb tsyklisse, ja peale editit v6tad paned selle tagasi.
    Kood:
    Procedure TForm1.Edit1OnChange(Sender : TObject);
    Begin
      Edit1.OnChange := Nil;
      ...
      Edit1.OnChange := Edit1OnChange;
    End;
    V2ntv6ll on selleks k6ver, et mahuks mootorisse 2ra.

  10. #40
    Liige Starfish maine kipub olema madal Starfish avatar
    Liitunud
    08/2009
    Asukoht
    Kehra-Tallinn
    Postitusi
    1.509

    Algseade Vs: Arvutuste abiprogramm

    Sulgeb:

    Kood:
    procedure TSlew.FormClose(Sender: TObject; var Action: TCloseAction);
    begin
    Action:=caFree;
    end;
    procedure TSlew.FormDestroy(Sender: TObject);
    begin
    Slew:= nil;
    end;

    Algul seda polnud, siis jäid väärtused alles.


    FormatFloat kasutan sedasi:

    Kood:
    Edit3.Text:=FormatFloat('0.######',(1/(2*PI*f*C)/RXc[ComboBox3.ItemIndex]));
    See töötab hästi.

    TEdit OnChange eventit ei kasuta.

  11. #41
    Liige Mees Metsast Kasutaja maine on neutraalne Mees Metsast avatar
    Liitunud
    06/2005
    Asukoht
    Ida-Virumaa
    Postitusi
    280

    Algseade Vs: Arvutuste abiprogramm

    Tegin vahepeal väikse uuenduse "võimuproge"'le + üks "secret function", kui koormuse lõppu sisestada Ampri tähis.

  12. #42
    Liige Starfish maine kipub olema madal Starfish avatar
    Liitunud
    08/2009
    Asukoht
    Kehra-Tallinn
    Postitusi
    1.509

    Algseade Vs: Arvutuste abiprogramm

    Polnud jälle kaua tegelenud sellega...
    Hetkel valmis versioon (1.2):
    https://1drv.ms/u/s!AnS2DnIFINqHgkbd4JcARQKG4AGo

    Üldine kujunduse muudatus, lisatud mõned arvutused, programmi sulgemisel avatud arvutused avanevad uuel stardil, mõõtmed ja positsioon töölaual salvestub.

    *
    Ega sellest "Unknown Publisher" hoiatusest tasuta lahti ei saagi ?
    Viimati muutis Starfish : 09-05-17 kell 10:08

  13. #43
    Liige Starfish maine kipub olema madal Starfish avatar
    Liitunud
    08/2009
    Asukoht
    Kehra-Tallinn
    Postitusi
    1.509

    Algseade Vs: Arvutuste abiprogramm

    Veel see et kui exe failiga samas kaustas on fail nimega Wallpaper.bmp siis saab sellest taustapilt, sedasi saab ka taustavärvi muuta.

  14. #44
    Liige Mees Metsast Kasutaja maine on neutraalne Mees Metsast avatar
    Liitunud
    06/2005
    Asukoht
    Ida-Virumaa
    Postitusi
    280

    Algseade Vs: Arvutuste abiprogramm

    Oli üle pika aja vajadus ossi kasutada ja sellega seoses tekkis üks "oomiproge" uuenduse mõte, mis ära tehtud sai ja kui korra juba käsil, siis veel mõned uuendused.

    EDIT:
    Paar mõtet teemaalgataja programmi kohta:
    Trafo südamiku andmed (see S ja w/1V ?) võiks saada käsitsi sisestada (et mis parasjagu võtta on) ja siis näitaks palju südamikul võimsust on ja mähiseid lisades siis teine lahter näitaks mähiste koguvõimsust vms.
    Ehk mingi varjant ka selleks, kui on südamik koos juba olemasoleva primaarmähisega - et primaari keerud ja traadi jämedus sisestada.
    Traadi jämedus antakse selle arvestusega, et vasktraat? Kui suure varuga? Nimivoolude juures läheks kergelt soojaks või kuumaks?

    Ehk võiks olla ka eraldi võimalus olemasoleva südamiku mingisuguste mõõtude järgi need andmed välja arvutada?

    Ma ise ei ole veel trafo arvutustega kursis, niiet ma ei tea, kui loogiline mu jutt tuli


    Kui viitsimust, siis võiks teha paremini ühilduvaks windowsi tumedate "theme"'dega. Praegu on sedasi:
    Vajuta pildil suurema pildi nägemiseks

Nimi:	arvutused.png
Vaatamisi:	7
Suurus:	21,3 KB
ID:	14614

    Vaikimisi must taust oli minumeelest parem ja valemite pilt nägi vanas ilusam välja
    Viimati muutis Mees Metsast : 24-05-17 kell 13:50

  15. #45
    Liige Starfish maine kipub olema madal Starfish avatar
    Liitunud
    08/2009
    Asukoht
    Kehra-Tallinn
    Postitusi
    1.509

    Algseade Vs: Arvutuste abiprogramm

    Sedasorti trafo südamiku järgi teiste andmete saamise mõte oligi algul, eks saab seda arvutuse võimalust laiendada.
    Enne vaja see projekt uuema, D9 peale kolida aga ei taha see joosta uuema peal.

    Taustavärvi saab taustapildi abil muuta.
    Valemite pilti ma ei mäleta et oleks muutnud...aga võibolla.
    Mis värvi see tume stiil muidu on ?
    See hall osa peaks samuti tumedaks minema ?

+ Vasta teemale

Teema informatsioon

Antud teemat sirvivad kasutajad

Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 külalist)

     

Lemmikud

Foorumi reeglid

  • Sa ei või lisada uusi teemasid
  • Sa ei või lisada vastuseid
  • Sa ei või lisada manuseid
  • Sa ei või muuta oma postitusi