Arvutuste abiprogramm

[Starfish]

http://voibla.ee/trafo/

Võrdlesin sellega oma programmi trafo arvutust.
20VA trafo enamus andmeid olid isegi koma kohad samad.
200VA trafoga oli juba nihkes.

Tegin sedasi, et arvutus algab sekundaarpoolelt, sisestatud mähise või mähiste U ja I.
Selle kaudu tuleb P2.
P2 kaudu saadakse südamiku S (ruutjuur P2 * konstant)
See konstant on plaatsüdamikul 1.3, lintsüdamikul väiksem.
P2 ja P1 vahe konstant on arvud 1,4 kuni 1,1, (1,4 on kuni 15VA ja 1,1 on 1kVA ja üle).
Keerud1V=konstant/S, konstant on 45(plaat), 40(lint).
Traadi d konstant on 1,95.
Primaarvool P1/U1. muidugi täpsemalt oleks see P2/U1*n(kasutegur)*cosfii või P1/U1*cosfii.

[A.R.]

Valemid on võetud raamatst
A. Isotamm
Raadioamatööri käsiraamat
Tallinn 1958

Oli igav ja panin need valemid omale kirja,
JavaScript arvutab.

Ja siis üks hea inimene pakkus et selle lingi peale annab kirja panna.
Nii see läks.
***
Kui on paremad (täpsemad) valemid ja vajadus siis võib ju midagi muuta.

[Starfish]

Tekkis siia autoriõiguse küsimus.
Seda on vaja ikkagi isegi vabavaralisel programmil.
Muidu keegi väidab, et see on tema tehtud.
Kuidagi on vaja see vormistada.

Kuidas see muidu käib, registreeritakse ?

[RLaa]

Autoriõigus rakendub automaatselt. Midagi registreerima ei pea. Valemid ei käi
autoriõiguse alla ja nende võtmisel kuskilt raamatutest probleeme ei teki. Samas
tekstilõigud, joonised, pildid ja programm ise käivad autoriõiguse alla.

Programmiga peaks olema kaasas litsents mis annab kasutajale võimaluse seda
oma arvutisse kopeerida ning kasutada mistahes eesmärgil, aga näiteks mitte müüa.
Sellest ei piisa, et litsentsi tekstis on kirjutatud ainult et programm on vabavara.
Ilma litsentsita pole peale autori kellelgi, sh. foorumi kasutajatel seda õigust oma
arvutisse kopeerida isegi kui tundub et see on siia üles pandud just jagamise eesmärgil.

Autorsuse rikkumise eest (kui keegi väidab et sinu programm on tema tehtud) võib
saada kuni kolmeaastase vangistuse ja ma ei usu et keegi siin nii rumal on et sellega
riskida.

Kaubamärke ja patente registreeritakse, nende eest tuleb registrile tasu maksta, aga
seaduse poolt kaitse pole nii tugev kui autoriõiguse kaitse.

[Starfish]

Hea info.
Eks peab siis litsentsi teksti mõtlema ja juurde sellele lisama.
Äki on kuskil näide või toorik sellejaoks ?
Tegelt ingliskeelsetest saab ideed võtta.

See oleks juba kõva kompliment kui keegi seda omistada üritab


*

Kuna sul vormis olevad objektid on kuvatava vormi j2rglased, siis sa ei pea nende tyhjendamise ja tapmise p2rast muretsema. Isegi vormi enda eventitesse ei pea sa sisse v22nama puhastust, las windoza ise hoolitseb selle eest

Mingid väärtused jäid ikkagi alles pärast järglase sulgemist.
(Vaatan äki leian selle algversioonist üles siis tean täpsemalt mis ja kuidas).

Küsimus veel kas Float koma kohtade piiramine selliselt on hea või halb mõte ?

Edit1.Text:=FormatFloat('0.####',....

Sedasi piirab 4 kohta.

[vasaraonu]

Tekkis siia autoriõiguse küsimus.
Seda on vaja ikkagi isegi vabavaralisel programmil.
Muidu keegi väidab, et see on tema tehtud.
Kuidagi on vaja see vormistada.

Kuidas see muidu käib, registreeritakse ?

Lugemist selle kohta.

Vaba tarkvara litsentsid

Stallmani ja FSF järgi annavad vaba tarkvara litsentsid:

• vabaduse jooksutada programmi mistahes eesmärgil (nimetet "vabadus 0");
• vabaduse uurida ja muuta programmi ("vabadus 1");
• vabaduse kopeerida programmi, et sul oleks võimalik aidata naabrit ("vabadus 2");
• vabaduse täiustada programmi ja oma täiustused avalikustada, et kogu kogukond sellest kasu lõikab ("vabadus 3").

Vabadused 1 ja 3 vajavad juurdepääsu lähtekoodile, kuna tarkvara uurimine ja muutmine ilma lähtekoodita on erakordselt keeruline ning vägagi ebaefektiivne võrreldes märkmetega varustatud lähtekoodiga.
Vaba Tarkvara Sihtasutus ja Avatud Lähtekoodi Initsiatiiv (Open Source Initiative; OSI) avaldavad mõlemad nimekirju litsentsidest, mis nad on välja selgitanud kui ühilduvatena nende definitsiooniga vastavalt vabast tarkvarast ja avatud lähtekoodiga tarkvarast.^[3] Nimekirjad on paratamatult mittetäielikud, kuna kumbki organisatsioon ei pea olema litsentsist teadlik selle tarvis, et võimaldada neid vabadusi. Peale nende kahe organisatsiooni näevad mõned inimesed Debiani projekti pakkuvat kasulikku nõu selle kohta, kas mingid konkreetsed litsentsid langevad kokku Debiani vaba tarkvara juhenditega. Heakskiidetud litsentsidest Debian nimekirja ei avalda, seega selle hinnanguid tuleb jälgida, kontrollides, millist tarkvara nad on lubanud oma arhiividesse. Ometi on see haruldane, kui litsents on kuulutatud ühilduvaks FSF või OSI ja mitte teise poole poolt (erandiks on Netscape Avalik Litsents (Netscape Public License, NPL), mida kasutati varajaste Mozilla versioonidega), seega tingimuste täpsed definitsioonid ei ole poleemikat tekitanud.
Terminid Libre software, FLOSS, FOSS JA OSS/FS ei oma formaalseid tähendusi või de facto arbitraatoreid.
Enamik vaba tarkvara kasutab väikest rühma litsentse. Kõige populaarsemad neist on GNU Üldine avalik litsents, GNU vähem üldine avalik litsents, BSD litsents, Mozilla avalik litsents, MIT litsents ja Apache litsents.
Tarkvara, mis ei ole vaba tarkvara, on tuntud kui omanduslik tarkvara (proprietary software). See võib tulla kas mõnedega või üldse ilma ülaltoodud vabadustest ning peaaegu alati tuleb see lõppkasutaja litsentsilepinguga (End User License Agreement, EULA), mis näib tahtvat kasutada lepinguseadlust ja/või võlaõigusseadust eesmärgiga piirata kasutajate õigust tarkvara teatud viisidel kasutada.
FSF-i vaba tarkvara definitsioon jätab tähelepanuta hinna. Laserplaadid, mis sisaldavad vaba tarkvara, nagu näiteks GNU/Linuxi distributsioone, on tavaliselt müüdavad. Kuna sellegipoolest on plaadiostjal vaba tarkvara vabadused, on see vaba tarkvara. Tasuta õlle tarkvara (vabavara), mis sisaldab piiranguid, mis on vastuolus FSF-i definitsiooniga, peetakse omanduslikuks. Näiteks on lähtekood kättesaamatu, edasilevitajatel (-tarnijatel) võib olla keelatud nõuda tasu, jne.
Mõned inimesed kasutavad sõna "libre", et välistada sõna "vaba" kahemõttelisust (inglise "free" on nii "vaba" kui "tasuta"). Siiski on need terminid enamasti kasutusel rohkem vaba tarkvara liikumises ning nad levivad aeglaselt edasi.
Vaba tarkvara variatsioonid FSF-i definitsiooni järgi:

• Copyleft litsentsid, neist kõige prominentsem GNU Üldine Avalik Litsents. Autor säilitab koopiaõiguse ning lubab teatud tingimustel edasilevitamist ja muutmist, tagamaks, et kõik muudetud versioonid jäävad vabaks.
• Avaliku omandi tarkvara (inglise Public Domain software) – autor on koopiaõiguse loovutanud. Kuna avaliku omandi tarkvaral puudub autorikaitse, võib seda vabalt ühendada mistahes töö sisse, olgu see omanduslik või vaba.
• BSD-stiili litsentsid, niimoodi nimetatud, kuna neid rakendatakse suurele hulgale BSD opsüsteemidega levitatavale tarkvarale. Autor säilitab koopiaõiguse ainuüksi garantiist lahtiütlemise ja muudetud tööde temale korraliku omistamise kohustamise eesmärgil, kuid lubab edasilevitamist ja muutmist mistahes töödes, isegi omanduslikes.

[A.R.]

Siin on juttu juristide arusaamast autoriõigusest.
https://www.riigiteataja.ee/akt/131122016020
See link peaks kehtima.

Kunagi pakkusid huvi §24 ja §25.
Oli ostetud tekstitöötlus programm aga seal olid sees vead.
Otsisime vead binaris koodis üles ja parandasime ära.
Kokku kuskil 70 viga 1Mb tekstis.
See paistis olevat peale ostmist lubatud.

Aga tookord sai õpetatud Eesti trükikodasid kuidas kasutada arvutit trükkimisel.
Nemad ostsid siis ka selle programmi aga vigu parandada ei suutnud.
Kirjutasime siis täiendava programmi, mis parandas tabeli järgi ära nende ostetud versioonis vead.
Pärast sai veel paar viga leitud ja täiendused tabelisse tehtud.

Töötasime koos juristidega (autoriõiguse spetsid) ja uurisime kas see tegevus on ikka legaalne.
Tulemus oli et kuulati probleem ära, öeldi et huvitav ja lubati hiljem täpsustada.
10 aastat sai tehtud juristidele ajakirja aga kas nii võib parandada ei saanudki teada.

[Starfish]

Eks ma uurin need läbi kõik.
Vabaks sellesmõttes, et kasutajatele muutmisvõimalust esialgu ei jäta.

MDI-ga on janti rohkem kui sellest kasu on.
Tundub keeruline tuvastada ja taastada järglase positsioon põhiaknas.

[Mephistopheles]

Mingid väärtused jäid ikkagi alles pärast järglase sulgemist.
(Vaatan äki leian selle algversioonist üles siis tean täpsemalt mis ja kuidas).

Kas sa lihtsalt tegid hide vormile v6i ikka nagu kasutasid FreeAndNil(...)? Esimesel juhul jah, andmed j22vad vormile. Teisel juhul terve vorm koos tema k6huga lyyakse kasti. Kusjuures, sa v6id ju sellist trikki teha, et moodustad vormi on_show eventisse v2ljade tyhjendamise protseduuri.

Küsimus veel kas Float koma kohtade piiramine selliselt on hea või halb mõte ?
Edit1.Text:=FormatFloat('0.####',....
Sedasi piirab 4 kohta.

See on siis mingi on_change eventi protseduuri sees? Kui nii, siis ma soovitaks enne Edit1.Text muutmist disabeldada see event, muidu l2heb tsyklisse, ja peale editit v6tad paned selle tagasi.

Procedure TForm1.Edit1OnChange(Sender : TObject);
Begin
  Edit1.OnChange := Nil;
  ...
  Edit1.OnChange := Edit1OnChange;
End;

[Starfish]

Sulgeb:

procedure TSlew.FormClose(Sender: TObject; var Action: TCloseAction);
begin
Action:=caFree;
end;
procedure TSlew.FormDestroy(Sender: TObject);
begin
Slew:= nil;
end;

Algul seda polnud, siis jäid väärtused alles.


FormatFloat kasutan sedasi:

Edit3.Text:=FormatFloat('0.######',(1/(2*PI*f*C)/RXc[ComboBox3.ItemIndex]));

See töötab hästi.

TEdit OnChange eventit ei kasuta.

[Mees Metsast]

Tegin vahepeal väikse uuenduse "võimuproge"'le + üks "secret function", kui koormuse lõppu sisestada Ampri tähis.

[Starfish]

Polnud jälle kaua tegelenud sellega...
Hetkel valmis versioon (1.2):
https://1drv.ms/u/s!AnS2DnIFINqHgkbd4JcARQKG4AGo

Üldine kujunduse muudatus, lisatud mõned arvutused, programmi sulgemisel avatud arvutused avanevad uuel stardil, mõõtmed ja positsioon töölaual salvestub.

*
Ega sellest "Unknown Publisher" hoiatusest tasuta lahti ei saagi ?

[Starfish]

Veel see et kui exe failiga samas kaustas on fail nimega Wallpaper.bmp siis saab sellest taustapilt, sedasi saab ka taustavärvi muuta.

[Mees Metsast]

Oli üle pika aja vajadus ossi kasutada ja sellega seoses tekkis üks "oomiproge" uuenduse mõte, mis ära tehtud sai ja kui korra juba käsil, siis veel mõned uuendused.

EDIT:
Paar mõtet teemaalgataja programmi kohta:
Trafo südamiku andmed (see S ja w/1V ?) võiks saada käsitsi sisestada (et mis parasjagu võtta on) ja siis näitaks palju südamikul võimsust on ja mähiseid lisades siis teine lahter näitaks mähiste koguvõimsust vms.
Ehk mingi varjant ka selleks, kui on südamik koos juba olemasoleva primaarmähisega - et primaari keerud ja traadi jämedus sisestada.
Traadi jämedus antakse selle arvestusega, et vasktraat? Kui suure varuga? Nimivoolude juures läheks kergelt soojaks või kuumaks?

Ehk võiks olla ka eraldi võimalus olemasoleva südamiku mingisuguste mõõtude järgi need andmed välja arvutada?

Ma ise ei ole veel trafo arvutustega kursis, niiet ma ei tea, kui loogiline mu jutt tuli


Kui viitsimust, siis võiks teha paremini ühilduvaks windowsi tumedate "theme"'dega. Praegu on sedasi:


Vaikimisi must taust oli minumeelest parem ja valemite pilt nägi vanas ilusam välja

[Starfish]

Sedasorti trafo südamiku järgi teiste andmete saamise mõte oligi algul, eks saab seda arvutuse võimalust laiendada.
Enne vaja see projekt uuema, D9 peale kolida aga ei taha see joosta uuema peal.

Taustavärvi saab taustapildi abil muuta.
Valemite pilti ma ei mäleta et oleks muutnud...aga võibolla.
Mis värvi see tume stiil muidu on ?
See hall osa peaks samuti tumedaks minema ?