+ Vasta teemale
Lehekülg 7 / 9 EsimeneEsimene ... 56789 ViimaneViimane
Näitan vasteid 91 kuni 105 127-st

Teema: Biokütus 95E10

  1. #91
    Liige tehnoloog Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    10/2004
    Postitusi
    196

    Algseade Vs: Biokütus 95E10

    Vaatasin saatelõigu üle - jah, kõik on õige ja kuskil olen ka mina mingi asja karbussis 'sülti' märganud. Sagedamini on häda siiski olnud karbussi filtrisse kuskilt ilmunud veetilk. Viimati (paar nädalat tagasi) puhastasin 20 aastat minu käes töötanud Stihl'i võsalõikaja karbussi, sel kadus töökäik, vaid seepärast huvitusin, varem kordagi mitte ja see masin on ikka väga kõva 'vatti' (kiloWatti!) saanud. Silmaga midagi näha polnud, vaid väike Al-sulami korrosioonilaik, rohkem iluvea kvaliteediga, aga tööle hakkas masin pärast korralikku suruõhuga läbipuhumist. Eelnenud atsetoonis leotamine ja vahetevahel ka ultrahelivanni sisse lülitades, polnud piisav e. viga oligi mujal. Sellest, nagu ka muudest masinatest, ei ole ma kunagi talveks või muudeks pikemateks seisuperioodideks kütust välja lasknud. Kogemus paljude selliste asjadega (mullafrees, mootorsaag, hekipügaja, ...), seda 20+ aasta vältel. Probleeme sellest pole olnud, kuid olen leidnud aegajalt vett karbussidest, puhastamise järel korras jälle. Murutraktoritega pole üldse midagi teinud, need on töötanud (üks jäi pärast 15 a. ja kõvu 'vatte' seisma - sest pöörete regulaator loobus ja tulid lõhkijooksmise tuurid peale - jäi vea otsingu ootele).

    Niisiis: kui bents on enamvähem korralik sattunud, siis ei juhtu midagi hullu ka kütusega täidetult pikamaks perioodiks seisma jäämine. Kuid see 'bio' keerab pikapeale kõik arusaamad pea peale, eriti veel seetõttu, et on jäetud võimalus kütuse kokkusegajatele koostist jooksvalt täpselt mitte järgida (kuu lõpuks peavad %% klappima). Sellise võimaluse jätmise eest tahaks kedagi näha võllas rippumas.

    Ja see 'bio' on ju puhas 'rohepesu'! Sellise mõtte elluviimiseks piisab avaliku halduse baka-paberitest, muud teadmised on lausa lubamatud.

  2. #92
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    1.770

    Algseade Vs: Biokütus 95E10

    On tyypillistä, etteivät monet tajua viedä koneitaan huoltoon ennen, kuin ne lakkaavat toimimasta. Säännöllinen huolto onkin se asia, joka ruohonleikkurin omistajan kannattaisi muistaa.

    On melko yleistä, etteivät ruohonleikkurit enää talven jäljiltä käynnisty.Useimmiten syy on se, että koneen tankkiin on jäänyt talveksi viimesyksyistä bensaa.
    Ruohonleikkureissa voi toki käyttää tavallista bensaa, mutta se ei säily talven yli, vaan tankki pitäisi muistaa aina syksyllä tyhjentää, kertoo Konetoimi Oy:n toimitusjohtaja Janne Sihvo.
    Tilanne vaatii yleensä vanhojen polttoaineiden poistamista sekä tarpeen mukaan kaasuttimen puhdistusta.

    https://www.iltalehti.fi/asuminen/20...00101_an.shtml

    Osaline tõlge:
    Peaaegu tavaline on, et muruniitjad ei käivitu enam talve järel. Enamuse põhjuseks on see, et masina paaki on talveks jäänud eelmise sügisene bensiin. Muruniitjas võib kasutada tavalist bensiini, aga see ei säili üle talve, vaid tuleb meeles pidada, et paak tuleb sügisel tühjendada.
    Olukord nõuab tavaliselt vana kütuse eemaldamist ja vajadusel karburaatori puhastust.

  3. #93
    Liige tehnoloog Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    10/2004
    Postitusi
    196

    Algseade Vs: Biokütus 95E10

    Jah, tõsi on ja tuleb soovitada, teada kah. Kuid minu kvaliteetseadmed on 20 aastat tõrkumata töötanud ja karbussid on peaaegu puhtad ikka (see vähese pindalaga tuhm laik vaid võsalõikaja karbussis). Võibolla on vedanud, et pole veesegust sattunud ja ise pole kah suure vihma käes masinaid tankinud. Mingit raua-roostejälge mõistagi pole - nendest materjalidest seda ei saa ka tekitada.

    Sama (=halba) traditsiooni olen jätkanud nüüd 4 aastat V2-ga 'cullokil', kevadine esimene käivitus on veidike pikem ja tuleb törts tossu, ei tekita naabris tähelepanu, kui ka juhtub märkama. Aga õliga ma ei koonerda, seda vahetan pigem soovitatust isegi 2x sagedamini, seda ka heaks peetavate õlide puhul.

    Kui tekivad vastulöögid, küll siis ümber harjun? Kaasaegne kütuse solkimine võib selleni viia küll. Siis pigem ajame ise kartuli piirituseks, vilistame maksudele ja trööbame oma tehnikat - vähemalt teame, mida teeme ja mis juhtuda võib.

    Soome keel on meiesugustel nagu kodune keel, noorematel vaat et enamatki.

  4. #94
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    1.770

    Algseade Vs: Biokütus 95E10

    Vanad mootorid töötasid sellepärast hästi, et tollases kütuses olid teistsugused lisandid ja erinev tehnoloogia.
    Polnud ka E-saastenorme – segu ströhhiomeetriline koostis oli max võimsusele orienteeritud: 12,5/1. Uutel on 14,7/1 ja peavad vastama teatud E-saastenormidele.
    Seetõttu on karburaatorid läinud palju keerulisemaks, kütusedüüsid väiksemaks. Ja seda eriti väikeste trimmeri mootorite korral. Ka vene ajal, kui Ladadel võeti Weberi asemel kasutusele Solex karburaatorid, oli probleeme viimase väikeste düüside, emulsioonitorude ja kanalite ummistumisega (alla 0,5mm avad ummistuvad väga kergelt).

    Vesi on omaette teema. Vee ja bensiini korral tekkisid ka vanasti karburaatoris 100 erinevat bakterit. Osa on väga agressiivsed, söövad Zn/Al sulamit, millisest on valatud karburaatori korpus. Mõninga aja pärast bakterid hukkuvad, moodustades sülditaolise massi, siis tekib süldist väga tugev kuiv sade. Selle tulemusel tekib korrosioon kuni kanalite ja düüside täieliku ummistumiseni. Korrastamiseks tuleb karburaator lammutada, puhastada, läbi puhuda – eriti need osad, mis on olnud kontaktis veega.
    Biokütuses on see korrodeeriv vesi juba olemas ja bioetanool imab seda veel õhust lisaks.
    Meenub ühe tuttava soomlase ennustus ca 25 aastat tagasi. Kui teadlastel õnnestub auto panna veega sõitma, siis poliitikud maksustavad ka vee …
    Igatahes algust on sellega juba tehtud.

  5. #95
    Liige A.S. Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    10/2003
    Postitusi
    3.019

    Algseade Vs: Biokütus 95E10

    Mäletan, et vene ajal oli ju kangesti moes, et pandi karburaatori sisse lisaks ka veedüüs. Parima tulemuse sai kui bensiini ja vett oli võrdses koguses. Mootor kuumenes vähem, heitgaasid olid puhtamad, kütusekulu teeks kadedaks iga tänapäevase autotootja. Mootorid vaid ei kestnud eriti pikalt. Ime, et sellist asja pole veel kohustuslikuks muudetud, oleks ju ilmatuma öko värk.

  6. #96
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    1.770

    Algseade Vs: Biokütus 95E10

    Karburaatorile veedüüsi ei pandud – osa juhtis vee sisse karterituulutuse kaudu. Kuid tühikäigul on ju hõrendus sisselaskekollektoris suurem kui sõidu ajal.
    Ma kasutasin prooviks väikest motika lisakarburaatorit, mis tekitas vee/õhu segu ja emulsiooni bensiiniga. Vett lisati A76 bensiini kasutamiseks AI93 asemel - jahutas ja mootoril ei tekkinud detonatsiooni. Kütusesäästu see ei andnud, ehkki liikus ka selliseid müüte. Naabrimees väitis, et niipalju kui annad vett, võtab ka bensiini vähem Mõne aja pärast oli mootor seest täiesti roostes, määrimine puudulik, mootor tuksis ja mees müüs auto maha. Sai risust, nagu tollal kombeks, uue hinna
    Venekeelses 1990.a. toitesüsteemide raamatus on soovituslik vee/bensiini suhe paagis 1/8. Ei saa ainult aru, kuidas seda ühtlast segu paagis tagada, kui vesi on bensiinist raskem. Vahel küll tanklast anti sellist segu, kuid siis jäi mootor kohe seisma
    Kunagi ammu oli Lada firmateeninduses veega klappide- põlemiskambri puhastamise tehnoloogia. Mootoril vajutati gaas põhja ja limonaadipudelist valati vett karburaatorisse kuni mootoril jäi hing kinni. Siis koguti jälle pöördeid ja korrati. Asi lõppes sellega, kui esimesel autol läks termolöögist plokikaas lõhki, siis loobuti
    Viimati muutis Svago : 12-06-18 kell 20:54

  7. #97
    Üldmoderaator OSX maine kipub olema madal OSX avatar
    Liitunud
    02/2007
    Postitusi
    3.868

    Algseade Vs: Biokütus 95E10

    Pole enam nii hästi meeles aga kas mitte Brundza oma Lada VFTS'ide peal ei proovinud vee lisamist (õigem oleks öelda kaasahaaramist, õhu niisutus käis läbi imava membraani, mis asetses sisenevas õhuvoolus) läbi sisselaske? Tolleaegsed FSO analoogmootorid olid küll parema minekuga kui õhuniiskus oli suur, seda katsetasin isiklikult et vahe võis olla kuni 10-15km/h, ulatudes isegi 190km/h.
    Viimati muutis OSX : 13-06-18 kell 10:33 Põhjus: typo
    Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
    Konfutsius

  8. #98
    Liige martinr112 Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    10/2002
    Asukoht
    Viljandi mk
    Postitusi
    536

    Algseade Vs: Biokütus 95E10

    Tänapäeval ka arendatakse vee süsteeme.
    https://www.youtube.com/watch?v=o5yLPUVViXI

  9. #99
    Liige Sidorov maine kipub olema madal
    Liitunud
    10/2008
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    33

    Algseade Vs: Biokütus 95E10

    Äripäev millalgi kajastas kohalike nossovite tegemisi emulsioonkütuste vallas. Lõppes vist asi sellega, et Paksu-ja Lolliamet nõudis lisatud vee pealt kütuseaktsiisi.
    Štirlitsit tabab kuul pähe.
    >Lõhkekuul<, mõtleb Štirlits.

  10. #100
    Liige tehnoloog Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    10/2004
    Postitusi
    196

    Algseade Vs: Biokütus 95E10

    Väga ammu (sügaval sovjetiajas) kuulsin, et kuskil oli katsetatud 6-taktilist mootorit. Lisatakstid olid vee sissepritseks ja siis väljapuhumiseks. Mõte oli see, et saaks vajaliku jahutamise teha ja veeaugu jõuks muuta e. sisepõlemis+aurumootor '2in1'. Nagu ikka, on mõtted alati head, aga tulemused seda enamasti ei kinnita: töötas küll ja tegi, mida taheti, aga nagu eelpool üteldud juhtumistel see mootor kaua ei 'elanud'. Õli ja vesi kokku panna, siis selle segu määrimise omadused ... jah, sobivad vaid käte äramäärimiseks.

  11. #101
    Liige Shele maine kipub olema madal
    Liitunud
    02/2008
    Asukoht
    Tallinn,Lasnamäe
    Postitusi
    1.570

    Algseade Vs: Biokütus 95E10

    Paksu-ja Lolliamet
    Midagi head kah jätkuvale lolluste jadale.

  12. #102
    Liige rainadov maine kipub olema madal
    Liitunud
    08/2006
    Postitusi
    1.005

    Algseade Vs: Biokütus 95E10

    Tsitaat Esmalt postitatud Shele poolt Vaata postitust
    Paksu-ja Lolliamet
    Midagi head kah jätkuvale lolluste jadale.
    ; Mida hea all silmas pidada? Tollid peaksid ju oma riiki kaitsma kaubandussõjas, mitte täitma teise riigi kassat! Need mängud on alati mitme väljundiga. Maailm pole must-valge! Aga ...hea, et niigi läks! Mõistuse puudus andis ja annab kiiresti tulemusi! Toiduaineid ja vett kütusena kasutada ... ? Tulevad ka vee sõjad ja seda varsti!

  13. #103
    Liige Sidorov maine kipub olema madal
    Liitunud
    10/2008
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    33

    Algseade Vs: Biokütus 95E10

    Vett kütuses ei kasutata kütusena kui sellisena. Veel on seal natuke teine eesmärk. Ja ei sobi igast kraavist tõmmatud, ka mite kraanist lastud vesi.
    Sobib demineraliseeritud vesi mida tohtrid joogiks jällegi ei soovita. Keemiakaubandus müüb 0,19eur/liiter.
    Kui uskuda muu maailma katsetusi ja saadud tulemusi siis oleks selle emulsioonkütuse tarvitamine üsna roheline teema, mis kaaluks tugevalt ohkimise vee teemal üle.
    Oskab ehk keegi ütelda, millest tehakse täna vesinikku? Vesi on vale vastus.
    Štirlitsit tabab kuul pähe.
    >Lõhkekuul<, mõtleb Štirlits.

  14. #104
    Liige A.R. maine kipub olema madal
    Liitunud
    02/2008
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    4.224

    Algseade Biokütus 95E10

    Tsitaat Esmalt postitatud rainadov poolt Vaata postitust
    ; Tulevad ka vee sõjad ja seda varsti!
    Ma küsisin ka Teet Margna jälgedes kohvikus klaasi kraanivett, hind öeldi 0,75 €
    Liiter oleks siis 3,75 €.

    Mul oli hea kohvik, oleksid andnud ka tasuta.
    Mõnel kohe veab.

    ***
    Aga sama vee kraan on neil seal ka WC-s, joo palju tahad, kui tahad.
    (Kodus pesed seal ruumis hambaid.)

    Tsitaat Esmalt postitatud Sidorov poolt Vaata postitust
    Sobib demineraliseeritud vesi.
    Kas see on keemikute destvesi või bidest?
    Või hoopis Milli-Q vesi?
    Viimati muutis Scott : 14-06-18 kell 00:12 Põhjus: järjestikpostitused kokku (kasuta multiquote nuppu mitme postituse tsiteerimisel)

  15. #105
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    1.770

    Algseade Vs: Biokütus 95E10

    Tsitaat Esmalt postitatud OSX poolt Vaata postitust
    Pole enam nii hästi meeles aga kas mitte Brundza oma Lada VFTS'ide peal ei proovinud vee lisamist (õigem oleks öelda kaasahaaramist, õhu niisutus käis läbi imava membraani, mis asetses sisenevas õhuvoolus) läbi sisselaske? Tolleaegsed FSO analoogmootorid olid küll parema minekuga kui õhuniiskus oli suur, seda katsetasin isiklikult et vahe võis olla kuni 10-15km/h, ulatudes isegi 190km/h.
    Ladal oli karterituulutusel 2 süsteemi – üks töötas karburaatori all oleva vaakumiga ja teine jämedam toru oli ülevalpool karburaatorit. Kasutamiseks tuli mootoripoolne ots kinni panna ja õhufiltri korpusesse minev ots ühendada karburaatoriga. Mul oli vee jaoks väike paak, kraan, millega andis veekogust reguleerida. Karburaatoriks oli mingi lihtne väike motika või mopeedi karburaator. See pihustas vee/õhu segu aerosoolina enne karburaatorit ja lisas selle siis auto karburaatori küttesegule. Selle tulemusena sain kasutada A76 bensiini surveastet vähendamata. Kuid õli läks selle tulemusena päris ruttu valge vahuseks ja loobusin. Seejärel lahendasin probleemi elektronsüütega. Sama meetodi saab kasutada ka forsseeritud mootorite korral – saab suurendada võimsust ja ei tekkinud probleeme tollaste kütustega. Võistlusmootoritel pole eluiga nii määrav – nagunii käis tihti lahti ja hea, kui hooaja vastu pidas. Olen ka sõitnud Lada VFTS, kuid vett seal ei kasutatud. Oli 2 topelt horisontaalvoolu 45 Weberit.

    https://www.google.ee/search?biw=1280&bih=903&tbm=isch&sa=1&ei=5j8hW6LjA 4f-swGK9LXgBA&btnG=Otsi&q=Lada+VFTS+engine#imgrc=_


    Enamus tuttavaid kasutas tollal seda teist karburaatori all olevat karterituulutust. Oli lihtsalt veepaak ja vee koguse reguleerimine. Kuid antud süsteemi puhul on hõrendus kõige suurem just tühikäigul, kui segusiibrid on praktiliselt suletud. Avatud olukorras on hõrendus väiksem ja veekulu väiksem. Tühikäigul võib siis mootor välja surra või on suurematel pööretel veehulk väga väike.
    Mina kasutasin kummitoru nr. 4. Teised kasutasid nr. 8. Eeliseks oli veel see, et karburaator ja õhufilter olid puhtamad ja neid ei saastatud õliste karterigaasidega. Karterituulutus oli mul lahendatud teisiti.

    http://vazclub.com/vaz/2104-2105-210...vigatelya.html


    Viimati muutis Svago : 13-06-18 kell 19:55 Põhjus: viited

+ Vasta teemale

Teema informatsioon

Antud teemat sirvivad kasutajad

Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 külalist)

     

Lemmikud

Foorumi reeglid

  • Sa ei või lisada uusi teemasid
  • Sa ei või lisada vastuseid
  • Sa ei või lisada manuseid
  • Sa ei või muuta oma postitusi