+ Vasta teemale
Lehekülg 3 / 3 EsimeneEsimene 123
Näitan vasteid 31 kuni 45 45-st

Teema: Radioola kallal nokitsemine

  1. #31
    Liige eERuheeRu Kasutaja maine on neutraalne eERuheeRu avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Tln/võru/kuressaare
    Postitusi
    308

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Vahetasin veel mõned paberkonded ära kaasaegsemate vastu.

    Algse 6И1П viskasin minema, see tekitas eetrise juba palju kõrvalist müra, proovitud teine 6И1П ei teinud üldse häält, kolmas 6И1П andis tulemuse millega rahule jäin, eetris taustal vaikus ja need kanalid mis leidsin, tulevad läbi palju puhtamalt. Lisaks hakkas mingil sagedusel morset läbi tulema. Kusjuures, katsetamisel selgus, et lamp tuleb sinna pessa suruda tundega, päris põhja lükates ei anna ühendust.

    UKV blokki hetkel ei näpi, pole oskusi, et laineala 25-75MHz pealt 88-108 peale häälestada.

    Jõudsin otsaga plaadimängijani. Esiteks on kõik mis pealpool sisu, on lihtsalt pooleks, juppideks ja pilbasteks, seespool olevast kraamist paistab mootor toimivat, aga K40-11 1.35uF 200V kondensaator on õli ja tõrva ja mingit muud ollust välja ajanud ning lisaks kõigele veel ka kummis. Kuna nurgas on üks Rekord-65, mille võimendi osa on legoks tehtud, aga plaadimängija osa on välimuselt nagu prillikivi, siis mõtlesin, et aretan kahest asjast ühe kokku ja tõstan rekord-65 plaadimängija osa kogu täiega üle rekord 68 katusele. Juhtmed paistavad klappivat, ainult rekord 68 katusel olev auk oleks tikksaega tiba suuremaks teha.

    Ja nüüd kuldvillaku küsimustevoor tarkadele:
    1) Hetkel Rekord 68 plaadimängija mootor vanas kastis töötab pidevalt, nii vist ei tohiks olla?
    2) Kas selle K40-11 kondensaatori võib asendada suvalise 1.5uF mittepolaarse kondensaatori vastu?
    3) Plaadimängijate mootorid võin tõsta ühest kastist teise, neil pinged samad?
    4) Mingi temaatika on mõlemal plaadimängijal massijuhtmega, rekord 65-l on ilma isolatsioonita traat keritud ümber mootori korpuse, siis kruvitud kondensaatori kesta külge ja siis edasi kulgeb see võimendiplaadile samasse maanduspunkti kuhu grammari helipea maanduski. Rekord 68 puhul sellist traati pole, oli mingi isolatsiooniga juhtmejupp mis justkui oli kondensaatori kere vastas ja teise otsaga kuskil mootori vastas, jootekohti ei leidnud. On vist mõistlik jätta nii nagu hetkel rekord 65 lahendus oli?

  2. #32
    Liige eERuheeRu Kasutaja maine on neutraalne eERuheeRu avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Tln/võru/kuressaare
    Postitusi
    308

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Läks hoopis niimoodi, et sain UKV ploki FM peale.
    http://www.radiolamp.ru/shem1/pages/119/

    Vahetasin ainult kondensaatorid ära, sobiva puudumisel panin paralleeli või jadasse. Poole ei ole keeranud, ega ka pöördeid keerde maha kerinud.

    Hetkel tuleb 3-4 kanalit läbi päris puhtalt, mingid kanalid tulevad läbi puhtalt aga vaikselt, ja osad väga kehvasti.

    Need on puhtad:
    Pereraadio - 95.7
    Raadio 4 - 99.9
    Ring FM - 101.7

    Ja nüüd edasi tuleb riburada kanaleid (Star FM, Raadio 2) mis tulevad kord puhtalt, kord kehvemini ja sagedused ujuvad.
    Ja siis läheb täielikult lappesse ja tulevad kanalid, millele ma siinkandis vastet ei leidnud wiki lehe järgi.

    Skaala alumise otsaga olen rahul, aga vahemik 101 - 105Mhz tahaks paremaks saada, kas nüüd siis plokis poole kruvima ja kui asja ei saa, siis keerdude arvu vähendama?
    Viimati muutis Scott : 22-10-17 kell 00:47 Põhjus: sõnaparandus

  3. #33
    Liige home maine kipub olema madal
    Liitunud
    12/2015
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    367

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Tsitaat Esmalt postitatud eERuheeRu poolt Vaata postitust

    Skaala alumise otsaga olen rahul, aga vahemik 101 - 105Mhz tahaks paremaks saada, kas nüüd siis plokis poole kruvima ja kui asja ei saa, siis keerdude arvu vähendama?
    Ilma mõõteriistata on seda väga raske paika saada

  4. #34
    Liige rainadov maine kipub olema madal
    Liitunud
    08/2006
    Postitusi
    997

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Tsitaat Esmalt postitatud home poolt Vaata postitust
    Ilma mõõteriistata on seda väga raske paika saada
    ; Aga neil pillidel on tavaliselt poolid , milles südamikku liigutatakse jaamade otsimisel ... polüstürooli valatud!
    Ühele autoraadiole panin lihtsalt teise varikappidega, n.n. lääneploki asemele! Ja originaal juhtis oma häälestatava variomeetriga pingemuunduri väljundpinget! Toimis!
    Viimati muutis rainadov : 25-10-17 kell 15:43 Põhjus: täiendus

  5. #35
    Liige home maine kipub olema madal
    Liitunud
    12/2015
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    367

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Tsitaat Esmalt postitatud rainadov poolt Vaata postitust
    ; Aga neil pillidel on tavaliselt poolid , milles südamikku liigutatakse jaamade otsimisel ... polüstürooli valatud!
    Ühele autoraadiole panin lihtsalt teise varikappidega, n.n. lääneploki asemele! Ja originaal juhtis oma häälestatava variomeetriga pingemuunduri väljundpinget! Toimis!
    Muidugi saab ka nii, aga mõõteriista kasutades on tulemus alati parem, ega see block vist oma tundlikkusega ka ei hiilga, kui õieti mäletan kipus see lamp ka ära vajuma (aga võimalik et oli kuskil mujal). Kunagi tehti neid ümberhäälestus päris palju, ja sviipi kasutades õnnestus see palju kiiremini. Mina üldse vahetaks selle välja, mingi õnnestunud asi see pole, jaamu on juurde tulnud, ja ega see talle vist ei meeldi.

  6. #36
    Liige eERuheeRu Kasutaja maine on neutraalne eERuheeRu avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Tln/võru/kuressaare
    Postitusi
    308

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Täna vahetasin seleenalaldi välja dioodsilla vastu. Korralikult lajatas, seal toitelüüdi plussotsal kus skeemi järgi peaks pinge olema 220V, on nüüd enne lampide soojenemist 200*1.41 = 282V ja pinge jääb pidama 255-260V peale. Lampide küttepinge oli 7,1V. Võrgupinge seinas on 245V.

    Lampide küttepingele leidsin rohtu, panin küttega jadamisi käepärast oleva 0,5oomise 5W takisti, nüüd küttepinge 6V, hetkel jääb nii, natuke madalam kui 6,3V ongi parem.

    Toitepinge sain ajutiselt niimoodi jonksu, et mõõtsin dioodsilla mõlemas perioodis voolu ära (0.067A), siis arvestasin palju enne dioodsilda pinget peaks alaldama, et +klemmile 220V tuleks. Minu arvutuste järgi peaks pinge enne dioodsilda olema 78V, seega vaja tekitada mõlemasse dioodi õlga pingelang 22V. Arvutasin välja, et takisti peaks olema ~160oomi, ning võimsus >2W. Sain anoodpinged enam vähem +/- siiasinna paika võrreldes skeemil näidatuga, aga mulle tundub, et kuskil on viga sees, ma jätsin vist midagi arvestamata, need takistid lähevad kuratlikult kuumaks. Hetkel panin paralleelselt 3*470oomi 2W takistid, kokku hajuvõimsust kummaski õlas 6W ja ikkagi lähevad kuumaks.

    Praegu aparaat mängib, testin kas hakkab jälle kärisema.

  7. #37
    Liige a1 Kasutaja maine on neutraalne a1 avatar
    Liitunud
    02/2003
    Asukoht
    Järvamaa
    Postitusi
    1.274

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Tsitaat Esmalt postitatud eERuheeRu poolt Vaata postitust
    ... seal toitelüüdi plussotsal kus skeemi järgi peaks pinge olema 220V, on nüüd enne lampide soojenemist 200*1.41 = 282V ...

    ... mõõtsin dioodsilla mõlemas perioodis voolu ära (0.067A), siis arvestasin palju enne dioodsilda pinget peaks alaldama, et +klemmile 220V tuleks. Minu arvutuste järgi peaks pinge enne dioodsilda olema 78V, seega vaja tekitada mõlemasse dioodi õlga pingelang 22V...
    Sa vaata, et ennast ära ei tapa seal nokkimisega.
    Mis asi see 200*1,41 on? Alalispinget ju mõõdad!?
    Ja kus kohas see 78V on?? Üritad mingit poolperioodi mõõta?

    Mulle tundub, et siin on mingi asjast arusaamise probleem.
    Trafol rohkem väljavõtteid pole, kui ainult need mis skeemilgi näidatud?

  8. #38
    Liige eERuheeRu Kasutaja maine on neutraalne eERuheeRu avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Tln/võru/kuressaare
    Postitusi
    308

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Tsitaat Esmalt postitatud a1 poolt Vaata postitust
    Sa vaata, et ennast ära ei tapa seal nokkimisega.
    Üritan.

    Tsitaat Esmalt postitatud a1 poolt
    Mis asi see 200*1,41 on? Alalispinget ju mõõdad!?
    Trafo üks poolperiood on 100V vahelduvpinget mõõtes massi ja trafo väljundi vahel, teine poolperiood samuti. Pinge trafo väljundite vahel on 200V vahelduvat. Kui see pinge nüüd läbi dioodsilla ja kondensaatori ära alaldada, peaks kondensaatori "+" peal olema 200 * 1.41 = 280V alalispinget. Sellist alalispinget tester ka näitas vahetult peale sisselülitamist.

    Tsitaat Esmalt postitatud a1 poolt
    Ja kus kohas see 78V on?? Üritad mingit poolperioodi mõõta?
    Jah. Poolperiood peaks minu loogika järgi olema 78V, et alalduskondensaatori "+" klemmile tekiks 220V alalispinget (78V*2*1.41=220V).

    Ma tean, et nii pole päris õige pinget alaldada, "et pakk takisteid kuskile vahele", esiteks on siin juba see probleem, et kui koormus muutub siis hakkab nendes takistites muutuva voolu tõttu ka pinge mängima. Võiks ju trafol mõned keerud maha kerida või pingestabilisaatori ehitada. A krt ma aru ei saa, mis mul kahe silma vahele jäi, loogiliselt võttes ei tohiks need takistid kuumaks minna.

  9. #39
    Liige Starfish maine kipub olema madal Starfish avatar
    Liitunud
    08/2009
    Asukoht
    Kehra-Tallinn
    Postitusi
    1.501

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Periood on 1 võnge, poolperiood on pool võnget.
    1/periood(aeg, perioodi kestus sekundites)=sagedus.
    1/0.02=50Hz
    1/50=0.02
    0.02*50=1
    1/poolperiood=sagedus*2 sedasi saad pulseerimis sageduse kui alaldi töötab "täisperioodis" - vool läbib alaldit mõlemal poolperioodil.
    1/(0.02/2)=50*2=100Hz

    Mõõteriist näitabki ühe poolperioodi efektiivpinget.

    Et saada 220VDC-silutud, on vaja 155VAC efektiivpinget (220V on siis tippväärtus, amplituud, (Vp)-Vpeak peak=tipp).

  10. #40
    Liige A.R. maine kipub olema madal
    Liitunud
    02/2008
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    4.218

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Tsitaat Esmalt postitatud eERuheeRu poolt Vaata postitust
    Võiks ju trafol mõned keerud maha kerida.
    On ka võimalus kerida paar keerdu JUURDE ja ühendada vastupidi põhimähisele (kui vähegi mahub).
    Tulemus on sama aga saame võimaluse kasutada ka vana pinget ja ka natuke kõrgemat.
    Tööd ka vähem.

  11. #41
    Liige a1 Kasutaja maine on neutraalne a1 avatar
    Liitunud
    02/2003
    Asukoht
    Järvamaa
    Postitusi
    1.274

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Tsitaat Esmalt postitatud eERuheeRu poolt Vaata postitust
    Trafo üks poolperiood on 100V vahelduvpinget mõõtes massi ja trafo väljundi vahel, teine poolperiood samuti. Pinge trafo väljundite vahel on 200V vahelduvat. Kui see pinge nüüd läbi dioodsilla ja kondensaatori ära alaldada, peaks kondensaatori "+" peal olema 200 * 1.41 = 280V alalispinget.
    Miks peab asja enda jaoks nii keeruliseks mõtlema?
    Trafo väljundis mõõdad vahelduvpinget ja kui sinna on vaja midagi vahele panna, siis ka arvutad vastava takisti, mitte ei ürita mingit poolperioodide ja dioodide kaupa arvutust teostada.
    Alaldatud pinge mõõdad otse kondekal, mitte ei tuleta seda vahelduvpinge efektiivväärtusest.

    Jämedalt peaks raadio tarbitav võimsus olema 60W, sellest võid maha lahutada lampide kütte, umbkaudu 2W lambi kohta. Kõik ülejäänu peab alaldist läbi käima ja 220V alalise korral saad niipidi enesekontrolliks arvutada alaldi väljundvoolu. Siis hakkab ilmselt ka paistma, kus tegid arvutusvea.

  12. #42
    Liige Starfish maine kipub olema madal Starfish avatar
    Liitunud
    08/2009
    Asukoht
    Kehra-Tallinn
    Postitusi
    1.501

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Tsitaat Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
    On ka võimalus kerida paar keerdu JUURDE ja ühendada vastupidi põhimähisele (kui vähegi mahub).
    Tulemus on sama aga saame võimaluse kasutada ka vana pinget ja ka natuke kõrgemat.
    Tööd ka vähem.
    See on jah tore trikk aga kas mitte pole maksimaalne vool sedasi väiksem kui õige keerdude arvuga mähisel ?

  13. #43
    Liige eERuheeRu Kasutaja maine on neutraalne eERuheeRu avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Tln/võru/kuressaare
    Postitusi
    308

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Peale toites kondekate vahetamist jms pisikesi ümberehitusi on olnud aega rohkem kuulata ja pidevalt seisab aparaat ka jõude. Eile märkasin, et peale sisselülitamist tuleb mingisugune urin sisse vahetult enne seda kui lambid tööle hakkavad. Märkasin, et urin muutub kui puitkorpust näppida, pika logistamise järel toetasin korpuse ühe jala alla "L.Abo Raadioseadmete üksikosad". Toide nüüd peaaegu täitsa vaikne, 50Hz igalt poolt kadunud ja kõlarites max volüümiga ainult õrn sahin. Helikvaliteet ka paranes. Nüüd tekkis ka uus mure, heli jääb vahest murdosaks täiesti vait ja vahest harva kostub kõlarist selline "praks" läbi. Kahtlustan, et kuskil on jootmise kotermann sees või hakkab mõni lampidest saba andma.

    Tahaks sellest lisatud takistipakist lahti saada, see võtab trafolt päris palju võimsust ära ja trafo lüheb pikapeale ülikuumaks, 6P14P peaks peale seleenalaldi vahetamist dioodsilla vastu tekkinud 280V toitega hakkama saama küll, aga peaks uue katoodtakisti arvutama, et tühivool normi jääks, ülejäänud toitefiltri RC takistid proovin kuidagi PSU Desgineriga paika ajada, nendest jookseb väike vool läbi, seega olulist pingelangu nad ei tekita.

    Nii nagu aru olen saanud, et 6P14P pentoodvõre (g2) tuleks ühendada kokku anoodiga, et lamp töötaks trioodreziimis, kui vahele panna takisti, siis hakkab tööle pentoodreziimis. Antud skeemis on g2 võre ühendatud ilma takistita sama liini peale kust saab 6N2P oma 165V anoodtoite, Ua ja Ug2 vahe tuleks nagu ~55V. Kas toitepinge suurendamisel võib g2 võre ka ümber ühendada otse 280V peale? Seal 280V toiteosas on muidugist kehvasti silutud alalispinge.

  14. #44
    Üldmoderaator Scott Kasutaja maine on neutraalne Scott avatar
    Liitunud
    04/2003
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    1.648

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Võta ette mõned Vene lamptelekate skeemid ja sealt toiteplokkide filtrid. Kondensaator-drossel-kondensaator-tüüpi filtritega võetakse kuni mitukümmend volti vähemaks ilma õhku ülemäära kütmata. Suurema võimsuse korral on drossel muidugi üpris kobakas, telekate omad on mõeldud enamasti lambi võrepingete jaoks.

  15. #45
    Liige eERuheeRu Kasutaja maine on neutraalne eERuheeRu avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Tln/võru/kuressaare
    Postitusi
    308

    Algseade Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Olen elus, kuigi eile sain jälle natuke surakat, kui toitelüüte näperdasin. Vahepeal oli palju tegemist tööl ja kodus vaja ka remonti teha. Päevad on läinud pikemaks ja on motti rohkem hobidega tegeleda. Siit ja sealt ammutan teadmisi ja mida rohkem ma seda va vene tehnikat näpin, seda hullem tundub.

    Lampidega on õnneks selles mõttes lihtsam, et suits ei tule väga lihtsasti välja, pigem kannatab helikvaliteet, ja seetõttu saab aru, et miskit on puus

    Võtsin oma radioolanikerdise jälle ette, esiteks puurisin lampide kütterajad läbi ja tegin kütte ümber, nii et toide tuleb trükkplaadi radade asemel läbi juhtmete ja trafopoolses otsas on kunstlik maandus läbi 150 oomiste takistite. Panin küttepinge ahelaga jadasse ka 0.1oomised takistid mõlemasse õlga, sest tühijooksul andis trafo 7.2V välja(seinast tuleb hetkel 245V 220V peale arvestatud trafosse) ja arvestasin ca 2A küttevooluga. Küttepinge sai 5.9V mis tundus tiba vähe ja seetõttu likvideerisin tabloo taustavalgustuse 0.26A pirnid ja asemele panin 12V 0.16A pirnid. Pinge sai 6.1V. Kärab.

    Teema alguses kirjutasin, et üritasin langetada trafo väljundpinget takistitega, eemaldasin selle takistipaki ja lõppkokkuvõttes mulle hakkab tunduma, et lamptehnika puhul see paarkümmend volti kõikumist eriti efekti ei oma, sest ränk moonutus oli varem sees helil, ja oli(oli! ja hetkel vähem!) ka nüüd.

    Olen vahepeal kokku ostnud igasugust kola, kaasa arvatud Hammond 125ESE "õppetrafo", õppe- on see jublakas sellepärast, et selle jullaga on võimalik väljundtakistusele vastavalt peegeldada sisendtakistust 2.5k,5k,10k ja kannatab 80mA kogu retsimise juures, andes paberite järgi välja 15W 100Hz - 15kHz. Korra ühendasin selle radioolale külge ja mul oli hetkeks ka wow efekt, bassi tuli juurde, isegi selle krdi 2GD kõlariga, mis asub hetkel lahtiselt laua peal. Õige kasti sees saaks päris head saundi sellest 2GD-35-st.

    Helikvaliteet oli ikka pekkis! Kuna ma ei saanud eriti mingisugust heli sellest pillist kätte, mis oleks kriitikat kannatanud, siis viimase abinõuna ühendasin 6P14P katoodi lahti ja ühendasin testri voolumõõtmise režiimis katoodi ja maa vahele, teise testri panin samal ajal mõõtma katoodtakisti pinget. Monitoorides näitusid, mis olid alguses 27mA Ik ja Uk = 6.4V, ning siis ca 10 minuti jooksul läksid "lendu" 80mA + 14V, mis on igatepidi üle võlli, sain aru, et lamp on ilmselt kutupiilu. Tundub ka loogiline, sest see lamp oli originaalis selles radioolas sees ja see võre mis on lampi vaadates väljapoole paista, on praguline ja kohati mõned täpid läigivad metalselt.

    Nüüd mingi moment viskas mul kopa ette ja ma ühendasin 6P14P lambi pin 9 lahti ja tegin toitesse uue RC filtri kohe peale 6P14P anoodtoidet, 1kO + 22uF on hetkeväärtused, asendasin lõpulambi EL84 vastu ja 6N2P asemele panin osta.ee "mikumaku" NOS 6H2P-EB. Katoodvool lõpulambil on hetkel hästi paigas, 33mA.

    Mureks on moonutused bassiosas ja väga väikese signaali korral. Esimesel juhul kahtlustan väljundtrafot, teisel juhul 6H2P tööreziimi, mis on 470k anoodtakistiga (240oomi Katood) seal koormuskõverate allotsas, mis annab hea "gaini", aga läheb kiiresti lappama.

    Korra proovisin 6N2P skeemi ka tuunida, asendasin 470k anoodtakisti 100k vastu ja katoodtakisti panin 1.5kO, midagi hullu ei juhtunud, heli oli lihtsalt vaikne (gain väiksem). 100k + 470oomi, oli saund juba parem, ja ku panin katoodiga paralleelselt ka 100uF 50V lüüdi, meeletult palju tuli juurde helisse mingit sellist asja mida varem polnud, ma kirjeldaks seda, et ruumi tuli juurde???

    Kõlaris on endiselt 50Hz surin sees, aga ega ma ei tea ka mismoodi seda vähendada, meetmed on tehtud, juhtmed krussi aetud ja mööda korpuse servasid veetud. Väljundtrafo asukoht mõjutab vist ka päris palju, sest originaaltrafo suristab korralikult, hammondi oma, mis vedeles laua peal, sisaldas oluliselt vähem 50Hz komponenti.

    Nüüd kui mul tulevikus on natuke aega, asendan selle radioola väljundtrafo TB-3š vastu ja enne keedan parafiinis läbi.

    MUUDETUD: Mingi jama on jah selle bassiosaga, hetkel seda posti redigeerides hakkas laud värisema ja kõrvadel õudne, lugu on FLAC reziimis AC/DC - Live Wire...

    Tänud Teile mind toetamast, Mul on olnud jälle paar õhtut puhast rõõmu

    Panen illustreeriva pildi ka:
    Lisatud pisipildid Lisatud pisipildid laud2.jpg  

+ Vasta teemale

Teema informatsioon

Antud teemat sirvivad kasutajad

Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 külalist)

     

Sarnased teemad

  1. Foorumil kollid kallal
    murphy poolt foorumis Foorumi tagasiside
    Vastused: 1
    Viimane postitus: 13-02-14, 13:06
  2. M: Radioola Rekord 68-2
    arviy poolt foorumis Audiotehnika
    Vastused: 0
    Viimane postitus: 10-09-12, 18:50
  3. M: Radioola Rekord 68-2
    Rix321 poolt foorumis Audiotehnika
    Vastused: 1
    Viimane postitus: 05-06-10, 23:44
  4. Sirius-311 radioola
    paadikapten poolt foorumis Lamptehnika foorum
    Vastused: 2
    Viimane postitus: 19-10-07, 12:57
  5. Appi viirus kallal?
    pois11 poolt foorumis Tark- ja riistvara foorum
    Vastused: 11
    Viimane postitus: 21-07-03, 12:05

Lemmikud

Foorumi reeglid

  • Sa ei või lisada uusi teemasid
  • Sa ei või lisada vastuseid
  • Sa ei või lisada manuseid
  • Sa ei või muuta oma postitusi