+ Vasta teemale
Leheklg 2 / 2 EsimeneEsimene 12
Nitan vasteid 16 kuni 21 21-st

Teema: Bassface DB1.2 mosfeti ksimus

  1. #16
    Liige martk maine kipub olema madal martk avatar
    Liitunud
    01/2013
    Asukoht
    tln
    Postitusi
    1.139

    Algseade Vs: Re: Bassface DB1.2 mosfeti ksimus

    Minu retooriline ksimus, mida eelnevalt vales kontekstis viidati (mul venekeele tehniline lugemisoskus titsa olemas) oli pigem suunatud sellele, et teema asub vales rubriigis
    Sidestuskondensaatori puhul on thtis jlgida, mispidi on trkkplaadil tema vljaviigud painutatud, muidu ei tea heli missuunas liikuda.

  2. #17
    Liige radiotehnika35 Kasutaja maine on neutraalne radiotehnika35 avatar
    Liitunud
    07/2004
    Asukoht
    Tartu piirkond
    Postitusi
    2.551

    Algseade Vs: Bassface DB1.2 mosfeti ksimus

    Ma mainisin seda, et kuigi sa mrkasid, et teema on vales kohas siis ei ole seda mtet eriti tstatada, see ei anna midagi. Elu seda nidanud - ma korduvalt maininud kui vales kohas olevaid mrganud.
    Siin on moderaatoreid, kes karistaks pigem seda mrkavat kui eksinut ja seega ei olegi mtet sel pikemalt peatuda. Teema iseenesest ei ole kehva lesehitusega ja ei sisalda koormateviisi hirivat slngi, kirjavigu ja muud joga kui rumalad yt jutud vlja arvata.

    Mind see YT osa ji hirima, olen ikka ise ka sealsele kraamile sattunud ja kui krvutan seda endal olemasoleva kirjandusega siis tahaks ikka kohe ksida - mitu kirjalikku teost on praeguseaja lumehelbekestel, kes mingit autokola tahavad putitada, raamaturiiulis vi kui ldse niisugune on olemas siis kuidas on selle suuruse suhe niteks teleriekraani vi monitori (pigem telefoniekraani) suhtes.
    Need asjad ei ki tegelikult ka nii, et ostan mingi vimu, see krssab lbi, teen YT lahti ja seal kohe kik vajalik olemas, et remontida vi hoia veel hullem - ise ehitada . Seal on mingi pinnapealne praktika, asja kokkupanek (venekeelseid materjale olen ninud-pgusalt vaadanud). Seal ei ole juttu sellest kuidas vi miks kllastub niteks trafosdamik vi mis phjusel peab valima he vi teise jutransistori, sealt leiab healjuhul selle kohta vaid pinnapealset infot ja tegelikult see ei vii eriti edasi, lviosa helbekesi ei viitsi lihtsalt aastaid mssata, huvi kaob ra. Ma tean oma kooliplvest vast kmmekond inimest kel oli huvi, nd on neil kigil teised huvid ja nad isegi ei mleta osalt, et neil oli elektroonika vastu huvi. Nende videode ja n.. proovimeetoditega kulub tegelikult palju rohkem aega.

    Internet on materjaliga piisavalt varustatud, komponenditootjad annavad vlja AM-e, niteks konkreetse ploki ehitamisest, alates phimttekirjeldusest kuni vajalike failideni jne, Niteks toitekatest Infineonil sna asjalikke asju.
    Lisaks kirjandust - googles on vabalt saadaval vimendite, toitekate jne kohta phjalikke raamatuid, lahatakse erinevaid skeemitehnikaid, reguleerimist, remonti jne, jne. Seega isegi neil kel ei ole raatsimist mndakmmend kuni mndasada euri kulutada reaalsele raamatule on vimalik see materjal leida, lihtsalt peab ise olema aktiivne.
    Keeleoskusest rkides siis vib juba kangematsorti mrki vtta, et 100st 1 teismeline ehk saab midagi minimaalset tehnilises vene keeles aru tnasel peval.


    Teema, mis puudutas konkreetselt komponentide valikut (asendamist originaalis olevate ja ilmselgelt ksitava sobivusega), sna hsti seletatud alljrgneval lehel. Silmas pidades siis, et miks eelistada ht transistorit teisele. Knealune vim millest teema ajendatud, selles on ports halbu kompromisse ja neid krvale tstes saab tkindlust ja nitajaid juppmaad tsta kui teada mida selleks tarvis teha.
    http://lazyecology.web.fc2.com/rever.../2_design.html
    Viimati muutis radiotehnika35 : 10-02-19 kell 14:19
    -superradical-

  3. #18
    Liige Mees Metsast Kasutaja maine on neutraalne Mees Metsast avatar
    Liitunud
    06/2005
    Asukoht
    Ida-Virumaa
    Postitusi
    301

    nnetu Vs: Bassface DB1.2 mosfeti ksimus

    Nme on lugeda, kui uusi huvilisi nii elalt maha tehakse!
    Pole isegi mingi lbe "rullnokaga" tegu, kelle livigasest/puudulikust tekstist vaevu aru oleks vimalik saada.

    Mis jutt see nd siis on, et ilma venekeelt oskamata ei saa (vi suisa ei tohi!) elektroonika huviline olla!?
    Vanema generatsiooni inimestel on muidugi hea antud keele oskusega ennast mnest teisest paremaks pidada aga ma pakuks, et enamusel neist on omal ajal vene keel samamoodi enamvhem "tasuta" ktte tulnud, nagu noorematel inglise keel - lihtsalt olud/keskond mberringi selline, et iseenesest tuleb klge ilma, et selleks mingit erilist vaeva/aega (rkimata suuremast vaevast/ajast) peaks ngema/kulutama.
    Ise olen niteks lapsest saati (ammu enne kusjuures, kui igasugune huvi inglise keele vastu) melnud, et oleks hea vhemalt enamvhem aru saada aga no mitte pole see keel siiani minuga resonantsi saavutanud (v.a thed, mis lpuks enamvhem selged). nneks on meil tnapeval google-translate , millest on palju abi (enda jaoks lasen inglise keelde tlkida).

    Pakun ka julgelt, et suur osa (kui mitte enamus) (hobi)elektroonikuid poleks selleks kunagi saanud, kui neil oleks algusest saati mingi "raudne mr" ees olnud, et enne kui ikka keeled selged/raamatud loetud ei ole, siis multimeetrit (rkimata kolvist) ktte ei saa!

    Asi algab ikka tungist oma loomulikku uudishimu rahuldada ja positiivsetest emotsioonidest, kui mingi asi pool kobapeale ise korda nnestub saada.

    Ise remontisin oma esimesed keerulisemad asjad (mingid lihtsad asjad, et juhe/lliti katki vms. ka juba ammu enne seda) ka nii, et vaevu teadsin, kuidas transistoreid primitiivselt kontrollida, kui kahte kokku hendatud dioodi! Ja kui oli tegu "mingi kummalise eritpi transistoriga" (mida tunnen nd, kui niteks mosfeti), siis no kui tester ikka jalgade vahel ligi null ohmi nitas ja paarilisel krval mitte - "kllap ta siis lbi oli!" . ks sedasi remonditud UPS siiani kigus.

    Pole ka ise siiani htegi elektroonika raamatut lbi lugenud, kll aga ksikes praktiliste "seiklustega" antud alas vastavalt vajadusele ja juurde tekinud teadmistele (mis omakorda vimaldavad erialasest tekstist (paremini) aru saada ja tekitavad ka juba konkreetsemate asjade vastu reaalset huvi, nagu erinevad skeemilahendused/komponendi tbid, nende eriprad, plussid-miinused erinevates rakendustes jne.) netist palju teksti lbi loetud, mille hulgas siis artikleid, vljavtteid raamatutest/andmelehtedest, blogid, foorumid jne.


    Hirib ka nii halb suhtumine YouTube'i - jah see kipub olema pealiskaudne ja on ka palju valet infot muidugi aga parem ikka, kui mittemidagi! + oma silmaga ngemine on ikka teine asi, kui lihtsalt must-valge teksti lugemine.
    Isegi sealt palju uusi teadmisi saanud ja muidu silmaringi laiemaks nii antud arialas, kui ldiselt maailma ja misiganes asjades. ks pris asjalik kanal niteks "Mr Carlson's Lab", "TRX Bench" oli ka vist enamvhem, oma kanalite listist leian ka "Kev31779" aga ei mleta tpsemalt - kiire pilk videode nimekirjale annab oletada, et viks enamvhem asjalik olla.

    YouTubi'st "vimu parandus videode" vaatamine vib noort huvilist paeluda aga raamatute lugemine (rkimata keelte ppimisest) vaevalt! - kas selleprast mingu parem koos teiste "normaalsete" noortega nurgataha jooma ja vb ka "narksi" proovima + muidu laamendama?

  4. #19
    Liige ci139 maine kipub olema madal
    Liitunud
    01/2019
    Postitusi
    170

    Algseade Vs: Re: Bassface DB1.2 mosfeti ksimus

    toiteplokkide impulsstrafode viitega riknemisest (trkitud lk. nr. 98 - 99 ) http://www.dialogue.sk/pdf/Book%20of...%20Roberts.pdf

  5. #20
    Liige mfdoom7 maine kipub olema madal mfdoom7 avatar
    Liitunud
    06/2013
    Postitusi
    147

    Algseade Vs: Re: Bassface DB1.2 mosfeti ksimus

    Lampi transistori vahetus ei pruugi aidata. vaja isoleerida toite osa vimendusest ja toitel maha joota transistorid ja skoobiga vaadata kas impulss signaal tuleb transistorile peale. kui ei siis viga n draiveris. ma saan aru et toide ja lppud mlemad lbi ehk pead vahetama kikk toite ja kikk lpu transistorid samavrsetega. kui paned lihtsalt uued juurde hakkab anomaaliaid juhtuma mis on garanteeritud. uued transistorid ldiselt tahavad ka uusi takisteid.

  6. #21
    Liige ci139 maine kipub olema madal
    Liitunud
    01/2019
    Postitusi
    170

    Algseade Vs: Re: Bassface DB1.2 mosfeti ksimus

    kui disainitakse mistahes vooluahelaid s.h. ka impulsstoiteplokkide omi , siis vetakse arvestatakse (suure koormusega) llituelementide (aga ka teiste) tparameetrite muutumist ajas (mis on tavaline ja vltimatu) -- s.h. ka MOSFET'ite oksiidi graduaalset kahjustumist ja Vth ujumist . . . paljudel juhtudel ei piisa ka sisseehitatud vastupingekaitse dioodide vimsusest ning nendega paralleelselt paigutatakse lisakaitse llitused -- kik need teemad on vastavate internetiotsingutega leitavad

    e. kui asendad mingid komponendid -- tuleb teada nende kohta pisut rohkem kui see mis nende kohta andmelehelt tparameetrite kesk- ja piirvrtuste kohta on vimalik vlja lugeda . . .

+ Vasta teemale

Teema informatsioon

Antud teemat sirvivad kasutajad

Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 klalist)

     

Sarnased teemad

  1. Vastused: 0
    Viimane postitus: 28-12-16, 13:10
  2. Tahaks infot mosfeti kohta??
    traxx poolt foorumis Elektroonikafoorum
    Vastused: 1
    Viimane postitus: 20-12-11, 22:25
  3. p-mosfeti juhtimine 5vdc ahelast
    system poolt foorumis Elektroonikafoorum
    Vastused: 3
    Viimane postitus: 27-01-11, 11:18
  4. Mosfeti otsin
    rxs poolt foorumis Vimendifoorum
    Vastused: 10
    Viimane postitus: 25-04-05, 09:37

Lemmikud

Foorumi reeglid

  • Sa ei vi lisada uusi teemasid
  • Sa ei vi lisada vastuseid
  • Sa ei vi lisada manuseid
  • Sa ei vi muuta oma postitusi