+ Vasta teemale
Lehekülg 2 / 3 EsimeneEsimene 123 ViimaneViimane
Näitan vasteid 16 kuni 30 36-st

Teema: Muruniiduki tera max rpm?

  1. #16
    Liige RaunoK maine kipub olema madal RaunoK avatar
    Liitunud
    01/2007
    Asukoht
    Põlva
    Postitusi
    1.072

    Algseade Vs: Muruniiduki tera max rpm?

    See pole ju mingi reegel, et ilma terata käib, või siis ei käi. On vist kaks koolkonda ja see on ka kõik suhteline. Olen proovinud ilma terata, käib, kuid jäigalt ja tühikäigul ebaühtlaselt. Kuna pöörete arv on konstantne, siis pole oluline kergetatud hooratas, pigem vastupidi.
    Topelttera tõhususe all mõtlesin jälle seda, et sõltuvalt asetusest, kas terad on ühe kõrgusel või erinevatel kõrgustel. Ühe kõrgusel tõstaks justkui näiliselt pöörete arvu, ühte mätast läbib lühikese ajahetke vältel kaks tera rohkem. Eri tasanditel olevad terad teeksid ehk suure heina niitmise kergemaks, tehes libled ka väiksemaks, mis ummistaks vähem väljaviske kanalit. Ega kõik tuleb ikka omal nahal järgi proovida, enam poe niidukeid ei taha pruukida.

  2. #17
    Liige Ecco Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    01/2005
    Asukoht
    Rakvere
    Postitusi
    34

    Algseade Vs: Muruniiduki tera max rpm?

    B&S,Honda jt.väikemootoritel on pööretel nn.punaseks piiriks 3600p. Sealt edasi lahkub keps karterist külje kaudu jättes järele inetu augu.Need mootorid ei ole arvestatud suuremateks pööreteks.Tehasest tulles on nad kohitsetud u.2500 peale.Asi on lihtsalt saastenormides.Traktor ei jaksa selliste pööretega looduslikku rohtu niita,tuleb lisada kuni 3000-3200 siis on OK.Võlli kõverdumisest rääkides meenub aastatetagune MTD koolitus,kus sakslane mainis kui 3000-del pöördel liigub 51cm tera u.230-250km/h siis otsa puutejõud on u. 2,2 tonni.Võll pidi kannatama kuni 1,8t.See 400kg seega võllile ära teebki.

  3. #18
    Liige RaunoK maine kipub olema madal RaunoK avatar
    Liitunud
    01/2007
    Asukoht
    Põlva
    Postitusi
    1.072

    Algseade Vs: Muruniiduki tera max rpm?

    Mootoritest ja nende pööretest rääkides, kusjuures olen mitme uue murutraktoriga, niites mille mootori võimus on kuni 6,5hp, et gaasi põhjas nad ei kannata. Seadistatud ilmselt nii kus termotakisti katkestab süütesüsteemi. Kahjuks madalatel pööretel liikudes pole jõudu ega väljaviset. Mis nende tootjate peas küll tomib, et toodavad väikese võimsusega murutraktoreid ja mis toimub nende peas, kes selliseid ostavad? Niita võrriga muru, hästi aeglaselt teades, et enda aeg on kallis, korrutada see omast ajast kulutatav aeg oma töötunni tasuga mida saad praegu.
    Samas 17hp husqvarnaga neid ülekuumeneimise probleeme olnud pole, samuti ei lähe ka mootor nii pöördesse kui väiksemad.

    Puutejõudusest, kas seda võib defineerida kui jõust selle terava pinnaga, millega ta takistusega kokku puutub, samal ajal saavutades 250km/h juurest hektega paigalseisu, nt kännuga? Kuna terade profiile on tänapäeval õige palju, millel massi annavad ka terade paksus ja labade suurus, siis see jõud võiks ka väga palju erineda toodud näitest. Kas see saklane ka arvestas tera teise otsa inertsi, mis võiks selle tähelepanematust suurendada seda jõudu?

    Mis huvitav koolitus see oli, kas ainult mootoritest või oli seal veel midagi, mis puudutab neid nüansse niitmisel? Nimelt mind huvitab ka välja viske kanali suurus ja kuju. Teades, et kui kanal on kitsas ummistub kergesti suurest heinast, samas õhuvoolu kiirus peaks seal suur olema. Tehes väljaviske ava suureks, langeks jälle õhuvoolu kiirus, oht, et ummistub ikkagi ära, enne kui koguja täis saab. Teine mis paljude taha viskamise juures mulle traktoritel ei meeldi, et väljavise on liiga järsk. Mtd taburettidel lausa ka 45-kraadi, mille taga on vahetult variaatori ja tagasild. Samas üks vanem traktor, millel oli lihtne tagasild diferentsiaaliga, eraldi käigukast väljaviske kanali kõrval ja kanali alumine osa jooksis vahetult üle pooltelje. Oli väljavise parem, et niiduõrgani ja kanali vahel ei olnud jõnksu. Praegu aga olen sunnitud pähe võtma mõtte, et nii enam ei saa. Poodides midagi mõistliku pole, mis töötaks läbimõeldult ja ülekanded töökindlalt. Kuna elan kohas kus on vaid kalded siis, teisel aastal tuli isevedaval muruniidukil välja vahetada kõik rattalaagrid peale ühe. Kõik pisiasjad kokku lugedes tundub, et ka hea asjana ostetud niiduk pole seda. Sellepärast olen hakanud ka kriteeriumeid looma. Ülekanne võiks olla vähemalt 6-käiguga, reversi ja diflukuga. Tagasild tõstetud käistega rataste otsa, keerates veel 90-kraadi püsti, et väljaviskele ei jääks midagi ette ja võimalus ka dnepri kast istutada parema kiiruste võimaluste huvides. Mootori osas plaanin siis võtta võimsama alates 13hp ja horisontaal võlliga, loomulikult on siduriteks head võtta A või B profiiliga kiilrihmad ja suured rihmaseibid, et sidurdamine ja käik kergem tuleks. Ainuke kitsaskoht mis selle juures on, on õige nurkreduktori leidmine ja õige varuga laagrite valik, et neid ei peaks iga aasta vahaetama ega ka kahe aasta tagant. Kaalu poolest arvestan, et selle kogukaal võiks tulla veidi üle 100kg aga ega sellega ei hakkagi iluaedasid niitma ja puude ja pöösaste ümbert niitma. Pigem seal kus murutraktoriga ei saa aga muru on ikkagi vaja koguda, kohati asendub muru heinaga.

  4. #19
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    1.998

    Algseade Vs: Muruniiduki tera max rpm?

    Koduaias kasutatavate murutraktorite mootorivõimsused varieeruvad vahemikus kuuest paarikümne hobujõuni ja rusikareegliks on siin - mida suurem niidulaius, seda võimsam mootor. Murutraktor valitakse hooldatava pinna suuruse ja otstarbe järgi.

    Võimsate mootorite eelis tuleb välja just tiheda ja suhteliselt kõrge muru multšimisel, kuna lisaks muru läbilõikamisele peab niidutera niidetu mitmeid kordi läbi lõikama ja sellise hekseldamise teostamiseks kuluvad lisahobujõud marjaks ära. Sama kehtib ka niidetud rohukogumisvarustusega seadmete puhul, kus pöörlevate niiduterade ülesandeks on tekitada piisav õhuvoog niidetu kogumiskotti transportimiseks.

    Parima töö teevad muidugi integreeritud koguriga seadmed, kus niidetu liigub mööda lühikest kanalit otsejoones kogurisse. Kuid väiksemate pindade hooldamiseks saab vaalu niitvatele masinatele külge ühendada kogumiskoti.

    Samas tuleb meeles pidada, et murutraktorid on siiski mõeldud muru niitmiseks ning kõrgema võsa ja tiheda heina niitmiseks ei sobi ka kõige võimsam murutraktor. Suure niidulaiuse eeliseks on töötamise kiirus, mis sisuliselt tähendab seda, et muruplats saab kiiremini niidetud või saab hooldada suuremat pinda.

    Veel üks soovitus – kui tegemist on suuremate kalletega, siis mootoril peaks olema õlipump. Paiskõlitusega mootoritel on kallakute tõttu kehv määrimine ja seetõttu lühem eluiga.

    https://master-forum.ru/sadovye-trak...-i-nedostatki/

  5. #20
    Liige tcumen Kasutaja maine on neutraalne tcumen avatar
    Liitunud
    10/2005
    Asukoht
    Kaasiku
    Postitusi
    1.572

    Algseade Vs: Muruniiduki tera max rpm?

    Ka surveõlitusega mootor jääb määrimata, kui pump õli kätte ei saa. Ja seda kindlamalt sel juhul kokku jookseb.
    Ma tean juhust, kus traktorist läks koju lõunale, jättes T40 oma jutu järgi kergele kallakule tuksuma. Tagasi tulles mootor seisis ja änam käima ei läind. Töökojas pandud diagnoos: saaled suland ja väntvõll kõlbmatu.
    Puudulik õlitus!
    Surveõlitusega mootori pluss on pigem see, et talub paremini koormust. Aga vajab ka korralikku hooldust. Õli+filtrid.

  6. #21
    Liige RaunoK maine kipub olema madal RaunoK avatar
    Liitunud
    01/2007
    Asukoht
    Põlva
    Postitusi
    1.072

    Algseade Vs: Muruniiduki tera max rpm?

    Mootoritüübi poolest on ammu kindel valik surveõlitusega ja kus õli on maksimumis.
    T-40 rääkides, seal pidi vähe õli olema ikka. Suurtel kallakutel liikudes pole õlisurve kadumist täheldanud, pigem on probleem, et tühikäigul lõkutades põlevad rõngad kinni, selle pärast ei soovita üle 15-minuti tühikäigul käia, vaid mõõdukatel pööretel lasta töötada.

  7. #22
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    1.998

    Algseade Vs: Muruniiduki tera max rpm?

    Tsitaat Esmalt postitatud tcumen poolt Vaata postitust
    Ka surveõlitusega mootor jääb määrimata, kui pump õli kätte ei saa. Ja seda kindlamalt sel juhul kokku jookseb.
    • Odavatel mootoritel on paiskõlitus. See ei olegi otseselt miinus, aga seab piiranguid, kui soovite suurematel kallakutel niita.
    https://www.stokker.ee/artikkel/mill...ga-murutraktor

    Õlipump võtab erinevalt paiskõlitusest õli karteri põhja kõige madalamast punktist.

  8. #23
    Liige joobel Kasutaja maine on neutraalne joobel avatar
    Liitunud
    05/2005
    Asukoht
    Tallinn-Vatsla
    Postitusi
    129

    Algseade Vs: Muruniiduki tera max rpm?

    Surveõlitus traktorite mootorites on üks vägagi kahtlane teema. On õlifilter ja hammasrataspump, mis pressib õli mootori alumisele liuglaagrile. Kolbi, nukkvõlli, saalesid ja muid detaile määrib ikka paiskõlitus nagu tavaniiduki mootoris. Müügiargument, ei muud. Selleks, et koguda niidetud muru kotti või kasti peab olema väga töökas inimene. Naaber niidab kogujaga niidukiga. 5 min. kott täis. Jätab mootori seisma, võtab selle kasti, tühjendab, paneb tagasi jne. Lõputu jama. Kulub starter ja nöör. Käimatõmbamisest ma ei räägi. Parema käe lihas areneb uhkelt. Minu soovitus oleks kas multsimine või külgväljavise. Igasugune kogumine tuleb jätta kombainidele või teistele masinatele.
    päike, õhk ja ...

  9. #24
    Liige RaunoK maine kipub olema madal RaunoK avatar
    Liitunud
    01/2007
    Asukoht
    Põlva
    Postitusi
    1.072

    Algseade Vs: Muruniiduki tera max rpm?

    Jah tean, et lõpuks laidetakse kogumine maha aga teatud põllumajandusharus ei õigusta ei peenestamine ega väljavise. See näiteks soodustab vagude vahelist kinni kasvamist. Kogumisest tekkivatest vaegustest ei maksa rääkida, kui füüsisega kõik korras. Alguses koguja tõstmine üle naba kõrguse serva võib tunduda raske, kuid sellega harjub, hoopis raskem on 30-kraadise kuumaga muruniidukit lükata, samas isevedavaga pole päevaga mingeid väsimuse märke olnud. Sidurita niiduki puhul läheb hooajaga starterinöör, el.starteri puhul tuleb tihedamini akut laadida. Eks muru tekib ka päevaga vahest Gaz 53 kasti jagu(täpseid mõõte ei tea). Esimestel kordadel annavad lihased tunda, peale seda pole probleeme.

  10. #25
    Liige olavsu1 Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    05/2005
    Postitusi
    1.124

    Algseade Vs: Muruniiduki tera max rpm?

    Tsitaat Esmalt postitatud Svago poolt Vaata postitust

    Õlipump võtab erinevalt paiskõlitusest õli karteri põhja kõige madalamast punktist.
    paiskõlitus käib sama moodi. karteri põhja kõige madalamas lohus on liblikas sees.

    olen ainult ühte kokkujooksnud paiskõlitusega mootorit näinud. selle omanik ei tulnud selle pealegi et õli käib ka mootorisse. ta käitas mootorit kuiva karteriga ja keps pilbastus.

  11. #26
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    1.998

    Algseade Vs: Muruniiduki tera max rpm?

    Huvitav, minu ühel Briggsi muruniiduki mootoril oli see labadega õlitusratas mootori ühes ääres ja põhjani küll ei ulatunud – selle all oli karteri tugevdusribi.
    Erinevatest õlituse variantidest:

    https://www.briggsandstratton.com/na...-stratton.html

    Vestlesin just ühe tuttava mehega, kes remondib muruniidukite ja –traktorite mootoreid.
    Ütles, et surveõlitusega mootorid on palju töökindlamad ja käivad remondis harva. Osadel firmadel on kvaliteet kohutavalt langenud. Eks see ole tänapäeva “mood“ – miski ei või töötada igavesti isalt pojale, vaid teatud aja ja siis ostad jälle uue.

  12. #27
    Liige olavsu1 Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    05/2005
    Postitusi
    1.124

    Algseade Vs: Muruniiduki tera max rpm?

    ma annan üht ronti imetleda



    seal kus hall liblikas, seal on selle karteripõhja kõige madalam koht.

    selle muruniiduki mootor on väga "pommikindel" kruusahunnikus võib niita. mul on üle 10 aasta nedega kogemusi. mitte iial pole ükski kokkujooksnud.

    ainsad asjad mis on vajanud vahetust. karbussitihend ja väntvõlli alumine simmerling.
    Viimati muutis olavsu1 : 09-03-19 kell 12:07

  13. #28
    Liige RaunoK maine kipub olema madal RaunoK avatar
    Liitunud
    01/2007
    Asukoht
    Põlva
    Postitusi
    1.072

    Algseade Vs: Muruniiduki tera max rpm?

    Point ilmselt selles, et liugelaagrid vajavad õlikilet vahelele, suurema pöördmomendiga mootoritel on paiskõlitusega suurt atmosfääri raske saavutada, kuna suur jõud surub ikkagi väntvõlli vastu saalesid ja õlikile jookseb sinna kus mehaaniline surve väiksem. Surveõlitusega mootoritel on see probleem tühikäigust madalamatel pööretel, kus pump ei suuda enam piisavat rõhku anda.

    Veidi raskem on aga seda õiget valida, sest paljud müüjad ei jaga service manuaali ja puhtalt võimsuse ja max pöörete järgi valida on ennatlik. Siin üks odav näide, hea katsetamiseks, eeldusel, et pole kindel projekti ära tasumises. Elueaks annaks healjuhul garantii aja.
    https://www.flint.ee/e-tellimiskesku...W_4dmH8pZvYS9A
    Viimati muutis RaunoK : 09-03-19 kell 13:05

  14. #29
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    1.998

    Algseade Vs: Muruniiduki tera max rpm?

    Tsitaat Esmalt postitatud olavsu1 poolt Vaata postitust
    ma annan üht ronti imetleda, seal kus hall liblikas, seal on selle karteripõhja kõige madalam koht.

    selle muruniiduki mootor on väga "pommikindel" kruusahunnikus võib niita. mul on üle 10 aasta nedega kogemusi. mitte iial pole ükski kokkujooksnud.
    Sellel on jah parem lahendus, liblikas on karteri keskel. Minu lammutatud variandil oli liblikas täitsa ühes ääres, seina lähedal. Kui kallutada vales suunas, siis on kuival. Mul on 2 Briggsi mootoriga niidukit, millised on rublaajal Soomest toodud ja ostes olid juba väga vanad. Mõlemad töötavad, kui söövad õli ja vanem tahab paksemat õli, muidu hakkab kuumaga plagisema. Kolmandalt sai võetud varuosi, kuna paak lekkis ja joota seda Al sulamit ei õnnestunud - mõne aja pärast hakkas uuesti jooksma. Uue paagi eest küsiti pool odava niiduki hinda. Majaühistul kestis uus Briggsi mootor vaid 1 aasta, kuna niideti lisaks oja kaldaääri ja niiduk oli kaldu. Traktor on mul õlipumbaga variant, kallakuid on palju ja töötab rõõmsalt probleemideta 4 aastat.

    Surveõlitusel on võrreldes paiskõlitusega veel suur eelis, mida müügimehed ei ole taibanud rääkida.

    Suur vahe on, kas mootor on muruniidukil või murutraktoril. Niiduki puhul on väntvõlli alumine laager koormatud palju vähem kui traktoril. Suuremal traktoril on üldjuhul 2 tera ja lisaks peab sama mootor ka seda liigutama. Traktor kaalub ca 200kg ja rohkemgi. Olenevalt ülekandest (manuaaalne, variaator, hüdrauliline jne.) on ka erinev kasutegur. Väikesed rattad pole ka just kõige parem variant, eriti konarlikul maastikul liikumiseks - peab jõudma ka kallakutel ülespoole liikuda.

    Tänu suuremale koormusele ja jõududele on kasulik määrida seda enamkoormatud laagrit surveõlitusega, siis on kulumine väiksem. Veel parem on täielik surveõlitus.

    Ka auto generaatoritel on veoseibi poolne laager suurem kui tagumine – et ikka kestaks kauem tänu suurematele jõududele.
    Viimati muutis Svago : 10-03-19 kell 09:52

  15. #30
    Liige RaunoK maine kipub olema madal RaunoK avatar
    Liitunud
    01/2007
    Asukoht
    Põlva
    Postitusi
    1.072

    Algseade Vs: Muruniiduki tera max rpm?

    Vahepeal on hulga vett selle aja jooksul merre voolanud, kuigi midagi kokku pole veel pannud on eeltööd juba tehtud, et mis ja kuidas. Käiku läheb olude sunnil 540-kuubikuline mootor, kuna see turg on siin selline nagu ta on, et samas keskonnas oli nõrgema mootori võtmine isegi kallim, kuid ei pea seda ressurssi ju täielikult ära kasutama. Siiski rihmaülekannete juures sai arvutatud ja valitud kahe soonega SPZ profiiliga rihmaseibid, mis on 200mm diameetriga ja pingutusrullikud ka 120mm. Arvutuslikult tundus, et SPZ profiiliga isegi veidi 10hp on veidi otstarbekam, kui võtta SPA. Horisontaal võlliga mootorist ja lisakäigukastist loobun, kuna gabariidid tulevad liiga suured, aga siiski reeversi mõttest ei loobu, selleks sai soetatud kaks nelja soonelist rihmaratast, kus kaks korraga vaid ühe suuna jaoks on kaks paari rihmu kasutuses, tagurpidi käigu jaoks tuleb teine paar lihtsalt eest poolt kahe rullikuga vastu rihmaseibi suruda. Siit ka tekkis mõni küsimus, et kuna polnud ennem ka ettekujutust nt, et eri tootjatel võivad olla pinnakaredused erinevad, et ühel on pind justkui mingi õhukese musta oksiidi kihiga, mis on kare nagu peen liivapaber, kas seal saab arvestada suurema võimsusteguriga, et rihma ei peaks nii palju pingutama, või kulub ka sellel see kare pind pika peale peegelsiledaks?

+ Vasta teemale

Teema informatsioon

Antud teemat sirvivad kasutajad

Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 külalist)

     

Sarnased teemad

  1. Multimeeter RPM mõõtmiseks
    turbohoolik poolt foorumis Hinnapäringu & ostuabi foorum
    Vastused: 1
    Viimane postitus: 20-07-13, 23:04
  2. 10-50 rpm segurit
    Deem poolt foorumis Tooteotsing
    Vastused: 2
    Viimane postitus: 23-01-13, 07:16
  3. muruniiduki korpus + kivikaitse aerosool?
    daddo poolt foorumis Varia
    Vastused: 57
    Viimane postitus: 17-05-11, 23:46
  4. Teeme ise muruniiduki!
    tiidu93 poolt foorumis Heade mõtete foorum
    Vastused: 22
    Viimane postitus: 13-08-10, 22:18
  5. Muruniiduki mootorist generaatori ehitamine?
    patsaan poolt foorumis Elektrotehnika foorum
    Vastused: 15
    Viimane postitus: 29-09-09, 03:43

Lemmikud

Foorumi reeglid

  • Sa ei või lisada uusi teemasid
  • Sa ei või lisada vastuseid
  • Sa ei või lisada manuseid
  • Sa ei või muuta oma postitusi