+ Vasta teemale
Lehekülg 1 / 30 12311 ... ViimaneViimane
Näitan vasteid 1 kuni 15 450-st

Teema: Audioposimine

  1. #1
    Liige GU50 Kasutaja maine on neutraalne GU50 avatar
    Liitunud
    11/2004
    Asukoht
    Eesti, Tartu
    Postitusi
    1.659

    Algseade Audioposimine

    Arvan et selline teema võiks olla aruteluks, sest tegevused ja arusaamad, mida võib liigitada posimiseks, on audio tehnilise poolega seoses kasvanud üle mõistuse suurtesse mahtudesse. Võiks natuke arutleda, või vähemalt välja tuua posimislikke asjaolusid ja sellega seonduvat.
    Teen siis otsa lahti.

    Väide: Kaablid teevad heli paremaks/halvemaks.
    Selgitus: kaablid on passiivsed komponendid, nendes on alati mingi signaalikadu. Seega kaablid ei tee heli paremaks. Kõik kaablid teevad heli halvemaks, mõned kaablid teevad heli vähem halvemaks kui teised. Nähtustel on põhjused, ilma neid analüüsimata reaalset olukorra paranemist ei ole mõtet oodata.

    Väide: Valjuhääldite tootjad ei oska valjuhääldajaid teha. Alles kui audioposija võtab valjuka, lõikab sealt maha näiteks kõrgsagedusruupori, möksib koonuse üle mingi plöginaga, või kortsutab valjuhääldi koonuse käkrasse, siis alles hakkab heli tulema.
    Selgitus: valjuhääldite tootjad ei tee vähe tööd, et arendada konkreetne valjuhääldi just selliseks nagu see on. Kui tundub et käesolev valjuhääldi ei tööta eeldatud viisil, siis tuleks leida sobivam valjuhääldi, mis sobib antud lahendusse paremini. Ise valjuhääldit modifitseerides tõenäoliselt piisavalt hea tulemuseni ei jõua, sest modifitseerimisega viiakse valjuhääldi parameetrid kuhugi mittekontrollitavasse tundmatusse. Näiteks koonuse möksimisega muutub ka selle resonantssagedus, kõrgsageduskoonuse eemaldamisega kaob kõrgete sageduste esitamise võimekus jne.

    Väide: Ainult kuulates saab õige pildi kõlari antavast helist.
    Selgitus: esiteks peab kuulamist õppima, et üldse aru saada, mida kuulda on. Part ka kuuleb, aga mis kasu sellest on. Kuulamise õppimine on elukestev protsess. Kui arvad, et oskad juba hästi kuulata, siis tõenäoliselt oled hoopis eksiteel.

  2. #2
    Liige elukaz Kasutaja maine on neutraalne elukaz avatar
    Liitunud
    01/2005
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    2.783

    Algseade Vs: Audioposimine

    Aga kui on aktiivkaablid mida saab usb kuubikuga toita?
    Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

  3. #3
    Liige home maine kipub olema madal
    Liitunud
    12/2015
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    534

    Algseade Vs: Audioposimine

    Oh, jälle need kaablid ... Kui palju on nendest kirjutatud ... Et aus olla, on see teema nii absurdne ja vastik, et isegi piinlik hakkab. Isik, kes tegelikult teemad valdab, lihtsalt ei tegele lõputute analüüsidega, ja tropid, nägu neile kombeks on, nagunii tegelevad neile kohase hullumeelse agarusega..

  4. #4
    Liige a1 Kasutaja maine on neutraalne a1 avatar
    Liitunud
    02/2003
    Asukoht
    Järvamaa
    Postitusi
    1.324

    Algseade Vs: Audioposimine

    Tsitaat Esmalt postitatud GU50 poolt Vaata postitust
    Väide: Valjuhääldite tootjad ei oska valjuhääldajaid teha. Alles kui audioposija võtab valjuka, lõikab sealt maha näiteks kõrgsagedusruupori, möksib koonuse üle mingi plöginaga, või kortsutab valjuhääldi koonuse käkrasse, siis alles hakkab heli tulema.
    Selgitus: valjuhääldite tootjad ei tee vähe tööd, et arendada konkreetne valjuhääldi just selliseks nagu see on. Kui tundub et käesolev valjuhääldi ei tööta eeldatud viisil, siis tuleks leida sobivam valjuhääldi, mis sobib antud lahendusse paremini. Ise valjuhääldit modifitseerides tõenäoliselt piisavalt hea tulemuseni ei jõua, sest modifitseerimisega viiakse valjuhääldi parameetrid kuhugi mittekontrollitavasse tundmatusse. Näiteks koonuse möksimisega muutub ka selle resonantssagedus, kõrgsageduskoonuse eemaldamisega kaob kõrgete sageduste esitamise võimekus jne.
    Siin on muidugi see asi, et ise endale tehes me tööaega kulusse ei loe, küll aga teeb seda tootja. Nii võibki juhtuda, et posija saab kasutada materjale ja töö(aja)mahukat tehnoloogiat, mida tooja endale lubada ei saa. Siia alla käib ka teadlik funktsionaalsuse piiramine mingite teiste parameetrite järeleaitamise nimel.

  5. #5
    Liige GU50 Kasutaja maine on neutraalne GU50 avatar
    Liitunud
    11/2004
    Asukoht
    Eesti, Tartu
    Postitusi
    1.659

    Algseade Audioposimine

    Märgata on, et posija reeglina kasutab kõige odavamaid materjale, millest loodab imet välja pigistada. Kasutatud aja faktor on siin teisejärguline, kuid sellest oleks palju enam kasu, kui ta kasutaks seda aega enda harimiseks, mitte posimiseks.

    Tsitaat Esmalt postitatud elukaz poolt Vaata postitust
    Aga kui on aktiivkaablid mida saab usb kuubikuga toita?
    Ja siis eksisteerib veel ka "passiivne eelvõimendi".

    Veel üks arvamus/väide on silma hakanud: XLR ühendus on parem kui RCA. Miks muidu seda kasutatakse profiaudios? Ja kui mulle tundub nii?

    Selgituseks: mitte ükski ühendus ei ole automaatselt parem kui teine. Üks ühenduse liik võib olla mingis mõttes paremate omadustega kui teine. Arvesse tuleb võtta mitmeid asjaolusid: õige väljundi/sisendi sobitatus (signaali kadudeta ülekandmise mõttes), ühendusliini pikkus (väliste häireväljade mõttes), samuti vajaliku varjestuse kvaliteet (varjesuka tihedus ja isegi kihtide arv). Lisaks mahtuvused/induktiivsused/pistikühenduste kvaliteet. Reeglina koduaudios kaabli aktiivtakistust arvesse ei võeta, aga näiteks väga suurte võimsuste viimisel kõlarisse on ka see oluline (ristlõige). Materjalid võiks olla elektrijuhtivuse mõttes parimad.
    Kui mingi ühenduse tüüp teatud lahenduses toimib paremini kui teine, siis on sellel alati põhjus. Sümmeetriline XLR võib tunduda vähem tundlik väliste häireväljade suhtes, sest sisemine keerupaar neutraliseerib vastamisi sellise häire (Common Mode). Aga see häire ikkagi siseneb sinna kaablisse samamoodi kui mittesümmeetrilisse. Profiaudios kasutatakse sümmeetrilisi liine peamiselt seetõttu, et keerupaaris kirjeldatud viisil common mode häire kompenseerumine võimaldab kasutada piisavalt pikki ühendusliine, vajadusel mitmeid kümneid meetreid.
    Aga (alati on see "aga"): XLR-ühendusele on olemas standard, mille kohaselt peab olema liini kummaski otsas 600-oomine sobitustrafo. Ja need trafod ei lisa helikvaliteedile just eriti midagi head, pigem vastupidi. Kui aga XLR-ühendus ei ole standardikohaselt valmistatud/sobitatud, ja selliseid lahendusi on näha väga palju - siis on see "sümmeetriline" ühendus teostatud valesti ja tulemus on küsitav. Siia juurde võib liigitada ka igasugu XLR/RCA üleminekud, mis kasutavad vaid ühte sümmeetrilise signaali juhet ja sel juhul loomulikult ei toimu mingit kaabli sisemist common mode häire kompenseerumist.
    Kui kaks seadet kokku ühendada ja tekib kummaline jõrin, mis veidi meenutab võrgumüra, aga ei allu helitugevuse reguleerimisele, siis see ei ole väline häire ega kaabli viga, vaid ilming nimega ground loop. Selle tekkepõhjused ei sõltu kaablist, vaid seadmete maanduste tekitatud ringmaandusest. Ground loop tuleb katkestada, selleks on mitmeid võtteid, alustades sellest et helisüsteem peaks olema maandatud vaid ühest punktist, mitte iga seadme toitejuhtme maandussoonte kaudu. Karmimad meetmed ground loopist vabanemiseks vajavad seadme ümberehitamist. Ground loop võib tekkida ka XLR-kaabli varjestuse kaudu.
    Seega: XLR ei ole automaatselt parem kui RCA, vaid baasilised asjad peavad olema korras. Mina ei soovita koduaudiole XLR-ühendusi, sest nende puhul on vaja liini otstesse muundureid/sobitajaid ja reeglina signaali nivoo reguleerimine toimub niikuinii kuskil seadme sees mittesümmeetriliselt. Standardse sümmeetrilise liini signaalinivood ei reguleerita.
    Viimati muutis Scott : 31-03-19 kell 19:51 Põhjus: järjestikpostitused kokku

  6. #6
    Liige madis64 maine kipub olema madal
    Liitunud
    02/2015
    Postitusi
    1.216

    Algseade Vs: Audioposimine

    Tsitaat Esmalt postitatud GU50 poolt Vaata postitust
    Aga (alati on see "aga"): XLR-ühendusele on olemas standard, mille kohaselt peab olema liini kummaski otsas 600-oomine sobitustrafo. Ja need trafod ei lisa helikvaliteedile just eriti midagi head, pigem vastupidi.
    Üks "aga" on XLR-iga koduaudioseadmetel veel - tihti tehakse (näiteks eelvõimendis) sisenevast XLR-ist täiendavate opvõimenditega "tavaline" signaal, mida läbi seadme käideldakse kui tavalist RCA-sisendisse antavat signaali, ning väljundis tehakse RCA-sse antavast väljundsignaalist täiendavate opvõimenditega XLR-väljund.

    Kas allameetriste signaalikaablite puhul on täiendavad kaks opvõimendit signaaliteel (läbitava seadme kohta) kasulikud ...

  7. #7
    Liige olavsu1 Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    05/2005
    Postitusi
    1.221

    Algseade Vs: Audioposimine

    Tsitaat Esmalt postitatud GU50 poolt
    XLR-ühendusele on olemas standard, mille kohaselt peab olema liini kummaski otsas 600-oomine sobitustrafo.
    Möhh? Kas see iganenud ei ole? See vist on ainult pikkadel liinidel, kus pinge tuleb tõsta ca 100V, et signaal üldse teiseotsa jõuaks.


    see on ka posimine eks: http://www.learningelectronics.net/c...tereo-dac.html

    Tsitaat Esmalt postitatud GU50 poolt
    Standardse sümmeetrilise liini signaalinivood ei reguleerita.
    pea BOCK'i joomisega vahet natuke. korralikumad stuudiokõlarid on kõik sümeetrilise ühendusega.
    Viimati muutis olavsu1 : 31-03-19 kell 14:10

  8. #8
    Liige urmas78 Kasutaja maine on neutraalne urmas78 avatar
    Liitunud
    02/2003
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    1.074

    Algseade Vs: Audioposimine

    GU50 tänan, väga hea kokkuvõte, kõik teemad lahti seletatud ja jätab ära vastuvaidluse vajaduse sest kõik on mõistlikult ja arusaadavalt põhjendatud.
    Jään ikka xlr juurde (trahvosid üritan vältida aktiivskeemi kasutades, mis loomulikult lisab jälle midagi) sest rca maandustes tekkiv ground loop on suht võimatu välja saada, ainus mis aitab on järjest jämedam maandussoon, aga lõputult väikseks müra ei saa. Ja oma generaatorit ei plaani, mis pidi vähendama kõiki häireid, ju siis ka maanduse mürasid.

  9. #9
    Liige madis64 maine kipub olema madal
    Liitunud
    02/2015
    Postitusi
    1.216

    Algseade Vs: Audioposimine

    Tsitaat Esmalt postitatud urmas78 poolt Vaata postitust
    ... rca maandustes tekkiv ground loop on suht võimatu välja saada, ainus mis aitab on järjest jämedam maandussoon, aga lõputult väikseks müra ei saa.
    Kas see müra on sul kuulamisel reaalseks probleemiks või on probleem ainult signaali mõõtetulemustes? Huvitav oleks teada, milline seadmekomplekt sellisel kujul nöögib.

  10. #10
    Liige olavsu1 Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    05/2005
    Postitusi
    1.221

    Algseade Vs: Audioposimine

    Tsitaat Esmalt postitatud urmas78 poolt Vaata postitust
    rca maandustes tekkiv ground loop on suht võimatu välja saada, ainus mis aitab on järjest jämedam maandussoon, aga lõputult väikseks müra ei saa.
    Tao 3m pikk asine vinkelraud maasse, nii et põhjavette ulatab ja sinna külge see: https://www.esvika.ee/toode/mkem-70-kol-roh-juheh07v-k/ peamine maanduskontuur ongi see ja kõik maandamist vajavad asjad ühendad selle külge.

    ei mingit ground loopi enam.

  11. #11
    Liige GU50 Kasutaja maine on neutraalne GU50 avatar
    Liitunud
    11/2004
    Asukoht
    Eesti, Tartu
    Postitusi
    1.659

    Algseade Audioposimine

    Tsitaat Esmalt postitatud olavsu1 poolt Vaata postitust
    Möhh? Kas see iganenud ei ole? See vist on ainult pikkadel liinidel, kus pinge tuleb tõsta ca 100V, et signaal üldse teiseotsa jõuaks.
    Kas üritad siin jälle müüti toita? Tavalisel Line Level sümmeetrilisel signaalil on standardi kohaselt trafod kummaski otsas. See ei ole iganenud profiaudio on üsna konservatiivne.

    See ei ole posimine, vaid tehniliselt mõttetu lahendus, lisada opakaid signaaliteele.

    pea BOCK'i joomisega vahet natuke. korralikumad stuudiokõlarid on kõik sümeetrilise ühendusega.
    Tänan soovitamast, olen Bockiga suutnud 54 aastat vahet pidada, üritan nüüd ka ülejäänud elupäevad vahet pidada. Seevastu stuudiokõlareid ja muud profitehnikat olen kasutanud ja näinud mis seal sees on. Profitehnikas kasutatakse sümmeetrilisi liine, teatud põhjustel, ma olen sellest ülalpool kirjutanud, pane Bock käest ära ja loe uuesti.
    Me räägime siinkohal koduaudio müütidest ja posimistest. Profitehnikaga tuttav ei vaja selliseid eraldi selgitusi. Kõik ei sünni profitehnikast koduaudiosse üle võtta.

    Tsitaat Esmalt postitatud urmas78 poolt Vaata postitust
    Jään ikka xlr juurde (trahvosid üritan vältida aktiivskeemi kasutades, mis loomulikult lisab jälle midagi) sest rca maandustes tekkiv ground loop on suht võimatu välja saada, ainus mis aitab on järjest jämedam maandussoon, aga lõputult väikseks müra ei saa. Ja oma generaatorit ei plaani, mis pidi vähendama kõiki häireid, ju siis ka maanduse mürasid.
    Ära toida müüti.
    Võrgumürad ei teki seetõttu, et signaalikaabeldus on ebasümmeetriline (RCA), vaid seetõttu et sul on ilmselt süsteemis ground loop. Kaablid ei ole selles süüdi, vaid probleem on sügavamal, seadmetes või teinekord ka kõigest toitejuhtmetes. Kuni seda asjaolu ei võta vastu, niikaua ka ei ole võimalik alustada lahenduse otsimist. Oma generaatori omamine ka siin ei aita.
    Isiklikult arvan, et mittesümmeetriliste kaablitega on elu märksa lihtsam, kaablite hulgas on valikuvabadust enam ja signaaliteelt saab jätta ära päris palju heli mõjutavaid asju. Võrgumüra vastu aitavad parema varjestusega kaablid, muidugi eeldusel et ground loop on likvideeritud. Lihtsam on alati parem, KISS (Keep It Simple Stupid).
    Viimati muutis Scott : 31-03-19 kell 19:53 Põhjus: järjestikpostitused kokku

  12. #12
    Liige olavsu1 Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    05/2005
    Postitusi
    1.221

    Algseade Vs: Audioposimine

    Ka selline tüüp kelle puhul kehtib tema tõde ja vale tõde.

    ta ütleb et balansseeritud liinile käivad trafod. miks siis praaki müüakse: https://www.thomann.de/intl/ee/cae_17064_audiokabel.htm miks neil trafosid pole?

    ei pea tõsiselt võtma selliseid.

    mu koduaudio põhinebki stuudiotehnikal.
    Viimati muutis olavsu1 : 31-03-19 kell 15:55

  13. #13
    Liige GU50 Kasutaja maine on neutraalne GU50 avatar
    Liitunud
    11/2004
    Asukoht
    Eesti, Tartu
    Postitusi
    1.659

    Algseade Vs: Audioposimine

    Tsitaat Esmalt postitatud olavsu1 poolt Vaata postitust
    Ka selline tüüp kelle puhul kehtib tema tõde ja vale tõde.
    Ei ole minu tõde ja vale, vaid on kokkulepitud standardid, milledele seadmed peavad vastama. Ära levita müüte.

    ta ütleb et balansseeritud liinile käivad trafod. miks siis praaki müüakse: https://www.thomann.de/intl/ee/cae_17064_audiokabel.htm miks neil trafosid pole?
    Selgitan veel korra ja hästi aeglaselt: trafod käivad seadmete sees, mitte kaablis. Viidatud kaabel on täpselt see, mille kohta eelnevalt kirjutasin, et sellist ei saa tõsiselt võtta - see on mingi hädaabinõu.

    ei pea tõsiselt võtma selliseid.
    Parem kui sa ei võtakski tõsiselt, sest ega ma sulle ei annaks ka.

    mu koduaudio põhinebki stuudiotehnikal.
    Ka piiratud vaatenurk on vaatenurk. Sul ikka on sellised Pro Snake kaablid?

    Muide, ka digitaalsete koaksiaalsete ühenduste otstes peavad standardikohaselt olema trafod. Kuigi liiga tihti on näha vaid 75-oomist takistit. Pole siis ime kui tekib ground loope igast august.

  14. #14
    Üldmoderaator OSX maine kipub olema madal OSX avatar
    Liitunud
    02/2007
    Postitusi
    4.230

    Algseade Vs: Audioposimine

    Digiga on seegi piisav kui vähemalt ühes otsas on trafo vahel, galvaaniline side sellega katkeb. Aga tobedam on see kui on küll trafo, aga tema üks viik mõlemal mähisel on groundi lastud. Olen siukest pulli näinud. Niisiis, hea on kontrollida et lollusi sees ei oleks.
    Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
    Konfutsius

  15. #15
    Liige olavsu1 Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    05/2005
    Postitusi
    1.221

    Algseade Vs: Audioposimine

    Mul ei ole brändi kaablid, mul on Neumanni näpunäidete järgi positud kaablid. KLOTZ MY204 ja Kabeltronik DigiOne. Otsteks neutrik MC3MXX, NC3FXX ja NYS 228 BG.

    Proovimiseks said mõned NP3C/B võetud. Kuna inimesed Abbey Roadilt ja AOI Stuudiost väitsid, et pole tähtis kas ots on kullatud või ei ole. Siis kasutan enamuses Reani NYC204 otsi.

    trafopõhine balansseeerimine on ainult raketitehnoloogial hinnaga >4000€. sellepärast ma polegi ühelgi seadmel mingeid eraldustrafosid kohanud.
    Kolmekohalise hinnaskaala juures on aint elektrooniline balansseerimine ( tootja erilise vastutulelikkuse olemasolul on see "uuendatav" trafopõhiseks).
    Viimati muutis olavsu1 : 31-03-19 kell 19:29

+ Vasta teemale

Teema informatsioon

Antud teemat sirvivad kasutajad

Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 külalist)

     

Lemmikud

Foorumi reeglid

  • Sa ei või lisada uusi teemasid
  • Sa ei või lisada vastuseid
  • Sa ei või lisada manuseid
  • Sa ei või muuta oma postitusi