Arvan et selline teema võiks olla aruteluks, sest tegevused ja arusaamad, mida võib liigitada posimiseks, on audio tehnilise poolega seoses kasvanud üle mõistuse suurtesse mahtudesse. Võiks natuke arutleda, või vähemalt välja tuua posimislikke asjaolusid ja sellega seonduvat.
Teen siis otsa lahti.

Väide: Kaablid teevad heli paremaks/halvemaks.
Selgitus: kaablid on passiivsed komponendid, nendes on alati mingi signaalikadu. Seega kaablid ei tee heli paremaks. Kõik kaablid teevad heli halvemaks, mõned kaablid teevad heli vähem halvemaks kui teised. Nähtustel on põhjused, ilma neid analüüsimata reaalset olukorra paranemist ei ole mõtet oodata.

Väide: Valjuhääldite tootjad ei oska valjuhääldajaid teha. Alles kui audioposija võtab valjuka, lõikab sealt maha näiteks kõrgsagedusruupori, möksib koonuse üle mingi plöginaga, või kortsutab valjuhääldi koonuse käkrasse, siis alles hakkab heli tulema.
Selgitus: valjuhääldite tootjad ei tee vähe tööd, et arendada konkreetne valjuhääldi just selliseks nagu see on. Kui tundub et käesolev valjuhääldi ei tööta eeldatud viisil, siis tuleks leida sobivam valjuhääldi, mis sobib antud lahendusse paremini. Ise valjuhääldit modifitseerides tõenäoliselt piisavalt hea tulemuseni ei jõua, sest modifitseerimisega viiakse valjuhääldi parameetrid kuhugi mittekontrollitavasse tundmatusse. Näiteks koonuse möksimisega muutub ka selle resonantssagedus, kõrgsageduskoonuse eemaldamisega kaob kõrgete sageduste esitamise võimekus jne.

Väide: Ainult kuulates saab õige pildi kõlari antavast helist.
Selgitus: esiteks peab kuulamist õppima, et üldse aru saada, mida kuulda on. Part ka kuuleb, aga mis kasu sellest on. Kuulamise õppimine on elukestev protsess. Kui arvad, et oskad juba hästi kuulata, siis tõenäoliselt oled hoopis eksiteel.