+ Vasta teemale
Lehekülg 2 / 6 EsimeneEsimene 1234 ... ViimaneViimane
Näitan vasteid 16 kuni 30 76-st

Teema: Emakell

  1. #16
    Liige a1 Kasutaja maine on neutraalne a1 avatar
    Liitunud
    02/2003
    Asukoht
    Järvamaa
    Postitusi
    1.324

    Algseade Vs: Emakell

    Tsitaat Esmalt postitatud fre poolt Vaata postitust
    Skeemi töötamise kirjelduse jätaks edaspidiseks ...
    Ei teeks paha, hetkel kõigi jubinate vajalikust raske taibata.
    Palju voolutarve on, ehk kas õnnestub mingi pikem aeg käitada ka patareide pealt (6xLR20)?

  2. #17
    Liige fre Kasutaja maine on neutraalne fre avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Viljandimaa
    Postitusi
    3.331

    Algseade Vs: Emakell

    Jätkan.
    Emakell saab harilikult toite tavalisest elektrivõrgust, seinakontakti
    ühendatav võrguadapter väljastab selleks alalispinget vahemikus
    11...18V, voolutarve sellelt on umbes 30mA. Elektrivõrgust tarbitav
    võimsus ei ületa 1W. Võrgupinge olemasolu näitavad kaks
    sekunditaktis vilkuvat valgusdioodi. Kui need on kustunud,
    puudub võrgutoide ja kell jääb reservtoitele selle sisemuses
    olevast 9V patareist. Mitmete skeemilahendustega (nendest
    teen juttu skeemi kirjelduses) on kella voolutarve patareitoitel
    viidud võimalikult väikeseks, see jääb vahemikku 0,12...0,5mA.
    Nii väikese tarbimise puhul reservtoite patareilt katab see ka
    mitu ööpäeva kestva elektrikatkestuse. Kokkuhoiu kaalutlusel
    patareitoite puhul ei vilgu emakellal valgusdioodid sekunditaktis
    ja pole ka võimaldatud kella õigekspanek. Välise toite taastumisel
    antakse patareile väga väikese voolutugevusega laadimisvoolu kuni
    pingeni 8,6V. Selline võte aitab vähendada ka patareidele üldiselt
    omast isetühjenemist pikema aja vältel, hoides selle nimipinget 8,6V
    lähedal. Ma pole täpsemalt küsinud, aga paar korda selle viie aasta
    töötamise vältel on vist patareid (tavaline, ei ole aku) ka vahetatud,
    igaks juhuks, äkki muidu kipub vananedes mingit keemiat lekkima.

    Viimati muutis fre : 30-04-19 kell 21:28 Põhjus: liiga suur font
    Elektroonika töötab suitsu baasil.
    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

  3. #18
    Liige a1 Kasutaja maine on neutraalne a1 avatar
    Liitunud
    02/2003
    Asukoht
    Järvamaa
    Postitusi
    1.324

    Algseade Vs: Emakell

    Mis trikki tehakse 1024Hz väljundiga?

  4. #19
    Liige Shele maine kipub olema madal
    Liitunud
    02/2008
    Asukoht
    Tallinn,Lasnamäe
    Postitusi
    1.619

    Algseade Vs: Emakell

    Piiksu.

  5. #20
    Administraator martinj on keelanud maine martinj avatar
    Liitunud
    11/2002
    Asukoht
    Saue
    Postitusi
    7.328

    Algseade Vs: Emakell

    Tsitaat Esmalt postitatud a1 poolt Vaata postitust
    Mis trikki tehakse 1024Hz väljundiga?
    Pumbatakse pinge üles, et saaks minutilöögi anda.
    Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

  6. #21
    Liige fre Kasutaja maine on neutraalne fre avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Viljandimaa
    Postitusi
    3.331

    Algseade Vs: Emakell

    Skeemi koostamisel olidki abiks kaks ülaltoodud artiklite skeemi, mida arendasin edasi vastavalt vajadusele.
    Birjukovi skeem oli eeskujuks mikroskeemide К176ИЕ12 (tähistatud DD1) ja К176ТМ2 (1/2 sellest on tähistatud DD2.1) kasutamise osas. Välja on jäetud antud juhul mittevajalik impulsside formeerimine eraldi mikroskeemiga К561ТЛ1. Järgnevat polaarsuse kommutaatori skeemi on kasutatud väikese muudatusega, erinevad on vaid takistite nominaalid ja transistoride tüübid.
    Alferjevi skeem oli eeskujuks garantiitoite lahendusele ja valgusdioodide kommutaatorile. Patareitoitel vajalikust neljasektsioonilisest pingekordistist on jäetud alles ainult üks sektsioon, kuna pole vaja nii suurt (artikli skeemis +35V) pinget. Generaator mikroskeemil К176ЛА7 (artikli skeemil DD4.1 kuni DD4.3) osutus ülearuseks, kuna pingekordisti jaoks sobiv taktsagedus on edukalt võetav ka olemasolevalt mikroskeemilt К176ИЕ12.
    Toitepinge stabiliseerimiseks olid mõlemad autorid kasutanud mikroskeeme (mõlemas tähistatud kui DA1), kuid väikese tarbimise tõttu on antud juhul küllaldane ka lihtsam, ühe stabilitroniga lahendus.
    Skeemi täiendused.
    Toiteahelasse on lisatud takisti R2, see piirab patarei laadimisvoolu peale elektrikatkestust. Dioodidena VD1...VD4 on kasutatud valmisdetaili, dioodsilda neljast dioodist, mille diood VD4 skeemi töötamisest osa ei võta.
    Lisatud dioodid VD6, VD7 ja transistor VT1 on mikroskeemi К176ИЕ12 koormamise vältimiseks patareitoitel töötamise ajal takisti R5 kaudu, transistor VT1 on sel ajal suletud.
    Lisatud dioodil VD8 tekkiv pingelang kompenseerib avatud transistoril VT2 tekkiva pingelangu, vältides sellega valgusdioodi nõrga helenduse, kui ta peab kustunud olema.
    Mikroskeemide DD1 (К176ИЕ12), DD2 (К176ТМ1) ja nende juurde kuuluv osa on nagu Birjukovi koostatud skeemil, lisatud on vaid takisti R10. Sealtkaudu on võimalik kontrollida kvartsgeneraatori töösageduse õigsust digitaalse sagedusmõõtjaga. Sagedus peab olema täpselt 32768Hz ja seda korrigeeritakse trimmerkondensaatori C5 abil. Kui on viga sageduses 1Hz võrra, tekib 1-sekundiline käiguviga kellale umbes 9 tunniga ja 0,1Hz vea puhul umbes 4 ööpäevaga. C5 abil võib saavutada käiguveaks toatemperatuuril isegi alla 2 sekundi kuus.
    Triger (1/2 mikroskeemist DD2) on vajalik kommutaatori juhtimisel, et saada vahelduva polaarsusega pingeimpulsse. Nende vajalikud kestvused (umbes 0,1 sekundit) formeeritakse vaheldumisi RC ahelatega C11-R15 ja C12-R17.
    Pingekordistil dioodidega VD9, VD10, kondensaatoritega C9 ja C10 saadav pinge lisandub mikroskeemide toitepingele, tulemuseks on pinge kondensaatoril C10 umbes 13...15V. Sellelt laadub läbi takisti R14 kondensaator C13 vähem kui ühe minutiga. C13-lt toitub väljundpinge polaarsuse kommutaator, mis koosneb kondensaatoritest C11...C13, takistitest R15...R20 ja transistoridest VT3...VT8. Võrgupinge olemasolul laetakse kondensaatorit C13 läbi dioodi VD11 ja takisti R13, laadumisaeg on sealtkaudu alla ühe sekundi. Selliste laadumisaegadega on tagatud kella normaalne töö patareitoitel ja osutite kiire edasiajamise võimalus elektrivõrgust toitmisel.

    Olin koostanud ka kasutamise lühijuhendi, milles on mõned huvitavad nüansid, seepärast on mõte ka see veel lisada.

    Kui emakellaga on vahejuhtme abil ühendatud seinakell, paigaldatud 9V patarei ja ühendatud ka toiteadapter, hakkavad emakella valgusdioodid vilkuma. Nüüd võib alustada kella õigekspanemist. Selleks on emakellal kaks nupplülitit – R ja K. Nupp R (sõnast Reset) seadistab emakella kõik loendurid algseisu. Kõige parem on seda nuppu kasutada raadiost ülekantavate õige kellaaja signaalide ajal. Viimase (kuuenda) piiksu algus vastab täistunnile. Nupp R vajutatakse alla nende signaalide ajal ja vabastatakse üks sekund peale täistundi. Muul ajal saab seda nuppu kasutada ka teise täpse kella järgi, kuid sel juhul vabastatakse nupp üks sekund peale paarisarvulist täisminutit. Seinakella õigekspanekul osutite kiiremaks edasiajamiseks on emakellal nupp K (sõnast Korrektsioon). Vajutamisel see fikseerub allasendis ja kella osutid hakkavad liikuma iga sekundiga ühe minuti võrra edasi. Ühe minutiga saab seega osuteid edasi keerata ühe tunni võrra. Kiire edasiajamise lõpetamiseks vajutatakse nuppu K teistkordselt ja see tagastub algsesse tööasendisse. Seinakella osutid on seadistatud nii, et näidu viga oleks minimaalne – rahuolukorras jääb minutiosuti kahe minutijaotuse vahele ja täisminutil liigub see osuti üle selle täisminuti kriipsu. Selle võttega jääb näiduviga põhimõtteliselt mõlemas suunas võrdseks – pool minutit tegelikust kellaajast maas või pool minutit ees. Kui selgub et kella ei saa nii seadistada ja tekib ühe või paarituarvu minutites lisaviga, viitab see seinakella ühendusliini valele polaarsusele. Siis tuleb selle juhtmeotsad omavahel vahetada ja korrata õigekspanekut. Soovitav on ühendusliini ühendamised teha emakella pingetus olukorras (võrguadapter ja patarei lahti ühendatud). Siinse kasutusjuhendi lühiduse tõttu võib alguses osutuda vajalikuks mõningane õigekspanemise harjutamine.

    Muidu toredal mikroskeemil К176ИЕ12 on üks väike "kiiks" juures, peale nullistamist (siin nupu R vabastamise momendist) algab temal järgmine minut juba 59 sekundi pärast. Sellega on siin juhendis ka arvestatud.

    Oma arvutist leian ka tolleaegseid pilte veel siia juurde, montaažijoonised jms.
    Viimati muutis fre : 01-05-19 kell 11:53 Põhjus: Lühijuhendi lisamine
    Elektroonika töötab suitsu baasil.
    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

  7. #22
    Liige ci139 maine kipub olema madal
    Liitunud
    01/2019
    Postitusi
    159

    Algseade Vs: Emakell

    src. compact rotate (to meet 1200 by 1200 host limitation)

    Vajuta pildil suurema pildi nägemiseks

Nimi:	Emakella_rz.gif
Vaatamisi:	32
Suurus:	139,4 KB
ID:	17851
    ?? VD4 R2 ?? -- jääb natuke arusaamatuks ...

  8. #23
    Liige fre Kasutaja maine on neutraalne fre avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Viljandimaa
    Postitusi
    3.331

    Algseade Vs: Emakell

    Aitäh õigetpidi pööramise eest, nii on mugavam vaadata.

    VD4 pole üldse vajalik, ei tööta antud juhul nagunii,
    ta lihtsalt on valmisdetaili, dioodsilla sees olemas.
    R2 kaudu on patarei järellaadimine, kui ta on veidi
    tühjenenud peale elektrikatkestust või siis vähendab
    muidu ajapikku toimuvat isetühjenemist. Ma ei
    mõelnudki seal akut kasutada, ka tavaline 9V
    patarei kestab niimoodi päris kaua.

    Montaažplaadi joonised.
    Plaadi mõõt on 118 x 57mm, selle "andis ette" üks
    kena valmiskarp, mis algselt oli mingi valvesüsteemis
    kasutatud raadiolingi oma (algse aparaadi pildi leidsin internetist -
    https://i.ebayimg.com/images/g/mMYAA...5AA/s-l500.jpg ).
    Trükirajad on "vaade läbi plaadi".

    Vajuta pildil suurema pildi nägemiseks

Nimi:	Detailid.jpg
Vaatamisi:	14
Suurus:	496,3 KB
ID:	17853 Vajuta pildil suurema pildi nägemiseks

Nimi:	Plaat.jpg
Vaatamisi:	7
Suurus:	473,4 KB
ID:	17854

    Vaated seest ja pealt:

    Vajuta pildil suurema pildi nägemiseks

Nimi:	Seest.jpg
Vaatamisi:	8
Suurus:	472,1 KB
ID:	17855

    Vajuta pildil suurema pildi nägemiseks

Nimi:	Pealt.jpg
Vaatamisi:	4
Suurus:	489,6 KB
ID:	17856

    Aga "emme" on "tütrest" palju kordi väiksem ja
    noorem, siin on nad sõbralikult kõrvuti koos:

    Vajuta pildil suurema pildi nägemiseks

Nimi:	Koos.jpg
Vaatamisi:	4
Suurus:	507,3 KB
ID:	17857

    Tütarkella "kõhus" oli miski sarnane mehhanism
    (pildid leidsin internetist), täpselt ei mäletagi:
    https://clockdoc.org/?moid=13738
    https://clockdoc.org/?moid=13739
    https://clockdoc.org/?moid=13740
    Selles galeriis on veel palju ilusaid pilte
    tütarkelladest. Head vaatamist!
    Viimati muutis fre : 01-05-19 kell 23:39 Põhjus: täiendus
    Elektroonika töötab suitsu baasil.
    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

  9. #24
    Liige fre Kasutaja maine on neutraalne fre avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Viljandimaa
    Postitusi
    3.331

    Algseade Vs: Emakell

    Üks pilt on veel tollest ajast, rohkem neid pole ka.
    Pilt söövitatud plaadist, mis veel mõõtu lõikamata.
    Parempoolsest otsast on pilti kärbitud, tegelikult oli
    plaat pikem, aga sellel otsal polnud trükiradasid:

    Vajuta pildil suurema pildi nägemiseks

Nimi:	Emakella söövitatud plaat.jpg
Vaatamisi:	5
Suurus:	481,6 KB
ID:	17871
    Viimati muutis fre : 02-05-19 kell 17:49
    Elektroonika töötab suitsu baasil.
    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

  10. #25
    Liige ci139 maine kipub olema madal
    Liitunud
    01/2019
    Postitusi
    159

    Algseade Vs: Emakell

    Tsitaat Esmalt postitatud fre poolt Vaata postitust
    ... VD4 ... on valmisdetaili, dioodsilla sees olemas. ...
    midagi sellist ma kahtlustasingi (aga teinekord kasutatakse mingeid kavalaid lülitusi mille peale ilma pika ajalise kogemuseta niisama lihtsalt ei tule)

    (-1-) alkaline'id hakkavad pärast laadimist lekkima (kuigi annavad veel umbes 30% töötsükli originaaliga võrreldes - e. siis on neid võimalik üks kord laadida - aga kohe peale võimsuse kadumist tuleb nad seadmest eemeldada)

    (-2-) ma olen päris kindel et tehnilised loogikalülituste töö-/olekute-/üleminekute kirjeldused К176 ja ükskõik ka К561 CD4000 74HC etc. kohta on ebapiisavad või valed/eksitavad - kui sul on mingi debug info loendurite/sagedusjagurite triggerite kohta . . . on see väärtuslik info ((aga äkki viitsid jagada siin või kas või osaliselt))

    (-3-) kella (kvarts-resonaatori) tagasisideahel ei sisalda mahtuvuslikku faasipöörajat - - vähemalt simulatsioonides on resonaatori töösagedus üldjuhul alati väiksem tema paralleel-resonasi sagedusest - mis nagu ma aru saan ? on üldjuhul see millega resonaatorit primaarselt markeeritakse ?? http://geyer-electronic.de/fileadmin..._2.3_Geyer.pdf


    src.:: https://www.elprocus.com/crystal-oscillator-circuit-and-working/

    + https://www.maximintegrated.com/en/app-notes/index.mvp/id/726

    (
    -3-) tänapäeval on saada palju erinevaid resonaatoreid (koos generaatorite/ostsillaatoritega) mis on arvat. kvaliteetsemad kui lihtne mos-gate'idega kvartsile toksimine → https://www.txccrystal.com (http://txccrystal.com/term.html#05) , http://www.nsk.com.tw , ...
    Viimati muutis ci139 : 02-05-19 kell 20:11

  11. #26
    Liige A.R. maine kipub olema madal
    Liitunud
    02/2008
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    4.334

    Algseade Vs: Emakell

    Vaatasin natuke ringi selle DCf77 kohta ja leida oli mõned huvitavad seletused.
    Paistab olevat ikka vägagi vägev süsteem.

    https://translate.google.com/transla...hp&prev=search
    https://www.compuphase.com/mp3/h0420_timecode.htm

    https://translate.google.com/transla...0_timecode.htm

    ***
    http://0x7.ch/text/dcf77.pdf
    Siin on toodud ka saatja skeem.
    See võiks vist olla emakellana kasutatav.

    Ilmselt on kuskil ka vastuvõtja mikroskeem?

  12. #27
    Liige fre Kasutaja maine on neutraalne fre avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Viljandimaa
    Postitusi
    3.331

    Algseade Vs: Emakell

    Tsitaat Esmalt postitatud ci139 poolt Vaata postitust
    .......
    (-1-) alkaline'id hakkavad pärast laadimist lekkima ...
    .......
    (-2-) ... kirjeldused ... on ebapiisavad ...
    .......
    (-3-) ... resonaatori töösagedus ...
    Paistab jah, et tsingi baasil (meelitab vist see 1,5V pinge)
    laetavaid akusid teha eriti ei õnnestu. DEMACELL kunagi
    üritas, aga head nahka sellest ikka ei tulnud. Paistab et
    nüüdseks on loobutud. Tsinkelementi kannatab laadida,
    kuni tema algmahutavusest on ära kasutatud vaid natuke.
    No mingi viiendiku ehk. Siis veel õnnestub saavutada kokku
    umbes kahekordne mahutavus mitmekordse laadimisega.
    Seejärel ikkagi laguneb liiga ära. DEMACELL pakkus vist
    tollal kuni sada laadimist oma tsinkakudele, aga ilmselt võis
    nii suurt arvu saavutada samuti vaid väheste tühjendamistega.
    Kunagi olen siin ühes foorumiteemas nendest ka kirjutanud.
    Minu tehtud emakella lahenduses oli 9V patarei ka vaid
    selleks, et iga vähema elektrikatkestuse järel ei peaks jälle
    tüütult hakkama kella õigeks sättima.

    Kui omaaegsest venekeelsest mikroskeemide kohta avaldatud
    teatmekirjandusest rääkida, siis võis nendes märkimisväärselt
    palju vigu ja puudusi leida ja need kordusid ikka ja jälle erinevate
    autorite väljaannetes. Tõde selgus terahaaval otsides ja praktikas
    läbiproovimisega. Nõukogude inimese jaoks oli veel raskeks
    muudetud ka lääne analoogi leidmine, äkki muidu mõni veel
    hakkab neid "sealtpoolt" otsima...
    К176ИЕ12 on päris hästi välja tulnud, tal lääne analoog puudub,
    väärib küll põhjalikumat kirjeldamist vast ühes eraldi postituses.

    Kvartsresonaatorid vääriksid aga hoopis eraldi teemat, olen nendega
    ka omajagu mässanud ja võin mõne sõna sekka poetada...

    Tsitaat Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
    ... selle DCf77 kohta ...
    Paistab olevat ikka vägagi vägev süsteem.
    .......
    Siin on toodud ka saatja skeem.
    See võiks vist olla emakellana kasutatav.

    Ilmselt on kuskil ka vastuvõtja mikroskeem?
    Professionaalsed süsteemid peavadki vägevad olema!
    Eks hobikorras ka üht-teist huvitavat tehakse, kasvõi see
    DCF77 isetehtud saatja. Millalgi ma selle kohta ka lugesin,
    aga siis jäi veidi arusaamatuks selle otstarve. Ehk oli ta
    mõeldud päris-saatja levist sõltumatu, oma lähedalt tuleva
    signaali saamiseks mingile elektronkellade grupile.
    Justkui ka mingit moodi emakell...
    Elektroonika töötab suitsu baasil.
    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

  13. #28
    Liige ci139 maine kipub olema madal
    Liitunud
    01/2019
    Postitusi
    159

    Algseade Vs: Emakell

    Ainuke "pädev" skeem liini draiveri koha pealt paistab olevat :
    Tsitaat Esmalt postitatud fre poolt Vaata postitust
    sinu skeem kasutab ka kahtlast CMOS ~ TTL üleminekut C11, R15; C12, R17 -- kahtlane on nii kõrge väärtusega kondensaator -- nende bias võib stabiliseeruda 10-te sekundite pärast --ja/või-- /!\ ujuda mingisse meander-impulss/-moduleerimis režiimi ...

  14. #29
    Liige fre Kasutaja maine on neutraalne fre avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Viljandimaa
    Postitusi
    3.331

    Algseade Vs: Emakell

    Seal ei paista mulle midagi kahtlast, need on ju tavalised
    RC-ahelad minutiimpulsi (umb. 0,1 sekundit) formeerimiseks.
    Ütleks et klassika. Ka minutite sekundikaupa edasiajamisel
    (kella õigekspanekul) pole mingit probleemi. Eks ma olen
    CMOS-loogikaga tutvunud-tegelenud nende siialevimise
    algusest saadik ja mitmesugused võtted-nipid-lahendused
    aastatega läbi proovitud. Et valmisplaadil enam midagi
    muutma ei peaks, oli kogu skeem siiski alguses muidugi
    makettmontaažina, millest mul pilti kahjuks pole tehtud.
    Sellel siis kõikvõimalikud katsed ja nominaalide valikud
    enne pärismontaaži läbi tehtud.

    Panen siia postitusse veel К176ИЕ12 kohta midagi.

    Kõigepealt skeemiosa, kus on tema kõik 16 viiku näidatud
    (oma joonistatud Gimp-i abil):

    Vajuta pildil suurema pildi nägemiseks

Nimi:	IE12.png
Vaatamisi:	2
Suurus:	2,9 KB
ID:	17872

    Enamasti venekeelsetes allikates jäetakse toiteviigud näitamata.
    Siis joonis, millel on näha, kuidas mikroskeem koosneb
    kolmest funktsionaalsest osast. Vasakul ehk "a)":
    http://radiohome.ru/_nw/1/65381342.png

    Siin on üks pilt internetist, kus on näidatud veel
    isegi teist talle omast "kiiksu" - väljunditel T1 ja T3
    on lühikesed parasiitimpulsid. T2 ja T4 neid pole.
    http://cxema.my1.ru/_pu/47/13795285.gif

    Üldjuhul nad ei sega, aga igaks juhuks on kasulik teada.
    Seal on eraldi näidatud ka kõige esimese minuti kestvus.
    Väljundid T1...T4 on algselt mõeldud abiks dünaamilise
    indikatsiooni tegemisel, skeemiosa tüüpnäide internetist:
    https://lib.qrz.ru/files/images/refe...r2/2-3-232.jpg

    Seal on põhimõte, ilmselt võib leida netist ka täielikuma skeemi.
    Ehk on abiks ka lisateadmine, millised on väljundite
    nivood siis kui toimub nullistus (kõrge nivoo sisenditel R).
    Sel ajal on väljunditel S1, S2, T1...T3 ja F madal nivoo,
    väljundil T4 aga kõrge. Generaatori osa (G) töötab ikka.
    Viimati muutis fre : 03-05-19 kell 21:29
    Elektroonika töötab suitsu baasil.
    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

  15. #30
    Liige klm Kasutaja maine on neutraalne klm avatar
    Liitunud
    08/2004
    Asukoht
    Rakvere
    Postitusi
    1.028

    Algseade Vs: Emakell

    Kunagi sai ühte tütarlkella lahatud, ja sellele tuli kolm juhet sisse -
    üks oli ühine juhe, teine oli minuti impulsi juhe ja kolmas oli nullimisjuhe, mis jooksis läbi normaalselt suletud lüliti minuti mähise peale.
    Lüliti avanes 12:00 - kui impulsse kolmanda otsa peale lasta jäi kell seal seisma.

    Kui tütarkellad tahavad muutuva polaarsusega impulsse ja sooviksin Arduinoga emakella tekitada, tuleks väljundis ilmselt H-silda kasutada.
    Oma ruuterile olen 12 V UPS-i teinud kahest dioodist, ühest takistist ja 8Ah valvekeskuse akust.
    Esimene diood kaitseb toiteplokki siis kui võrgutoide kaob, aku peale läheb paralleelselt diood ja takisti. Läbi takisti jookseb võrgutoite olemas olu korral vool, mis on 1/100 aku mahtuvusest - toimub pidev järellaadimine, (geel)happe akud töötavad niimoodi aastaid.
    Sama süsteemiga peaks Emakell ilma võrgu toiteta päevi töötama.
    MINULE EI MEELDI KUI MÕNINGAD ISIKUD MINU POSTITUSI MUUDAVAD,
    KUI POSTITUS EI SOBI SIIS PALUKS SEE KUSTUTADA !

+ Vasta teemale

Teema informatsioon

Antud teemat sirvivad kasutajad

Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 külalist)

     

Lemmikud

Foorumi reeglid

  • Sa ei või lisada uusi teemasid
  • Sa ei või lisada vastuseid
  • Sa ei või lisada manuseid
  • Sa ei või muuta oma postitusi