+ Vasta teemale
Lehekülg 1 / 6 123 ... ViimaneViimane
Näitan vasteid 1 kuni 15 76-st

Teema: Emakell

  1. #1
    Liige fre Kasutaja maine on neutraalne fre avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Viljandimaa
    Postitusi
    3.331

    Algseade Emakell

    Kõigepealt - mis imeloom see "emakell" veel on...

    Kui internetist otsida, siis emakell on vene keeles
    первичные часы, saksa keeles Hauptuhr või Mutteruhr
    ja inglise keeles master clock. Tütarkell (või kuidas keegi
    veel neid nimetab) on vene keeles вторичные часы,
    saksa keeles võiks otsida sõnadega Nebenuhr või
    Tochteruhr ja inglise keeles slave clock.

    Siin foorumis on varem ka mõned korrad see teema
    üles kerkinud, ka nendest leiab seletust, näiteks
    https://www.elfafoorum.ee/threads/71081
    https://www.elfafoorum.ee/threads/16981

    Kokkuvõtvalt siis:
    Paljudes ühiskondlikes ja avalikes hoonetes ning suuremates
    ettevõtetes võeti juba ammu kasutusele ajanäitesüsteemid.
    Taolised kellade süsteemid on nüüdseks juba tublisti
    üle saja aasta käigus. Olid (ja on) lokaalsed kellavõrgud,
    millesse kuulusid mingi hulk lihtsama ehitusega elektriliselt
    juhitavaid ajanäitajaid (enamasti küll osutitega, aga oli ka
    teistsuguseid) ja neid kõiki juhtiv üks ühine emakell.
    Enamasti "hüppasid" kõik need ajanäitajad minutihaaval
    edasi, saades emakellalt vahelduva polaarsusega
    minutiimpulsse, s.t. üks kord minutis vaid korraks pinget,
    paarisminutitel ühtpidi ja paaritutel minutitel teistpidi
    polaarsust pingega kas 12V, 24V või isegi 48V, olenevalt
    mootorist tütarkella sees.

    Need emakellad olid alguses üsna suured ja soliidsed,
    pendliga. Üks nõukogudeaegse emakella taastamise
    teema ühest teisest foorumist, piltidega:
    http://foorum.cbradio.ee/viewtopic.php?f=17&t=6084

    Nüüdsel ajal võiks nad ju päris pisikesed, täiselektroonsed olla.
    Ajakirjas "Радио" olid omal ajal mõned asjalikud skeemid
    avaldatud, millest mul tasus ositi eeskuju võtta.
    Tooks nendest välja vaid kolm -
    "Радио", 2000, nr. 6, lk 34...35, autor S. Birjukov;
    "Радио", 2002, nr. 6, lk. 38, autor V. Alferjev ja
    "Радио", 1999, nr. 10, lk. 34, autor Masljajev.
    Artiklid skeemidega on siiani saadaval muidugi ka internetis.
    Birjukovi skeem:
    http://www.chipinfo.ru/literature/ra...06/p34-35.html
    Alferjevi skeem:
    http://www.chipinfo.ru/literature/radio/200206/p38.html
    Masljajevi skeem:
    http://www.chipinfo.ru/literature/radio/199910/p34.html

    Minu skeem tuli koos lisa ja täiendustega kokkuvõttes selline:
    Vajuta pildil suurema pildi nägemiseks

Nimi:	Emakella.jpg
Vaatamisi:	42
Suurus:	481,5 KB
ID:	17848
    Klikk pildil peaks seda suuremana näitama.

    Aga milleks seda emakella vaja oli?
    Vanavara huviline sai osta endale antiikse kella -
    päris ilus-kena, aga elektriline ja ise ei tiksu...
    Selgus et tahab emakella, mis ta tööle paneks.
    Päris tõelised tolle aja emakellad olid üsna suured
    ja pendliga, sellist ega ka mõnda hilisemat ei olnud
    ega poleks ehk tahetudki. Kurb lugu siis tõesti...
    Saime kaubale, et teen temale väikese ja muidugi
    täiselektroonilise, sellise et pane või selle tütarkella
    taha peitu... Sellest nüüdseks juba üle viie aasta
    möödas kui valmis sain, töötab siiani.
    Tema kellamehhanismi mähis oli takistusega veidi
    üle 600Ω, minutiosuti sain liikuma pingega vähemalt
    6...7V. Sellest võis arvata et lepib nii 12V toitepingel
    skeemiga või siis ka veidi rohkemaga. Liiga palju ka
    hea polnud, sest siis iga minuti kolksatus valjenes
    juba tunduvalt.
    Et emakell pidi juhtima vaid seda ühte, võisin skeemi
    lõpus kasutada vähese võimsusega transistore, mitte
    nii võimsaid kui Birjukovi või Masljajevi skeemides.
    Skeemi töötamise kirjelduse jätaks edaspidiseks,
    ehk on sellest mõnel huvilisel midagi võtta...
    Viimati muutis Scott : 14-05-19 kell 06:31 Põhjus: teema lahutamisest tulenev postituse ajakoodi muutmine
    Elektroonika töötab suitsu baasil.
    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

  2. #2
    Liige urmas78 Kasutaja maine on neutraalne urmas78 avatar
    Liitunud
    02/2003
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    1.074

    Algseade Vs: DCF77-korrektsioon kvartskellale

    Koodis saaks palju rohkem kvartsi kiirust korrigeerida ja trimmeri reguleerimise vajadus kaoks ära. Olen ajanud softis kvartsi kiirust paika arvutusteguri abil ja näen pigem eelist softis. See raud vajab reguleerimist sagedusmõõtja (soovitavalt) abil. Soft suudab kiiruse korrigeerida iseseisvalt suures ulatuses. Olen jõudnud 1ms viga 20 minuti jooksul peale korrigeerimist, sellist mäluga korrektsiooni see skeem kahjuks ei võimalda.
    Viimati muutis Scott : 04-05-19 kell 06:38 Põhjus: osa kustutatud seoses liigutamisega uude teemasse

  3. #3
    Liige fre Kasutaja maine on neutraalne fre avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Viljandimaa
    Postitusi
    3.331

    Algseade Emakell

    Ega ei proovigi vaielda, kuid jään seekord "raua" juurde...
    Pole teemasse, aga sattus ette viis aastat tagasi minu
    koostatud emakella skeem, panen ta "vahelepõikeks"
    ka siia. Niisama mõne lahendusnipi näitamise pärast.
    Oli saadud üks hästi vanaaegne raudteejaama (vist)
    päris ilus tütarkell, mis vajas töötamiseks vahelduva
    polaarsusega 12V minuti-impulsse kestvusega umb.
    0,1 sekundit. No selle ainsa jaoks tegingi emakella
    omaniku tellimusel. Päris tõelised tolle aja emakellad
    olid üsna suured, pendliga, sellist muidugi ei tahetud.
    Minu tehtu sai pisike, pane või tütarkella taha peitu...
    Skeem siis tollest ajast, aga küsimuste tekkimisel
    võin ka eraldi sellekohase foorumiteema teha.
    Vajuta pildil suurema pildi nägemiseks

Nimi:	Emakella.jpg
Vaatamisi:	14
Suurus:	481,5 KB
ID:	17841
    Elektroonika töötab suitsu baasil.
    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

  4. #4
    Liige A.R. maine kipub olema madal
    Liitunud
    02/2008
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    4.337

    Algseade Vs: DCF77-korrektsioon kvartskellale

    Tsitaat Esmalt postitatud urmas78 poolt Vaata postitust
    Koodis saaks palju rohkem kvartsi kiirust korrigeerida ja trimmeri reguleerimise vajadus kaoks ära.
    Kas oled võimeline programmiga muutma kvartsi genereerimise sagedust?
    Olen küll muutnud sagedust lihvides kvartskristalli pikkust aga arvuti programmiga....
    Kui mõeldud oli, et programm loeb takte ja käitub kellana siis on teine asi.

    PS
    Kvartsi sagedust mõjutab omajagu ka temperatuur.

  5. #5
    Liige klm Kasutaja maine on neutraalne klm avatar
    Liitunud
    08/2004
    Asukoht
    Rakvere
    Postitusi
    1.028

    Algseade DCF77-korrektsioon kvartskellale

    Paljudel mikroprotsessoritel on sageduse täppisreguleerimiseks eraldi register, mille sisu muutmisega saab kella õigeks.
    Kui on vaja genereerida ühe sekundilisi impulsse, siis võib ju näiteks lugeda 100000 tsüklit ja korreksioniks iga mingi kindla aja ühiku tagant teed paar lisatsüklit. (Näiteks kui on vaja tekitada emakell)
    Kui mikroprotsessoriga kella ehitada, siis on palju lihtsam kasutada õige aja mooduleid - neil oma patarei ja kell tiksub ka toite katkemisel ilusasti edasi.
    Koodis neid tsükleid võrdseks ajada on võimalik kuid väga tüütu.

    Arduino kood emakellale, mis annab igas minutis 0,1 sekundilise impulsi:
    Kood:
    void setup() {
      // määrame 13 pini väljundiks
      pinMode(13, OUTPUT);
    }
    
    // kordus
    void loop() {
      digitalWrite(13, LOW);   // lülitame väljundi madalaks
      delay(59900);              // ootame 59,9 sekundit
      digitalWrite(13, HIGH);    // lülitame väljundi kõrgeks
      delay(100);              // impulss 0,1 sekundit
    }
    Minut Arduino ja USB kaabli sahtlist üles otsimiseks, minut koodi kirjutamiseks ning viis minutit koodi testimiseks
    Viimati muutis Scott : 27-04-19 kell 21:50 Põhjus: järjestikpostitused kokku
    MINULE EI MEELDI KUI MÕNINGAD ISIKUD MINU POSTITUSI MUUDAVAD,
    KUI POSTITUS EI SOBI SIIS PALUKS SEE KUSTUTADA !

  6. #6
    Liige A.R. maine kipub olema madal
    Liitunud
    02/2008
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    4.337

    Algseade Vs: DCF77-korrektsioon kvartskellale

    Tsitaat Esmalt postitatud klm poolt Vaata postitust
    Arduino kood emakellale, mis annab igas minutis 0,1 sekundilise impulsi:
    Suurepärane, aga me ei muuda siin "kvartsi kiirust" vaid tekitame ajapulsid kasutusel oleva kvartsi veaga.
    Vajadusel saab ka kvartsi genereerimissagedust täpsemaks muuta.
    Aga need on kaks natuke erinevat tegevust ja vist oleks mõistlik neil vahet teha.

  7. #7
    Liige klm Kasutaja maine on neutraalne klm avatar
    Liitunud
    08/2004
    Asukoht
    Rakvere
    Postitusi
    1.028

    Algseade Vs: DCF77-korrektsioon kvartskellale

    Lasin seda "emakella" koodi 3 tundi joosta ja kell "emakell" käis 4 sekundit ette.
    Nüüd liidan 59,9 sekundilsele viitele 0,022 sekundit juurde.

    Kood:
    void setup() {
      // määrame 13 pini väljundiks
      pinMode(13, OUTPUT);
    }
    
    // kordus
    void loop() {
      digitalWrite(13, LOW);   // lülitame väljundi madalaks
      delay(59922);              // ootame 59,9 sekundit ja 0,022 parandus
      digitalWrite(13, HIGH);    // lülitame väljundi kõrgeks
      delay(100);              // impulss 0,1 sekundit
    }
    Kui viga on sekund päevas, siis panen näiteks igale sajandale minutile mõne millisekundi juurde.
    MINULE EI MEELDI KUI MÕNINGAD ISIKUD MINU POSTITUSI MUUDAVAD,
    KUI POSTITUS EI SOBI SIIS PALUKS SEE KUSTUTADA !

  8. #8
    Liige A.R. maine kipub olema madal
    Liitunud
    02/2008
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    4.337

    Algseade Vs: DCF77-korrektsioon kvartskellale

    Tsitaat Esmalt postitatud klm poolt Vaata postitust
    Lasin seda "emakella" koodi 3 tundi joosta ja kell "emakell" käis 4 sekundit ette.
    Nüüd liidan 59,9 sekundilsele viitele 0,022 sekundit juurde.
    Kui viga on sekund päevas, siis panen näiteks igale sajandale minutile mõne millisekundi juurde.
    Millest see vahe tuleb?
    Kas Arduinole pole valitud täpselt õige kvarts või on need kvartsid kõik mingis vahemikus?
    Kui proovida seda programmi mitmel arvutil kas viga on ühesugune?

  9. #9
    Administraator martinj on keelanud maine martinj avatar
    Liitunud
    11/2002
    Asukoht
    Saue
    Postitusi
    7.328

    Algseade Vs: DCF77-korrektsioon kvartskellale

    Tsitaat Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
    Millest see vahe tuleb?
    Kas Arduinole pole valitud täpselt õige kvarts või on need kvartsid kõik mingis vahemikus?
    Kui proovida seda programmi mitmel arvutil kas viga on ühesugune?
    Viga tuleb Arduino puhul sellest, et lisaks koodi täitmisele võib tegeleda see protsessor veel kurat teab millega.
    Arduinol käivad ka tavakasutusel miskid tarkvaralised katkestused jms sodi.
    Pange käima programm


    void loop() { digitalWrite(13, LOW); delay(1); digitalWrite(13, HIGH); delay(1); }

    Ja pange oss 13. pinni külge. Ja vaadake, kuidas see nelinurk väriseb.
    Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

  10. #10
    Liige urmas78 Kasutaja maine on neutraalne urmas78 avatar
    Liitunud
    02/2003
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    1.074

    Algseade Vs: DCF77-korrektsioon kvartskellale

    Tsitaat Esmalt postitatud martinj poolt Vaata postitust
    Ja pange oss 13. pinni külge. Ja vaadake, kuidas see nelinurk väriseb.
    See on kõikide prosede teema. Kui vaja reaalaja signaali siis peab otse katkestuses seda tegema, siis on tulemus parem. Kui veel selle katkestuse prioriteeti tõsta teistest kõrgemale siis võib õnnestuda täiesti veavaba signaal.

  11. #11
    Liige A.R. maine kipub olema madal
    Liitunud
    02/2008
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    4.337

    Algseade Vs: DCF77-korrektsioon kvartskellale

    Tsitaat Esmalt postitatud martinj poolt Vaata postitust
    lisaks koodi täitmisele võib tegeleda see protsessor veel kurat teab millega.
    Mis selle kuradi meiliaadress on?
    Küsiks millega tegeleb.
    ***
    Kella jaoks piisaks hästi lihtsast aga kvartsiga protsessorist.
    Selline 8 jalgne.

    Või siis tavaline kvartsgeneraator ja jagajad taha.
    ***
    Või
    https://www.microchip.com/wwwproducts/en/MCP7940M
    https://www.oomipood.ee/product/search?q=MCP7940M&s=2
    Viimati muutis A.R. : 29-04-19 kell 15:48

  12. #12
    Liige fre Kasutaja maine on neutraalne fre avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Viljandimaa
    Postitusi
    3.331

    Algseade Vs: DCF77-korrektsioon kvartskellale

    Nojah, miks siis lihtsalt teha, kui on ka keerukalt võimalik...

    Ma ei näe mõtet emakella ehitada kahe "kivi" asemel ühega,
    kui selleks peab veel koodiga mässama. Kokkuhoidu ei näe.
    Mõned lisadetailid tulevad nii ehk teisiti ikka juurde (toiteosa,
    väjundskeem). No tõenäoliselt ma arendan ka selle skeemi
    hiljem isegi emakellaks, et sappa ühendada veel mõned 8Hz
    mootoriga (sujuvalt liikuva sekundiosutiga) seinakellad, neid
    on mul juba mõned selleks ka varutud. Siiski ei tahaks siin
    emakella teemaks väga pöörata, jätaks selle pealkirja kohaseks.

    Aga ma alustaks uue teema, pealkirjaks nt. "Emakell" ja paneks
    esiteks sinna veelkord oma viie aasta eest koostatud skeemi
    koos töökirjeldusega. Arvutis on säilinud ka mõned pildid, mida
    juurde lisada. Kuna mul muud emakella tegemise vajadust enam
    pole, siis ise ma kirjutaks seal teemas vaid tolle oma skeemi kohta,
    ehk leidub veel nüüdki mõni huviline (kasvõi mõne skeemiosa järele
    tegemiseks). Ise ma loeks muidugi teiste uutmoodi arendustest seal
    (kasvõi Arduino baasil). Ehk tasuks hiljem ka siit teemast mõned
    sobivad postitused sinna ümber tõsta kui mõni mode viitsib...
    Elektroonika töötab suitsu baasil.
    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

  13. #13
    Administraator martinj on keelanud maine martinj avatar
    Liitunud
    11/2002
    Asukoht
    Saue
    Postitusi
    7.328

    Algseade Vs: DCF77-korrektsioon kvartskellale

    Tsitaat Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
    Mis selle kuradi meiliaadress on?
    Küsiks millega tegeleb.
    ***
    Kella jaoks piisaks hästi lihtsast aga kvartsiga protsessorist.
    Selline 8 jalgne.
    Tutvu Arduino teekide omapäraga. Lihtsuse nimel ohverdatakse töökiiruses ja stabiilsuses.

    Olen ise ASMis kirjutanud sarnase programmi , kasutades käske cbi, sbi nop ja jmp . Siis ei ole vaja protsessorile maili saata.
    Ahjaa, kivil oli natuke rohkem kui 8 jalga all.
    Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

  14. #14
    Liige klm Kasutaja maine on neutraalne klm avatar
    Liitunud
    08/2004
    Asukoht
    Rakvere
    Postitusi
    1.028

    Algseade Vs: DCF77-korrektsioon kvartskellale

    Tsitaat Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
    Millest see vahe tuleb?
    Kas Arduinole pole valitud täpselt õige kvarts või on need kvartsid kõik mingis vahemikus?
    Kui proovida seda programmi mitmel arvutil kas viga on ühesugune?
    Kogu tsükkel oli alguses 60 sekundit - 59,9 sekundit pausi ja 0,1 sekundit signaali.
    See pluss 0,022 sekundit igale minutile tuleb ilmselt Arduino klooni kvartsi ebatäpsusest. Hilisema täpsustusega 0,023 sekundit - millega ei suuda 20 tunni jooksul viga tuvastada.
    Ei tee see Arduino delay tsükli ajal aktiivselt midagi, anomaaliad võivad esineda viidetel delay(3) ja vähem.
    Lisaks saab täppishäälestuseks veel kasutada delayMicroseconds(us) .
    Lisatud kood oli üks kõige lihtsama Arduino koodi kohaldatud näide ja kogu kood ja protsessor tegeleb ainult väljundi vilgutamisega.
    Kui on vähegi keerulisem kood, siis loetakse protsessori sisemise kella millis() registrit ja protsessor tegeleb vahepeal kõige muuga.
    https://www.arduino.cc/en/Tutorial/BlinkWithoutDelay

    Ei usu, et erinevate arvutitega midagi muutuks, või pidasid "arvuti" all silmas erinevaid Arduino -sid? Koodi testimiseks pole Arduino kloon mitte arvuti , vaid moblalaadija küljes Võibolla vaatan kunagi mõne teise plaadiga, palju selle kell valetab.
    MINULE EI MEELDI KUI MÕNINGAD ISIKUD MINU POSTITUSI MUUDAVAD,
    KUI POSTITUS EI SOBI SIIS PALUKS SEE KUSTUTADA !

  15. #15
    Liige A.R. maine kipub olema madal
    Liitunud
    02/2008
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    4.337

    Algseade Vs: DCF77-korrektsioon kvartskellale

    Tsitaat Esmalt postitatud klm poolt Vaata postitust
    Ei usu, et erinevate arvutitega midagi muutuks, või pidasid "arvuti" all silmas erinevaid Arduino -sid?.
    Jah, mõtlesin et Arduinod on sarnased aga nende kvartsid on erinevad ja VÕIVAD seetõttu erineda.
    Muidugi võib võrrelda ka otse generaatoreid.
    ***
    Olen sageli kasutanud millisekundite skaalas aja seadet Windowsi all C-s.
    Midagi tekstilt sarnast.
    Aga need pole olnud kella täpsust nõudvad ajad.

+ Vasta teemale

Teema informatsioon

Antud teemat sirvivad kasutajad

Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 külalist)

     

Lemmikud

Foorumi reeglid

  • Sa ei või lisada uusi teemasid
  • Sa ei või lisada vastuseid
  • Sa ei või lisada manuseid
  • Sa ei või muuta oma postitusi