Otsin CD mängijat

[Oravaonu]

No jah, ega ei oska nendes lahendustes vms väga kaasa rääkida, aga kuna sai soetatud Denoni ress (x2400H) ja selle taga on hetkel TV ja plaadimängija, siis puudus on veel masin, millega CD-d kuulata. Silma jäi kasutatuna ka selline isend, väidetavalt väga vähe kasutatud, aga kuna müüja oli umbkeelne jne, siis ei hakanud temaga pikemalt teemat lahkama ja diili tegema https://www.soov.ee/11940984-denon-d...a/details.html Lihtsalt mõtlesin, et äkki kaks Denonit sobivad omavahel hästi kokku :-)
Miks viitasin HDMI-le, lihtsalt tundus kõige lihtsam, kuna ressiiveri taga on neid pesasid nn mustmiljon. Ilmselt pole ka probleemiks muud sisendid antud ressi juures. Kui mõni BluRay mängib ka normaalse kvaliteedega CD plaate, siis miks mitte, äkki jääb kunagi näppu ka mõni asjalik BluRay plaat, siis saab ka seda kasutada. Kas aga nn 2:1 asjad ( DVD+CD) ka hea heli välja annavad, ei tea. Asi ei pea olema üldse mingi tehnikaime, aga helikvaliteet, mis sellest välja tuleb, võiks olla nn üle keskmise .. kui nii saab üldse öelda :-)

[madis64]

...selle taga on hetkel TV ja plaadimängija,

Milline plaadimängija sul selle ressi taga on - vinüülikas läbi fonovõimendi?

Miks viitasin HDMI-le, lihtsalt tundus kõige lihtsam, kuna ressiiveri taga on neid pesasid nn mustmiljon.

Kas sellel ressiiveril üldse analoog-läbivkanalit on? Kui ei ole, siis ehk ongi mõttekas talle cd/dvd heli digitaalsena sisse sööta.

Kui mõni BluRay mängib ka normaalse kvaliteedega CD plaate, siis miks mitte, äkki jääb kunagi näppu ka mõni asjalik BluRay plaat, siis saab ka seda kasutada.

Blu-Ray mängija võiks ju nagu cd-ga ka hakkama saada - endal pole probleeme ette tulnud. Ning mõni kontsert on BluRaylt suurel ekraanil ja suure tümpsuga üsnagi mõnus vaadata/kuulata olnud.

[Veix7]

Tegin täna testkuulamise; blu-ray mängija Sony UBP-X800 - koaksiaalkaabel- Lyngdorf TDAI-2170, cd plaat Eros Ramazotti "Stilelibero" BMG väljalase ja siis sellest Innuos ZENithiga ripitud flac fail läbi usb sisendi Lyndorfi. Ja pole vaja rohkem kui viis -kümme sekundit, et aru saada, et ripitud fail on parem. Muuseas Lyngdorfi jõuab Blu-rayst signaal 16 bitti 88,2 kHz. Samas see vahe võib ilmneda, kui kõlarid on hi-end, mingite a-la kuuesaja eurostega ei pruugi vahet olla.

[moi]

Katsu kirjeldada, milles see paremus väljendub.

[redart]

Tegin täna testkuulamise; blu-ray mängija Sony UBP-X800 - koaksiaalkaabel- Lyngdorf TDAI-2170, cd plaat Eros Ramazotti "Stilelibero" BMG väljalase ja siis sellest Innuos ZENithiga ripitud flac fail läbi usb sisendi Lyndorfi. Ja pole vaja rohkem kui viis -kümme sekundit, et aru saada, et ripitud fail on parem. Muuseas Lyngdorfi jõuab Blu-rayst signaal 16 bitti 88,2 kHz. Samas see vahe võib ilmneda, kui kõlarid on hi-end, mingite a-la kuuesaja eurostega ei pruugi vahet olla.

Miks see sony seda upsamplima peab?
Igal juhul kõlab kusagil chipis reaalajas upsamplitud signaal erinevalt originaalist.

Ja pole ka üllatus, et USB chipi jitteri spekter ning suurus erineb BR mängija pluss SPDIF receiveri koostöö tulemusest.

[OSX]

Mul on ka üks Sony BR mängija... Ja kuidagi nad oskasid teha sellise junni kokku et pole vahet kuidas sealt signaal välja võetakse PCM'is, igal juhul on nagu mingi "clouding" segamas. Videomaterjaliga ei sega, sest puudub võrdlusmaterjal, aga CD kõlab veidralt. SACD läbi HDMI on ainus mida kannatab kuulata. Aga miskipärast eelistan ka siis teisi vahendeid. Pildile seejuures aga etteheiteid pole.

[madis64]

Igal juhul kõlab kusagil chipis reaalajas upsamplitud signaal erinevalt originaalist.

Saatan peitub detailides ja kõik pole kuld, mis hiilgab

[Veix7]

Katsu kirjeldada, milles see paremus väljendub.

Tead, raske öelda. Mul oli täna külas stosoorok ja ka tema ei osanud seda väljendada. Kuulasime ka Marantz 6010 eelvõimuna ja Lyngdorf TDAI-2170 lõppvõimuna ja siis ainult läbi Lyngdorfi ja vahe oli ikka tohutu! Seda siis Marantzi kahjuks...
Aga teemaalgatajale ütleks, et tema kõlarite ja ressiga võib ka 40 eurose CD mängija osta, vahet ta ei kuule.
Aga kui ise tahad kuulata, siis võid külla tulla, suhtleme sellisel juhul privas.

Miks see sony seda upsamplima peab?
Igal juhul kõlab kusagil chipis reaalajas upsamplitud signaal erinevalt originaalist.

Ja pole ka üllatus, et USB chipi jitteri spekter ning suurus erineb BR mängija pluss SPDIF receiveri koostöö tulemusest.

Ma ei tea, miks ta seda teeb, aga 4k blu-ray heli ja pilt on head. Aga mida nõuda aparaadist, mis minule läks maksma kusagil 220 eurot ? Seda siis uuena.

[ci139]

sellise seadme soetamisel tuleb tähele panna mitmeid erinevaid nüansse

• üldjuhul on arvutile mõeldud CD/DVD/... draivid parema veatöötlus võimekusega --s.t--. suudavad lugeda ka "halvasti kirjutatud" ja defektidega diske
• tuleks vaadata ka et, drive bay oleks inimlikkult juurdepääsetav --e.-- sa ei pea ennsat jalgupidi lakke riputam ja seadme alt läbi painutama et ketast sisse panna / välja võtta (nii et sinna näpujägi pele ei jää ja seda muul viisil "ära ei kortsuta")
• enamus arvuti draividel on ka ees 3.5mm liides ja üksikutel ka autonoomse kasutuse jaoks juhtnupud (arvat mitte kaasaegsetel mudelitel)
• et lugemislaser oleks ??
  • pikaealine ja (tootja andmeleht)
  • õieti kalibreeritud (üldjuhul kasut lasereid implulssrežiimis ja juhitakse dünaamilistelt sisseehitatud foto-/termo sensori signaali alusel) . . . vale töörežiimi seadmine toote valmistaja poolt lühendab (progresseruvalt) laseri tööiga ja kvaliteeti ((on alust arvata et tänapäeval võidakse seade tahtlikult valesti kalibreerida -- kus seade esimesed pool...kuni poolteist aastat töötab hästi ja siis järsku ära kukub -- läbimüügi suurendamise eesmärgil))
• e. et seadme garantii oleks vähemalt 2...3 aastat !!!
• mida see esimene lause tähendab on see, et -- CD PLAYERIT tuleks otsida hea PC draivi tootja firma või selle komponentide tootja firma järgi

lihtsam on muidugi uurida tutvusringkonnast nende playerite kvaliteedi kohta ...

+ artikkel DVD tööpõhimõtetest https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6066758/

[home]

Insenerid käisid Sonicu juures, aga Esotericust mitte ühtegi sõna pole tulnud.

[moi]

Sa saad ehk isegi aru, et varem kuulamatat süsteemi kuulamisel ja ka mõõtmisel läheb kogu tähelepanu kõlaritele kui kõige lihtsamini ära kuulatavale oma iseloomuga komponendile. Oleks muu süsteem tuttav olnud ja seal oleks mingi komponendi Esotericu vastu vahetanud, alles siis võiks sellest midagi arvata.

[OSX]

sellise seadme soetamisel tuleb tähele panna mitmeid erinevaid nüansse

• üldjuhul on arvutile mõeldud CD/DVD/... draivid parema veatöötlus võimekusega --s.t--. suudavad lugeda ka "halvasti kirjutatud" ja defektidega diske
• ---
• mida see esimene lause tähendab on see, et -- CD PLAYERIT tuleks otsida hea PC draivi tootja firma või selle komponentide tootja firma järgi

See on tegelikult nii ja naa. Siin tuleb siiski lähtuda tõsiasjast et optiline meedia omab punkti millest alates vea parandamine ei ole võimalik ja see data block asendatakse alati "sünteetilisega". Ja kui pressitud meedia omab suht fikseerunud taset, sisi laseriga kõrvetatud meedial see muutub ajas ja ainult hullemaks. Ka juhul kui algselt oli meedia vähesemate vigadega kui isegi pressitud variandis. Küsimus on vaid ajas, mille jooksul see juhtub.

Veaparandus spetsiaalselt audioseadmes ei pruugi üldse kehvem olla, kuid küsimus on siin hoopis firmwares, kas sinna on piisavalt hea algoritm pandud või mitte. PC- drive on selles mõttes hea et kasutaja saab selle jaoks ise valida algoritmi softi kaudu, lisaks on draivi enda FW uuendatav veel eraldi (iseasi kas see lugemist parandab).

Komponentide poolelt - kuna jutt laseritest läks käima Esoteric'u masinatest, siis see on tegelikult isegi hea näide. Algsed Esoteric'ud (VRDS) kasutasid Sanyo lasereid, hiljem mindi valdavalt üle Sony omadele. Mul on kogemus mõlemitega, ja ütlen et Sanyo luges reeglina õige vähe halvemini meediat kui Sony. See tuleks välja vaid teatud defektide puhul, mida Esoteric'u sihtgrupis esineks ilmselt harva. Vähegi normaalse kvaliteediga plaatide puhul pole neil laseritel lugemises vahet.

Aga mis on seal siis vahet? Miks otsustas Teac teha tarnetes muudatuse Sony kasuks? Oli ju Sanyo piisavalt soodne - kaks kasutatud varianti, mõlemad maksid alla 15€. Sony tõstis hinnataset peaaegu 20€ alla...

Vastus on selles, et VRDS arendamisel mindi edasi raskema hooratta ehk plaaditaldriku juurde, milles hakati kasutama Sony servomootori lahendust tervikuna, sestap ka Sony laserid kaasa tulid.

Kui vaatame PC draivide juurde, siis pea igal tootjal (kes ongi tootja), leidub piisavalt häid mudeleid. Rebranditud tooted aga reeglina (on erandeid) kipuvad olema kehvad, neid peaks vältima. Innuos'e puhul on Teac'i drive rebränditud, selle tegelik tootja on Pioneer, mis omakorda on selle oma spetsifikatsioonide kohaselt lasknud toota allhankijal. Vahet pole - süsteemi toimivuse eest vastutab Renesas protsessor.
Seega on küsimus veel vaid mehaanilses teostuses. PC draiv reeglina on "vähem innovaatiliselt" toodetud, vähemalt võrreldes VRDS süsteemiga kus laser hõljub püsimagentväljas. Kuna ruumi pole, siis iga pisisasi loeb - näiteks kui suure mehaanilise pinge all on lintkaabel, kui hästi on siinid määritud, liikuvad.

Kui midagi on meedialt ära loetud, alles siis hakkavad imed toimuma - kui meil on kirjas et tegemist on ainult transpordiga, st et väljund on ainult digi, siis selle väljundi ja laserist loetud RAW signaali vahele jääb täielik Harry Potteri maailm. Ja see mõjutab tulemust palju rohkem kui laseri temaatika. Ja on vist ütlemata selge, et igasuguses OS'kasutavas lahenduses (need juhtumid kus on välja öeldud et tegu on näiteks Linux'iga) on see maailm märksa võimalusterohkem . Seega pole ime et Innuos võib tekitada subjektiivselt parema signaali kui mingi BR standalone mängija.

[ci139]

((((kust sa seda tootjate ajalugu nii hästi tunned ? ise olnud tööl kusagil))))

---

... väljundi ja laserist loetud RAW signaali vahele jääb täielik Harry Potteri maailm. Ja see mõjutab tulemust palju rohkem kui laseri temaatika ...

... ei vaidlegi , ainult et tänapäeval softi või std.(funktsiooniga) kiipidega niisama lihtsalt konkurente üle ei trumpa . . . (ma küll oletan nii aga esimene asi mida vaadata on raud -- piisavalt heale lugemispeale/laserile oleks kuidagi tavatu mingit jampsi ümber mätsida ...

USB massmälu (suhteliselt kiire) suurenemisega ma CD/DVD kasutan üliharva aga mu kunagised NEC ja Optirack said vahelduva eduga hakkama paremini kui ükski DVD player (CD playeritest ei maks üldse midagi rääkima hakata kui siis v.a. mõned automakkide omad ... s.o. niipalju kui mina neid näinud olen)

[OSX]

Laser ise on niivõrd triviaalne komonent, mis ei määra eriti midagi. Määrab tema taustsüsteem. Kui täpselt on kõrguses paigaldatud plaadivõlli taldrik näiteks, kui täpselt suudab servo reageerida ja juhtida laserit jne. Laseris on vaid üks detail, mis võib rolli mängida - optika lääts, õigemini millest see valmistatud on. Mõned plastikud vananevad kohatult kiirest ja laser lihtsalt ei näe enam. See on seotud küll rohkem kirjutamise funktsiooniga.

Nec Optiarc - oli selline tootesari tõesti, alates ND-1100'st (aastal 2002). Oli hiljem ka Sony Optiarc. Pärast Sony laseroptikadivisioni likvideerimist sari sellisena kadus, kuid ameeriklaste VPD ostis laojäägid ja litsensi üles ning tootis neid oma nimele allhankena Lite-On'i tehastes. Kuna protsessor jäi ikka sama, siis seal midagi erilist enam ei muutunud, kuid laserit muudeti küll - lisati M-Disc valmidus (minoorse muutusena ka plaadikelk muudeti robotsöötjale sobivaks, VPD nimelt on duplikaatorite firma).
Algselt Nec Optiarc nimelised asjad ei lugenud kõige paremini (erinevalt kirjutamisest). Kui mõni DVD player neist kehvemini luges, siis pidi olema midagi valesti viimastega. Sony ajal veidi asjad paranesid, aga mitte suurelt. Parimad lugejad olid ja on Plextor CD maailmas ja Lite-On DVD maailmas. Huvitav on seejuures et mõlemad kasutasid Sanyo lasereid.
Samas, spetsiifilise defektiga plaati lugesid peaaegu kõik masinad (olenemata laseri tootjast, seadme tootjast jne) suht ühe kohani ja erines vaid see kuidas veaparandus sekkus ning hakati järjest lisama "sünteetilist" datat. Ja see erines kuuldavalt.

Mis on Esoteric'u konkurentsieelis? Tema raske plaaditaldrik. Sama on ka CEC rihmülekandega seadmetes, raske plaaditaldrik. Neil on taldrik selline, et ilma pidurit rakendamata käiks näiteks VRDS süsteemis taldrik vabalt ringi ligi 3 minutit pärast "Stop" vajutamist .

Selle mõte on aga selles, et suur mass töötab hoorattana mis ühtlustab PWM servokontrolleri võimaliku mõju andmete lugemistäpsusele.

PC draivis kompenseerib seda täpsust... mälupuhver. Loetakse mitmeid kordi reaalajast kiiremini ja moodustatakse datablock umbes nagu Torrentfailiga - data antakse välja siis kui CRC kohaselt on kogu data kokku saadud mis antud blokis olema pidi. Kui plaat on korras, on asi kena, aga kui plaat on defektne, siis toimub huvitav asi - mida kahtlasem on bloki moodustamise data, seda aeglasemalt hakatakse sektorit üle lugema, lootuses saada kõik vajalik kätte.
Mehaanilisest täpsusest ei piisa, tuleb langetada lugemiskiirust et saada vigasest kohast data kätte.

Sestap ma muigan omaette kui ilmub jälle mõni kes kiitleb et "ainult paar-kolm minutit ja plaat ongi serveris" . Et PC draiviga saada hea tulemus, tuleb lugeda optimaalselt madala kiirusega, selleks peetakse 4x kiirust. Mitte iga draiv ei suuda enam nii aeglaselt lugeda, Optiarc näiteks mitte (5x).

Standalone puhul on data millest aru saadakse ja mida väljastatakse - ette määratud toetatud formaatidega. PC draiv aga loeb datat põhimõteliselt RAW modes, see mis data see on teda ei huvita (erandiks on algsed "CD play"
funktsiooniga seadmed) ning midagi mõistlikku tehakse datast alles väljaspool draivi.

Mis vahe on CD rippimisel ja CD mängimisel koos selle salvestamisega digifailiks? Reaalajas salvestamisel transpordi digiväljundist lisandub sinna süsteemi jitter, lisaks interpoleerimine koos oma eripäradega (transport ju teab et formeerib digitaalse audiosignaali). See kõik jääb faili lisaks audiole.

Rippimisel ei jää faili jitterit ega ka interpoleerimise tegevuse tulemusi. Nii et põhimõtteliselt on rippimine selge samm kvaliteedi poole, mis ei sõltuks kasutatud seadmetest (enne kui see on vältimatu ).

[moi]

Rippimisel ei jää faili jitterit ega ka interpoleerimise tegevuse tulemusi.

Kuhu rippimisel interpoleerimine kaob?