+ Vasta teemale
Näitan vasteid 1 kuni 12 12-st

Teema: Koostame TTL skeeme

  1. #1
    Liige fre Kasutaja maine on neutraalne fre avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Viljandimaa
    Postitusi
    3.320

    Algseade Koostame TTL skeeme

    Kuna minu alustatud teema "Koostame CMOS skeeme"
    https://www.elfafoorum.ee/threads/82434
    kippus nostalgiliselt veel TTL poole kõrvale tüürima,
    otsustasin selle tarbeks veel uue teema teha. Võin
    ka siia oma kunagistest katsetustest ja kogemustest
    üht-teist kirjutada, eks ka TTL baasil olen teinud nii
    tahhomeetrit kui ka sagedusmõõtjaid. Kui ehk tekib
    huvilisi, võiks ju tollastest skeemidest ja joonistest
    ka midagi digitaliseerida (lihtsad pildid-koopiad ei
    tarvitse mõistlikud välja näha) ja siis siia jupikaupa
    välja panna.
    Elektroonika töötab suitsu baasil.
    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

  2. #2
    Liige ci139 maine kipub olema madal
    Liitunud
    01/2019
    Postitusi
    108

    Algseade Vs: Koostame TTL skeeme

    kunagi sai tehtud analoog telefonile elektriline helin 2-he КМ555ЛА3'-ga (keraamiline korpus, lubatud hajuvvõimsus kõrgem kui ülejaäänutel 555 seeriatel) millele eelnes mahtuvuslik reaktiivtakistus ja alaldi
    ((nende (integraal)skeemide TTL TTLŠ ostsillaatorite skeemid kirjanduses on eksitavad - aga kui nende(ostsillaatorite) skeeme natuke ringi teha töötavad nad suures sagedusvahemikus))

  3. #3
    Liige fre Kasutaja maine on neutraalne fre avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Viljandimaa
    Postitusi
    3.320

    Algseade Vs: Koostame TTL skeeme

    Tsitaat Esmalt postitatud fre poolt Vaata postitust
    ..... TTL baasil olen teinud nii
    tahhomeetrit kui ka sagedusmõõtjaid......
    ... ja siis siia jupikaupa välja panna.
    Alustaks ka pildiga:

    Vajuta pildil suurema pildi nägemiseks

Nimi:	514.png
Vaatamisi:	2
Suurus:	3,2 KB
ID:	17927
    Teeks siis juttu loendusdekaadidest ja ja nende skeemidest
    "jupikaupa" tagantpoolt ettepoole. 7-segmendistel LED-
    numbritel ei tahakski pikemalt peatuda, nende valik on suur.
    Mina kasutasin kõige sagedamini 3ЛС314А (АЛС314А oli
    ka, veidi "nõrgem" variant), on sellised pisikesed punased
    2,5mm kõrguste numbritega, kuid sellest piisas, lauapealse
    mõõteriista puhul nende kaugelt vaatamine polnudki vajalik.
    https://eandc.ru/pdf/opto/3ls314_als314.pdf
    Joonisel vasakul on näidatud selle juhtimine otse К514ИД1-ga.
    https://eandc.ru/pdf/mikroskhema/k514id1.pdf on lisaks andmeid.
    https://eandc.ru/catalog/detail.php?ID=2182
    Viik 4, kui ta "maaga" ühendada, kustutab järeloleva numbri,
    aga viigud 3 ja 5 pole tal üldse kasutusel.
    Sellised "madalad kivid" (nagu näiteks ka К133) meeldisid
    mulle oma väiksuse poolest ja nende jaoks oli plaadi puurimist
    ka vähem. Tavalises plastmassist DIL-korpuses on 14-jalgsed
    КР514ИД1 ja КР514ИД2, mul neid mõned ka sahtlis on, aga
    kasutanud ma neid ei ole. Selliste viikude numbrid on joonisel
    paremal. Isemoodi on sellel üldviik 6 (harilikult oleks ju 7).
    514ИД2 olen ka kasutanud, nende erinevust võin selgitada.

    Kõigepealt ühesugustes korpustes, erinevate 7-seg. numbrite
    juhtimiseks mõeldud 514ИД1, 514ИД2 ja 133ПП4 kohta. Nad
    on sisendite poolest ühtemoodi, kuid väljundid on erinevalt.
    514ИД1 on harilikud väljundid, kõrge nivoo süütab segmendi.
    Sellele võib ühise katoodiga väiksema LED-numbri otse, ilma
    voolupiiramistakistiteta külge ühendada.
    514ИД2 on väljundid "lahtise kollektoriga", läbi takistite võib
    talle külge ühendada ühise anoodiga LED-numbri.
    133ПП4 on muidu nagu 514ИД2, kuid väljundid töötavad tal
    vastupidi. Sobib kasutada näiteks 7-seg. numbrilampidega
    nagu nt. ИВ6, ИВ3А jms. Väljundi avanev transistor šundib
    ja kustutab segmenti, millele tuleb vool takisti kaudu.
    133ПП4 pilt ka siia juurde:
    https://rd.chuguev.info/image/cache/..._0-500x500.jpg
    Viimati muutis fre : 16-05-19 kell 17:38
    Elektroonika töötab suitsu baasil.
    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

  4. #4
    Liige radiotehnika35 Kasutaja maine on neutraalne radiotehnika35 avatar
    Liitunud
    07/2004
    Asukoht
    Tartu piirkond
    Postitusi
    2.418

    Algseade Vs: Koostame TTL skeeme

    Et siis jutt on nendest, mis alloleval pildil?

    Et kui peaksid leidma, et neid 514ID draivereid ei vaja enam siis 8tk on puudu.
    Lisatud pisipildid Lisatud pisipildid leddigit.jpg  
    -superradical-

  5. #5
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    1.948

    Algseade Vs: Koostame TTL skeeme

    Sõjaväejuppide tegelikke parameetreid oli tollal raske leida, kui mitte võimatu. Õnnestus ka ise osta detaile, milliste kohta sain andmed, sokelduse vaid kirjutatuna ruudulisele vihikulehele sulepeaga. Raadio ajakirja tulid andmed alles ca 10 aastat hiljem ja oli rahvamajanduse variant.
    Uurisin siis natuke TTL 133 seeria kohta. Isegi sama tüüpi oli mitu põlvkonda - ilmselt täiustati tehnoloogiat.

    Поначалу 133 серия производилась с кодами А и Б (1ЛБ333А и 1ЛБ333Б, например). У «А» скорость работы была выше, у «Б» ниже.
    Время задержки сигнала при включении < нс (по другим источникам нс). Eri andmed on ka erinevates allikates. Tegelikult erinevates tehastes toodetutel.

    К131 (высокое быстродействие и большое потребление 74H).
    • 74H — повышенная скорость. Использовалась в 1960-е — начале 1970-х годов и была заменена S-серией (Tpd = 6 нс, Pd = 22 мВт);
    Затем были выпущены микросхемы повышенного быстродействия с диодами Шоттки.

  6. #6
    Liige fre Kasutaja maine on neutraalne fre avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Viljandimaa
    Postitusi
    3.320

    Algseade Vs: Koostame TTL skeeme

    Tsitaat Esmalt postitatud radiotehnika35 poolt Vaata postitust
    Et siis jutt on nendest, mis alloleval pildil?
    .....
    ..... siis 8tk on puudu.
    Võimalik et isegi nendest, aga see pilt on kindlaks väiteks udusevõitu.
    Olid veel muidu samasuured ja samuti punased, kuid nendel mitte nii
    peened segmendid mis mulle nii ei meeldinud. Tüüpi peast ei mäleta,
    aga peab otsima... Annaks PS. tel. nr., võiks sel teemal aru pidada...

    Tsitaat Esmalt postitatud Svago poolt Vaata postitust
    ..... Затем были выпущены микросхемы повышенного
    быстродействия с диодами Шоттки.
    Tehti veel ilma Schottky-ta väiksema voolutarbega, nt. К134 seeriat,
    aga need töötasid ka sellepärast aeglasemalt. Kui taolistele Schottky
    pandi, saadi uuesti enam-vähem sama kiirus tagasi, kuid jäi väiksem
    voolutarve siiski. Seeria numbreid ei hakkakski siia lisama. Kusagil
    netis on see ka lahti seletatud ja vastavused "lääne" omadega toodud.

    Pilti kah teema jätkuks. Loendusdekaadi näide mikroskeemidega
    133ИЕ2, 133ТМ5 ja 514ИД1. Sain tollasest pliiatsijoonisest just
    täna arvutisse. Digitaliseerimine või kuidas seda nüüd nimetada...
    Just sellised rivid olidki meil enamasti nendes sagedusmõõtjates:

    Vajuta pildil suurema pildi nägemiseks

Nimi:	TTLd.png
Vaatamisi:	2
Suurus:	4,3 KB
ID:	17935

    Kuna 514ИД1 kohta on juba eespool selgitatud, siis võiks veel midagi
    juurde lisada 133ТМ5 ja 133ИЕ2 iseloomustamiseks, no muidugi jälle
    "tagantpoolt ettepoole" järjekorras.
    133ТМ5-ga on siin tehtud 4-bitine latch-trigeritega vahemälu. Andmetest
    https://eandc.ru/pdf/mikroskhema/k133tm5.pdf
    nähtub, et trigereid saab ka eraldi juhtida kahekaupa, kummalgil poolel
    oma ots. Siin on vaja neid nelja juhtida korraga, selleks mõlemad viigud
    on lihtsalt kokku ühendatud. Kui sisenditel C on kõrge nivoo, kordavad
    väljundid sisenditele tulevaid nivoosid, aga peale seda kui sisenditele
    C anda madal nivoo, jääb väljunditele viimati tulnud kombinatsioon.
    Sellel ajal kui loendusdekaad peab loendama sissetulevaid impulsse,
    hoitakse vahemälu sisenditel C madal nivoo, et me ei näeks tüütut
    numbrite virvendamist. Peale loendamise lõpetamist antakse kõigi
    dekaadide vahemäludele "info ümberkirjutamiseks" kõrge nivooga
    lühike impulss, millest saame näidikule uue ja värske mõõtetulemuse.
    Peale "ümberkirjutamist" nullistatakse kõigi dekaadide loendurid
    (üks lühike kõrge nivooga impulss loendurite sisenditele R) ja uus
    järgmine mõõtetsükkel võib alata...

    133ТМ5 viigud 7 ja 10, aga samuti ka
    133ИЕ2 viigud 4 ja 13 on kasutamata, pole kuhugi ühendatud.
    Joonisel on nad siiski näha, et keegi ei kuulutaks "tagaotsitavaiks".

    133ИЕ2 on loendusdekaadi kümnendloendur. Õigemini - nullist 9-ni,
    sest kümneni üks dekaad lugeda "ei oska", seda peab juba järgmine
    loendusdekaad tegema (skeemil on ülekande suunda näitavad nooled).
    Kes on kunagi lammutanud mõnd mehhaanilist, numbiketastega loendurit,
    saab mõttest paremini aru.
    Aga 133ИЕ2 mingi lähem kirjeldus vast ka kuluks ära...

    Järgneb...
    Viimati muutis fre : 17-05-19 kell 16:31
    Elektroonika töötab suitsu baasil.
    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

  7. #7
    Liige fre Kasutaja maine on neutraalne fre avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Viljandimaa
    Postitusi
    3.320

    Algseade Vs: Koostame TTL skeeme

    133ИЕ2 nimetatakse kahend-kümnendloenduriks.
    Tal on sees neli kahega jagavat trigerit, nendest
    esimese sisend (C1) on viigul 14 ja väljund viigul 12.
    Teised kolm on juba sisemuses jadamisi ja vastava
    lisaskeemiga pandud loendama / jagama viiega.
    Neist kolmest esimese sisend on skeemil C2 (viik 1)
    ja harilikult ühendataksegi kõik neli omavahel ritta,
    nii et kõige esimese trigeri väljundilt viigult 12 edasi
    viigule 1 (C2-le), nagu ka minu (tüüp)skeemis näha.
    Niisiis 133ИЕ2 loendab niimoodi nullist üheksani
    (tal on 10 erinevat seisu) ehk teisisõnu - jagab 10-ga.
    Sisendid R võimaldavad loenduri nullistamist, aga
    sisendid S võimaldavad viia loenduri seisu "9".
    Milleks kõik just niimoodi kasulik võiks olla?
    Vahel on ju vaja veidi "vigurdada". Näiteks kui on
    vajalik sageduse kümnega jagamisel saada sealt
    "meander" ehk madalad ja kõrged nivood võrdse
    kestvusega, jagatakse alguses 5-ga ja siis 2-ga.
    Topelt R-sisendid annavad võimaluse saada
    väiksemaid jagamistegureid ilma lisaloogikata.
    Näiteks elektronkellas võib tekkida vajadus hoopis
    6-ga jagada. Loenduri seisu "9" viimise võimalust
    olen minagi kasutanud, just sagedusmõõtjas. Aga
    sellest juba edaspidi, kui "teenindusimpulsside"
    formeerimisest selgitus tuleb. Skeeminäiteid ka
    internetist selle jutu juurde. Sisendite-väljundite
    tähistused võivad minu omadest erineda ja üldse,
    päris erinevaid võib kohata, aga eks see ongi üks
    kokkuleppe küsimus:
    https://microshemca.ru/images/img032.jpg
    http://www.cqham.ru/forum/attachment...8&d=1422984627
    http://esxema.ru/wp-content/uploads/2012/09/6.gif
    ( http://esxema.ru/?p=1478 )
    Kui loendusdekaadiga oleme nüüdseks enam-vähem
    ühelpool, mõtleks vahepeal, millistest funktsionaalsetest
    sõlmedest peaks koosnema digitaalne sagedusmõõtja
    ja kuidas ta töötab.

    Sagedusmõõtja peaks lugema kokku perioodide arvu ühes ajaühikus.
    Kui võtame ajaühikuks ühe sekundi, saame tulemuse hertsides. Kui
    näiteks loeme perioodide arvu ühes millisekundis, saame tulemuse
    juba kilohertsides, täpsemat tulemust siis ei saa. Vahel võib vajalik
    olla täpsem mõõtmine, siis näiteks 0,1Hz täpsusega tulemuse saab
    kui lugeda perioodid 10 sekundi vältel. Kauem jah, aga mis parata...
    Siin on veel üks nüanss - ei ole lihtne mõõteajaga algust teha alati
    sissetulevate võnkeperioodide ühest ja samast kohast, näiteks kui
    pinge läbib nullpunkti ja seejärel hakkab kasvama (ehk perioodi
    algusest). Sellega lihtsalt ei tegeleta ja seepärast satub mõõteaja
    algus sissetuleva signaali suvalisse kohta. Siis juhtubki et näeme
    numbritablool viimase koha vilkumist ±1 võrra, nii nagu täisperioode
    mõõteaja sisse parasjagu mahtus. Lepime sellega.
    Sagedusmõõtjat kiputakse nimetama ka sagedusloenduriks inglise
    keelest tuleneva otsetõlke tõttu, kuigi me ei loenda sagedust, vaid
    ikka perioodide arvu. Noh, hertsmeetriks (vrd. voltmeeter, oommeeter
    jne.) justkui ka ei sobiks nimetada, ajalooliselt tuntakse sellise nimega
    hoopis teistsugust aparaati. Mina eelistan sagedusmõõtjaks nimetada.

    Mis peaks siis sagedusmõõtja koosseisus olema, et ta saaks töötada.
    Sissetulev signaal, mille sagedust on vaja mõõta, võib olla ju suvalise
    kujuga ja tasemega - siinuseline või mitmesuguse kujuga impulsiline
    digitaalne. Igatahes on vaja see formeerida loendurite tööks sobivatele
    loogikanivoodele, käima vaheldumisi kõrge ja madala nivoo vahel.
    Formeerijate skeeme ja lahendusi on väga palju erinevaid, igaüks oma
    erinevate võimetega. Valik on lai, kuid päris ideaalset polegi. Lepime
    ka sellega ja teeme mingisuguse valiku paljude teadaolevate hulgast.
    Formeerijale peaks järgnema selline "värav", mis "avaneb" vajalikuks
    mõõteajaks, et suunata signaal loendusdekaadidele. Selleks on sobib
    päris tavaline kahe sisendiga loogikalüli, ühele sisendile antakse siis
    formeerijast tulev signaal ja teisele ajabaasist saadav mõõteaja pikkune
    lubava nivooga ajaintervall.

    Mida peab siis veel tegema skeemiosa, mida ma nimetasin ajabaasiks.
    Peale vajaliku mõõteaja (olgu see 1ms, 1s, 10s või isegi näiteks 100s,
    valiku võimalusega muidugi) ettevalmistamise on vaja veel mõningaid
    nn. teenindusimpulsse. Vajadus lähtub sagedusmõõtja tööpõhimõttest.
    Paneme ka ühe tsükli omad kõik vajalikku järjekorda:
    1. Mõõteaeg.
    2. Lühike paus, et eelmine toiming jõuaks kindlasti lõppeda.
    3. Mõõtetulemuse ümberkirjutamine dekaadide vahemäludesse.
    4. Lühike paus, et .... (vt. eelnevast).
    5. Loendusdekaadide nullistamine enne uue loenduse algust.
    6. Lühike paus, ...
    7. ehk jälle 1. - Mõõteaeg.

    Selline oleks siis üks korrektne tsükkel. Kirjanduses (ja nüüd ka internetis)
    võib kohata mitmesuguseid lihtsustatud variante, millistel praegu ei peatuks.
    Mina olen alati teinud kogu mõõtetsükli pikkuseks 1,1 mõõteaega. Selline
    mõõteajale lisanduv näidu värskenduse aeg on ka natuke kompromiss,
    aga pole siiski kahe mõõteaja pikkune, nagu tol ajal mõnel ettesattunud
    variandil oli. Seega, ülaltoodud nimekirjas 2. ... 6. lisavad kokku vaid ühe
    kümnendiku mõõteajale, pole kaua oodata...
    Ka olen alati vältinud teenindusimpulsside formeerimist RC-ahelatega.

    Mõõteaeg. Nii täpne kui on sagedusmõõtja "süda" ehk kvartsgeneraator,
    nii täpsed tulevad ka mõõteaeg ja mõõtetulemus. Tööstuslikel aparaatidel
    on sageduse stabiliseerimiseks termostaadid, mina ei ole neid kasutanud.
    Kvartsgeneraatori sagedust mitu korda järjest kümnega jagades saame
    ajabaasis kõik vajalikud erinevad mõõteajad ja vastavalt ka mõõtetsüklid.

    Jupikaupa, jõudumööda püüan ka tolleaegset skeemi arvutisse meelitada,
    siis on hiljem võimalik kogu skeem kokku saada... Midagi on paberitel veel
    plaatide joonistest säilinud, kui kellelegi peaks teema jätkuvalt huvi pakkuma...
    Järgneb...
    Viimati muutis fre : 18-05-19 kell 21:40
    Elektroonika töötab suitsu baasil.
    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

  8. #8
    Liige fre Kasutaja maine on neutraalne fre avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Viljandimaa
    Postitusi
    3.320

    Algseade Vs: Koostame TTL skeeme

    Tsitaat Esmalt postitatud fre poolt Vaata postitust
    .......
    Näiteks kui on
    vajalik sageduse kümnega jagamisel saada sealt
    "meander" ehk madalad ja kõrged nivood võrdse
    kestvusega, jagatakse alguses 5-ga ja siis 2-ga.
    .......
    Kvartsgeneraatori sagedust mitu korda järjest kümnega jagades saame
    ajabaasis kõik vajalikud erinevad mõõteajad ja vastavalt ka mõõtetsüklid.
    .......
    Eelnevaga juba selgitus olemas, lisan sellise skeemiosa, kus
    on näidatud kvartsgeneraator ja jadamisi viis jagurit kümnega:

    Vajuta pildil suurema pildi nägemiseks

Nimi:	TTLajaj.png
Vaatamisi:	15
Suurus:	5,7 KB
ID:	17943

    Klikk pildil teeb selle selgemaks ja suuremaks.

    Minu variandis on kuus loendusdekaadi, mõõtepiirkondi neli.
    Ümberlüliti üks sektsioon kommuteerib ülaltoodud skeemi
    väljundeid järgnevale skeemiosale, teine sektsioon aga
    süütab tablool õiges kohas komade segmente ja mõõtühiku
    tähiseid (kas Hz või kHz, vastavalt mõõtepiirkonnale). Kuna
    järgnev skeemiosa (selle arvutisse saamine võtab veel aega)
    sisaldab veel kaks mikroskeemi 133ИЕ2, saame niisugused
    mõõtepiirkonnad:
    1. - lülitist 10kHz, mõõteaeg 0,01s, kogutsükkel 0,011s,
    sealjuures viimane numbrikoht hakkab näitama sadu hertse.
    2. - lülitist 100Hz, mõõteaeg 1s, kogutsükkel 1,1s ja viimane
    numbrikoht näitab ühelisi hertse.
    3. - lülitist 10Hz, mõõteaeg 10 sekundit, kogutsükkel 11s ja
    viimane numbrikoht näitab kümnendikke hertse.
    4. - lülitist 1Hz, mõõteaeg 100 sekundit, kogutsükkel 110s ja
    viimane numbrikoht näitab siis sajandikke hertse.

    Oleneb mõõtepiirkonnast ja mõõdetavast sagedusest, võib
    isegi kuus loendusdekaadi ületäituda. Selle indikatsiooniks
    on tabloo kõige vasakpoolne numbriindikaator "pea peale"
    pööratud, et alt paremalt "koma" segment on hoopis vasakul
    ülal kõigi tabloo numbrite ees justkui ülakoma. Selle süttimine
    näitabki, et loendur on ületäitunud ja võiks piirkonda vahetada.
    Ületäituvuse registreerimiseks on lisaskeem, mis sisaldab ühe
    mikroskeemi 133ТВ1 ja ühe 133ЛА3. Esimene neist on triger,
    see saab ümberlülituse "käsu" viimaselt loendusdekaadilt ja
    teisest on tehtud latch-triger ühebitiseks vahemäluks, justnagu
    asendama 1/4 mikroskeemi 133ТМ5. Skeem tuleb hiljem...

    Kui kõik "skeemijupid" arvutisse saavad, on võimalik kogu
    see "puzle" üheks suureks skeemiks ka kokku laduda.
    Kokku peaks tulema 33 mikroskeemi (ühe PIC-i asemel,
    aga neid ju tol ajal veel polnudki!), aga teistpidi mõeldes -
    niiväga suur kogus polegi, kõik on mahtunud ühe tavalise
    tikutoosi sisse ootama ja ootavad siiani, kas ma ükskord
    oma eksemplari kah kokku laon... Polegi otsustanud, kas
    mulle selline "nostalgialaks" enam vajalik oleks...

    Järgneb...
    Viimati muutis fre : Eile kell 11:15
    Elektroonika töötab suitsu baasil.
    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

  9. #9
    Liige fre Kasutaja maine on neutraalne fre avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Viljandimaa
    Postitusi
    3.320

    Algseade Vs: Koostame TTL skeeme

    Tsitaat Esmalt postitatud fre poolt Vaata postitust
    .......
    Ümberlüliti üks sektsioon kommuteerib ülaltoodud skeemi
    väljundeid järgnevale skeemiosale, .......
    Siin see nüüd on, järjekordne "puzletükk":
    Vajuta pildil suurema pildi nägemiseks

Nimi:	TTLte.png
Vaatamisi:	9
Suurus:	6,2 KB
ID:	17956

    Klikk pildil teeb selle selgemaks ja suuremaks.
    Joonisel alumine tähistamata mikroskeem on 133ЛА4.
    Kasutatud on kaks mikroskeemi seeriast 130, mäletan
    selle eelistuse põhjuseks (muidugi lisaks suuremale
    toimekiirusele) võrdsemaid ümberlülituse viiviseid.

    Järgneb...
    Viimati muutis fre : Eile kell 23:13
    Elektroonika töötab suitsu baasil.
    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

  10. #10
    Liige radiotehnika35 Kasutaja maine on neutraalne radiotehnika35 avatar
    Liitunud
    07/2004
    Asukoht
    Tartu piirkond
    Postitusi
    2.418

    Algseade Vs: Koostame TTL skeeme

    Targutan siia vahele ka natuke...

    Oma otsingutel, milles need K555 kivid leidmata senini on jäänudki, vaatasin siis 74LS ja kiiremaid TTL kive, jäi ette samuti üks päris huvitav skeem mis aga läheb mu algsest modifitseerimisele mõeldud nixie sagedusmõõtjast teise suunda.

    Siin: http://mail.themusicdoctor.com/image...er/counter.pdf

    Samas on seal kasutatavad kivid suurelt osalt asendatavad ka just näiteks nendesamade K555 seeria omadega või ka kiirematega.
    Kuna neid K555 ei ole pakutud siis sai nüüd tellitud 74 seeria omad aga kas nad ka kõik kohale tulevad ja võtab see kuujagu aega nagunii siis on veidi aega mõtelda kuid aluseks sai esialgu see skeem siis võetudki, et täiesti 0-st siis uus teha, kahjuks nixid jäävad mängust välja ja ilmselt ka VFD kuid pole ka LED indikaatoritega häda midagi.

    Nüüd üks segasem koht on, või noh, kus nagu oleks ehk sellist mõttearenduse kohta:
    Skeemi plaanin teha juppideks - lihtsam on plaate kujundada, samas on mitme plaadiga tehes üks murekoht - kui kasutan plaate millel on umbes kümmekond kivi ühel plaadikesel (jällegi on aluseks nüüd asjaolu, et mingid vanemapõlvkonna RAM mälude pesad tunduvad [tunduvad aga kas ka sobivad?] väga kohased - et kui kujundan selle skeemi näiteks nii, et on 3 plaati millel kogu loogikaosa ja 4. plaadil on indikaatorosa ja need plaadid siis on sarnaselt arvuti RAM liidesele pesadesse vajutatavad, ehk siis mõõtudelt samad nagu need algsed moodulid mis sinna pesadesse muidu läksid, need pesad siis omakorda on joodetud kõrvuti ühele suurele põhiplaadile mille kaudu nad omavahel "suhtlevad" - aga nüüd siis see koht:
    Kas niisugune ühendus oleks üldse hea? Mingi loll oletus ütleb, et miks mitte - RAM suhtlus ju käib kõrgematel sagedustel ja kui mul seal pesadevahel on mõne cm pikkused ühendused siis ei tohiks midagi hullu olla, või ikka on?
    Ühte suurt plaati lihtsalt pagana aeganõudev aretada..
    Et siis mida sellest moodulitena ehitamisest võiks arvata kui üldse arvamist väärt see mõte ongi nüüd?
    -superradical-

  11. #11
    Liige redart maine kipub olema madal
    Liitunud
    11/2009
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    578

    Algseade Vs: Koostame TTL skeeme

    Tsitaat Esmalt postitatud radiotehnika35 poolt Vaata postitust
    Nüüd üks segasem koht on, või noh, kus nagu oleks ehk sellist mõttearenduse kohta:
    Skeemi plaanin teha juppideks - lihtsam on plaate kujundada, samas on mitme plaadiga tehes üks murekoht - kui kasutan plaate millel on umbes kümmekond kivi ühel plaadikesel (jällegi on aluseks nüüd asjaolu, et mingid vanemapõlvkonna RAM mälude pesad tunduvad [tunduvad aga kas ka sobivad?] väga kohased - et kui kujundan selle skeemi näiteks nii, et on 3 plaati millel kogu loogikaosa ja 4. plaadil on indikaatorosa ja need plaadid siis on sarnaselt arvuti RAM liidesele pesadesse vajutatavad, ehk siis mõõtudelt samad nagu need algsed moodulid mis sinna pesadesse muidu läksid, need pesad siis omakorda on joodetud kõrvuti ühele suurele põhiplaadile mille kaudu nad omavahel "suhtlevad" - aga nüüd siis see koht:
    Kas niisugune ühendus oleks üldse hea? Mingi loll oletus ütleb, et miks mitte - RAM suhtlus ju käib kõrgematel sagedustel ja kui mul seal pesadevahel on mõne cm pikkused ühendused siis ei tohiks midagi hullu olla, või ikka on?
    Ühte suurt plaati lihtsalt pagana aeganõudev aretada..
    Et siis mida sellest moodulitena ehitamisest võiks arvata kui üldse arvamist väärt see mõte ongi nüüd?
    Mõte ju hea, nii saad ka vajadusel erinevate indikaatorite jaoks teha erinevad moodulid samas loogika plaati muutmata. Lisaks mäludele kasutasid/kasutavad selliseid kontakt-trükkplaat ühendusi ju ka arvutite laienduskaardid, alates transiajastu mainframedest kuni personaalideni välja. ISA siini pesasid võiks ilmselt veel kaubandusvõrgus siiani leiduda, mäletan, et keegi IOT prototüüpimisplaatide valmistaja just kasutas samasuguseid. Ilmselt ei oleks selline ühendus hea mingis agressiivsemas keskkonnas, aga toaõhus pole probleeme.

  12. #12
    Liige radiotehnika35 Kasutaja maine on neutraalne radiotehnika35 avatar
    Liitunud
    07/2004
    Asukoht
    Tartu piirkond
    Postitusi
    2.418

    Algseade Vs: Koostame TTL skeeme

    Noh, sagedus äkki kui on seal kõrgemal otsas vaja mõõta siis...äkki ei lähe kõik nendest ühendustest tingituna läbi sealt nii nagu peaks? Kuigi need moodulid tuleksid üksteise kõrvale, ühele plaadile saan paigutada umbes kümmekond kivi, seal skeemis siis sisuliselt oleks see umbes 2 mooduli jagu+ siis indikaatorioma oli mõte, et indikaatorite juhtkivid-draiverid on plaadi tagumisel küljel ja esimesel küljal on siis 7-segmendilised indikaatorid, see plaat oleks natuke suurem, 1 tollised numbrid on. Samas on skeemi natuke muudetud, originaalis kasutatud 74100 ei ole saada ja neile on olemas asendused, ka on indikaatorite draiverid 74LS47 (sõltub indikaatorite ühistoitest- katood/anood) ehk kaotasin sealt osa detaile veel esialgu ära kuna inverterita saab selpuhul läbi. sisendis loogikaosal ei näe ka vajadust, et see peaks moodulina paiknema, toide paikneks põhiplaadil. Kõige olulisem siis ongi see sageduste läbiminek, et kui mõõdetav tõesti peaks olema juba 50+MHz, et see võimalikult täpselt sealt ka liiguks , vähemalt teoorias oleks hea.
    -superradical-

+ Vasta teemale

Teema informatsioon

Antud teemat sirvivad kasutajad

Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 külalist)

     

Sarnased teemad

  1. Koostame CMOS skeeme
    fre poolt foorumis Skeemifoorum
    Vastused: 11
    Viimane postitus: 19-05-19, 13:18
  2. 3,3 V loogika ühildamine 5 V TTL-loogikaga
    olevtoom poolt foorumis Elektroonikafoorum
    Vastused: 16
    Viimane postitus: 04-05-16, 08:12
  3. TTL coaxial driver?
    Riho poolt foorumis Skeemifoorum
    Vastused: 0
    Viimane postitus: 29-10-12, 16:24
  4. attiny, softuart ja ttl
    user poolt foorumis Elektroonikafoorum
    Vastused: 23
    Viimane postitus: 28-04-09, 08:43
  5. Takistusandur->TTL loogika
    Ank poolt foorumis Elektroonikafoorum
    Vastused: 1
    Viimane postitus: 08-02-02, 12:24

Lemmikud

Foorumi reeglid

  • Sa ei või lisada uusi teemasid
  • Sa ei või lisada vastuseid
  • Sa ei või lisada manuseid
  • Sa ei või muuta oma postitusi