+ Vasta teemale
Lehekülg 7 / 7 EsimeneEsimene ... 567
Näitan vasteid 91 kuni 103 103-st

Teema: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

  1. #91
    Liige redart maine kipub olema madal
    Liitunud
    11/2009
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    611

    Algseade Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

    Tsitaat Esmalt postitatud klemmikas poolt Vaata postitust
    Ma ei viitsi ka sinuga rohkem vaielda, mõttetu.
    Sa ei paista isegi seda teadvat, et...

    Vana aku kipub hakkama laadimisvoolu üleval hoidma pikalt.
    Kuna see on ikkagi tehnikafoorum, siis kas oleks väga kohatu küsida, et kas oomi seadusel võiks olla asja ka auto kapoti alla, või ta ajab oma asju ainult kusagil puhtamates ja kuivemates tingimustes? Ja kui ta peaks kehtima, siis kas sa selgitaksid oma arusaama, kuidas võiks omavahel olla seotud pinge, vool ja aku sisetakistus laadimise ja aku vananemise kontekstis?

  2. #92
    Liige otsija Kasutaja maine on neutraalne otsija avatar
    Liitunud
    02/2004
    Asukoht
    Tartu & ümbruskond
    Postitusi
    1.998

    Algseade Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

    See klemm on mingi äsja puberteedist väljunud nolk ilmselgelt, jaurab ja ajab oma täiesti võhiklikku möla, muud midagi. Mul ka maja ees üks liikur, mida ütleme nii kuus paar korda ehk kasutan, sellel ka miski 5Ah on aku jääki. Käivitusvool iseenesest on täiesti olemas, lihtsalt mahtu pole. Mul seal parkla juures muidugi pistikupesa ja siis toppisin ette esivõre vahele pisikese pesa. Maja ees 230V pistikus on väikene laadija max 1A ja 13,8V pingeni laeb maksimaalselt, aku on koguaeg laetud ühesõnaga ja ses osas käivitusega probleeme ei ole ka suure külmaga, olenemata pm surnud akust. Ei hakka ennem uut sinna ostma, nagunii nii harva sõidan, kuniks täielikult küpse see aku on.
    otsija

  3. #93
    Liige Matis Kasutaja maine on neutraalne Matis avatar
    Liitunud
    01/2004
    Postitusi
    1.350

    Algseade Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

    Kusjuures mul kunagi üks aku läks niimoodi läbi nagu klemmikas väidab. Ehk siis starteri voolu andis välja vähe aga samas laadis pikalt. Ehk siis mulje jäi et üks käivitamis kord vaevu on akus olemas. Aga peale käivitumist voltmeeter näitas nagu oleks korras aku täiesti tühjaks käiatud ja genekas mõnda aega ei jõudnud täispingeni akut laadida.
    Muidu tavaliselt olnud samuti, et kehv aku saab ruttu täis.
    Maailm oleks puhas ja süüta
    kui poleks õllejogurtit
    - Õ.Õ.

  4. #94
    Üldmoderaator OSX maine kipub olema madal OSX avatar
    Liitunud
    02/2007
    Postitusi
    4.273

    Algseade Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

    Kui järele mõelda, siis mul on sellised kaks olnud, üks on senini alles. Vahel hea 12V väikse koormusega võtta mõnele vidinale.
    Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
    Konfutsius

  5. #95
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    2.125

    Algseade Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

    Tsitaat Esmalt postitatud Matis poolt Vaata postitust
    Kusjuures mul kunagi üks aku läks niimoodi läbi nagu klemmikas väidab. Ehk siis starteri voolu andis välja vähe aga samas laadis pikalt. Ehk siis mulje jäi et üks käivitamis kord vaevu on akus olemas. Aga peale käivitumist voltmeeter näitas nagu oleks korras aku täiesti tühjaks käiatud ja genekas mõnda aega ei jõudnud täispingeni akut laadida.
    Muidu tavaliselt olnud samuti, et kehv aku saab ruttu täis.
    Sellisel juhul on aku sulfatiseerunud, sisetakistus on suur ja happe tihedus on väike. Korras aku hakkab "keema" kõrgemal pingel kui +14,5V. Et seda ei juhtuks, siis ongi auto generaatori pinge valitud +14..+14,5V. Kui happe tihedus laetud olukorras on väiksem kui 1,27..1,28, aku on sulfatiseerunud, siis hakkab see "keema" madalamal pingel ja edasi ei tohiks seda laadida. Sellise aku puhul aitab treenimine või tavaliselt vahetatakse see välja.

    On ekslik arvata, et vana Pb-akut laetakse kauem täis. Tegelikult on sellisel juhul, kui millegipärast on elektrolüüdi tihedus algsest väiksem, aku täis juba madalamal pingel. Edasisel laadimisel 14V..14,5V võib tekkida plahvatusoht, kuna reaktsioonil hakkab intensiivselt eralduma vesinikku ja võib tekkida paukgaas. Selline gaaside eraldumine ongi alati märgiks, et aku on täis. Aku laetuse astet saabki jälgida elektrülüüdi tiheduse muutumise järgi. Kui see laadimise lõpus enam mõnda aega ei suurene, on aku täis olenemata tema klemmipingest.
    Olenevalt elektrolüüdi tihedusest on vastav ka akupinge. Aku seistes mõnda aega langeb pinge 12,6V. Kui pinge on alla selle, on aku tühi või on elektrolüüdi tihedus algsest väiksem. Võimalik on ka muid vigu – näiteks allalangenud aktiivmass lühistab plaate jne.

    Märkusena klemmika mobiiliakude treanimise kohta - neid ju laetakse siis täis kui aku on tühi ja tühjeneb kuni pingeni, mil mobiili ei saa enam kasutada. Autode akusid treenitakse samuti selliselt. Tavakasutamisel auto akut ei lasta ju täitsa tühjaks - v.a. kui see on lõpukorral. Kasutatud akude korral on treenimisel lisaks lühiajalised impulsid, mis lõhuvad sulfaadikristalle ja taastavad akut - kasvab mahutavus, väheneb sisetakistus ja seega suureneb käivitusvool ning võimalik käivitusaeg.

    Ma kummutan veel ühe suure mahutavusega aku müüdi. Ma olin defitsiidi ja palju odavama hinna tõttu sunnitud oma VAZ-2106 kasutama 80-datel 130Ah kombainiakut.
    Kõik ütlesid, et suurem aku rikub su generaatori ära ja generaator ei jõua seda täis laadida.

    Aku sai paigaldatud pagasiruumi tagumise seljatoe taha ja fikseeritud 50mm vinkelraamiga. Kui see peaks avarii korral liikuma hakkama, siis võib väga haiget saada. Akust vedasin vaiba alt 2 keevituskaablit – nii + kui – kapoti alla. Ei hakanud kere punktkeevitusi üle koormama.

    Selline aku tuleb laadida akulaadijaga, mitte auto generaatoriga. Kui sealt energiat tarbitakse, siis taastatakse generaatori poolt ju tarbitud osa, mitte terve aku mahutavus. Käivitusomadused olid super. Nagu ka kunagi hiljem kasutatud 820A käivitusvooluga aku korral 2l mootoriga, auto käivitus alla -25C° temperatuuri korral pauguga.

    Suurem mahutavus ja väiksem sisetakistus on selles suhtes head, et pikeneb ka starteri eluiga, kuna auto käivitub väga hästi ja käivitusaeg on lühike.
    Tagaveolisel Ladal oli tänu lisaraskusele pagasiruumis ka talvesõit palju parem.
    Hiljem kasutasin talvel samal eesmärgil pagasiruumi tagaosas ca 20kg Pb plaati, mis oli valatud vanade akude Pb sisust.

    Lõpus on juttu ka Pb akude kohta:

    http://home.roboticlab.eu/_media/et/..._laadimine.pdf

    Rohelised pildid koos selgitustega - laadimine ja tühjenemine: https://poznayka.org/s88636t1.html

    Selline „keemine“ laadimisel on väga ohtlik.
    Viimati muutis Svago : 30-09-19 kell 17:59 Põhjus: lisa

  6. #96
    Liige elukaz Kasutaja maine on neutraalne elukaz avatar
    Liitunud
    01/2005
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    2.816

    Algseade Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

    Ei tea, mul pole peale agmi-i ühtegi akut olnud mis 14 voldi juures ei mullita, olgu uus või vana. Ikka mingi 13.5..13.7.
    Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

  7. #97
    Liige klemmikas maine kipub olema madal
    Liitunud
    01/2011
    Postitusi
    197

    Algseade Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

    Mina ei salli ka seda müüti, mis on väga laialt levinud, kus väidetakse, et suuremat akut ei jõua generaator täis laadida, mis sellest, et tegelikult jõuab.

  8. #98
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    2.125

    Algseade Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

    Tsitaat Esmalt postitatud elukaz poolt Vaata postitust
    Ei tea, mul pole peale agmi-i ühtegi akut olnud mis 14 voldi juures ei mullita, olgu uus või vana. Ikka mingi 13.5..13.7.
    Hapnikku ja vesinikku hakkab eralduma 14,4 V juures.
    https://et.wikipedia.org/wiki/Pliiaku

    Aga see pinge sõltub ka elektrolüüdi tihedusest, temperatuurist ja veel paljudest asjadest millest ma ei hakka elektroonikafoorumis kirjutama.
    See kuulub keemia valdkonda.

  9. #99
    Liige elukaz Kasutaja maine on neutraalne elukaz avatar
    Liitunud
    01/2005
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    2.816

    Algseade Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

    Sõltumata asjaoludest on see alati samas augus olnud. Kui aku on täis siis pole juttugi et ta 14V juures ei kahiseks. Tühi muidugi mitte.
    Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

  10. #100
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    2.125

    Algseade Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

    Normaalsetel akudel kasutatakse ka lisandeid, mis muudavad paljusid omadusi – on see siis kasutatud Ag tõttu väiksem sisetakistus või Ca puhul väiksem isetühjenemine. Hermeetiliste akude korral välistatakse ka „keema“ minemine normaalkasutusel.

    Autodel kasutatakse pingeregulaatorites juba ammu temperatuuri kompensatsiooni, kus külmas on laadimispinge kõrgem. Sõidust tulles on tavaliselt aku täis ja kapotialune on kuum ning laadimispinge on madalam - näiteks +13,7V. Akudele on muutuvate temperatuuride tõttu leitud ka teisi asukohti kui kapotialune.
    Modernsematel autodel on asi veelgi paremini lahendatud, et akude eluiga kahekordistada. Näiteks kasutatakse vooluandureid nii aku kui generaatori ahelas. Kui aku on täis, siis seda ei laetagi rohkem.

    Väheste mullide eraldumine madalamal pingel võib olla seotud sellega, et elektrolüüt pole korralikult segunenud ja raskem H2SO4 on põhjas.
    Eks täpsema vastuse annab segamine, areomeeter ja mõõteriistade kalibreerimine.
    Ja kui aku kahiseb juba nii madalal pingel, siis jääb see varsti kuivaks ja vajab destvee lisamist.

    Batteries use a water and acid mixture that produces a chemical reaction and results in the charge necessary to start your car, boat or other vehicle. Many batteries need to have water added on a periodic basis to keep this chemical reaction going inside the battery. If you have a battery that needs water added to it periodically, follow the manufacturer's instructions on the fill level. Adding too much water will cause the battery to boil over.

    An alternator that is overcharging the battery can cause boil over. The alternator in a vehicle continuously charges the battery while you drive. The optimum charging voltage for a battery is 14 volts. If the charge gets above 14.5 volts, your battery will overheat and boil, causing severe damage to your battery and eventually making it unsafe for use.

    https://itstillruns.com/causes-batte...r-7486984.html
    Viimati muutis Svago : 01-10-19 kell 12:45 Põhjus: lisa

  11. #101
    Liige Rom Kasutaja maine on neutraalne Rom avatar
    Liitunud
    09/2002
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    2.092

    Algseade Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

    Tsitaat Esmalt postitatud klemmikas poolt Vaata postitust
    Mina ei salli ka seda müüti, mis on väga laialt levinud, kus väidetakse, et suuremat akut ei jõua generaator täis laadida, mis sellest, et tegelikult jõuab.
    +1
    Olen omal nahal ära proovinud tavaline/väike vs suur aku, pole kahtlustki, et suure akuga on muretum ja kestab kaua. Kui tegemist pole ZAZ-968-ga kus tühikäigul läheb kogu geneka vool tulede peale ära, siis jõuab korras genekas suurt akut laadida.

  12. #102
    Liige erku maine kipub olema madal erku avatar
    Liitunud
    04/2008
    Asukoht
    Tallinn, Järvamaa
    Postitusi
    1.168

    Algseade Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

    Sirvides seda teemat, lisan ka omalt poolt mõned märkused..
    Eelnevalt välja toodud diisli "surveaste 1:22" käivitamisel, on minu jaoks ulmeline (ma pole sellist näinud). Mul on küll uuemad diiselautod, turbodega ja nende "surveaste" vaikimisi peaks jääma sinna 1:15-1:16 kanti.. ja kui suure koormuse all, ca 2800rpm-i juures pressin elektroonilise ajamiga akseleraatori pedaali läbi põranda, võib tõepoolest kerkida 1:22-ni ehk.
    Teiseks, välja toodud uuemad ja vanemad autod ning nende generaatorajamid. Mul on küll vastupidi. Vanemad autod olid mul generaatoritega, millel puudus sisemine pingeregulaator ja asi oli lahendatud läbi auto mootoriaju (Renault, Mitsu), siis uuematel enam seda tõve pole.

    Akudest niipalju, et osadel Peugeot marki 2.0 diislitel on prantslased pannud peale ca 55Ah akud ja need elavad täitsa siinse talve üle ilma ühegi sund-täkutamiseta.
    See et sakslased teevad autosi, millel ei saa vahetada valikuliselt akut, rattaid, õlisi, ja kst mida kõike veel ilma et arvuti oleks juhtmega järgi peaks täna küll kõigile juba teada olema. Ja kui sellisel viskab täkutamise järel miskit järjekordselt sassi, siis mõni mõis, tõepoolest, üks teeninduskäik juures sest nagunii on vaja ju jälle minna ka. Tean mis räägin, läbitehtud aku-naljad mul need.
    Nii jõuabki algväärtuste juurde tagasi, nagu teema alguse poole juba mainiti. Kui on probleemid, siis eelkõige peab endalt küsima, mis raipega sa sõidad. Ja kui on "asi", siis on raha ka aku osta või korda teha lasta. Sama teema on mingit raibet käivitama minna. Peaks endalt ikka küsima, kas on õige tegu aidata asjaga, mis võib selle omanikule või mõnele teisele saatuskikuks saada ja ohtlik olla.

    Juhtmetest niipalju, et ma ostsin tööriistapoest väiksemad krokud ja elektrist juhtme, ca 35mm2 ja tegin endale koju ekstreem käivitusjuhtmed ning arvestusega, et kui auto seisab hanges või garaazis "seljaga" on vaja juhtmeid mis ulatuksid auto eest maha ja taha välja ja lisaks kuni teise auto akuni, ehk said ca 10 meetrised. Peab mainima, et see on liig mis liig. Nii suurte ruutudega ma ei soovita, sest ühendades need töötava auto ja tühja akuga auto vahele, siis töötav nagu röögatab korraks. Plaan on uued teha, ca 4-6mm2 -sed.
    Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

  13. #103
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    2.125

    Algseade Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

    Tsitaat Esmalt postitatud erku poolt Vaata postitust
    Sirvides seda teemat, lisan ka omalt poolt mõned märkused..
    Eelnevalt välja toodud diisli "surveaste 1:22" käivitamisel, on minu jaoks ulmeline (ma pole sellist näinud).
    Surveaste ja kompressioon on erinevad mõisted. Samuti on surveaste erinev vabalt hingavate ja ülelaadimisega mootorite puhul. Käivitamisel muidugi ülelaadimine ei toimi. Vanematel olid surveastmed suuremad ja olenes kütusesüsteemi ja mootori tehnilisest lahendusest.

    Bei Dieselmotoren liegt die Verdichtung prinzipbedingt höher. Sie beträgt ohne Aufladung etwa 19:1 bis 23:1. Aufgeladene Motoren sind meist niedriger verdichtet, etwa 14:1 bis 18:1.

    https://de.wikipedia.org/wiki/Verdichtungsverhältnis

    https://books.google.ee/books?id=uHe...23%3A1&f=false

    https://books.google.ee/books?id=ObC...23%3A1&f=false

    https://de.wikipedia.org/wiki/Opel_Corsa_B

+ Vasta teemale

Teema informatsioon

Antud teemat sirvivad kasutajad

Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 külalist)

     

Sarnased teemad

  1. O: Elektroonika ära andmine
    kask k poolt foorumis Audiotehnika
    Vastused: 13
    Viimane postitus: 16-05-14, 23:01
  2. Skeemi konverteerimine ühelt kiibilt teisele
    makerimages poolt foorumis Skeemifoorum
    Vastused: 18
    Viimane postitus: 28-03-14, 22:49
  3. Vastused: 23
    Viimane postitus: 17-08-09, 09:25
  4. Kaubandusliku välimuse andmine.
    smartman poolt foorumis Elektroonikafoorum
    Vastused: 6
    Viimane postitus: 05-03-04, 13:31
  5. kondega särtsu :D
    jannozz50 poolt foorumis Elektroonikafoorum
    Vastused: 17
    Viimane postitus: 19-01-04, 18:58

Lemmikud

Foorumi reeglid

  • Sa ei või lisada uusi teemasid
  • Sa ei või lisada vastuseid
  • Sa ei või lisada manuseid
  • Sa ei või muuta oma postitusi