15 sekundiga elektriauto laadimine

[olevtoom]

Esita see ülesanne õigele aadressile, ehk siis superkondensaatorite tootjale ... nemad loodavad ja usuvad.
Ja martinj, sinule soovitan loobuda eelarvamustest, tuleb kasuks, sest emotsioonid on halvad nõuandjad...

Ohsapoiss, nii keemiliselt puhast demagoogiat ma pole isegi poliitikutelt kuulnud.
Julgen ksf! saformole meenutada, et ksf! martinj ei esitanud mitte emotsioone, vaid täiesti korralikult püstitatud ja lahenduva ülesande elektrotehnika vallast. Kui seda lahendada ei osata, siis...

[martinj]

Ei, te alustate täiesti valest otsast... Kodus on nagu tankla kus on suure energiamahuga akupank või superkondensaatorid....

Kipun arvama, et see energiamaht väga suureks ka minna ei saa. Kesse ikka püssirohutünni otsas elada tahab ja kui isegi tahab, siis pigem ei lasta. Ja need akud tahavad ju praeguse tehnoloogia juures aegajalt vahetust. Peakski oma sauna päikeseelektri süsteemi aku mahutavuse ära mõõtma, palju see kahe suvega kukkunud on.

[moi]

See 15 sekundiga laadimise info on ilmselt pärit siit: https://www.aripaev.ee/uudised/2019/...sedki-luuravad
Sealt aga ei selgu tegelikult, mis asja ja millega täis laetakse ning kui suure see asi on. Kas laetakse buss inimesi täis või hoopis aknapesu vedeliku mahuti. Ehk tehnilises mõttes nonsens on ilmselt ajakirjaniku tekitatud.

[martinj]

Aitäh, moi.
Link juurde ja ülesanne eelnev ülesanne inseneriteaduskonna energeetikatudengitele natuke korrektsemal kujul.

[olevtoom]

Proovisin ksf! martinj esitatud ülesannet lahendada. Sest kuigi „nevooružonnõm glazom vidno”, et voolud-võimsused lähevad ...hm... pisut suureks, võib ju ksf! saformol õigus olla ja need on vaid minu emotsioonid.
Niisiis.
Antud on
1) aku energiamahutavus N kWh. Võtame näiteks N = 30, see on just selline aku, millega saab linnavahesõidud ära plõksida. (Näiteks Hyundai Konal, millega kannatab Tartu-Tallinna otsa edasi-tagasi ära sõita, on 64 kWh aku).
Seega aku energiamahutavus on Q = 30 kWh = 30*3600*1000 Ws (ehk J) = 108 * 10^6 Ws.
Energia on võimsuse ja aja korrutis Q = P * t, millest P = Q / t.
2) t = 15 s.
Seega laadimisvõimsus P = 108*10^6 / 15 = 7,2*10^6 W. Ehk 7200 kW, mille mina vana inimesena parema ettekujutuse saamiseks teisendan hobujõududesse, saades 9789 hj. Lahe!
3) Pinged
a) 230 V,
b) 400 V (võtame 380 V asemele) ja
c) 10 kV.
Kuivõrd P = U * I, siis laadimisvool I = P / U, vastavalt
a) 31 304 A,
b) 18 000 A ja
c) 720 A.
Kümmet kilovolti päris igaühele kätte ei anta, aga 400 V küll. Leidsin võrgust kalkulaatori, mis arvutab juhtme jämeduse etteantud voolu jaoks: http://bsm.ee/salupa/index.php?leht=10/juhe
Kalkulaatori töö õigsust ma küll ei kontrollinud. Kuid andes vooluks 1800 A (sai sisestada ainult kuni 4-kohalisi arve), juhtme pikkuseks 6 m (2*3 m, ega see suurt lühem saa olla) ja lubatud pingelanguks 0,5 V, sain juhtme vajalikuks ristlõikeks 378 mm². Kümme korda suurem vool nõuab kümme korda suuremat ristlõiget ehk S = 3780 mm². Sellise juhtme ristlõike raadius on R = sqrt(S/Pi) = 34,6 mm ja läbimõõt seega 69,2 mm. Seitse sentimeetrit. Lahe!
Jutt oli muide vasest, alumiiniumjuhe peaks jämedam olema. Kui palju sellised laadimisjuhtmed kaaluvad? Ristlõige S = 37,8 cm² ja pikkus L = 600 cm. Silindri ruumala V = S * L = 22 680 cm³. Üks kuupsentimeeter vaske kaalub umbes 9 grammi, guugli täpsematel andmetel 8,9 g. Seega laadimiskaabel kaalub 201,852 kilogrammi. Isolatsioonita. Eriti lahe.
Muide, see ei ole sugugi üledimensioneeritud, sest vool 18 kA pingelangul 0,5 V tekitab juhtmes 9 kW soojusvõimsust.
Niipalju emotsioonidest.

[kaspar99]

Artiklis on õeldud, et laetakse iga paari peatuse tagant. Seega on ilmselt mõeldud linnaliini busse ja laadimiste vahe 2-10km. Nagu seal õeldud, on idee saada just akupangad väiksemaks ja odavamaks, laadides tihti ja kiiresti.

[dumb_user]

Ehk siis tehakse leiutada enamvähem katkise liiniga trollibuss ?

[W@ldur]

Taavi oli mul paralleelklassivend, s.t päriselt luust ja lihast tegelane. Kel huvi on saada vastust 15 sekundi jutule, leiab kindlasti kontakti ja saab vastuse.

[saformo]

See 15 sekundiga laadimise info on ilmselt pärit siit: https://www.aripaev.ee/uudised/2019/...sedki-luuravad
Sealt aga ei selgu tegelikult, mis asja ja millega täis laetakse ning kui suure see asi on. Kas laetakse buss inimesi täis või hoopis aknapesu vedeliku mahuti. Ehk tehnilises mõttes nonsens on ilmselt ajakirjaniku tekitatud.

Seesama artikkel jah. Ma lihtsalt vahendasin infot: "... Superkondensaatorite tootja Skeleton Technologies sai kümneaastaseks. Saksamaa tehas on neil käigus olnud pea aasta ning Skeletoni kaasasutaja ja tegevjuht Taavi Madiberk lubas, et omakorda aasta pärast on neil välja töötatud süsteem, mis suudab elektribussi täis laadida 15 sekundiga. Pole ime, et Hiinast pärit spioonid käivad nende Dresdeni külje all asuvas tehases lausa luurel. ..."

Ohsapoiss, nii keemiliselt puhast demagoogiat ma pole isegi poliitikutelt kuulnud.
Julgen ksf! saformole meenutada, et ksf! martinj ei esitanud mitte emotsioone, vaid täiesti korralikult püstitatud ja lahenduva ülesande elektrotehnika vallast. Kui seda lahendada ei osata, siis...

Olevtoom, järelikult sa ei teagi, et ka eelarvamus/väljamõeldis/jms on emotsioon, mis on halvaks nõuandja.
Lugesin postitusi ja märkasin, et moi on asjakohase lingi juba lisanud, seega peaks nüüd asi selge olema.
Igaljuhul asjaliku arutelu jätku ...

[moi]

Ilmselt ei laeta ka mitte akut vaid superkondensaatoreid ja ilmselt mitte 100 või 30 kWh jagu, vaid palju vähem.

[martinj]

Seega sa ei tea, et tõe allikas on sinu enda sees olemas, sina aga otsid seda metsast?
Head leidmist, redart, ja seda tõsiselt!

Seesama artikkel jah. Ma lihtsalt vahendasin infot: "... Superkondensaatorite tootja Skeleton Technologies sai kümneaastaseks. Saksamaa tehas on neil käigus olnud pea aasta ning Skeletoni kaasasutaja ja tegevjuht Taavi Madiberk lubas, et omakorda aasta pärast on neil välja töötatud süsteem, mis suudab elektribussi täis laadida 15 sekundiga. Pole ime, et Hiinast pärit spioonid käivad nende Dresdeni külje all asuvas tehases lausa luurel. ..."

Lähema aasta jooksul on superkondensaatorite tootjad (eestlased) lubanud jõuda tehnoloogia ja seadmeteni, mis võimaldavad laadida elektriauto akud täis ainult 15 sekundiga.

Martinjott läheb nüüd rahunema..ja seda tõekuulutamise teemat hetkeks vaatama. Oleks õhtu ja saun soe, võtaks õlle kõrvale.

[Pläsku]

Kui nüüd kirvega läheneda, ehk väga lihtsustatult, jättes arvestamata igasuguse keemia ja muud asjad, siis mis vahet selles on, kui kihutada mingi x laeng akusse või superkondensaatorisse, vaske kulub ikka ühepalju ja tuumajaam peab tagataskus olema. Füüsika vastu vist ikkagi veel ei saa, olgu see tehnoloogia kui tahes super.

[A.R.]

mis vahet selles on, kui kihutada mingi x laeng akusse või superkondensaatorisse

Kas pole nii et aku koormamisel pinge langeb aeglaselt.
Kondensaatori, ka super, puhul aga on langus kiire.

Akut laed püsivooluga, konde puhul tähendaks see muutuvat laadimispinget.

Mootori jaoks oleks samuti tarvis püsipinget.
Tuleks hakata muundama.

Nii tundub mulle isiklikult peale nädalast mängimist 5x240 Faradiga.

[martinj]

Kas pole nii et aku koormamisel pinge langeb aeglaselt.
Kondensaatori, ka super, puhul aga on langus kiire.

Kõik sõltub mah(u)t(a)vusest. Ja ajast. Kui kiire on kiire?

[A.R.]

Kõik sõltub mah(u)t(a)vusest. Ja ajast. Kui kiire on kiire?

eksponentsiaalne või lineaarne?