Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist
On see osa, mis ei lähe, 0,01% või 0,1%?Esmalt postitatud Svago poolt
Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist
Aga ka peegeldumisel muundub osa kiirgusest soojuseks ja neeldumisel lõpuks ikka soojuseks.
Head susserdamist !
Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist
Kuhu kohta või kuidas, see elekter seal kütteseadme sees neeldub ja peegeldub?
See energia ei saa ju lihtsalt haihtuda, see peab millekski muunduma, kuhugi minema.
Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist
Haihtub see osa mis kiirgub elamisest välja. Peegeldumine ja neeldumine tipneb ikkagi soojusega. Pole teemaks kütteseadmete võrdlemisel.
Lõpuks kiirgub kogu kütteenergia ka õue.
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist
Vaatasin teemale veidi laiemalt, kuna juttu oli ka 100W hõõglambist. Seal on soojusülekanne vägagi seotud neeldumise ja peegeldumisega. Kas vaatame konkreetset objekti või kogu eralduvat energiahulka terve spektri osas.
Kui rääkida kasutegurist, siis peab alustama kui mitte Narva elektrijaamast, siis vähemalt alates kodusest voolumõõtjast. Juba elektrikilbis on kadu – pealüliti, automaadid, rikkevool + kaabel näiteks boilerini.
Samas huvitab meid hoopis boileri kasutegur – kui palju läheb energiat vee soojendamiseks ja kui palju ruumi kütmiseks. Uuel boileril on „imeline“ NASA 32 mm isolatsioon, mis on välimuse järgi penoplast. Võrreldes vana boileri 50mm kivivillaga on selle korpus ja boileriruum päris soojad.
Kui palju läheb energiat katlakivi tekitamiseks, sõltub vee karedusest - seal olevatest sooladest ja nende kontsentratsioonist. Lisaks küttekeha konstruktsioonist, anood kaitseelektroodist, boileris kasutatud materjalidest.
Aine tekkenergia on arvutatav, kui on teada selle koostis ja mass.
Vale temperatuuri korral (liiga madal alla 50°C) tekivad boilerisse bakterid ja ka see protsess vajab energiat.
Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist
Mis siis sellest KOGU spektrist saab? Natuke keemiat ja palju soojust.
Keldris olev kilp ja radiaator annavad kõik oma osa ruumi temperatuuri hoidmiseks. Kus on kadu?Kui rääkida kasutegurist, siis peab alustama kui mitte Narva elektrijaamast, siis vähemalt alates kodusest voolumõõtjast. Juba elektrikilbis on kadu – pealüliti, automaadid, rikkevool + kaabel näiteks boilerini.
Boiler saunas, kütab ruumi, teeb vee soojaks. Mõlemad on vajalik tegevus.Samas huvitab meid hoopis boileri kasutegur – kui palju läheb energiat vee soojendamiseks ja kui palju ruumi kütmiseks. Uuel boileril on „imeline“ NASA 32 mm isolatsioon, mis on välimuse järgi penoplast. Võrreldes vana boileri 50mm kivivillaga on selle korpus ja boileriruum päris soojad.
Ja siis lähed Sa dušši alla - kogu SOE vesi jookseb majast välja ja nii see kliima soojeneb.
***
Järelikult on boiler saatanast, olgu 32 või 50 mm paks isolatsioon.
Räägi veel et Sul on boiler. Tulevad koolilapsed - kliimapäästjad ja teevad boilerist mälestuse.
Ainus lahendus oleks neile väita et ka lõhkumine ja marssimine on füüsiline töö ja
tekitab sooja ning põhjustab maailma soojenemist.
Seisa paigal ja ole vait - siis tekitad vähem kliimakatastroofi.
***
Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist
Küsimus hakkas pihta elektrilisest küttekehast ja selle elektrienergia soojusenergiaks muundamise kasutegurist.
Need sinu pakutud asjad on kõik juba pärast seda muundamist tekkivad soojusenergia kaod või elektrienergia ülekande kaod,
mitte küttekeha muundamise kasutegurit mõjutavad kaod. Ehk sisuliselt on küsimus selles, kas P=U*I puhtalt resistiivsel takistil või midagi muud,
et kas see energia on soojusenergia ning kas ta haihtub mingil muul moel küttekehast peale soojuse.
Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist
Svago, elektri kohale transportimine ei ole mitte kuidagi seotud küttekeha kasuteguriga.
Kui me räägime konkreetse seadme kasutegurist, antud hetkel elektriline kütteseade, millel on küttekeha, siis räägimegi ainult selle kasutegurist.
Elektri transportimine ei oma siinkohal mitte mingit tähtsust, see on hoopis eraldi teema.
Kui me räägime näiteks automootori kasutegurist, siis me ei arvesta sinna hulka ju, nafta pumpamist ja transporti ning töötlemist bensiiniks või diisliks ja tankuri elektrikulu jne.
Elektripirn oli mul veel eraldi küsimus jah, mida lisaks küttekehale küsisin.
Päris konkreetset vastust ma polegi hetkel saanud, kas see pirn annab siis 100W soojust välja või on valgus ikkagi mingi muu asi, mis ei anna soojust ja saab veidi vähem sooja ?
Minu küsimused sisaldavad ikkagi seda, palju annavad need erinevad seadmed sooja välja.
See, kuidas seda sooja kasutatakse või kuhu suunatakse on juba hoopis eraldi ehitamise teema.
Näiteks, me võime selle 100W hõõgpirniga kütta ka peldikut, mis asub keset maja, millel pole aknaid ja kust ei saa midagi välja peegeldada, kõik tuleb majja.
Kuid see viimane hakkab jälle teemast mööda minema, üritaks ikka teemas püsida, meie kõik.
Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist
Füüsikalisest aspektist kehtib energia jäävuse seadus alati. Paned pirni 100W sisse, saad 5W nähtavasse spektrisse ja 95W soojuskiirgusse, vb promillid mujale ka. Aga kas see on see, mida sa tegelikult teada tahad, või sa tahad teada, kui palju sul erinevate küttekehade puhul elektrit kuluks sama ruumi kütmiseks, tingimusel, et sina ennast sama mugavalt tunned? Kui viimast, siis see on juba täiesti teine lugu kuna siin tuleb mängu tajutud soojus ja inimloom oma tajudega, pluss see, kas ruumi kasutatakse koguaeg või on vaja aegajalt saavutada temp ja muul ajal ruum kütteta. Erinevad kütteviisid võivad anda siin väga erinevaid tulemusi (ja ma ei räägi soojuspumbast). Nii et kui see viimane on küsimus, siis kirjutan pikemalt. Aga kui ei, ei hakka aega kulutama.
Toidan trolle!
Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist
Enne soojuseks muundamist on juba lekkevool ja kaod. Mõnede elektritarbijate enimalt lubatavad lekkevoolud: lk.11
http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAV0150/4.3_Elektrilised_veesoojendusseadmed.Slaidid.pdf
Juttu oli juba, et tänu voolule tekib ka magnet- ja elektriväli. Kuna spekter on laiem, siis võib energia lahkuda ka muul moel - näiteks hõõguv NiCr traat. Lisaks võib tekkida ka akustilisi efekte, mis vajavad samuti energiat.
Automootori puhul räägime selle kasutegurist, mehhaanilistest kadudest ja soojuskadudest.
Viimati muutis Scott : 07-11-19 kell 00:00 Põhjus: järjestikpostitused kokku (kasuta multiquote nuppu mitme postituse tsiteerimisel)
Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist
Kustutad pirni ära, läheb toas pimedaks. Kuhu kadus valguse tekitamiseks kasutatud energia?
Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist
To A.S.
pirn kustunud, kuid wolfram hõõgniit veel soojust eraldab, seda küsid?
Sidestuskondensaatori puhul on tähtis jälgida, mispidi on trükkplaadil tema väljaviigud painutatud, muidu ei tea heli missuunas liikuda.
Kõlari bass kukub alates 50 hertsist - pole muret, mul seadmel nupp mida keeratates selle samavõrd üles tõstab.
Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist
Hakkame juba poindile lähemale jõudma.
Kui suured on magnet- ja elektrivälja kaod?
Kui suured on elektromagnetkiirguse kaod kogu sagedusribas?
Kui suured on akustilised kaod?
Kui suur osa nendest kadudest ei jõua lõpuks soojuseks vaid tõesti lahkub toast/boilerist enne soojuseks muundumist?
Kõige suurem küsimus, kas need kaod on eri tüüpi küttekehade puhul erinevad ja kui palju erinevad?
Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist
Siis pead tegema laboratoorse töö, kuna iga uuritav objekt on erinev. Üldiselt üle 99% kasuteguri pole näinud erinevates arvutustes. Juba mõõtemääramatus erinevate mõõtmiste summana kipub olema palju suurem kui 1%.
Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist
Ma arvan, et rõhk oli sellel, et 5W tunnis läks valguseks, peale 100h põlemist ja kustutamist on 0,5kWh kuhugi haitunud. Jälgegi pole.
Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 külalist)
Foorumi reeglid
Vasta tsitaadiga
Lemmikud