+ Vasta teemale
Lehekülg 5 / 5 EsimeneEsimene ... 345
Näitan vasteid 61 kuni 67 67-st

Teema: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

  1. #61
    Liige olevtoom Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    04/2006
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    279

    Algseade Re: Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

    Tsitaat Esmalt postitatud Svago poolt Vaata postitust
    OT.
    Ma vaatasin SAT viieseerialist saadet Kuul käimisest. ...
    Mina sain juba vene ajal aru, et televiisoris võib karistamatult ajada igas't jama, kuni see kohalikku poliitikat ei puuduta. Mistõttu olen reegliks võtnud videomaterjali teadmiste allikana mitte usaldada.
    Ming Kesk-Saksamaa televisioon võib leida oma "sõltumatuid eksperte" palju tahes, Apollo programmi olemasolu see ikka ümber ei lükka.
    Mis kuradi materjalid meil olemata on, mis Kuule minekut takistavad? Üks tõesti on. Raha. Kuid isegi seda oleks jätkunud, kui pärast Apollot poleks NASA ümber korraldatud eesmärgipäraselt tegutsemiselt vahendipärasele tegutsemisele.
    Olgu, Shuttle oli enam-vähem kenasti mõeldud, kuid halvasti realiseeritud. Kuid edasi läks veel hullemaks, alles viimastel aastatel on NASA justkui mõistuspäraselt tegutsema hakanud. Kuid et nüüd (USA presidendi) toetust enam pole, venivad tähtajad kurat teab kuhu. Hullem veel: alates Bushidest on kõik presidendid sõnades kosmoseprogrammi igati tähtsaks pidanud. Tegudes aga: a) püstitanud mingi pisut ebamäärase eesmärgi ja b) seadnud selle täitmise tähtaja kenasti tahapoole oma Valges Majas istumise aega.
    Apollo saigi teoks seetõttu, et Kennedy kuulutas välja vähem kui kümneaastase tähtaja. L. B. Johnson toetas programmi, mistõttu siis, kui Nixon võimule sai, ei saanud ta enam ettevõtmist kinni panna. No oma rõõmuks ta sai vähemalt kolm viimast missiooni ära jätta.
    Aga olgu... mõni kaudne tõestus ka selle kohta, et inimesed on Kuul käinud.
    1. Tippajal töötas Apollo heaks 400 000 inimest. Kuidas nende suud oleks kinni pandud? (Jah, ma tean, ühe kirjutatud raamat suuresti sellele vandenõuteooriale aluse pani, kuid miks kõik teised sellega kaasa ei läinud?).
    2. Kindlasti mäletavad paljud kaasfoorumlased, mismoodi käis 50 aastat tagasi fotode tegemine, filmimisest rääkimata. Olemasolevat materjali ei oleks saanud tolleaegsete vahenditega võltsida.
    3. (Usutavasti kõige tõsisem). Venelased oleksid võltsingust kindlasti teadlikud olnud ja kujutage ette, missugune võit olnuks ameeriklastele nende sohi nina alla määrimine. Ometi piirdus ametlik hääletoru "Pravda" pisikese sõnumiga, kus mokaotsast õnnitleti ameeriklasi suure teadussaavutuse puhul.

    Ah et Hiina ja Iisraeli aparaadid kukkusid puruks? Aga mitmes ameeriklaste Kuule suunatud aparaat sinna jõudis? Kui mul nüüd mõni vahele ei jäänud, siis kaheteistkümnes.
    Peab muidugi ütlema, et Apollo programmis oli palju ohtlikke kohti, Apollo 13 polnud sugugi ainus. Mille kohta võib ainult öelda, et õnn soosib julgeid.

    Kiirgusest. Üldiselt -- ma ei tea, kuskohast see ettekujutus pärit on, ka ollivuudi filmidest? -- arvatakse, et niipea kui inimene radioaktiivse (ioniseeriva) kiirgusega kokku puutu, nii ta kohe kärvab. Päris nii see ei ole. Esiteks elame me pidevalt radioaktiivse kiirguse sees ja on uurimusi, mis ütlevad, et ilma selle foonita meie immuunsussüsteem ei püsikski korras. Teiseks kannatab inimorganism nimetatud foonist tublisti suuremaid annuseid. Sellealaseid katseid on tehtud väga suures ulatuses (1945. aastal Jaapanis, aga vähedokumenteeritult ka hiljem N. Venemaal). Üsna ümardatult hinnatakse, et lühikese aja jooksul saadud kiiritusdoos kuni 75 rem (0,75 Sv) ei tekita kiiritustõbe.
    Ja nüüd siis sellest, et radiatsiooni polevat mujal kui Maa-lähedasel orbiidil uuritud. Ilmselt peaksid Kesk-Saksamaa teadlased algallikatega tutvuma. Sest loomulikult mõõdeti igal Apollo lennul kõige muu kõrval ka radiatsioonitaset ning ka saadud kiiritusdoosi. See oli lendude järgi selline:
    Apollo 8: 0,16 rad; A9: 0,20; A10: 0,48; A11: 0,18; A12: 0,58; A13: 0,24; A14: 1,14; A15: 0,30
    Ligikaudu võib võtta rad = rem, kuigi tegelikult tuleks arvestada ka kiirguse liikide osakaalu. Ikkagi jääb saadud kiiritushulk lubatust kaugele.

    Öeldakse, et meil on nüüd kõik palju parem ja ikkagi ei saa Kuule? Mis siis parem on? Ainsa suure hüppe on teinud elektroonika ja arvutustehnika. Kuid taevamehaanika on jällegi nii lihtne asi, et tolleaegsed arvutid said Apollode trajektoori jälgimise ja korrektsioonide arvutamisega täiesti hakkama. Tuleb ka meeles pidada, et sellega tegelesid mitte kosmoselaevas, vaid Maal juhtimiskeskuses asuvad masinad.

    ... Oh, sel teemal ma võiksin veel jupp aega ladrata, palun pika ohvtopiku pärast vabandust. A' ma muude vandenõuteooriate kui "Maa on lame" ja "inimesed pole Kuul käinud" vastu ei viitsi võidelda, neid siis ründan seda paljusõnalisemalt

  2. #62
    Liige klemmikas maine kipub olema madal
    Liitunud
    01/2011
    Postitusi
    205

    Algseade Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

    Just nimelt, Venemaa oleks kindlasti kasutanud võimalust sellest rääkida, kui USA oleks lavastanud kuu missiooni. Jällegi üks tõend, et USA ikkagi käis kuul.

    Ei tasu unustada, et 1969 aastal oli olemas juba päris korralik tehnika.
    Selles mõttes ei elatud sugugi enam kiviajas ja kosmose missioonid ei olnud midagi võimatut.

    Näiteks 50ndad tundub minu jaoks põnev ajastu, kuna oli olemas tänapäevast sorti elu, tänapäeva moodi tehnika, lihtsalt arengu algusjärgus, mis teeb selle väga põnevaks, ka tolleaegased autod olid lahedad.


    See jutt, et tollane tehnoloogia seda ei võimaldanud on tegelikult jama.
    Mida aega tagasi, seda rohkem tuli lihtsalt vaeva näha ja raha kulutada erinevate asjade tegemiseks, mis tänapäeval käivad tänu tänapäevasele tehnikale, lihtsamalt ja odavamalt ning kiiremalt.

    Inimesed ei kujuta ette, mis tehnika on kõik 50 100 ja 200 aastat tagasi ära tehtud, isegi aurujõul.
    Lihtsalt, mida aega tagasi, seda rohkem tuli inimestel mõelda ja vaeva näha, et mingi tulem saavutada.
    Selles osas ei ole üldse välistatud, et paljud inimesed pidid vanasti oma aju kõvasti rohkem kasutama, kui praegu, kuna praegu on mitmed asjad tehnikaga nii lihtsaks muudetud.
    Tõsi, päris teadlased peavast ilmselt praegu tegelema keerulisemate asjadega, aga kindlasti, mitte kõik.

    Mõelge nüüd ise tagasi, mille kõigega on vanasti hakkama saadud, ajal, kui tänapäevasest arvutist ei olnud haisugi.
    Milliseid hooneid ja masinaid on ehitatud, kuidas lennukid lendasid, kuidas maad mõõdeti ja kõrgust merepinnast arvestati jne.
    Vana aja inimesed on kohati olnud palju nutikamad, kui me seda arvame.
    Näiteks, kuidas püramiidid ehitati? Ilmselgelt inimliku taibukusega, sellest hoolimata, et ka selle kohta on vandenõuteooriaid.

    Kuid, mis teha, leidub teatud hulk inimesi, kellele meeldib uskuda erinevaid välja mõeldud vandenõuteooriaid, see on ju põnev, eksole ?


    Natuke teemasse ka, ma kahtlustan, et kui kütame ikkagi küttekehaga, mitte lambiga, siis sealt soojuse peegeldamine aknast õue, on ilmselt kaduvväike osa, mis ei muuda midagi.
    Seega tundub mulle ikkagi, et pole vahet kas kütame tuba igivana käki elektriradikaga või uue mingi kalliga, kui elektritarve on sama, siis on ka temperatuuri tõus toas sama.

    Kui vastata siin ühele eelpool kõnelejale, kes rääkis, kuidas tal odav 1,5kW radikas ei andnud sooja ja kallis andis, samas ta voolutarvet ei mõõtnud, mis tegelikult välistab tema tõsiseltvõetavuse.
    Siis järelikult see odav radikas ka tarbis oluliselt vähem, sest vastasel korral oleks ta sooja andnud, sest soe ei saa kuhugi radika sisse kaduda, radikas ei mahuta eriti palju sooja.
    Seega on kolm võimalust, radika küttekeha põleb kas maha, radikas kas ei tarbi või annab ta oma tarbitud elektri sooja välja.
    Neljanda variandina võiks tuua selle, et kui radikas oma sooja ära ei anna, siis hakkab tema termokaitse kogu aeg välja taguma ja lõpptulemusena ei tarbi see radikas sellisel juhul eriti elektrit ja seetõttu ei saa ka sooja.
    Viimati muutis klemmikas : 08-11-19 kell 17:50

  3. #63
    Liige moi Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    01/2003
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    5.888

    Algseade Vs: Re: Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

    Tsitaat Esmalt postitatud olevtoom poolt Vaata postitust

    Öeldakse, et meil on nüüd kõik palju parem ja ikkagi ei saa Kuule? Mis siis parem on? Ainsa suure hüppe on teinud elektroonika ja arvutustehnika.
    Umbes nii ongi, sarnane näide: USA B-52 pommitaja on pärit 1952-st aastast, põhimõtteliselt lendavad siiani samad lennukid "vähe" kohendatud elektroonika ja mootoritega.
    Kui Wikit uskuda tuli viimane tehasest välja 1962.
    Viimati muutis moi : 08-11-19 kell 18:20

  4. #64
    Liige klemmikas maine kipub olema madal
    Liitunud
    01/2011
    Postitusi
    205

    Algseade Vs: Re: Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

    Eks tänapäeva tehnika on muutunud ka muidu rafineeritumaks, aga see ei tähenda, et 1969 aastal ei oleks saanud kuul käia, ma usun, et sai küll.

  5. #65
    Liige olevtoom Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    04/2006
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    279

    Algseade Re: Vs: Re: Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

    1969 oli üldse üks kihvt aasta, lisaks Apollo 9-le, 10-le ja 11-le.
    Esimese lennu tegi Boeing 747.
    Esimese lennu tegi Concorde.
    Venelaste Venera 4 laskus pehmelt Veenusele.
    Suurbritannia relvastusse võeti Harrier.
    Led Zeppelin avaldas oma esimese plaadi.
    Biitlid tegid viimase avaliku esinemise (teate küll, seal katusel), ja avaldasid Abbey Roadi.
    Toimus Woodstocki festival.
    Ja nii edasi.

    Muide, Apollo ja arvutustehnika kohta olgu märgitud, et suur jagu kogu kosmoselaeva konstrueerimise arvutustest tehti lükatiga. Oskate kasutada?

  6. #66
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    2.191

    Algseade Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

    OT.
    Eelmine nädal kasutasin alles lükatit, kuna kalkulaatori aku oli ära kustunud ja ei viitsinud arvutit sisse lülitada

    Natuke kosmosekiirgusest:

    Tulevastel Kuu-missioonidel või Marsile lendama asuvatele meeskondadele on kosmosekiirguse ohu käsitlemine endiselt peamine väljakutse.
    Murettekitav on see, et suure energiaga ioniseeriva kiirguse kätte sattunud materjalidel võib see põhjustada muutusi aatomi tasandil, sealhulgas ka inimese kehas.

    Kosmoses on mitu ioniseeriva kiirguse allikat. Päike kiirgab pidevalt elektromagnetilist kiirgust läbi kõigi lainepikkuste - eriti nähtava, infrapuna- ja ultraviolettkiirgusena. Mõnikord tekivad päikesepinnal tohutud plahvatused, mida tuntakse päikesekiirtena, tekitades kosmosesse tohutul hulgal röntgen- ja gammakiiri, aga ka energeetilisi elektrone ja prootoneid (mis moodustavad koos neutronitega aatomituuma). Need sündmused võivad astronautidele ja nende varustusele olla ohtlikud isegi Päikesest nii kaugel kui Maa, Kuu ja Marss.

    Kosmose potentsiaalselt ohtlik kiirgus pärineb ka väljastpoolt meie päikesesüsteemi. Galaktilised kosmilised kiired on suure energiaga, elektriliselt laetud aatomifragmendid, mis liiguvad peaaegu valguse kiirusel ja saabuvad kosmoses kõigist suundadest.

    Maa peal oleme enamiku selle ioniseeriva kiirguse eest kaitstud. Maa tugev magnetväli moodustab magnetosfääri, kaitsemulli, mis juhib kõige ohtlikumad kiirgused eemale, samas Maa paks atmosfäärikiht neelab ülejäänu.
    Kuid atmosfääri kohal püüab magnetosfäär energilisi subatomaalseid osakesi kahes kiirguspiirkonnas. Need „Van Alleni vööndid” koosnevad elektriliselt laetud osakeste sisemistest ja välimisest vöönditest.

    Kuule jõudmiseks ja turvaliselt koju tagasi saamiseks pidid Apollo astronaudid mitte ainult ületama Van Alleni vööndi, vaid ka lendama veerand miljonit miili Maa ja Kuu vahel - lend, mis kestis tavaliselt umbes kolm päeva mõlemal suunal. Samuti pidid nad Kuu orbiidil ja Kuu pinnal orbiidil ohutult töötama.

    Niisiis, kuidas NASA lahendas Van Alleni vööndi kohtade ületamise probleemi? Vastus on see, et nad seda ei teinudki. Lihtsalt läks iga kord õnneks

    https://et.wikipedia.org/wiki/Van_Alleni_kiirgusvöönd

    Originaalide saatusest digiajastu saabudes:

    In the early 1980s, NASA's Landsat program was facing a severe data tape shortage and it is likely the tapes were erased at this time.
    The Apollo 11 missing tapes were those that were recorded from Apollo 11's slow-scan television (SSTV) telecast in its raw format on telemetry data tape at the time of the first Moon landing in 1969 and subsequently lost.

    Away from Earth’s magnetic field and into interplanetary space, the impact of cosmic radiation on the human body could be up to 700 times higher than on our planet.
    Orion will be equipped with a radiation-sensing instrument to warn the crew of solar particle events. These virulent bursts produce a high dose of radiation in a short period of time. To protect themselves, astronauts will move to the central part of the crew module and create a shelter using the stowage bags onboard.

    http://blogs.esa.int/orion/2019/04/0...y-to-the-moon/

    https://stemrad.com/astrorad-4/
    Viimati muutis Svago : 08-11-19 kell 23:55 Põhjus: lisa

  7. #67
    Liige elukaz Kasutaja maine on neutraalne elukaz avatar
    Liitunud
    01/2005
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    2.851

    Algseade Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

    Tsitaat Esmalt postitatud vanemleitnant poolt Vaata postitust
    Kogu see segadust kW, kWh, ja kW/h ei oleks, kui kasutataks mittesüsteemse energia ühiku kWh asemel MJ (megadžaul). Elektri hind siis umbes 3 - 4 senti/MJ.
    See teeks asja hoopis pöördumatult segaseks.

    Jäädes vattide juurde,
    kWh: tehtud töö kogus
    kW: töö tegemise kiirus
    kW/h: töö tegemise kiiruse muutumine ajas

    Miks on kohati mõistlik kasutada kWh tunnis lihtsalt vattide asemel, on seesama arusaadavus rahalise kulu suhtes. Ühikud küll taanduksid välja aga hinna puhul on kWh terviklik mitte taanduv ühik.

    Sama loogika aku tühjenemisel ampertundi tunnis.
    Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

+ Vasta teemale

Teema informatsioon

Antud teemat sirvivad kasutajad

Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 külalist)

     

Sarnased teemad

  1. Telefonid ja nende helikvaliteet
    tiidu93 poolt foorumis Mobiilifoorum
    Vastused: 3
    Viimane postitus: 27-11-12, 08:09
  2. Kuidas nende transidega on?
    traxx poolt foorumis Tooteabi
    Vastused: 3
    Viimane postitus: 10-07-12, 01:53
  3. S-90 , ja nende vahe
    SImO poolt foorumis Kõlarifoorum
    Vastused: 8
    Viimane postitus: 11-11-07, 04:43
  4. Räägime LCD monitoridest
    arendaja@hotmail.com poolt foorumis Tark- ja riistvara foorum
    Vastused: 8
    Viimane postitus: 14-04-05, 17:57

Lemmikud

Foorumi reeglid

  • Sa ei või lisada uusi teemasid
  • Sa ei või lisada vastuseid
  • Sa ei või lisada manuseid
  • Sa ei või muuta oma postitusi