+ Vasta teemale
Leheklg 5 / 5 EsimeneEsimene ... 345
Nitan vasteid 61 kuni 67 67-st

Teema: Rgime natuke kttekehadest ja nende kasutegurist

  1. #61
    Liige olevtoom Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    04/2006
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    278

    Algseade Re: Vs: Rgime natuke kttekehadest ja nende kasutegurist

    Tsitaat Esmalt postitatud Svago poolt Vaata postitust
    OT.
    Ma vaatasin SAT viieseerialist saadet Kuul kimisest. ...
    Mina sain juba vene ajal aru, et televiisoris vib karistamatult ajada igas't jama, kuni see kohalikku poliitikat ei puuduta. Mistttu olen reegliks vtnud videomaterjali teadmiste allikana mitte usaldada.
    Ming Kesk-Saksamaa televisioon vib leida oma "sltumatuid eksperte" palju tahes, Apollo programmi olemasolu see ikka mber ei lkka.
    Mis kuradi materjalid meil olemata on, mis Kuule minekut takistavad? ks testi on. Raha. Kuid isegi seda oleks jtkunud, kui prast Apollot poleks NASA mber korraldatud eesmrgipraselt tegutsemiselt vahendiprasele tegutsemisele.
    Olgu, Shuttle oli enam-vhem kenasti meldud, kuid halvasti realiseeritud. Kuid edasi lks veel hullemaks, alles viimastel aastatel on NASA justkui mistuspraselt tegutsema hakanud. Kuid et nd (USA presidendi) toetust enam pole, venivad thtajad kurat teab kuhu. Hullem veel: alates Bushidest on kik presidendid snades kosmoseprogrammi igati thtsaks pidanud. Tegudes aga: a) pstitanud mingi pisut ebamrase eesmrgi ja b) seadnud selle titmise thtaja kenasti tahapoole oma Valges Majas istumise aega.
    Apollo saigi teoks seetttu, et Kennedy kuulutas vlja vhem kui kmneaastase thtaja. L. B. Johnson toetas programmi, mistttu siis, kui Nixon vimule sai, ei saanud ta enam ettevtmist kinni panna. No oma rmuks ta sai vhemalt kolm viimast missiooni ra jtta.
    Aga olgu... mni kaudne testus ka selle kohta, et inimesed on Kuul kinud.
    1. Tippajal ttas Apollo heaks 400 000 inimest. Kuidas nende suud oleks kinni pandud? (Jah, ma tean, he kirjutatud raamat suuresti sellele vandenuteooriale aluse pani, kuid miks kik teised sellega kaasa ei linud?).
    2. Kindlasti mletavad paljud kaasfoorumlased, mismoodi kis 50 aastat tagasi fotode tegemine, filmimisest rkimata. Olemasolevat materjali ei oleks saanud tolleaegsete vahenditega vltsida.
    3. (Usutavasti kige tsisem). Venelased oleksid vltsingust kindlasti teadlikud olnud ja kujutage ette, missugune vit olnuks ameeriklastele nende sohi nina alla mrimine. Ometi piirdus ametlik hletoru "Pravda" pisikese snumiga, kus mokaotsast nnitleti ameeriklasi suure teadussaavutuse puhul.

    Ah et Hiina ja Iisraeli aparaadid kukkusid puruks? Aga mitmes ameeriklaste Kuule suunatud aparaat sinna judis? Kui mul nd mni vahele ei jnud, siis kaheteistkmnes.
    Peab muidugi tlema, et Apollo programmis oli palju ohtlikke kohti, Apollo 13 polnud sugugi ainus. Mille kohta vib ainult elda, et nn soosib julgeid.

    Kiirgusest. ldiselt -- ma ei tea, kuskohast see ettekujutus prit on, ka ollivuudi filmidest? -- arvatakse, et niipea kui inimene radioaktiivse (ioniseeriva) kiirgusega kokku puutu, nii ta kohe krvab. Pris nii see ei ole. Esiteks elame me pidevalt radioaktiivse kiirguse sees ja on uurimusi, mis tlevad, et ilma selle foonita meie immuunsusssteem ei psikski korras. Teiseks kannatab inimorganism nimetatud foonist tublisti suuremaid annuseid. Sellealaseid katseid on tehtud vga suures ulatuses (1945. aastal Jaapanis, aga vhedokumenteeritult ka hiljem N. Venemaal). sna mardatult hinnatakse, et lhikese aja jooksul saadud kiiritusdoos kuni 75 rem (0,75 Sv) ei tekita kiiritustbe.
    Ja nd siis sellest, et radiatsiooni polevat mujal kui Maa-lhedasel orbiidil uuritud. Ilmselt peaksid Kesk-Saksamaa teadlased algallikatega tutvuma. Sest loomulikult mdeti igal Apollo lennul kige muu krval ka radiatsioonitaset ning ka saadud kiiritusdoosi. See oli lendude jrgi selline:
    Apollo 8: 0,16 rad; A9: 0,20; A10: 0,48; A11: 0,18; A12: 0,58; A13: 0,24; A14: 1,14; A15: 0,30
    Ligikaudu vib vtta rad = rem, kuigi tegelikult tuleks arvestada ka kiirguse liikide osakaalu. Ikkagi jb saadud kiiritushulk lubatust kaugele.

    eldakse, et meil on nd kik palju parem ja ikkagi ei saa Kuule? Mis siis parem on? Ainsa suure hppe on teinud elektroonika ja arvutustehnika. Kuid taevamehaanika on jllegi nii lihtne asi, et tolleaegsed arvutid said Apollode trajektoori jlgimise ja korrektsioonide arvutamisega tiesti hakkama. Tuleb ka meeles pidada, et sellega tegelesid mitte kosmoselaevas, vaid Maal juhtimiskeskuses asuvad masinad.

    ... Oh, sel teemal ma viksin veel jupp aega ladrata, palun pika ohvtopiku prast vabandust. A' ma muude vandenuteooriate kui "Maa on lame" ja "inimesed pole Kuul kinud" vastu ei viitsi videlda, neid siis rndan seda paljusnalisemalt

  2. #62
    Liige klemmikas maine kipub olema madal
    Liitunud
    01/2011
    Postitusi
    204

    Algseade Vs: Rgime natuke kttekehadest ja nende kasutegurist

    Just nimelt, Venemaa oleks kindlasti kasutanud vimalust sellest rkida, kui USA oleks lavastanud kuu missiooni. Jllegi ks tend, et USA ikkagi kis kuul.

    Ei tasu unustada, et 1969 aastal oli olemas juba pris korralik tehnika.
    Selles mttes ei elatud sugugi enam kiviajas ja kosmose missioonid ei olnud midagi vimatut.

    Niteks 50ndad tundub minu jaoks pnev ajastu, kuna oli olemas tnapevast sorti elu, tnapeva moodi tehnika, lihtsalt arengu algusjrgus, mis teeb selle vga pnevaks, ka tolleaegased autod olid lahedad.


    See jutt, et tollane tehnoloogia seda ei vimaldanud on tegelikult jama.
    Mida aega tagasi, seda rohkem tuli lihtsalt vaeva nha ja raha kulutada erinevate asjade tegemiseks, mis tnapeval kivad tnu tnapevasele tehnikale, lihtsamalt ja odavamalt ning kiiremalt.

    Inimesed ei kujuta ette, mis tehnika on kik 50 100 ja 200 aastat tagasi ra tehtud, isegi aurujul.
    Lihtsalt, mida aega tagasi, seda rohkem tuli inimestel melda ja vaeva nha, et mingi tulem saavutada.
    Selles osas ei ole ldse vlistatud, et paljud inimesed pidid vanasti oma aju kvasti rohkem kasutama, kui praegu, kuna praegu on mitmed asjad tehnikaga nii lihtsaks muudetud.
    Tsi, pris teadlased peavast ilmselt praegu tegelema keerulisemate asjadega, aga kindlasti, mitte kik.

    Melge nd ise tagasi, mille kigega on vanasti hakkama saadud, ajal, kui tnapevasest arvutist ei olnud haisugi.
    Milliseid hooneid ja masinaid on ehitatud, kuidas lennukid lendasid, kuidas maad mdeti ja krgust merepinnast arvestati jne.
    Vana aja inimesed on kohati olnud palju nutikamad, kui me seda arvame.
    Niteks, kuidas pramiidid ehitati? Ilmselgelt inimliku taibukusega, sellest hoolimata, et ka selle kohta on vandenuteooriaid.

    Kuid, mis teha, leidub teatud hulk inimesi, kellele meeldib uskuda erinevaid vlja meldud vandenuteooriaid, see on ju pnev, eksole ?


    Natuke teemasse ka, ma kahtlustan, et kui ktame ikkagi kttekehaga, mitte lambiga, siis sealt soojuse peegeldamine aknast ue, on ilmselt kaduvvike osa, mis ei muuda midagi.
    Seega tundub mulle ikkagi, et pole vahet kas ktame tuba igivana kki elektriradikaga vi uue mingi kalliga, kui elektritarve on sama, siis on ka temperatuuri tus toas sama.

    Kui vastata siin hele eelpool knelejale, kes rkis, kuidas tal odav 1,5kW radikas ei andnud sooja ja kallis andis, samas ta voolutarvet ei mtnud, mis tegelikult vlistab tema tsiseltvetavuse.
    Siis jrelikult see odav radikas ka tarbis oluliselt vhem, sest vastasel korral oleks ta sooja andnud, sest soe ei saa kuhugi radika sisse kaduda, radikas ei mahuta eriti palju sooja.
    Seega on kolm vimalust, radika kttekeha pleb kas maha, radikas kas ei tarbi vi annab ta oma tarbitud elektri sooja vlja.
    Neljanda variandina viks tuua selle, et kui radikas oma sooja ra ei anna, siis hakkab tema termokaitse kogu aeg vlja taguma ja lpptulemusena ei tarbi see radikas sellisel juhul eriti elektrit ja seetttu ei saa ka sooja.
    Viimati muutis klemmikas : 08-11-19 kell 17:50

  3. #63
    Liige moi Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    01/2003
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    5.831

    Algseade Vs: Re: Vs: Rgime natuke kttekehadest ja nende kasutegurist

    Tsitaat Esmalt postitatud olevtoom poolt Vaata postitust

    eldakse, et meil on nd kik palju parem ja ikkagi ei saa Kuule? Mis siis parem on? Ainsa suure hppe on teinud elektroonika ja arvutustehnika.
    Umbes nii ongi, sarnane nide: USA B-52 pommitaja on prit 1952-st aastast, phimtteliselt lendavad siiani samad lennukid "vhe" kohendatud elektroonika ja mootoritega.
    Kui Wikit uskuda tuli viimane tehasest vlja 1962.
    Viimati muutis moi : 08-11-19 kell 18:20

  4. #64
    Liige klemmikas maine kipub olema madal
    Liitunud
    01/2011
    Postitusi
    204

    Algseade Vs: Re: Vs: Rgime natuke kttekehadest ja nende kasutegurist

    Eks tnapeva tehnika on muutunud ka muidu rafineeritumaks, aga see ei thenda, et 1969 aastal ei oleks saanud kuul kia, ma usun, et sai kll.

  5. #65
    Liige olevtoom Kasutaja maine on neutraalne
    Liitunud
    04/2006
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    278

    Algseade Re: Vs: Re: Vs: Rgime natuke kttekehadest ja nende kasutegurist

    1969 oli ldse ks kihvt aasta, lisaks Apollo 9-le, 10-le ja 11-le.
    Esimese lennu tegi Boeing 747.
    Esimese lennu tegi Concorde.
    Venelaste Venera 4 laskus pehmelt Veenusele.
    Suurbritannia relvastusse veti Harrier.
    Led Zeppelin avaldas oma esimese plaadi.
    Biitlid tegid viimase avaliku esinemise (teate kll, seal katusel), ja avaldasid Abbey Roadi.
    Toimus Woodstocki festival.
    Ja nii edasi.

    Muide, Apollo ja arvutustehnika kohta olgu mrgitud, et suur jagu kogu kosmoselaeva konstrueerimise arvutustest tehti lkatiga. Oskate kasutada?

  6. #66
    Liige Svago maine kipub olema madal
    Liitunud
    09/2013
    Asukoht
    Harjumaa
    Postitusi
    2.151

    Algseade Vs: Rgime natuke kttekehadest ja nende kasutegurist

    OT.
    Eelmine ndal kasutasin alles lkatit, kuna kalkulaatori aku oli ra kustunud ja ei viitsinud arvutit sisse llitada

    Natuke kosmosekiirgusest:

    Tulevastel Kuu-missioonidel vi Marsile lendama asuvatele meeskondadele on kosmosekiirguse ohu ksitlemine endiselt peamine vljakutse.
    Murettekitav on see, et suure energiaga ioniseeriva kiirguse ktte sattunud materjalidel vib see phjustada muutusi aatomi tasandil, sealhulgas ka inimese kehas.

    Kosmoses on mitu ioniseeriva kiirguse allikat. Pike kiirgab pidevalt elektromagnetilist kiirgust lbi kigi lainepikkuste - eriti nhtava, infrapuna- ja ultraviolettkiirgusena. Mnikord tekivad pikesepinnal tohutud plahvatused, mida tuntakse pikesekiirtena, tekitades kosmosesse tohutul hulgal rntgen- ja gammakiiri, aga ka energeetilisi elektrone ja prootoneid (mis moodustavad koos neutronitega aatomituuma). Need sndmused vivad astronautidele ja nende varustusele olla ohtlikud isegi Pikesest nii kaugel kui Maa, Kuu ja Marss.

    Kosmose potentsiaalselt ohtlik kiirgus prineb ka vljastpoolt meie pikesessteemi. Galaktilised kosmilised kiired on suure energiaga, elektriliselt laetud aatomifragmendid, mis liiguvad peaaegu valguse kiirusel ja saabuvad kosmoses kigist suundadest.

    Maa peal oleme enamiku selle ioniseeriva kiirguse eest kaitstud. Maa tugev magnetvli moodustab magnetosfri, kaitsemulli, mis juhib kige ohtlikumad kiirgused eemale, samas Maa paks atmosfrikiht neelab lejnu.
    Kuid atmosfri kohal pab magnetosfr energilisi subatomaalseid osakesi kahes kiirguspiirkonnas. Need „Van Alleni vndid” koosnevad elektriliselt laetud osakeste sisemistest ja vlimisest vnditest.

    Kuule judmiseks ja turvaliselt koju tagasi saamiseks pidid Apollo astronaudid mitte ainult letama Van Alleni vndi, vaid ka lendama veerand miljonit miili Maa ja Kuu vahel - lend, mis kestis tavaliselt umbes kolm peva mlemal suunal. Samuti pidid nad Kuu orbiidil ja Kuu pinnal orbiidil ohutult ttama.

    Niisiis, kuidas NASA lahendas Van Alleni vndi kohtade letamise probleemi? Vastus on see, et nad seda ei teinudki. Lihtsalt lks iga kord nneks

    https://et.wikipedia.org/wiki/Van_Alleni_kiirgusvnd

    Originaalide saatusest digiajastu saabudes:

    In the early 1980s, NASA's Landsat program was facing a severe data tape shortage and it is likely the tapes were erased at this time.
    The Apollo 11 missing tapes were those that were recorded from Apollo 11's slow-scan television (SSTV) telecast in its raw format on telemetry data tape at the time of the first Moon landing in 1969 and subsequently lost.

    Away from Earth’s magnetic field and into interplanetary space, the impact of cosmic radiation on the human body could be up to 700 times higher than on our planet.
    Orion will be equipped with a radiation-sensing instrument to warn the crew of solar particle events. These virulent bursts produce a high dose of radiation in a short period of time. To protect themselves, astronauts will move to the central part of the crew module and create a shelter using the stowage bags onboard.

    http://blogs.esa.int/orion/2019/04/0...y-to-the-moon/

    https://stemrad.com/astrorad-4/
    Viimati muutis Svago : 08-11-19 kell 23:55 Phjus: lisa

  7. #67
    Liige elukaz Kasutaja maine on neutraalne elukaz avatar
    Liitunud
    01/2005
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    2.833

    Algseade Vs: Rgime natuke kttekehadest ja nende kasutegurist

    Tsitaat Esmalt postitatud vanemleitnant poolt Vaata postitust
    Kogu see segadust kW, kWh, ja kW/h ei oleks, kui kasutataks mittessteemse energia hiku kWh asemel MJ (megadaul). Elektri hind siis umbes 3 - 4 senti/MJ.
    See teeks asja hoopis prdumatult segaseks.

    Jdes vattide juurde,
    kWh: tehtud t kogus
    kW: t tegemise kiirus
    kW/h: t tegemise kiiruse muutumine ajas

    Miks on kohati mistlik kasutada kWh tunnis lihtsalt vattide asemel, on seesama arusaadavus rahalise kulu suhtes. hikud kll taanduksid vlja aga hinna puhul on kWh terviklik mitte taanduv hik.

    Sama loogika aku thjenemisel ampertundi tunnis.
    Ma ei saa sellest aru, jrelikult on see vale.

+ Vasta teemale

Teema informatsioon

Antud teemat sirvivad kasutajad

Hetkel sirvib antud teemat 1 kasutaja(t). (0 liiget ja 1 klalist)

     

Sarnased teemad

  1. Telefonid ja nende helikvaliteet
    tiidu93 poolt foorumis Mobiilifoorum
    Vastused: 3
    Viimane postitus: 27-11-12, 08:09
  2. Kuidas nende transidega on?
    traxx poolt foorumis Tooteabi
    Vastused: 3
    Viimane postitus: 10-07-12, 01:53
  3. S-90 , ja nende vahe
    SImO poolt foorumis Klarifoorum
    Vastused: 8
    Viimane postitus: 11-11-07, 04:43
  4. Rgime LCD monitoridest
    arendaja@hotmail.com poolt foorumis Tark- ja riistvara foorum
    Vastused: 8
    Viimane postitus: 14-04-05, 17:57

Lemmikud

Foorumi reeglid

  • Sa ei vi lisada uusi teemasid
  • Sa ei vi lisada vastuseid
  • Sa ei vi lisada manuseid
  • Sa ei vi muuta oma postitusi